kuidas Anne Erm mu varvastel tallus

Tänane päev oli raske. Õigupoolest esimene pool, mis tähendas mulle neli tundi "lõualuude harjutust" Kaubandus-Tööstuskojas. Muidu üldiselt mulle rääkida meeldib :), loenguid pidada ka. Aga tänase seminari sisuks oli teema, mis mulle endalegi parasjagu uus ja keeruline - katsu sa siis teistele asja arusaadavalt ja huvitavalt (!) edasi anda, kui ise ka alles kompad olulisemaid aspekte. Aga tehtud see sai ja tundub et enamik kuulajaist sai ka selle, mida seminarist otsima oli tuldud. Mulle tegi see kindlasti heameelt - ei raisanud kuulajate ja enda aega asjatult ning ettevalmistamine tasus ennast ära.

Peale töiseid vintsutusi ja toimetusi aga ootas meid ees kultuuriline vahepala - olin ühel heal päeval ostnud piletid Kevadjazzi kontserdile: Tanel Padar ja Willane Bluus. Kui BonBoni kohale jõudsime, olid bänd just alustanud ja lounge oli piisavalt rahvast tulvil. Saime siiski kahepeale koha ühele tumbale. Juba algus oli hea - esimeses pooles siis mängis bänd ilma Padarita, kuid hästi. Heiti küll vahepeal küsis, et mis kohtades plaksutama peab - mis ei tähendanud mitte seda, et igav oleks olnud, vaid hoopis seda, et rahvas kippus keset lugu samuti teinekord spontaanselt aplodeerima ja siis ei olnud päris täpselt aru saada, miks just nüüd :)

Veel paremaks aga läks, kui Tanel Padar bändiga liitus ja suu lahti tegi. Ei ole ma kunagi tema eriline fänn olnud kuid täna tajusin, et see noor mees võib täiesti vabalt olla tulevane tõnismägi, ivolinna või jaakjoala. Jätkaku aga samas vaimus ja hoidku muusikalist lippu kõrgel! Ei ole mul tema eraelust asja - lauljaks ja muusikuks on ta aga sündinud - see on see mis meid köidab. Kontserdi lõpuminutitel tungis üks naisterahvas just üle minu varvaste esinejat pildistama - oligi Anne Erm, jazzkaare "ema" - temalegi meeldis ...

Jazzkaare piletid on juba mõnda aega müügil. Ühe peaesineja kontserdile on ka meil juba piletid taskus. Midagi tuleb kindlasti lisaks.