tag:blogger.com,1999:blog-246643432024-03-07T10:02:55.275+02:00maare & heitipilte ja jutte lisaks aadressil <a href="http://heiti.planet.ee">http://heiti.planet.ee</a>Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.comBlogger1050125tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-74770825314868938312014-03-16T00:19:00.001+02:002014-03-16T00:42:35.792+02:00Vasaloppet, loomad on lahti *<p>Neljapäeva õhtul astume Stockholmi laevale, kõigil sama eesmärk – osaleda 90.-ndal Vasaloppet suusamaratonil, maratonil, mille läbimine on igale Rootslasele auasi. Ja ehkki olen enne maratoni kuulnud väga erinevaid arvamusi selle raskuse kohta, siis on selge, et 90-kilomeetrine suusasõit pole asi, millesse üleolevalt suhtuda. Vähemalt viietunnine pingutus iseenesest pole lihtne, lisaks saab see olema minu seni kõige pikem suusavõistlus, raske on leida maailmast veel pikemat suusamaratoni.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTGj9Pi8mrkZiPL1D5DvBrQqxnvAVW4-pFiLSyjPt564W44TDswgtH8nV7s7bQZRnaWwaGo2ypTQuWjQVQZEJaW8QewOQ6yGmLrPIFRjl1cSAsV72iqHNhT7zYuLHwoOtBMNA9/s1600-h/B_20140227183130Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Vasaloppet, dirigent Tänav" alt="Vasaloppet, dirigent Tänav" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6VKhEnKIaJNa4_CRgh4wCKpTYXqxx8xTKW0w1JHDQuO78mkwJ3kc77BY5eEUGc_UlZHOvuaFt-yhJof3mhM3h910aVW9fQf97PQNSAQzZvqHhyphenhyphen0sdoFmnnEWRUQUx5jTqfoGc//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Reede hommikul seame autonina Mora poole, ning pärastlõunal olemegi kuulsas, Vasaloppeti finišipaigas. Saame kätte oma rinnanumbrid, mis minule antud eelmise aasta Tartu suusamaratoni tulemuse põhjal kolmandasse stardigruppi. Mul peaks küll selle aasta LaSgambeda ja Marcialonga tulemuste põhjal olema teoreetiliselt võimalik vahetada stardikoht grupp ettepoole, aga vaadates trügimist ümberpaigutamise laua juures, loobun üritamast.</p> <p>Elukoha oleme leidnud endile peaaegu maratoniraja keskele, külakesse nimega Väsa, mis asub enam-vähem Evertsbergi ja Oxbergi vahel.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhpqThnrwFO5ApuJOp3CYRTnn1SEVKXm1TOUD2ElZoyzkDnttMK0tDT7kQOAhTIFHQn3LRM7u3VsmHnfjXCuxmOt79L-QNHencroWRimYkVLxeHqFR3CXX8cuMLUt5rUS-QtUfi/s1600-h/B_20140228180531Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Vasaloppet" alt="Vasaloppet" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgakXQizsu2V6Wqea_Ntl4zpjthMV8SujxnwtfJTmmtioXLg-0EwTiCLGaW2euPSEaiEwnIFTcFRxZkxb4mu6bSpuiWqSquBJIP7oJrkvVWrXazU6sK76G2DRfnaIoxEiJxMNcb//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kui veel mõned päevad enne maratoni räägiti lume sulamisest ja üleujutustest Vasaloppeti suusarajal, ning suuremad pessimistid ähvardasid maratoni ärajäämisega, siis kohapeal olles on lund päris palju. Laupäeva hommikul avastame, et öösel on sadanud paar sentimeetrit värsket lund lisaks, ilm on nullilähedane. Käime tutvumas Vasaloppeti stardipaigaga, Säleniga, ühtlasi võtame kaasa ka suusavarustuse, et testida ära “kurikuulus” esimene tõus. Tõus on tõepoolest päris „uhke“.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9kIOMltGj4Ie87TGn5sd82jd-MNDsR0p0WO3urdYxNB56Ju3_YAIhzHrrvrvZSPos6bVxHuUzLLqW-Rn3eCr3Y9fbltaIzQ76YNXVJGpzx7jud_pIiZrWJywokg_EDjIr-Kf8/s1600-h/B_20140301100758Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Vasaloppet, esimene tõus võetud" alt="Vasaloppet, esimene tõus võetud" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZbPibf69c-7hX0TnU1t_PUaKjXnsuGUsScSVfGhDPT91h2sp28Lcg-GuItaPR8W5hyphenhyphenK2buj6GxCdmFCljZETB7HD4s-r-d-wUaUMA1FGz0Km_kcJ2XSNjnkBuRqAj_UKk8_B9//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Laupäevase testsõidu teeme kõik karestatud suusaga, mis töötab väga hästi, ning viis kuuest otsustavad sama varianti ka maratonil kasutada. Vaid Martti arvab, et tema, rahulik suusamees, paneks vähe tugevama, kliistrise, pidamise.</p> <p>Pühapäeva hommikul ärkame juba kell 4:30, samal ajal, kui Vasaloppeti ametlikud bussid meie kodukoha lähedalt, Älvdalenist, juba lahkuvad. Meie, olles eelmisel päeval teinud mitte ainult rajaluuret, vaid tegelenud ka optimaalse kohalesõidu variantidega, alustame autosõitu tund hiljem.</p> <p>Laupäeval välja raalitud transpordiskeem toimib … keerame 7 kilomeetrit enne Fiskarshedenit metsa vahele ja sõidame mööda pisikest, aga korralikult lahtiaetud teekest pea stardi juurde välja, pargime auto stardist paarisaja meetri kaugusele.</p> <p>Stardini on veel poolteist tundi, otsustame Teaga oma suusad stardikoridori ära paigutada. Stardikoridoris selgub, et julgelt kolmveerand meie stardigruppi on juba suuski täis paigutatud, leiame endile kohad üsna grupi lõpus. Auto juurde tagasi tulles avastame, et meie lähedal, pressi parklas pargib veel teisigi eestlasi, näiteks Võrumaa Teataja pressiesindaja, tuntud arvamusliider, Ivar Tupp.</p> <p>Umbes 15 minutit enne starti jõuan oma stardikoridori. Kell kaheksa hakkab järsku kogu inimmass liikuma – ei mingit stardipauku, ega midagi. Kuni tõusuni saan sõita vahelduva eduga, tõusu algusesse jõuan veidi vähem, kui kuue minutiga.</p> <p>Edasi nii libedalt ei lähe, tõus on täis jalad harkis seisvaid inimesi, rida rea kõrval. Mõned üritavad oma hästi pidavate suuskadega kahe rivi vahelt otse üles joosta, aga astuvad kellegi suusale, libisevad, kukuvad kõhuli – nõlv täis omavahel võitlust pidavaid suusatajaid, vaatepilt, millist ma pole veel enne näinud, taustamuusikaks aeg-ajalt purunevate suusakeppide ragin.</p> <p>Mina hoian kohe tõusu alguses paremasse rajaserva. Kuna minu karestatud suusk töötab väga hästi, siis saan raja äärt mööda koos teiste omasugustega päris edukalt üles joosta, parandades jõudsalt oma positsiooni.</p> <p>Üles jõudes läheb asi jamaks – aina vähemaks jääb sissesõidetud jälgi, kuni kõik suusatajad on koondunud kahte ritta, kiirus on parasjagu selline, et pikas rivis sõitmiseks veidi liiga rahulik, aga värskes jäljes, ühe soojakraadiga – pulss hüppab hetkega lakke ja positsiooni parandamiseks paari koha võrra tuleb pärast seda tükk aega taastuda. Lisaks, rootslased ja suusakultuur on ikkagi kaks teineteisest väga kaugel seisvat asja, lihtsalt niisama keegi sind vahele ei lase ja kuna kõrvalrajale minnes on sinu koht rivis kohe kinni sõidetud, siis on oht möödasõitu üritades ja jõu lõppedes, hoopis positsiooni kaotada.</p> <p>Lisaks pole rootslased kuulnud midagi ka taha vaatamisest, ühel möödumiskatsel veidi enne teist, Mångsbodarna teeninduspunkti, hüppab mulle üks suusataja nii õnnetult ette, et minu suusakepp murdub. Esimene mõte on „see pole võimalik, 70 kilomeetrit veel sõita“, vägisi tekib mõte katkestamisest. Kuna koheselt katkestamise võimalus puudub, siis üritan raja servas ühe suusakepi abil vaikselt edasi liikuda.</p> <p>Pool kilomeetrit hiljem sõidan mööda järjekordsest pealtvaatajate pundist, silma jääb, et neil on raja kõrval ebamõistlikult palju suusakeppe. Pööran tagasi ja küsin, kas neilt on võimalik saada suusakeppi. Selgub, et ongi, täiesti ametlik kepivahetuspunkt. Mulle leitakse mõne sekundiga uus ja õige pikkusega suusakepp, küll kaks korda raskem, vale raskuskeskmega ja pehme nagu vedru … aga ikkagi täiesti terve suusakepp.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiH7Lza94GX-i-Rb22tnM3LoGLXsvrSv54x35SjMdKrI-QnToX7miwtuVrGwxm9trBebSkebUAuINyvf3CFVHttwqAYzeaThQUKcxlkJoNNR7RX66OLjWoX2N1ShSB0sEiExf3F/s1600-h/B_20140302094916Z%25255B7%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Vasaloppet, Risberg" alt="Vasaloppet, Risberg" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjErxcnOu5CHZDAFZ6Tko-iCE9X24fHk1u77hU4LImMrq57vl5ZUrPvpvdVnNnByOfVhV3zcqetNUBLudtcqrpSp99fLCoFKGEe7xdLZJiULvPMI08VUXZV6QRC6EhMdblPsljg//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a><caption>Vasaloppet, Risberg. Foto autor Ivar Tupp.</caption></p> <p>Hakkan uuesti mööda suusatajaterivi ülespoole liikuma. Tunne on mõnus, tempo on hea enesetunde kohta üllatavalt kõrge, veidi üle kolme minuti kilomeetrile, pea 20 kilomeetrit tunnis. Kõik on ilus, kuni kusagil poolel teel Evertsbergi ja Oxbergi vahel kaotan oma asendussuusakepil kulbi. Ilmselt pole kulp korralikult kepi küljes kinni ja kuna kepitõuke kohtadesse, kahele poole suusarada, hakkavad tekkima kraavid, siis vajub kepp kusagil läbi lume ja kulp otsustab jääda lumme.</p> <p>Pole hullu, kepivahetuspunkte on tihedalt, pidevalt on mõni nägemisulatuses. Katsun ilma kulbita suusakeppi sättida „kraavi“ keskele, kus lumekihi paksus õhuke, aga sellest hoolimata satub see pidevalt sügavasse lumme, kogu aeg on hirm seda ära lõhkuda. Tõusudel võtan heaga raja serva ja jooksen tõusud, kasutades ühte suusakeppi. Nagu kiuste, ei paku keegi vahetusvõimalust.</p> <p>Kaheksa kilomeetrit vaevlemist ja olen Oxbergi teeninduspunktis, siin on lõpuks ometi võimalus vahetada suusakepp. Saan uue suusakepi, mis on täielik katastroof – küll kulbiga, aga käepideme rihm on justkui nöör ümber käe. Tõukel keppi käest lasta pole võimalik – käepideme rihm keerab keeru sisse, ning käepide satub pihku, kuidas juhtub.</p> <p>Hoian siis ühte suusakeppi kogu aeg pihus … ei lähe kümmetki kilomeetrit, kui tunnen, et peopesas ja pöidlal on villid, sõita jääb küll veel väga vähe, viimased kakskümmend kilomeetrit. Umbes kümme kilomeetrit enne lõppu tunnen, kuidas vill pöidlal katki läheb. Tegelikult pole enam kerge, harjumatu suusakepp ja ebamugav sõidustiil tapavad käsi, tuharatesse on tekkinud esimene kangestus.</p> <p>Seitse kilomeetrit enne lõppu saan kätte Vahur Teppani … tema kõikuv liikumine annab alust arvata, et ei ole temalgi enam liiga kerge. Minule tulevad viimased kilomeetrid kuidagi väga kiiresti vastu: 5 – 4 – 3 – 2. Jääb sõita viimane kilomeeter, seda olen televiisori vahendusel mitmeid kordi näinud … viimased 100 meetrit … finiš.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuasoK4pU9EU-gunjBZ9U4syf991FpnxYiTuCquS7byYSoWrtMrvvs5fWdHGgpXUWg4oY-8n2KbGGfmJfb8nXIh5aCv_VZzwBd3gcJqLpCmk_IKK1CZmoKzJ1Mv5UBf02DZ_Rj/s1600-h/B_20140302121029Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Vasaloppet, finiš" alt="Vasaloppet, finiš" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7DBJndw7cD756hB5-lT6aqGedpPnswGys4jT9b_tcAlwhkO32mPrxl1RsNqk9RPWOb5bwApt7Wwp31JlcGKBQ6qeNAJE25vNz_hsp85ZDH7GAx3_8WGq8CCHgJcGBD12lsfEB//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a><caption>Vasaloppet, finiš. Foto autor Ivar Tupp.</caption></p> <p>Aeg 5:07:02 ja koht … 758 … mida-mida, mul endal on kogu aja olnud tunne, et heal juhul liigun kusagil 2 000 kandis. Medal antakse, Võrumaa Teataja esindaja on mind finišis vastu võtmas. Tuleb välja, et medali saamiseks oleks võinud ka tunnikese aeglasemalt sõita.</p> <p> <table><colgroup><col width="80" /><col width="60" /><col width="60" /><col width="40" /><col width="40" /><col width="40" /><col width="40" /></colgroup><thead> <tr> <th>Split</th> <th>abs time</th> <th>time</th> <th>diff</th> <th>pace</th> <th>speed</th> <th>place</th> </tr> </thead><tbody> <tr> <td>Smågan</td> <td>08:40:16</td> <td>00:40:16</td> <td>40:16</td> <td>03:40</td> <td>16.39</td> <td>725</td> </tr> <tr> <td>Mångsbodarna</td> <td>09:22:01</td> <td>01:22:01</td> <td>41:45</td> <td>03:13</td> <td>18.68</td> <td>793</td> </tr> <tr> <td>Risberg</td> <td>09:55:10</td> <td>01:55:10</td> <td>33:09</td> <td>03:01</td> <td>19.91</td> <td>757</td> </tr> <tr> <td>Evertsberg</td> <td>10:38:55</td> <td>02:38:55</td> <td>43:45</td> <td>03:39</td> <td>16.46</td> <td>715</td> </tr> <tr> <td>Oxberg</td> <td>11:25:27</td> <td>03:25:27</td> <td>46:32</td> <td>03:07</td> <td>19.34</td> <td>738</td> </tr> <tr> <td>Hökberg</td> <td>11:59:41</td> <td>03:59:41</td> <td>34:14</td> <td>03:49</td> <td>15.77</td> <td>744</td> </tr> <tr> <td>Eldris</td> <td>12:35:12</td> <td>04:35:12</td> <td>35:31</td> <td>03:34</td> <td>16.90</td> <td>745</td> </tr> <tr> <td>finish</td> <td>13:07:02</td> <td>05:07:02</td> <td>31:50</td> <td>03:33</td> <td>16.96</td> <td>758</td> </tr> </tbody></table> </p> <p>Finiši järgselt suunatakse bussi, sõidutatakse sind sinu koti juurde. Siis pool kilomeetrit astumist, ning riiete pesemine – riiete vahetamine. Veel pool kilomeetrit ja saab süüa. Pärast sööki uuesti bussi ja finišipaika.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiafhs7-Y2MrhXiG3OtlfTfX_jyWqapMbH7aMKTPkQWwDCuBmc4ph8EMmnG08VjxH81CZxIodqLHKfG7ZgHURnObv9PL5iDEOHmDRF3vJKKh2-ERn43fFjELHmMd6SE0PbL411e/s1600-h/B_20140302171846Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Vasaloppet, lõpetajaid muudkui saabub" alt="Vasaloppet, lõpetajaid muudkui saabub" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjwIklup-Qy51UHkVKANWUMomwyC6Y6pmd7nMOg5qHccVusxn6EA4c7ShAoKiEOKKI4qoXAquepmwiJi1zqaN2McBN2SC8xSTUp9cZVgMPD_ryuIcNHP-lv65saxl_hn04MEpRK//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Et sisustada oma aega teisi oodates sõidan bussiga stardipaika ja toon ära meie auto, aga tegelikult pole see enam oluline. Kinnitust sai, et 90 kilomeetrit suuskadel polegi midagi erilist. Lisaks, eelmisel aastal Birkebeinerrennetil käinuna, ei oleks ma eales osanud arvata, et kahe naabri suusakultuurid nii erinevad võiksid olla, või … tegelikult räägime ju ühest suusakultuurist, siin valitseb pigem suusakultuuritus. Aga ikkagi, selles maratonis on midagi ja ma vist tulen siia tagasi … millalgi.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZkGtOP7BYP1CloP7EgzOLlV2CPZ36IL5g0toNKkFK7Y0AqTduoIoLzVDOrNWEA6ihM9KrmZnzJhule5vaHDSghbD34pj4TSV-lJoGvjvudGb9LKGG_QgiI0eebv4KSCF9Fgvp/s1600-h/B_20140302172054Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Vasaloppet" alt="Vasaloppet" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKUMCp3RdpGdII7YXwkpORNiVyhEO28U5-3dKcdLGGV0cvtpyt3pi9BSbVnVxqxrrjuDOhGva_CQ2H6N4ph8jdcx8FOO9p4KVAnw-Szz9z3HNm3clzhpSwzv45DNODRkVNtpUs//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p><i>* Compromise Blue 2008.</i></p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-30028069081474832852014-02-02T22:00:00.001+02:002014-02-02T22:07:07.513+02:00Marcia longa, vita brevis *<p>Neljapäeva varahommikul tekib lennujaamas diskussioon – kas kella poole viiene õlu läheb varahommikuse või hilisõhtuse alla. Diskuteerivad kõik peale Tõnu … kes pidavat sel ajal alles hakkama end peole sättima.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZFe0juJ0qlA8oKjL0riIdGSUMYp9Yxg5XkJ1cPj6nEtvz3HTgIcZdbNoPN1b_bVXFYFIZyHHzAdDrchy00I-n1mcQfX91mxSqMEaEkbNVdsMo4TaGoSZ_ceaLBLF_Jqh7cZWR/s1600-h/B_20140124022749Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Tallinna Lennujaam, Marcialonga, esimesed õlled ..." alt="Tallinna Lennujaam, Marcialonga, esimesed õlled ..." src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3H2pgi9755Cq0ALuUDhosvcDQKieNRNDYuBDZKjG-jV-31SZ9SQFp4o31OH7447Jt0tpd30ZcI9QHHMGayNJzRecK_97nWQ21R8dLBDEs6SHYx7BIw-YgaBI6nvh55AnTFqwZ//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Veneetsias, <i>lost and found</i> leti juures selgub tõsiasi, et Lufthansa on Martti ja minu pagasi rahumeeli Tallinna jätnud. Pika seletamise järel anname oma, kaugel mägedes, Bellamonte külakeses, asuva hotelli aadressi. Pagas peaks homseks, laupäeva hommikuks, Veneetsias olema, kust kuller selle siis meile ära toob. Tänane ja homne planeeritud suusasõit jäävad küll tegemata, aga no mis sa ikka teed, kui asjad on juba niimoodi läinud.</p> <p>Küsime veel korra üle, et mis ajal võiksime oma kotte oodata, mille peale tütarlaps teatab, et ilmselt pühapäeva hommikul, kulleril pidavat olema aega 24 tundi pagasi kohale toimetamiseks. Mida kuradit! Õnneks mainib Martti järgneva jutu sees Marcialonga-t, mille peale tütarlapse nägu selgineb, ning järgnevad 10 minutit kirjutab ta midagi hoolega arvutisse. Annab siis meile mingid paberid ja teatab, et nüüd peaksime pagasi homme õhtul kätte saama.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0RgHnRWBj7oAci_81a5f916zvpS5AHV2MOadkBBaPkYmqJJnECqc3rEM1D9md7_pdVRZSgHj8hS9JSvCo8gkVfbcNaCdScIc4bewS6O3W9oOqLYfiONSTD_T7l4QT_EAfbxTj/s1600-h/B_20140124160207Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Marcialonga, Val di Fiemme, Lago di Tesero suusastaadion ..." alt="Marcialonga, Val di Fiemme, Lago di Tesero suusastaadion ..." src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGhFZ09inLc-Jfvzp49wHFMNnlQFFnPksvKCtH-sxhNFbi7W1rEYYZPR2s3Ahd-XJCMKJxFLzzTgWlbxhRe7662qbvpVCoSh-cq2OzvsuSQbaQ8MuWhFMXZu8YbRz1qcfF6aTM//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p><a href="http://www.baitetrentino.it/en/apartment_stalla.asp">Hotelli</a> jõudes selgub, et enne meid seal elanud, Abhaasia mäesuusakoondis, on tekitanud sellise segaduse, millest koristajate armee pole veel jagu saanud. Kuna poolel meie ekipaažist pole võimalik suusatreeningule minna, siis enamuse survel loobuvad suusatamisest ka Raivo ja Randy … jätame koristajad rahus tööle ja sõidame Cavalese-sse, finišisirgega tutvust tegema.</p> <p>Itaallased jagavad asja – igasuguste sulitempude vältimiseks antakse rinnanumber ainult pildiga isikut tõendava dokumendi esitamisel, millest võetakse koopia, et ka hiljem, suusarajal oleks võimalik sulisid üles leida. Rinnanumbrid käes teeme kohe ka tutvumistiiru Val di Fiemme, Lago di Tesero suusastaadionile, paika, mida teab vist iga eestlane, paika kus meie „Kiku“ tegi 2003. aasta suusatamise maailmameistrivõistlustel puhta töö, olles viiest individuaalalast neljal esikolmikus.</p> <p>Laupäeval läheb suurem osa meist suusatama, meie Marttiga sõidame autoga läbi rajalõigu Moena – Canazei, ehk esimesed 19 tõusukilomeetrit. Alates kella kümnest hakkame telefonikõnedega pommitama ka Veneetsia lennujaama pagasiteenindust. Kella üheni on telefoninumber kas kinni või ei võta keegi telefonitoru. Kella ühest kolmeni on seal ametlik siesta.</p> <p>Peale lõunat külastame Predazzo spordipoodi, kus on meie üllatuseks olemas kogu meil puuduv suusavarustus, poepidaja lubab hoida poodi lahti kella poole kaheksani õhtul, juhul kui tal veab ja meie pagas ei saabu, saaks ta teha korraliku müügi.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0XU_3t9F9bxT2V2fp2LYjTUtQXSzSyAXbDL0rBGaz_uBeKkHx_AGl9WcIx94f_uwrPBiMsVFLBXpMR3ltMhtu4Ry4flMacVRSHl2G1HHgmxrn1a7U1oUX18W_u9aR4eM1miLI/s1600-h/B_20140125145239Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Predazzo, Marcialonga, puuduv varustus on siin olemas ..." alt="Predazzo, Marcialonga, puuduv varustus on siin olemas ..." src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeLRuPSFb8jb7COcwSvJL2L7ZjLLtvD5T1ILDAei5ZqZB4HsMYxq3Klnmtw61Q05WQL-_7ArIzowZJIQ-wL9p1V7feht-_qA-XC-TJC6h0kdzJSCtsUBdPUhYC7dIZ-_1yYRGt//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kella viie paiku, juba peaaegu lootuse kaotanutena, saame Veneetsia pagasiteenindusest kulleri telefoninumbri. Helistan kullerile. Järgneva, veerandtunnise katkematu itaaliakeelse vadina võiks eestlasele omaselt võtta kokku ühe pika lausega – „tunnike veel“. Ja kuigi itaalia „tunnike“ võib tähendada mida iganes, siis umbes 50 minutit hiljem on kohal kuller, koos õigete kottidega. Lõpuks ometi saame ka meie Marttiga võtta klaasikese veini, mis on suusamäärimisprotsessi õnnestumises üks olulisemaid komponente.</p> <p>Pühapäeva hommikul sõidame autoga stardipaika, Moena-sse – ei mingeid lubatud ummikuid, järjekordi ega trügimist. Väikesed järjekorrad ja trügimine küll on, aga ei midagi märkimisväärset, arvestades, et ühte, väikesesse külakesse on kokku kogunenud 7 000 suusatajat, ning suur hulk muud rahvast. Kui laupäeval oli ilm hommikul külm ja päikesepaisteline, ning meie olime kindlad, et sama ilm on ka maratonipäevall, siis tegelikkuses on ilm täpselt selline, millist korraldajad kogu viimase nädala on lubanud – pilves, -5° C ja öösel on sadanud sentimeeter värsket lund.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNXQDMn6QVtKRidIWqoPblmMXjfQbVcfcD-6qTJeYeL0FS2Gr1CEhPVACVvxwOpOr7jk9QwCvU1D6JQK_l_f0L8LIzFcIj0BLJWgKAhyNxSQ2JsTolJaZGZ5I-yWOJMtke_iJN/s1600-h/F_20140126063633Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Moena, Marcialonga, viimane kiht ..." alt="Moena, Marcialonga, viimane kiht ..." src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrLRGZpE3Ym8POP60zDDcJ_GIsCBqulwmIpYlOQB-zLeI4w-3ks2uKLyzwMMZnc2VqbBSSBAI7XLYjqCcXb2fbtaCYQeMXWDB8D3BIZwTJI81Yq1afWV2s-qSBMBd7u922wA6m//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Minu stardinumber, 4 320, annab õiguse startida kümnendast stardigrupist, kell 8:40. Samas grupis on ka Tõnis. Meist eespool on sportlastiim, Jüri, Martti, Randy ja Tea, ning taga turistid Raivo, Tõnu ja Veiko.</p> <p>Stardialas saab järjekordselt kinnitust tõde, et kellaaegadest ei tea itaallased midagi, kell 8:40 pole startinud isegi mitte meie ees olev grupp. Itaallastele omase elegantsiga stardime kümmekond minutit hiljem, oma aedikust joostes-kõndides stardialasse, seal suusad jalga ja rajale.</p> <p>Selgub, et ega eriti suusatada pole võimalik, kitsas rada on rahvast paksult täis, mitmeid kordi, eriti raja algusosas tuleb seista järjekorras, et üldse edasi pääseda. Kaks kilomeetrit peale starti, Moena tänavatel, on rada nii pehmeks sõidetud, et suusasaabas ei paista lumest, jalga tõsta on nii raske, et tekib küsimus, kas olen üldse suuteline selle raja läbima. Nii hullu suusarada pole siiski õnneks väga pikalt.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-5muFMQdTBB7eINKddrWeC2FRh-LIuTwMKWbfg7R17c9AsN0KUh2mt3m74ci3Fu2ADbU-r3G4R2pQZuUXtuLu1U3T2krOYCn5n46HPaJJFpankGgwnD9eRN-gb7bSgwDBeIu0/s1600-h/F_20140126082906Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Moena, Marcialonga, kannatust ..." alt="Moena, Marcialonga, kannatust ..." src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjN3SXHUcSnQMpczNzrAIlejkqZcerCQFhARHTzCydmADnPHnXO2xJHueziVqkupPHWJX8wqNI18FyOw9xAHqcBVBwgumAQATPIErUGPPG2eYq7YvoBOI-wLiz2ddeOxFIGf8hK//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kusagil viieteistkümnenda kilomeetri paiku on korraldajad saatnud meile uue väljakutse, väikese lumetormi. Canazei, ehk siis raja kõrgeim punkt saabub üllatavalt kiiresti ja kergelt, kui mina kujutasin ette midagi Birkebeinerrennet-i algustõusu sarnast, siis tegelikult on tegemist vahelduva profiiliga, kergelt tõusva rajaga, Tartu maratoni sarnase raskusastmega.</p> <p>Canazei-st Moena poole tagasi sõites saan selgeks, et kui tõusul oli raske teistest suusatajatest mööda pääseda, siis laskumistel on see kordi raskem, kõik laskumised on täis „sahatajaid“, kelle vahelt hooga läbi sõitmiseks peab omama üsna head närvikava ja piisavat suusavalitsemisoskust.</p> <p>Enne Moena-t saan kätte Jüri ja Martti, kes, hoolimata minu keelitamisest ei soostu kaasa tulema, vaid jätkavad omas tempos. Raja üks lahedamaid osasid on sõitmine läbi Predazzo küla, kus kitsad tänavad ja arvukas kaasaelajaskond loob eriliselt mõnusa fiilingu. Veidi enne Val di Fiemme, Lago di Tesero suusastaadionit saan lõpuks kätte ka Randy.</p> <p>Minu jaoks üks tüütavamaid rajalõike on Lago di Tesero-st Cascata-sse, tekkinud on kerge väsimus, möödasõitudest on tüdimus ja möödumine pole enam nii kerge, kui varem. Profiililt on see osa lame ja läheb õnneks ruttu.</p> <p>Enne lõputõusu on ridamisi Toko määrdepunkte, kus suusatajad endid järjekorda seadnud. Õnneks on tagumiste punktide juures lühemad järjekorrad, mina pean kinni laua juures, kus on seismas ainult neli inimest. Veidi vähem, kui kaks minutit hiljem on mu suusad kliistrirullilt üle lastud ja jalga aidatud, saan alustada kurikuulsat lõputõusu.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrqCBGP5QlFG7Yu1v8mO9dwuNJnsKaCerUZS6SEpPk2i-c00YyxRToRR0lNgkL3N2SzJabov1aG5MfWKxuYthuhZ-48CyB4hBh4rjV39ZVXVh8XD_9owYnsM7923Py4D8f1EeX/s1600-h/F_20140126124928Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Cavalese, Marcialonga, tehtud!" alt="Cavalese, Marcialonga, tehtud!" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgza3CC6MKIocFSxiHjusfWNLW0OqJgpmyzgddeyGegvqoNSa2kHruWjhhsW__hP52jh1Cv0AC_uXTe_pJZ68RwmcwCRGbsczEhSB1UHC6oosWERNqxaBupzPkRNttE9I2n3NT//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Tõusu algus on päris järsk, täis üles astuvaid väsinud suusatajaid. Toko kliister töötab õnneks hästi, ning sel ajal, kui enamus raja keskel jalgu hargitab, saan mina raja äärt mööda neist paralleelsete suuskadega mööda joosta.</p> <p>Tegelikult on lõputõus üllatavalt kerge, just siis, kui mul hakkab raskeks minema, tuleb silt <i>final kilometer</i>, kus tõus muutub lamedamaks. Viimane pool kilomeetrit Cavalese vahel on juba tasane ja kerge, tihedalt ääristatud kaasaelava rahvahulgaga.</p> <p>Finiš … saan kätte koti oma vahetusriietega. Vahetan asfaltplatsil riideid, joon õlut ja tänan mõttes Raivot, kes hoolitses selle eest, et igaüks meis purgi õlut enda kotti paneks. Õhutemperatuur on küll vaid mõned kraadid plussis, aga päike soojendab tugevalt ja tekitab täieliku kevadetunde.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcSl9IEEsjqcjYAJWAkIb4v_Uvzmq9ZaCsGhJTQ2m9l_z8yW8nyBYKW3WNlbxfw5CYitUXVbT8Y39W_KftnS7fG0gl5E51SPvTARhvApR6xmBughEmhelnXo4pJoUEkef9_nR0/s1600-h/B_20140126133817Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Cavalese, Marcialonga, 300 meetrit finišini" alt="Cavalese, Marcialonga, 300 meetrit finišini" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKFV2POcXriBHvFeZFlYIaCIA62xWWEVZST0heO3WWBbut9kj-Io8gBQMpjQd5SaqphXNy9COddMB7Zlcj3mYfvjbkc5LXA-IUmw80zDCfsj2Lp95oGh5CWBbLaSuSRfUH_BL6//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Järgmisel hommikul on käed küll veidi valusad, aga ei midagi hullu, pole see <i>Marcia</i> midagi nii <i>longa</i>, kui vanad Itaallased räägivad. Sellele maratonile olen nõus uuesti minema.</p> <p><i>* Latin translation of an aphorism coming originally from ancient Italy.</i></p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-80349493932808751142013-11-14T11:42:00.001+02:002013-11-14T11:42:38.142+02:00XT bingo, ehk loll saab isegi Jõulumäe metsas peksa<p><i>Kui Viff Mare pisikesele juubelile pühendatud kepitreeningul arvas, et ta võib minuga XT bingole tulla küll, registreerisin meid kiirelt ära – enne, kui ta ümber mõelda jõuab.</i></p> <p>Tööl oli muidugi tavapäraselt kiire ja XT juhendi lugemiseni jõudsin alles reede hilisõhtul, kui stardini olid jäänud vaid loetud tunnid. Tundus tulevat põnev üritus – igal klassil oma punktisumma, mis vaja koguda – meil siis segavõistkonnana 110 punkti.</p> <p>Laupäeva hommikul pakin tugigrupi, Maare ja Anni, varakult autosse, et piisava ajavaruga Jõulumäel olla. Tegelikult kulub aeg ootamatult kiiresti nii, et ega seda eriti üle jäägi. Ilm Jõulumäel on rogainimiseks suurepärane – kuus kraadi sooja ja päike piilub pilvede vahelt.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLrPVAN7wI81PAtznDFy8WlCXMzktG9uKprakrN0NeoOJDvHhU1C2CXk3VjYiHR3yOLDShozW5DcT3z5vKCRIY8V8Vq3vKHDyWB-q2rG_F6RQtaVUZ9mfFCz04NjRYcjHnKL-s/s1600-h/F_20131109094755Z%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="seiklusrogain XT BINGO" alt="seiklusrogain XT BINGO" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXs4FYq_fSXRjpplZnTUTKmwiO-1IQIQlIQriCWt-BE5Byz2Z-JfghfSBm-HGNepdTuzMcpUa1EFOTqaPgzr71DMMpDkAEcL-ZWh9yS9-ZRleVYDuv00iRI5mI7MdviqG_m_dM//?imgmax=800" width="150" height="200" /></a>Viis minutit enne starti saame kaardid ja asume rada planeerima. Teeme esialgse planeeringu, lootmata eriti lisaülesannetest saadavatele punktidele. Stardist põhja poole, viimase lisaülesande ja finiši vahele jääb viis kontrollpunkti, kogusummaga 13 väärtuspunkti, mis teeb planeerimise lihtsaks – lõpus on pea kõik punktisummad võimalikud. Planeerime alustada punktidega 80 – 50 – 22 (lisaülesanne) – 43 – 44 – 64 – 92 – 31 – 54 – 70 jne. Viimasesse lisaülesandesse jõudes oleks nii kogutud 101 punkti, ehk siis sõltuvalt lisaülesande eest saadavatest punktidest peaksime finišisse joostes koguma veel 4 – 9 punkti – SIMPEL.</p> <p>Esimesse punkti joostes on minu jalg väga kerge ja sama tundub olevat ka Viffil – jätame kõik, kaasa arvatud meestevõistkonnad, selja taha ja võtame esimese punkti (KP 80) esimestena. Teel teise punkti (KP 50) kaldume õigelt rajalt, ning teeme selle tõttu pisikese lisakaare, mille järel oleme punkti jõudes langenud umbes viiendale kohale. Teel esimesse lisaülesandesse möödume uuesti enamusest võistkondadest. Tänu sellele saan mina punktis rahus taldrikut lennutada, ning teenime ootamatult lihtsalt viis, planeerimata lisapunkti.</p> <p>Järgnevaid kontrollpunkte läbides planeerime-arvutame oma teekonda nii- ja teistpidi, ning otsustame esialgsest valikust välja jätta punkti KP 92. Keerame punktist KP 64 põhja ja saame jätkata täiesti omaette. Suurepärane maastik ja vigadeta, ning mõnusas tempos jooks.</p> <p>Punktist KP 70 jätkame esialgselt planeeritud rajaga 40 – 61 – 72 – 80 – 20 (lisaülesanne). Pean endamisi tunnistama, et Viff on oma maratonitreeningutega hirmsasse vormi tõusnud –metsas ei lange kiirus üle kuue minuti kilomeetrile, ning teedel on see veidi alla viie.</p> <p>Teel teise lisaülesandesse jääb meie teele plakat, mille kõrval punktitähis. Õigetele seiklejatele kohaselt jätame meelde, et plakatil on kümme rida ja neliteist veergu numbreid ühest saja neljakümneni, millest 119 on ainsana punane. Lisaks on plakati ülaservas maha kriipsutatud number 199, ning selle kõrval ilutseb 119. Kõigele lisaks käsib Viff mul ära mõõta ka teekonna plakatist lisaülesande punktini.</p> <p>Märgime lisaülesande punkti, ning seejärel loen punktikohtunikule, Heigole, ette kõik meie tähelepanekud, ning küsin, milline neist on lisaülesande vastuseks. Tuleb välja, et õigeks vastuseks on punkti kaugus, mille väärtuseks sain mina küll 350 meetrit, aga see jääb lubatud viie punkti vea piiridesse. Taas kord planeerimata, viis punkti lisaks, ehk kui senimaani olime veidi mures, et kas raja lõpus punktidest ikka välja tuleb, siis nüüd tuleb uus mure – äkki jääb punkte üle.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj__l7syVC8uRYrEFeWvrqli35LOaMHRPvyfHXMM6r_SX3qw3RmVwZaodW_DXy2XBUVb28Zx8kZpDZ0JTC-OjraRGx66rZ-JVHi4a_TJtYynEXbZ_CFFsc05hb-80pqewGNxGt9/s1600-h/20131109_joulu_Q%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="seiklusrogain XT BINGO" alt="seiklusrogain XT BINGO" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhG7ZzJj_6LkzL_ZUgrUQ3IzBkQARwpTR2miA1JkvX1FrcHD_bG1kiBJhkxrm6n_s9hG5rYB1hACUPCQSQkjK8toi3ykQ3e4leBVwwlLEmqGwqY_5QXMfwTdveqCTt8BRJS6nta//?imgmax=800" width="138" height="200" /></a>Jätkame punktidega 62 – 81 – 51 – 41 – 21 (lisaülesanne). Kui algselt plaanime minna punktist KP 51 otse lisaülesandesse, siis nüüd avastame, et minu vanad silmad on meid petnud ja keelatud alast põhja poolt mööduda pole võimalik, ning võtame planeeringusse ka meie teele jääva punkti, KP 41.</p> <p>Punkt 81 tundub mulle tuttav, mäletan, et ühel varasemal XT-l pidi seal kandma ratast läbi jõe, aga jätan selle esialgu Viffile mainimata. Punkti juurde jõudes saame kinnitust, et nii ongi – ees on parajalt lai ja läbipaistmatu veega magistraalkraav. Raja lõpuni jäänud nii vähe, et otsustame värskendava supluse kasuks. Mina lähen ees, ning satun ilmselt väga heale kohale – vesi ei tõuse eriti üle puusade. Viff, kes tuleb veidi teist trajektoori, saab supelda rinnuni vees.</p> <p>Kraavi läbimise järel on finišini jäänud nii vähe, et jalg kisub vägisi kergeks – lihtne, mööda teid jooks, tempo tõuseb 4:40 kilomeetrile. Kohtame oma võistkonna peasponsoreid, Kadarbiku talust.</p> <p>Kolmandasse lisaülesandesse jõudes on meil koos 106 punkti, ning oleme sunnitud teatama punktis olevale Randyle, et kurb küll, aga kahjuks pole meil võimalik enam lisaülesannet sooritada.</p> <p>Teel finišisse võtame veel punktid KP 24 ja KP 25, ning lisaks jookseme läbi ka punktist KP 32, mille oleme sunnitud märkimata jätma.</p> <p>Enne viimast punkti on ainus kord, kus tekivad lahkarvamused – ühe rajakese otsal, kus Viff väidab, et rada viib otse punkti, mina vastu, et seda rada pole üldse kaardil. Peale jääb minu, rohkem argumenteeritud, väide. Punkti jõudes selgub, et õigus oli siiski Viffil, ning oleme teinud pooleteist minutilise lisakaare.</p> <p>Finišisse, jõuame ajaga 2:32:26, ning tulemusi maha lugedes oleme väga rahul – 110 punkti, ehk BINGO! Teisi võistkondi pole veel nähagi.</p> <p>Meie kuri saatus hakkab selguma alles saunalaval, kui meist pea 25 minutit hiljem finišeerinud Alar küsib, et „Hea küll, 110 punkti aeg oli teil 2:32, aga paju siis 120 punkti aeg oli?“. Sellest naljast aru saamata lõpetab minu üleva meeleolu veel veidi hiljem sauna saabunud Ets – „Segavõistkondadel oli ju vaja koguda 120 punkti, kas te tõesti stardis Heigo juttu ei kuulnud?“.</p> <p>Tagantjärgi tundub täiesti arusaamatu, kuidas KÕIK TEISED nägid ja kuulsid, aga meie MÕLEMAD kogu info kõrvust mööda lasime. Aga nii ongi – lolle tuleb ikka pügada selle eest, et nad lollid on. Vähemalt ei saa keegi võtta rahulolu mõnusast maastikust ja toredast jooksust, järgmine kord katsume olla ka tähelepanelikumad.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-65147294082720968192013-09-14T10:41:00.001+03:002013-09-14T10:42:21.814+03:00SEB Tallinna Maraton<p><i>Olgu alustuseks kohe ära mainitud, et „Maraton“ ei tähenda siin mitte 42.195 kilomeetri pikkust distantsi, vaid jooksuürituse nimetust.</i></p> <p>Olen vist iga aasta käinud seda spordipidu vaatamas ja jooksjatele kaasa elamas, aga ise rajale pole jõudnud. Pärast edukat kaasa elamist on iga kord jäänud midagi kripeldama, ning olen mõelnud, et „järgmisel aastal“ … sel aastal sai see siis tehtud.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie9KkLqfCY_-oAFp27IG30WSBAXEEC5hvsKDmp7tMLqHEZBuPLWBM4OSaBxLtwLxrgCYj3icQLemIVuUD1MXJp0Gnav5_CwVVQJti3297Zz7Afc3OBr1TVajpQjkYtk4tKL-D6/s1600-h/B_20130908103516%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="SEB Tallinna Maraton" alt="SEB Tallinna Maraton" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjAzidx1AglTutOf8ysrmgm6aapXaEQUjNyuYeponuo9HnnMSLaThEyUprKDOQwIQ_-k43dW8oFoKI1gT81nylI3Mo_r2jWLrPQnfa82jPGdhHWoEODjl1uosS4XDiIO1RHUBg//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>Misasja? Mis maraton? [08.09.2013 10:35 +03:00]</p> <p>Distantsi valik oli lihtne – kuna Narva Energiajooksu poolmaraton tundus spetsiaalse ettevalmistuseta üsna pikk, siis tahtsin midagi lühemat ja lihtsamat. Et pärast jooksu jaksaks ikka sõpradega saunas muljeid vahetada.</p> <p>Kalamajast võistluskeskusesse oli täpselt parajalt pikk maa, et ennast soojaks joosta. See-eest üsna tõsiseks lisaülesandeks osutus Harju tänava otsast, kuhu ma alustuseks sörkisin, Pärnu maanteele, starti pääsemine. Üritasin algul Georg Otsa tänavast oma stardigrupini jõuda, aga sain mõned minutid hiljem aru oma ürituse lootusetusest. Kiire tiir ümber kvartali, Müürivahe ja Väike-Karja tänava kaudu oli edukam. Isegi viis minutit aega jäi varuks, jõudsin veel venitada.</p> <p>Stardis sätime endid Indrek Ümarikuga enam-vähem David Kogei ja Tiidrek Nurme selja taha, et kui mitte lõpus … siis äkki stardis jääme kah tänu staaridele kaamerasse.</p> <p>Esimesed paar kilomeetrit on rasked, sunnin end vägisi mitte esimestega kaasa minema ja tempot alla võtma. Pärast esimest, veidi kiiremat kilomeetrit võtan oma, rahuliku, 3:30 kilomeetritempo. Eeldan, et sellise tempoga peaksin 10 kilomeetrit ära kestma.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghl3tT1NDJ95PrU3RNnalMhPqDxoJ5jRmGS5sE7IlgD6YS4-oMQhszf1Cl-XhXHi75jzwXZlwFdMRjONq2iufx6qBNIu9GGnjBjzdsj98W1A3SjKT-ePQoF_QAhK2Y0i2Vqaaz/s1600-h/B_20130908134440%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="SEB Tallinna Maraton" alt="SEB Tallinna Maraton" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhIQXk78nRuB0-rkw2_VwWyHQQ_b6YGgVjLY_BXCtwJznRBMfTfvr1YWmIgFQdlz6LsEfUs7w66AeFMdToe8__UqdyYx3GrkDn4xkFn2rB6ZoMTjgxP3A3Z4I3mE88KwnObJ1xb//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>Tee nüüd veidi rõõmsam nägu! Foto: Alari Kannel. [08.09.2013 13:44 +03:00]</p> <p>Pirita tee tagasipöördel tõstavad kaaslased, kellega koos olen jooksnud, järsult tempot. Lähen korraks küll nendega kaasa, aga lasen siis ruttu tempo uuesti alla. Ilmselt ikkagi tempomuutus mõjub, sest kilomeeter hiljem, imeväiksel tõusul Tuukri tänaval kukub tempo 3:40 peale ja jalad hakkavad muutuma raskeks.</p> <p>Kergendust ei paku ka kaheksanda kilomeetri tõus mööda Rannamäe teed ja Pikka tänavat. Tanel innustab kõrvalt, et olen oma rinnanumbrist (25) mõned kohad ees ja ilmselt suudan rinnanumbri kohta hoida.</p> <p>Suurtüki tänaval, vanalinnast välja jõudes läheb enesetunne korraks paremaks ja suudan uuesti tempot tõsta, aga mitte kauaks – üle Nunne tänava ehitatud järsk sild lööb jooksurütmi uuesti segi. Õnneks on lõpp juba paista, viimane tõus mööda Toompuiesteed ja Kaarli puiesteed ja siis allamäge Vabaduse platsile.</p> <p>35:59, ehk sekund alla 36 minuti. Lõppkohaks jääb 22 ja neljakümneaastastest „vanameestest“ esimene – ehkki aeg tuli veidi kehvem, kui plaanisin, siis koht oli jälle oodatust parem. Päris tühjaks end ei jooksnud, jaksan kenasti koju sörkida ja saunas sõpru võõrustada. Ja jooksust saadud emotsioon … see on võimas, peab vist järgmise aasta kalendrisse jooksu jälle kirja panema.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-39976539392024269802013-08-13T17:41:00.001+03:002013-08-13T17:41:09.042+03:00Narva Energiajooks<p>Kuna sõber Tiit organiseeris ühe toreda ürituse Pannjärvel, siis tekkis plaan ühendada meeldiv valusaga ja pakkuda Viffile seltsi <a href="http://www.jooks.ee/narva/index.php?id=1&lang=ET" target="_blank">Narva Energiajooks</a>ul, mis oli ühtlasi ka Eesti Meistrivõistlusteks poolmaratonis.</p> <p>Jooksule registreerimisega jään muidugi hilja peale, st. registreerin kohapeal, vahetult enne jooksu ja saan endale uhke numbri – 1 064, ehk viimases stardigrupis. Stardis selgub, et tegelikkuses pole stardigruppe rohkem, kui kolm: 1 – 150, 151 – 300 ja kõik ülejäänud, ning kuna ma piisavalt vara (umbes 12 minutit enne starti) kohal olen, siis pääsen oma stardigrupi esimesse ritta, ehk umbes kolmesajandale stardikohale.</p> <p>Stardist saan küllalt hästi minema. Kasutan kergliiklusteest paremal olevat mururiba, jooksen esimese kilomeetri tiba kiiremini, nii 3:20 tempoga ja saan juba teise kilomeetri keskel vabamalt jooksma hakata. Kolmanda kilomeetri algul saan kätte Annika Rihma. Siit edasi on kerge vastutuul, hakkavad tekkima grupid ja positsiooni parandada pole enam nii lihtne.</p> <p>Grupp eespool, nii umbes 50 meetri kaugusel paistab Lily Luige selg, otsustan veel veidi pingutada ja ennast sellesse gruppi joosta. Saangi grupi kätte, mille peale grupp aga kohe laguneb. Mulle jäävad seltsiks Lily Luik ja Alar Savaster, saan aru, et olen liiga tugevasse seltskonda sattunud.</p> <p>Neljandal kilomeetril on tagasipöördepunkt, edasi on põnev näha, kes ja kui palju minust tagapool on. Seitsmendast kilomeetrist hakkab tõus, küll hästi lauge, aga selle eest pidev, mis paari tasasema osaga kestab ringi lõpuni. Kümne kilomeetri aeg tuleb 36:47.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh69ZcTuZIMHUKku5-sQb3GjfkENsSC9xAe8zIffhVPM5-7gu6wYTW8Rz2zkea0Q8cf510FNH8CqPrzU22jesx9UoSxsGe2HwcpCppU2G0jpObylFIbCDg46xOvsJdJVPegmhaV/s1600-h/F_20130810114006%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="esimese ringi lõpp" alt="esimese ringi lõpp" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-qx6sRL7eduQxqB3l3XstM3iiJ8Ty427vKKeI4nhG_09NeorGJGyWP1_JwLLy40BYgA8WNchIdkfLjNXiEa2GC5004Srzv-UWvpLeGbyC-ixxh5nOUq5UZnamiWMTSHCssh0e//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Võtsin rajale kaasa ühe geeli, millega oli plaan see teisel ringil, enne tõusu algust ära tarvitada, aga esimese ringi lõpus tunnen, et vajan väikest turgutust. Võtan geeli sisse ja näen järgneva kilomeetri vaeva, et oma geeliseid käsi ligemärja jooksusärgi sisse puhastada. Päris puhtaks käsi ei saa, nad jäävad ebameeldivalt kleepuvaks jooksu lõpuni.</p> <p>14.-ndal kilomeetril jääb maha Savaster, ka minul on läinud raskeks, aga otsustan kannatada. Kilomeeter hiljem, veidi enne tõusu lasen siiski eesjooksjatega väikese vahe sisse, mis on ilmselge viga. Umbes kilomeeter hiljem kosun veidi, aga tekkinud vahet kinni joosta ei suuda.</p> <p>Viimased kaks kilomeetrit on piin. Järgi jõuab taastunud ja üsna erksa sammuga Savaster, kes kutsub mind endaga kaasa, et ees olev grupp kinni püüda. Minul on endagagi tegemist, lasen tempo alla, nelja minuti peale ja vean ennast vaevaliselt finišisse. Saan lõppajaks 1:19:29 ja kohaks 35. Neljakümneaastaste vanameeste seas olen iseenda imestuseks lausa kolmas.</p> <p>Pärast jooksu teeme kiire tutvumistiiru Narva söögikohtadesse, ehk siis külastame <a href="http://www.oldtrafford.ee/est/" target="_blank">Old trafford restorani</a>, mille pakutav borš on aus ja hea, ning tundub, et ka Maare ja Viff on oma toitudega rahul. Päeva teiseks (ja kolmandaks) pooleks suundume Pannjärvele, kus testime ära nii <a href="http://www.alutaguse.com/index.php/uudised/40-aktiviteedid/101-discgolf" target="_blank">discgolfi</a>, kui ka paljukiidetud <a href="http://www.alutaguse.com/index.php/seikluspark" target="_blank">seikluspargi</a> rajad. Mõlemad on igal juhul väärt külastamist.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMmOva1Q8-mIdJpkFApLM6E5WsdhxDfTRk5LFHG7ZiFoBfXnu9jaCjAE_9NiH_A8c2Xi3xXUSGifgmB2ORfyZ09YDsvxgKCGGiLM5YRoP23dPkF5jMiquoa4nOF_wMoM9So6g-/s1600-h/F_20130810184233%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="seiklusparki testima" alt="seiklusparki testima" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBU_KuwuY2BVbZ8oObdh1Za0EGdgu4xWUMcjQ87rmKX3X78RMaglvAs0OWBYxhb8EF25nLFeorc9TnGyU1OO_SQUxa_eXKGw4XG-NPym9uc71LXex7hmbkK81d3XmZj3jzdSzp//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-91503348576861122352013-06-20T21:53:00.001+03:002013-06-20T21:56:40.985+03:00Tallinn City Race<p>Mõnus ilm, mõnus rada, mõnus enesetunne … ee … enesetunne oli täpselt nii mõnus, kui see saab olla pärast kuutteist tundi ja 1 350 kilomeetri läbimist. Ehk siis teisipäeval, pärast tööpäeva lõppu alustasin tagasiteed kusagilt <i>middle of nowhere</i>, külast nimega Oktjabrsk, ning olin kodus kolmapäeva hommikupoolikul. Enne õhtust linnajooksu jäi aega isegi puhkamiseks.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWjcAsrxsjo7Ahy94-BWYYF2voM2EXVGEgUTnfq78JZ8GlhBO21eCEt5EBzVRlT1XnN2pwyD01a7Ru0Qw2FzEMjsb4eZvRak5oRkDd282hqIQmsFnD_tfRyStF23snenEsuNl0/s1600-h/20130619_vanal_01Q%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="kaart liikumisteekonnaga" alt="kaart liikumisteekonnaga" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgQj2g1QbFSmEXK2O_yN_J18BTCBH59GLoUjvF0Z6aBOsQsJ3H6p06sSsjWnB6SnnRfmJIl1Sf-4Ms_GmnkJ7i4IF7VJ7RebX1VRpFVerlBcT7wMcxUWF7R_Cz0N43Es9OTAyH//?imgmax=800" width="197" height="200" /></a>Rada 4.1 kilomeetrit ja 24 kontrollpunkti. Alustan tempokalt, aga riske ei võta, keerulisematel kohtadel jään paar korda lausa seisma, et läbipääsud rahulikult välja lugeda.</p> <p>Kuuendasse kontrollpunkti valin veidi pikema variandi, et vältida rahvarohket Viru tänavat. Teen kuuenda punktiga ka väikese „näpuka“, kui loen punkti numbriks 39, aga kohale jõudes leian hoopis punkti number 38. Punktikoht tundub kaardi järgi õige ja legendi kontrollides veendun, et minu punkti number peabki olema 39.</p> <p>Järgmine viga tuleb kaheksanda punktiga, kus otsetee jääb märkamata. Hea etapp on 11 – 12, kus mina valin kõige pikema variandi, kaotades sellega Nikitinile 12 sekundit. Suurem viga, 20 sekundit, tuleb punktiga 14, kus kiirus läheb üles ja kaardilugemine jääb lahjaks. Teen punkti rajoonis kaks seisakut enne, kui punkti leian.</p> <p>Jooksu lõpp läheb käest – siis, kui tundub, et kõik on tehtud, suudan alustuseks teha veidi vale teevaliku, millega kaotan 10 sekundit. Pärast seda, väga lihtsal etapil, ei loe kaarti korralikult ja siin tuleb võistluse suurim viga, peaaegu 40 sekundit.</p> <p>Finišis kaotan Nikitinile 52 sekundit ja olen teine, kusjuures oma esikoha mängisin maha sisuliselt viimase neljasaja meetriga. Aga tegelikult ei kurda, Nikitin ON tugev ja eks magamata öö hakkas kah lõpus ilmselt tunda andma [<a href="http://www.tow.ee/tulemused/tul2013/#kolmapaev" target="_blank">tulemused</a>].</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGpc5IRQZ_T7CbD-9T5Ne3RvO6QnOIp__QjuEemOzScpTqcER_LPVGoNmuPmKQ7F0iBcjSGFJPd4danBds1FqcJrWsXPd1gwWuCK6MEAy_XP8jPVULbrYpN1kHlAzggRt0vwFK/s1600-h/F_20130619210255%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Tallinn O-Week 2013" alt="Tallinn O-Week 2013" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTIiz6sFwJtmQzikvWsGdtXGoY-duUcbq3Mhx_823byCPrsGUVr3UEu89IQMWWjNoXEQkql0slMoga_hm9Qvcx5m43iSvk36J3B3657tfWJ9lkykZC4Z2FheUW4z_fId3P8f1Y//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Nüüd on võimalus reedel revanš võtta, Paukjärve tõotab head läbitavust ja suuri jooksukiirusi, mis mulle peaks sobima.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-14711128515397340282013-06-12T14:17:00.000+03:002013-06-27T14:31:16.772+03:00Iisaku eraldistardist ühisstart<p>Hoolimata sellest, et Xdream esimesel etapil, Tallinnas, ei saanud meiega liituda üks Euroopa parimaid multisportlasi, Tommi, ning teda asendas teine Soome seiklussportlane, suhteliselt kogenematu Petri, võitlesime me siiski endile teiseks etapiks üsna väärika stardikoha – paremuselt kuuenda, stardiajaga 12:42. Mis tähendas, et sel ajal, kui esimesed võistkonnad juba stardijoonel olid, istusid mõned meie tiimiliikmed alles rahulikult hommikusöögilauas.</p> <p>Aga sõltumata heast stardikohast oli meil juba alustuseks mõningasi tagasilööke, kui meie võistkonna tugevaim liige, Elo, endale mõned päevad enne starti kusagilt viiruse hankis. Elo oma laiskuses ei viitsinud endale asendaja otsimisega liiga palju vaeva näha, vaid saatis meiega rajale oma õe, Eveli. </p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgukAUv3kqejwabp-sb9hbScsj6nNN9JQhM424piHscHbOEFipIZAf26-vKw7TFVQFO54Ds1LnhX1NLxzHDf90d9TZXd3ufOBe-lLirKmOb9zlCKDvrA4M2dgPH8SK-Ur6QSUP3/s1600-h/B_20130609124113%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Ace Xdream II | Iisaku | Tommi spikerdab [09.06.2013 12:41]" alt="Ace Xdream II | Iisaku | Tommi spikerdab [09.06.2013 12:41]" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhesUdMrRwIIv7SN0Lm733cG_ryujBxCLUKlRAXDXdlpnVPCCD-1oNaVophvB-TZLxFF0UljizmWIO2mM0tMfV9OUGWW2Qx8CrZG5edmsn2HAYtAlsK2HG7FU5xkHFVgTvnPucs//?imgmax=800" width="200" height="150" /></a>Seekord siis eraldistart, ning esimese etapi paremusjärjestus pööratud järjekorras.</p> <p>Kirvevise multispordi alana (nii palju, kui mina tean) oli kavas esimest korda aastal 2003, Soomes toimunud multispordivõistlusel Endurance Quest. Igatahes pärast meie edukat kirveviske sooritust tekkis Rosala viikingite külas diskussioon, kas mitte viikingid tegelikult hoopis eestlaste järeltulijad polnud.</p> <p>Üsna ruttu pärast Xdream stardipauku oleme juba kirveviske edukalt sooritanud ja jooksurajal.</p> <p>Laululava ja vaatetorni asukoht on meil selged juba EXTAR 48h ajast ja puuduva punkti tuvastamine kaardilt läheb kiiresti – 20 minutit pärast starti oleme juba kinni püüdnud meie ees startinud võistkonna, TV6 SPORT.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6t-emkKl3nDBKkKlJYw1SKKEzC5pV7iq4Va15MypyJQ9vLYZD2tRlPBpmESgY1fRWzbCc4lAAJP5u43aNJsQAZab1L15f3zLHvebqvhNXZQaZPBQVXwt33gkqtKxlED7k_-M_/s1600-h/20130609_xdream_01Q%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Ace Xdream II | Iisaku | kaart" alt="Ace Xdream II | Iisaku | kaart" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8ohyIwo093sCZxrwLCCx1fykMxzlf-jNgZA6lqvwA2n_llSjLHDzzP2Y_COPnnlJFZmE7DFnDIqotffgapp1bb7Ea1nwIwXies94VnehyNe9OJFrMYI3sIcRpq4qjgTJMq1Ye//?imgmax=800" width="138" height="200" /></a>Järgnev rattaetapp pole midagi erilist, mitte võttes arvesse vana inimese jaoks loetamatut kaardipilti ja mõningaid teid, mis on küll kaardil, aga puuduvad looduses, aga … see ju ongi seiklus. Mis aga eriline, on meid rattaetapi lõppu vastu võtma tulnud rahvahulk. Siiski, kohe teatab vahetusalas olnud kohtunik, et tegelikult on see kanuude ootejärjekord, kuhu ka meie ennast registreerima peame.</p> <p>Kanuu ooteajal lõbustame endid eelseisva rajaga tutvumisega, mille juures enim arutelu tekitab meis maamõõtmise lisaülesanne. Et pindaladest mingitki ettekujutust saada, mõõdame kaardilt ära punktide vahel asuva nelinurkse kraavidega lageda, mille suuruseks arvutame 30 000 ruutmeetrit.</p> <p>Umbes 49 minutit ja 5 sekundit hiljem saame kanuu, kuhu paigutame Tommi, minu ja minu jalgratta. Eveli saab ülesandeks lisaks endale ja enda rattale ka Tommi jalgratas kanuuvahetusala lõppu transportida. Kui algul oleks võinud eeldada, et Eveli ülesanne on suhteliselt lihtne, siis tegelikkuses on korraldajad teinud sellest lisaülesande, kus lisaks rataste transpordile, tuleb Evelil võidelda ka hiigelsuurte parmudega, kes imehästi saavad aru, et Evelil mõlemad käed kinni on, ning kasutavad seda ära arvukateks rünnakuteks.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRaXgPuob96arbBN2j02cZELwegeZdVb1MHFXuJWd_9SK4_OYaMHTI21CXzZJ37rJ83ZlgLUeMLG_XmW0A8tVqEdJCud20q5FBcT56pxNt8ta14YgG0bQ7d8ltOs-d6xPGUiSN/s1600-h/B_20130609124228%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Ace Xdream II | Iisaku | kirvevise [09.06.2013 12:42]" alt="Ace Xdream II | Iisaku | kirvevise [09.06.2013 12:42]" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1gzFz3I_GDY1wM8T5eIEu2lGLcAziRBy4duXoP-y6FdCW_FSj6_nhjIZIsbaUCQVfjbBU30ZlsVYyqmCTbO_VnRyKUykaRnbQ6pLo6S47f45xx7ux13CmmlJ7u7UmJmdZ0NpY//?imgmax=800" width="200" height="150" /></a>Kanuuetapp mööda kraavi ja kitsast, puid täis jõge on tore, aga etapi lõpuosa muutub veidi õnnemänguks tänu ohtratele B-raja kanuutajatele, kellele me alati kõige ebasobivamates möödumiskohtades järele jõuame. Siinkohas tahaks tänada kõiki võistkondi, kes hüüde peale „möödume paremalt“ või „möödume vasakult“ meid alati viisakalt mööda lasid.</p> <p>Hoolimata sellest, et kanuus kaardiga suurt midagi teha ei olnud, on pärast „kanuuloteriid“ meil järel Eveli kaart ja üsna märg, ning kehvasti loetav minu kaart.</p> <p>Eveli on kasutanud ooteaega hästi ja veab järgmist jooksuetappi nii kindlalt ja nii kiiresti, et meie Tommiga tal hädavaevu järel püsime.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEideZ2BW5sSm9DJheVU5EHMUBPE-OLuwejScrJdNgil-IsY-ja23b69XkDWJC3qn_EnZm6WkOHGg8CUAFthys_z-wEGJaYdHxBiuG9-KzK00RhsjgCQ4HzPE4ux-P7cro66pfYZ/s1600-h/B_20130609130247%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Ace Xdream II | Iisaku | Spordielamused.ee [09.06.2013 13:02]" alt="Ace Xdream II | Iisaku | Spordielamused.ee [09.06.2013 13:02]" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0d9z3M73RxLeycHZbTV3dPc9NNwjFx7E00wJY4XJ18g4z-Q1Poh6WRbGHH9Tgh_gWdNTxkpO2sdyegYIQfUCRwRkHn7w-8pbB-Yl1sLLxV_QKxv63-hShk8w2n0GVlO2yijDU//?imgmax=800" width="200" height="150" /></a>Järgneval rattaetapil lubame endale ühe pooleteiseminutilise vea, kui minu vedamisel õigest teeotsast veidi mööda sõidame. Tundub, et Markus, Xdream rajameistrina on võistlejaid säästnud ja näitab meile ainult Ida-Viru ilusamaid killustikuteid, selliseid, kus ikka jalgrattaga sõita saab. EXTAR 48h ajal kogetud „pärlid“ jäävad vist mõneks järgmiseks etapiks.</p> <p>Jooksuetapil aerofoto ja Metsalu kaardi järgi teeme selle võistluse suurima vea, kui ei suuda sisse elada 1:25 000 kaardi mastaapi ja hakkame punkti liiga varakult otsima. Eveli ja Tommi üritavad küll vahepeal avaldada arvamust, et äkki seal eemal paistev raiesmik ongi see õige, aga mina end niisama lihtsalt ümber veenda ei lase. Lõpuks läheme, minu protestist hoolimata, ikkagi edasi ja võtame punkti sealt, kus see olema peab. Jooksuetapi lõpuosas saame kätte ja möödume tervest hulgast võistkondadest, sealhulgas näiteks Männikumägi/Metsasõbrad ja Avanti Adventure.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgVLhfTUeIL-NPu-VVMjv5tJTNi0thh63vMOPE1Ybg8s2PujYeZbaSTtPbRq5LTVw9kcJLTSYVmS7V5xfLA38Ijz2JL2YOhtpdmG0IdKU8xXRL8RlgAi63WP9G6YqUsqvpXX7w/s1600-h/20130609_xdream_02Q%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Ace Xdream II | Iisaku | kaart" alt="Ace Xdream II | Iisaku | kaart" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyvmbWyKckNTM7Ef50X6cbFKR28nu9c9fOM5Tl4jkSKK5taHEycXyndhE0z-IO6abF63dGkRRa-U7CHa-3hr7z6v1igIxbayaziWJixpYDF9P5PBeSI8RnYCKA1Q_edrJkb8vU//?imgmax=800" width="138" height="200" /></a>Tagasi vahetusalasse jõudes toimub seal jälle vist midagi huvitavat, sest võistkondi on kohal õige mitu. Selgub, et aeg läheb jälle kinni, kuna ronimisülesanne on osutunud planeeritust oluliselt aeganõudvamaks ja järjekord on aukartustäratav.</p> <p>Tommi, kui kõige ilusama säärejooksuga, saab õiguse ronida, meie Eveliga läheme sel ajal ujuma, mis on tõeliselt mõnus. Veidi järele mõelnud, teeb ujumise lisaülesande läbi ka Tommi.</p> <p>On üsna tüütu oodata, ning parmudega võidelda, kui tegelikult tahaks juba finišeerida, sest jäänud on ju üsna vähe. Jõuab kätte võistlusjuhendis väljakuulutatud autasustamise aeg, arutame, et huvitav, kas autasustatakse lõpetanud võistkondi, või oodatakse siiski kõik ära.</p> <p>Lõpuks jõuab siiski järjekord ka meieni, Tommi saab ära teha talle lubatud ronimisülesande, pärast mida jätkame jalgratastega. Esimeses rattapunktis näeme endile üllatuseks Kiirrongi, kes startis rattaetapile meist üle kuue minuti varem! Veel paar etappi hiljem jõuame maamõõtmise lisaülesandeni.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6HAQI791qyPrGftMnSAqbcY-n2v20jMn3lIFwmD7wjmgsoJneoP3YTK9ns9i6abU1cfO19rPW88MsJ71_58oAg3J79SOUgD7LGEX2S9LTl1eAAMNe6s0Mfm1gvYyS0aiwWOMg/s1600-h/B_20130609200959%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Ace Xdream II | Iisaku | Spordielamused.ee [09.06.2013 20:09]" alt="Ace Xdream II | Iisaku | Spordielamused.ee [09.06.2013 20:09]" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6fJW-VBWx05J7p1ERRcbn77rct_1mc1zRrPXLcIWuzQMdky-d1Jq11eiK8e28o_UcjohqYs6Vd9uwFY72mKSp4k7yFHauOWFZOEWyaI7JTgI1Bpa5cv-EUMLqBjVaI1S8tU1B//?imgmax=800" width="200" height="150" /></a>Meile meeldiva üllatusena on lindiga piiratud täpselt seesama ala, mille pindala juba kanuud oodates välja olime arvutanud. Väikese erinevusena on küll välja jäetud kaks nurka, aga selle eest on teistpidi juurde lisatud metsaosa kuni teeni. Käime punktis Z, ehk siis vastusevariandis 30 671 ruutmeetrit, ning kuna punkt Y tundub nii lähedal, siis sörgime ka sealt läbi. Lisaülesandelt lahkudes kohtume taas kiirrongiga, kes meie üllatuseks alles saabub ülesandesse.</p> <p>Võistluskeskusesse jõudes on meie <i>manakeri</i>, Elo, veidi närviline ja hüüab, et Mareti võistkonnaga (AT Nobe) on meil minutite mäng. Tommi ei lase end sellistest pisiasjadest häirida ja vahetab rulluisud ikkagi jalga täies rahus sel ajal, kui meie Eveliga juba jalaga (uisuga) maad kraabime. See-eest, kui uisutama hakkame, on Tommi ja Eveli kiired.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2eETbbezepPzwqUQn6MYOyZqMHT0jpyZ16JzEiIWNzplDTOjWuOvReN9BMxVdheBUL2Em4eCwX9EnZSevTzCk4jh6tjjVWiL74BP9eoh9uGphL4jpI2mtlwJ9YKz7666lN2_T/s1600-h/B_20130609201022%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Ace Xdream II | Iisaku | Spordielamused.ee [09.06.2013 20:10]" alt="Ace Xdream II | Iisaku | Spordielamused.ee [09.06.2013 20:10]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgja_GvI6yCO7aZtP5HcY88Sd4EPwpVotWKNjrkYLL6IeSDuQUOxboEVvME_PIuO_DjSBnhXuXqNZ0WkHHACV-2CLVsO-tEd-6F95ORVhMpBjVlcU-1VAHZaIlzRSD9wKy5oEiw//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Lõpetame kell 20:10, ehk üle seitsme ja poole tunni pärast starti, millest pärast EXEL-it jääb meie netoajaks järgi 5:55:17, millega platseerume viiendale kohale. <i>Manakeril</i> on õigus olnud, oligi minutite mäng – vahe AT Nobe-ga jääb lõpuks 49 minutit.</p> <p>Vist esmakordse kogemusena Xdream ajaloos lahkun võistluselt kodu poole alles pimedas.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-16955938895171753562013-06-04T23:14:00.001+03:002013-06-04T23:14:37.596+03:00XL Kalevi Suvejooks<p>Nädalavahetusel osalesin XL Kalevi Suvejooksul. Panin ennast kirja, kuna oli lootus heale maastikule ja tihedale konkurentsile, aga esimesega läks kohe pahasti, sest maastiku paremad osad olid muudetud jooksukeelualadeks, ning rada oli veetud mööda soid ja mülkaid.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiy7O4S_zRWgkzAUGxHJkiYwyOahGEBvjw6Id1XNNS3qh9LgIf3HxnWLdaH86-Rr6qo-C8IiciKqxMKRdtpcSkFlF-nxyloNEQVk4EpK8btgi-5YEyUxNdMsFX-6LKxme-EYUy2/s1600-h/20130601_viitnQ1.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="XL Kalevi Suvejooks, esimese päeva kaart" alt="XL Kalevi Suvejooks, esimese päeva kaart" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrqY3n203hIElullf0QNy_qLSMDPDXq5Cdvq2-j7_B35XoBzGyB2UXoTLc7I6bDeDV968T9s_uh8H7rCVo96xffIH8aVgDJIN0-K_RWvuDJeDywmkqRyutjpDo1U7psC5-S4HU//?imgmax=800" width="149" height="200" /></a></p> <p>Laupäevane jooks kriitikat ei kannata, alustan veidi ebakindlalt, aga suurematest vigadest suudan hoiduda, kuni … teel KP7 poole muutun hooletuks ja ei kontrolli suunda, ning jooksen jõe äärde välja – viga 3:00. KP8 – teine suunajooksu hooletusviga otsa – veel 1:00 viga.</p> <p>Järgmine suurem viga tuleb kohe KP10 juures, kus jooksen punkti kõrvalt mööda ja tekib väike segadus, kuna punkt on parajalt peidus –  1:10. KP12 – kaldun etapil paremale ja siis, jõudes punkti rajooni, ei leia ma punkti. Aitab alles korralik legendi lugemine, aga minut viga on jälle lisandunud.</p> <p>Teel punkti KP16 saan kätte Maku ja järgmisel etapil Taneli ja Margus Klementsovi. Lasen korraks end lõdvaks, lootes teistele ja ongi karistus käes – kaldume veidi ära ja jookseme punktist mööda, aukude vahel ennast uuesti paika saada ei olegi nii lihtne – kokku tuleb viga 1:30.</p> <p>Kõige masendavam viga tuleb eelviimase punktiga, KP21, kui lõpp juba käes tundub olevat, veab viimasesse punkti minev sissejoostud jälg mind paremale ära, jõuan viimase punkti juurde, aga ei saa midagi aru, kokku 2:00 lisakaar. Ka viimase punktiga suudan paarkümmend sekundit puterdada.</p> <p>Kokku tuleb vigu kümme minutit! See pole enam halb jooks, vaid lausa katastroof. Tundub, et palavus on vist oma mõju avaldanud ka paljudele teistele, sest hoolimata oma üliviletsast jooksust olen neljas ja õhtul teite klasside protokolle vaadates, siis eriti kõvaks hitiks tõotab kujuneda Etsi lugu, tema jooksust.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK7hcL291s-rsBxkX_RAeRcaqFpOH1XqLGhyc5EQ7VG2KYskJPmZkCrsSW5tnpLKMt-N8YK3NYjl_Di2_-TsY1jysUxS1B-dZB1_97-xkmGushDRiav5kHGcYthGjdCcLEDI72/s1600-h/F_201306011554331.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="XL Kalevi Suvejooks, esimese päeva finiš" alt="XL Kalevi Suvejooks, esimese päeva finiš" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBUDYLfSBXqDC-aq_TYeOylYJAe2z0eESGcCTanYrTiu9VF44K7KeyYpmgwKDLrRvnZwla6L24Vcmy26sw5kKrxoaY8LlDRoK0XKg3hPZ3PJwhqt3FKBejX_9fRhs7AEZqDo9K//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Hommikul Tallinnast startides tundub, et täna on ilm äkki veidikene jahedam, aga autotermomeeter tõuseb järjekindlalt ja kohale jõudes on sooja pea sama palju, kui laupäeval.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLIkbPZwVHPjTH77NMPwnyo631NdpvecYQpDbgt3q88JlCrIBs19hk8iHJaazhaHqe7fsYyFbxg20EOjrBvkg4DnCe1zi2KkwuqIuPUSNBJbGah6qvo2B89nJJtqc-tbKAYlll/s1600-h/20130602_viitnQ1.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="XL Kalevi Suvejooks, teise päeva kaart" alt="XL Kalevi Suvejooks, teise päeva kaart" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCjRz40qIF_0fmsabASGYQ9Pd_GnN5Wqfu2KyOdgNPeExuncH_2s9z845nIBT-x7_HbCTh_Ql212rYgOS8oUmspYEQrV2nJMcwQq3GW5Zilua86bIg5Ck-_b5uU1JN7V8rOg1q//?imgmax=800" width="136" height="200" /></a>Viitstart, stardin kolmandana, kaheksa sekundit peale Dimat. Jooksen temast küll juba enne esimest kontrollpunkti mööda, aga punktist veidi mööda ja Dima võtab punkti enne mind. KP2 – sama lugu, jooksen taas Dimast mööda, aga 0:30 viga ja Dima on taas ees. KP3 valin Dimast erineva variandi, aga punktis oleme jälle koos. KP4 – kaldun veidi paremale ja teen lisakaare – 0:20.</p> <p>Dima hakkab tasapisi maha jääma, aga kui punktiga KP7 loen enne sood asuva soolika sooks ja otsin sealt 20 sekundit punkti, siis oleme jälle Dimaga koos.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVo0g-3HJ36humRqQDz9UvVpnoBlHrYH-f_c2daGgN0UIUdiLb4I1YyEmaAlQwOmhuWmyPTQ12RpNeSFkcWczurwwLVfLC6bVHNMg4WlxwgiOauizF-WVmg-p2c3lNzaXV6yTX/s1600-h/F_201306021125061.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="XL Kalevi Suvejooks, teise päeva finiš" alt="XL Kalevi Suvejooks, teise päeva finiš" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHR9FGhCP23pax8Pw3K2tTL1ZoI_ZAXwaspYBSO2ScN7ITXpN9QF2auM-R3c3XR4i_q8UKYKRbJMKdBFnnsT1AobgSxpq04_ZY9Blj6xdx9j1oOUzyQFbrEU5abTuCblh91Ue4//?imgmax=800" width="200" height="150" /></a>Kontrollpunktiga KP9 kaldun veidi ära, aga õnneks saan tänu augule end kiiresti paika – 0:20.</p> <p>Edasi hakkab jooks sujuma, kuni punktini KP17, kus jooksen ilmaasjata liiga otse ja jään võssa kinni – 0:20. Punkti KP19 juures annab väsimus tunda ja ei keskendu korralikult kaardile, viimasel hetkel saan aru, et olen punktist mööda jooksmas ja keeran tagasi – 0:30. Punkt KP23 – veel üks palavusest ja väsimusest tingitud viga – loen end ette ja arvan, et olen punktist mööda jooksnud. Läheb üle minuti enne, kui mõtted saavad paika. Väike viga tuleb ka punktiga KP29, kus kaldun ära ja jooksen punktist mööda – 0:20.</p> <p>Kokku tuleb vigu neli minutit ja täna olen napilt kiireim, edestades Nikitinit 5 ja Erikut 46 sekundiga.Teised jäävad juba rohkem maha. Kahe päeva kokkuvõttes tõusen Nikitini järel teisele kohale, Dima ette. [<a title="tulemused" href="http://www.suvejooks.ee/suvejooks/index.php/tulemused2013.html" target="_blank">tulemused</a>]</p> <p>Ja veel – kingitud hobuse suhu küll ei vaadata, aga kes ütleks mulle, kas ma peaksin oma võidetud, L suuruses ja Opel reklaamkirjadega kilejopet minema ümber vahetama Opeli esindusse või kuhugi mujale … või on see üleüldse kandmiseks mõeldud?</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbMzFywFCqlvOVO_ydNN9a61v6Jwo7DE0uEJhtHusR9JxUgtML6-uUKChyphenhyphenosWYSNy5KTWv8TSjuT3rGn5eWcmN8eBeKBUMpHgc_6xcWUsw1v7sdqa_35QHRZLamR_YeeBzTGO6/s1600-h/F_201306021300211.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="XL Kalevi Suvejooks" alt="XL Kalevi Suvejooks" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlzsyYTAz5bw7g4Etc5WRFNnGof13U6xHYcOtYibpXYexr16ZK4BoV8HYZECbI5KOwzzmvTJkKnEIm8CrTuz0QQuFccUwxgHf_InTv4hXGBewwkJmHsWQ2U8RpzfblYGKpbcGp//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-81506441312026588232013-05-29T00:27:00.001+03:002013-05-29T00:27:23.075+03:00EXTAR 48h<p><i>Tegelikult ei olnud meil plaanis sel aastal EXTARil osaleda, põhjuseks eelmise aasta solvumine. Nimelt suutsid korraldajad eelmisel aastal enne rulluisu etappi ära kaotada meie rulluisud koos muu varustusega, ning selle asemel, et viisakalt vabandada või üritada mingeid kompromisse otsida, kostus kohati hoopis vaikset parastamist. Niimoodi, näljase ja läbikülmununa (toit ja soojad riided koos rulluiskudega ju kadunud) tundus see meile sel hetkel vägagi ülekohtune.</i></p> <p><i>Kui aga selgus, et selle aasta EXTAR toimub Ida-Virumaal, Tiidu lapsepõlvepaikades, tekkis taaskord vastupandamatu kiusatus minna. Lahti murdmasuusatamise MK ajal teatas Tiit, et nüüd on asi otsustatud – meil on sel aastal uus suhe – Soome endine olümpiakoondislane, Annmari Viljanmaa, on avaldanud soovi teada saada, mida see seiklus endast kujutab ja valmis meiega Ida-Virumaale seiklema tulema.</i></p> <p>Neljapäeval korjame Annemi sadamast autole, ostame poest viimased, puuduvad söögid-joogid ja oleme piisava varuga Jõhvi spordihoones, et pakkida varustus, valmistada ette kaardid ja planeerida rajad, ning jõuda see kõik õigeks ajaks, ehk kella seitsmeks valmis.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidNGIRAdRucUTAlJXvVpRN4oM1IkcXtrK3y3RispmDhUCL4lJIuQnxsP5SzsAAJE_G0XyZGsMBij0WSXB2J36aznRKbnweSHD7d32rLwRue1QnUgXpqRzFIrddhCJhWpos7f8T/s1600-h/F_20130516222635%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Matkasport Extar 48h, 16.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Iisaku. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 16.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Iisaku. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisvW0FWAWeTH0pAIpztjKrwb494yepcye-4fX6WpgmZwyhD5CwusZSIDCWqyGwoaGPT8vhOR8l5vcVXXQmOy7QmW1PlQ-t4CQYLk_PdiCQPH2xcme1wQ1Y2Y8TE9zM4u018hkh//?imgmax=800" width="200" height="133" /></a>[16.05 19:00] Võistlus algab <b>joostes</b> ja valge kaardiga, kuhu märgitud ainult punktirõngad. Alustame väga hästi, aga kaotame siis umbes kolm minutit tänu sellele, et korraldajad on reisikirjas segi ajanud kahe punkti legendid – otsime tulutult kraavi, kui kontrollpunkt asub tegelikult hoones.</p> <p>[16.05 19:21] <b>Ratast</b> alustame tempokalt, teeme paar päris head rajavalikut, tänu millele peamised konkurendid maha jäävad. Hästi sõidetavad teed panevad meid olukorda ümber hindama. Jõudes punkti KP5, otsustame oma ringi pikendada ja algse variandi KP5 – KP8 – KP9 asemel võtta KP5 – KP6 – KP10 – KP8 – KP9. KP10 – KP8 saab rattaetapi kirstunaelaks, kus on alustuseks neli kilomeetrit väga koledat killustikuteed, ja siis, kui üritame lõigata, osutub kaardil juuspeen kraav tegelikkuses täiesti arvestatava laiusega jõeks. Saame pea vööst saati märjaks. Jätame etapilt vaid ühe punkti võtmata ja jõuame vahetusalasse lausa tund enne järgmise etapi avanemist.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgx17Mk0U5R9rl5vqcoCuWbdsoYOnTYniOLS12eN9JUFM1vyhFSsD5VmbzB-xrSk0PjgEht_jW8cntaQv48WosF04CwfKy5Nq-InKl2DD-_BlIdb13Ztm4TFAQ_ezBx3B14hu7_/s1600-h/F_20130517005840%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Kauksi. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Kauksi. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBADePBSHyzNAUbmelIYh48vOri13I6B3wo-Tcfl5ZIgZWpuVHlAd2g5f5FL2cE1UridKpa4zAitv8hKwDmlNMS16BBjaWDgEdRKaktjnHiAPv9b7wI-bI3g9ok1ubmWygq-f1//?imgmax=800" width="133" height="200" /></a>[17.05 01:01] Kell üks öösel avaneb <b>jooksuetapp</b>. Teeme siin üsna bravuurika plaani, ilma kahe punktita, mille viime ka briljantselt ellu. Jõuame vahetusalasse mõned minutid enne kanuuetapi avanemist. Vaudest, kel lõpuks sama suur saak, oleme üle kahekümne minuti kiiremad.</p> <p>[17.05 04:31] <b>Kanuuetapile</b> stardime koos „sõbraga“ – üks kohalik koer, kes algul Twisterit saadab, otsustab pärast seda, kui Twister meid endist mööda laseb, hoopis meid enda kaitse alla võtta. Tundub, et seda on ka vaja, kuuleme mitmeid kordi koera kusagil eespool haukumas. Tõsi, ühe kopra magab koer küll maha ja ühel hetkel leiame endid nii kümnekonna meetri pealt kopraga tõtt vahtimas.</p> <p>Peipsi järvele jõudes tekib meil kartus, kas oja ots ja vahetusala ikka järvelt ära paistavad ja kindluse mõttes saadame Annemi kaldale. Tegelikult on oja ots hästi nähtav ja vahetusala juures kohtunukud rannale rivistunud nii, et nende kohtade leidmisega pole probleeme. Küll aga selgub vahetusalas, et Annemi on kaelast saadik märg, sest ojal olla olnud kaks suuet ja kui me Tiiduga ta esimesest suudmest kanuuga üle viisime, siis järgmise suudme ajaks olla me olnud juba hüüdekaugusest väljas.</p> <p>Leian oma seljakotist nii sooja pesu, kui ka kilejopi, aga kuivade sokkidega tekib probleeme, kuni … meile tuleb appi maailma parim kohtunik Kei, kes lausa oma jalast sokid ära võtab ja Annemile annab. Meie põhjanaaber on sellise lahkuse peale täiesti sõnatu.</p> <p>[17.05 09:31] <b>Joonorienteerumine rattaga</b> tundub liiga pikk, et seda kahe tunniga läbi sõita. Üritame kasutada äraarvamistaktikat, mis esimese kahe punktiga ka töötab. Tegelikult arvame ära ka kolmanda punkti koha, aga teeme viga ja siis, rada vastassuunas läbides, suudame punktist seda märkamata mööda sõita. Jõuame vahetusalasse V3, kuhu oli võimalik üks varustusekott ette saata.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNkavvdyIFbTu8ioooJOjq9JpSdvX8-tF9uTdunb3wDqn8yh4jH5Awe36MJFgCEBjZPbLO4H_wV8J_d0071GdVetHHp1m6MgfjVBUf8BgMW6HSbuC9lKO9kBNPjQX2SB0KKC6w/s1600-h/F_20130517114626%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="2013.05.17 11:46:26" alt="2013.05.17 11:46:26" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2MurAFepqYl-kq6aRNF-yL4jcV81pRf_L8FjgvF-CJuhhyKFZK74t0dmXDT5Qnw-tal0TLdjsFC_9aKoks-xOU-GYIfVh0e14tHx3Xyo7vy8-n8njdANgQWe6ILb5wyfTt8Hg//?imgmax=800" width="200" height="133" /></a>[17.05 11:45] Muu varustuse hulgas panime kotti ka ühe kummimadratsi, mille nüüd täis puhume ja alustame oma <b>jooksuetappi</b> punktiga „poi“. Vesi Peipsi järves pole just kõige soojem, isegi selle lühikese otsaga kummimadratsil poini, hakkab minu kätel üsna külm. Õnneks oleme valinud järgmiseks punktiks lisaülesande, 10 minutit saunalaval, pärast mida on tunne, et nüüd võiks uuesti Peipsi vett proovima minna. Võtame sellel etapil seitsmest punktist kuus ja jõuame tagasi vahetusalasse veidi peale järgmise etapi avanemist.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSbUV7K4pZYJc5V2-B75gY8J-97XXOnd37r_xPA78KAyn-u6X7OnySoWNXdkcCnnbcqIayicO-p0oyZ54K1hQyhVzr3peMNZeLoCt1wM3Bndo1KJcmO6JRWZqUY7lZ9cRTnXhY/s1600-h/F_20130517122331%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Kauksi. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Kauksi. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVjLSyML7js0m-ffzrINpbjqMlC3eYZnxeYcI_tyiZF-6y2mk_mjlWDNzHZksyXqXy9sQ_VGQRGYyUeXOdLM3DTNdi7pF6pOVbW4Eg7R50GKaTQBbk9Nl0F6dGzgH7HbwfW7iF//?imgmax=800" width="133" height="200" /></a>[17.05 14:27] Otsustame <b>rattaetappi</b> Ongassaarde võtta vähe kergemalt, ehk kuuest võimalikust kolm, mis jäävad otse teele. Esimesed kaks punkti tulevadki ludinal vastu, aga siis … algab killustikutee … mis vahetub suuremafraktsioonilise killustikutee vastu … siis veel suurema … jätame rattad punkti minnes maha, sest sõitmine tundub juba aeglasem, kui kõrval metsas jalutamine. Kahe kilomeetri läbimiseks kulutame 20 minutit, kell hakkab saama viis , hakkab tekkima uni, motivatsioon kipub kaduma. Õnneks jõuame lõpuks asfaldile, kus Tiit leiab ei-tea-kust uut innustust ja viimased kaksteist kilomeetrit on keskmine kiirus taas 25 ja 30 vahel.</p> <p>[17.05 17:42] Ongassaares saame alustuseks kilekotitäie kaarditükke, millest <b>orienteerumiskaardi</b> kokku sobitame. Kuna järgneva rattaetapi punktid tunduvad olevat „rammusamad“, siis jookseme läbi lähemad kaks punkti ja jõuame tagasi vahetusalasse täpselt <b>rattaetapi</b> avanemise ajaks.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxGj4w2bWF3sZGJ0sMmxoVW_XNWlxthZ6TUpUtvNAqaMxqt2Oj4eP1g5ryBIolI6NOHJGFHC5duQ6RoMYFROcd-rYbRIigALrycPmMTeQdBvqsHFHWe14aMAb9orz5XGA_nmq9/s1600-h/F_20130517201531%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 19px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcyLyXh9NZXI36hk0v-k5dOuvG7hte4pojekoTqurmPMk_TC1Pc5KFHHY8aBVgWYcycv8ayxD2LUhTUZVjM-_34DhBg-P1T1nblVf0UVNib5M_mjzjSiy9Qj-_Tr0I5a9QSTD5//?imgmax=800" width="133" height="200" /></a>[17.05 19:07] Meie plaan, kuus punkti kaheksast, näeb ette sama killustikuteed, mida sõitsime juba esimesel rattaetapil. Suur on aga meie rõõm, jõudes KP55 juurde, kus on märge „Kohustuslik. Lisaülesanne, eeldatav teostamise aeg 30 min“ – selgub, et kohustuslik on jõuda kõigest raba keskel asuvasse punkti, edasi- (või tagasitee) on juba vabalt valitav. Kui punktini on laudtee mugavaks rattasõiduks veidi kitsas, siis punktist edasi, teisele poole raba, läheb juba uhke ja lai tee.</p> <p>Üks põnevamaid kohti, kuhu üldse selle võistluse jooksul satume, on Viru kaevandus. On päris kõhe sõita jalgrattaga, kui sinust kihutavad mööda BelAZ veoautod, mille ainuüksi ratas on kõrgem, kui meie koos oma jalgratastega. Kell 23:00, ehk pool tundi enne rulluisuetapi avanemist jõuame Jõhvi spordihoonesse.</p> <p>Võtame vahetusalas asja rahulikult, sööme, vahetame riideid, isegi magame 20 minutit. <b>Rulluisuetapile</b> stardime alles 00:30. Võtame neljakümne minutiga ühe punkti ja oleme taas Jõhvi spordihoones, vahetusalas.</p> <p>[18.05 01:12] <b>Jooksuetapi</b> teeme lühidalt, võtame neljast punktist kaks ja oleme uuesti oma planeeritud graafikus, ehk jõuame vahetusalasse jalgrattaetapi avanemise ajaks. Siiski kulub meil vahetusalas veel pea kolmveerand tundi enne, kui jalgrattaetapile stardime.</p> <p>[18.05 02:34] Varahommikune <b>jalgrattaetapp</b> on minule selle võistluse üks raskemaid, uni tahab vägisi murda ja mitu korda avastan ennast tukkumas rattasadulas. Õnneks kaardilugemine aitab und peletada ja vahetusalasse, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi, jõuame mõned minutid enne järgmise etapi avanemist.</p> <p>[18.05 05:01] Valime esimeseks lisaülesandeks <b>ronimise</b>, ehk siis Annemi laskub, Tiit teeb tasakaaluharjutusi poomidel ja mina ronin üles mööda vana rikastamisvabriku seina. Pärast ronimist jätkame joostes <b>orienteerumisega</b>, alustuseks kaks punkti maa all, Kohtla kaevanduses ja siis neljast kolm punkti maa peal. Viimase lisaülesandena võtame ära kaks <b>jalgrattapunkti</b>. Kuna rattaetapi avanemiseni on veel aega, siis teeme 15 minutilise une, mille kohta Annemi hiljem kommenteerib – tema poleks uskunud, et kõval asfaldil on võimalik nii hästi magada.</p> <p>[18.05 07:30] Mida lähemale merele hommikune <b>jalgrattaetapp</b> meid viib, seda udusemaks, rõskemaks ja külmemaks ilm läheb. Sajab veidi vihma ja tuul on otse loomulikult vastu. Rattaetapi teine punkt on sellises hiigelkanjonis, mida mina küll ei oleks osanud oodata, et Eestis selline leidub.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgD1IzYSpOlHNVj_45sIutvvsCQPOj8KM7TXFNmZGmS8V74OQ35GzoSyz-U7ayAJ4CN0v_xf9CfeZlFQ-AXf164fs9RWfm3mxwRKflQ_Mlmm47HxzXqBP4FizL080lV-cyOcM4z/s1600-h/F_20130518090549%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhPNpUOQksIc7xqz_nTpCV53GP4jnb2_CAvNvPlCZEx4NifIijSK50UXidCr3lyjASJWSMlEqS59G8eVIx1trMb6RHw9UhF8BiIAeQkyq2BRjrqdnpBtrjhT4Av71ujdjj-Ccp//?imgmax=800" width="200" height="133" /></a>Etapil on lisaülesandeks laserrelvaga laskmine ja moosisaia söömine. Ülesande edukaks sooritamiseks on vaja tabada viieteistkümnest märgist kaksteist. Võistkonnakaaslased lasevad nii hästi, et minule piisab kolmest lasust, et lisaülesanne edukalt lõpetada. Jätan kaks viimast lasku kasutamata ja kiirustan moosisaiade laua juurde, kus meil on (tänu sellele, et oleme siin esimestena) suur valik erinevaid Randy ema tehtud moose. Etapi lõppu, Toilasse, jõuame taaskord veidi enne järgmise etapi avanemist.</p> <p>[18.05 10:30] <b>Raftinguetapp</b> on lihtne, põhiülesanneteks saavad madalas veel rafti üle kivide tõukamine ja siis rafti tagasi kandmine. Plaanime raftingujärgselt kahe <b>jooksupunkti</b> võtmist, aga aeg kulub võrreldes meie liikumistempoga nii kiiresti, et loobume teisest ja piirdume vaid ühega. Kuna Tiit on siin kohalik, siis on siin vist ainus koht, kus end kaardilugemisest täiesti „välja lülitan“.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRn8EDwBXJmNRc69-GQj2_OGrIFm9FK3N6sehvHPTMNJ5btxb1ZQwlhbyCF5nhz3mzcbOmhp9nkzI4fvKcxqEpUlMV_AaYgEezoaWVDjezJjUIrUeWxUq-wqFGVj0Rq38Z5mWJ/s1600-h/F_20130518114307%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCygVTRtAQ_yAJx303TL1XNLj9oy3iIR54WP8qdI3ZndiL53ScJ-qOeaX_Bu1PZhsuvnvkBF2a19AUdh9SUSFzkmzDhjMdnmxmJLWWCfaWO75TqYc20w8tBx3ZAzAONtxTR8mI//?imgmax=800" width="200" height="133" /></a>[18.05 12:00] R<b>attaetapi</b> esimene punkt tundub kaardi järgi olevat mõttetult kaugel, aga kuna see asub enam-vähem Pekiaadu maja taga, siis oleme lausa kohustatud selle ära võtma. Tegelikult ei tulegi siit liiga suurt lisaringi ja ajalisa. Ajame etapil alla Lupus extreme, kel tundub olevat probleeme, nende tempo, võrreldes meie omaga, on lausa olematu.</p> <p>[18.05 13:31] <b>Jooksuetapp</b> algab <i>fying fox</i>-iga Pannjärve seikluspargis. Organiseerin asjad kuidagi nii hästi, et Annemi saab endale 400-meetrise raja, Tiit 200-meetrise ja minule jääb kaasaelamise rõõm. Seda ei ole küll kauaks, sest peagi on <i>flying fox</i> tehtud ja saame minna jooksuringile. Jooksurada on lahendatud nii, et kõiki punkte kohe ei tea, vaid nende asukohti saab eelnevatest punktidest. Loteriiga meil seekord ei vea, ja nii saame joosta võrreldes mõnede teiste võistkondadega sama punktiskoori võtmiseks maha tunduvalt pikema maa.</p> <p>Pärast neljandat kontrollpunkti otsustame, et meile aitab, meil jääb piisavalt aega, et Pannjärve spordikeskuses ühed külmad, lausa jumalikult maitsvad õlled teha.</p> <p>[18.05 17:00] Viimane, <b>rattaetapp</b> – otse mööda joont finišisse on umbes 15 kilomeetrit ja kolm kontrollpunkti, kui aga tahta kõik, ehk viis punkti ära võtta, tuleb distants umbes poole rohkem. Pärast mõnusat õllejoomist me seda teadagi ei taha, Lupus Extreme peaks meist piisavalt maas olema, aga seis AT Nobega on teadmata.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0K3QSks4C3jJQhyphenhypheneyGlx15KoPMFWMcX4n7Pugb0KDOfP27DqNndovnbX1Mq_uuUHXhAtIeV7JQhxu7YzhouRc5z0iyGWkCgz_o6Trg60V4tHcIuU8sie32_csnkLR2NdDdDRF/s1600-h/F_20130518175756%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixqmnDAIeRx67OJcBrk5W3TwZ90W9-ZCE-nXxXgf-l_r1tgbJ-PtKDdcsqQMBQj5MXzy2uG0AmWHZRmwqo06m1sj3D1LCIltnQ4hyMiAXGhovJbjO0a9SVHYpQyq-surv3j28M//?imgmax=800" width="200" height="133" /></a>Kui üritan Mareti käest nende edenemist uurida, siis saan sealt sellise vastuse, nagu oleksin läinud maaslamajat jalaga lööma. Otsustame piirduda siiski otsetee ja kolme punktiga, ning finišeerime esimestena, koguajaga 46:46:37, kogudes selle ajaga 97 punkti. Kaotame VAUDE MATKaSPORTile üheksa punkti ja tänu viimasele etapile saab meist mööda ka EBIKE.LV. AT Nobe jääb lõpuks meist maha vaid kahe punktiga.</p> <p>Peab tunnistama, et selle aasta EXTAR oli tõeliselt lahe, oma ülipõnevate kohtadega, kuhu ma varem pole sattunud, ladusa korraldusega ja sõbralike kaasvõistlejate, ning kohtunikega. Tundub, et järgmise aasta Saaremaa kõlab tõsiseltvõetava plaanina.</p> <p>Ja muidugi põhilised, kes tegid võistlusest hea võistluse on tiimikaaslased – kui Tiit esines oma tuntud headuses, ehk siis tegi kõike, mis vaja ja alati veidi rohkem, siis eraldi tahaks esile tõsta Annemid, kes läbis raja harvanähtava elegantsiga – mitte kordagi ei lahkunud tema näost naeratus ja polnud hetke, kus sealt oleks paistnud väsimust või tülpimust.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn_s_Tt5aDqB2mlm3NDVqf5iomjsFb5VTXvNm51qsr7KMcw61R4XbcOnWMBKgopDe8vMu-3_SEQMCOFl0LvlV6TlRoL8BxyCRqPKPcbzG_mzcN6JXaQ3_XK8mGiDwgpmohwB6M/s1600-h/F_20130518210849%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " alt="Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu " src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHrrKU8BzySIwabfzsWFGhJBPbDZrAA9-ZWUcQNIcaFARZyy-4IezfMxEmguh_ax39Abv8HQ7PWOhoC1qUS0Xjk26arozTxdfKdKO_fuJBFVJsGKQObM3D9EQJuiq4XrrO0fuJ//?imgmax=800" width="466" height="311" /></a></p> <p>Fotod: (peale madratsipildi) Kaimo Puniste / <a href="http://www.kmzphoto.eu">www.kmzphoto.eu</a>.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-72534718739844932752013-05-11T22:10:00.000+03:002013-05-13T22:14:16.196+03:00kas “viimane” ikka on viimane?<p>Pärast seda, kui sain Arulas selle aasta ujumishooaja avanud, pakkis Maare mind autosse ja sõit läks lahti Haanja suunas, kus oli vaja tähistada Anniki lähenevat vananemist “hullule suusale” sobival moel, ehk siis suusatades.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWbfhJ4C-3zcOzz0BpbRVGgPu-FcArcsmS4hbAotesJPrIV0PFFBF20d5VgZfmfybAhVxVGQD6fc20HH_gRERi5Effa6nfkKxg0jItP2eKAbkYsaqknHmZLg8NejytmyXZWcpP/s1600-h/F_20130504191817%25255B2%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="Anniki sünnipäev" alt="Anniki sünnipäev" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpZghoKG6rDCDdhVe7Eh61KwZMWi9tRx5MMxhkiYpchtuOiYMDz1yd19lIlze920cKNhKRQCK9S1693jJPYqzLBPWKD7juFQtEP8hTVzefPxNAfri6DgOMODNKvX_3r0fOH_j6//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>eemalt paistab esimene lumi, aeg suusad alla panna … [04.05.2013 19:18 +03:00]</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7pniSdl7i2LJ_tt_HtGzb2tOixeQYHxvlj4Td9qNL6x60VNfmu65_1Nf7Hgtj5wqToLWuovuVHI9SMAn4enPS-lcV6rBduNQjEb0xwe8QPpscX4qZ6EH6hv-NOK-ktAOJv2W5/s1600-h/F_20130504192200%25255B1%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="Anniki sünnipäev" alt="Anniki sünnipäev" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkeWJgDF2WiWgxEdKg0VGt0B1p1B7MU_TEyL7QcYlDxP61xYByoxL1Z2gYwZBmgcrYNtrDpwtOjlbt39G2P6wNUUkOrbWmETbIw8QcXongdA-hJ-o5R4xwqaX1Ewb1ZqLnt49_//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>siin saab ju suusatada küll … [04.05.2013 19:22 +03:00]</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiugCf1D4-2xy60A6zQ0GAH97PteIWjFp5KcEKRqzAwnYwVFOtqeeTJ9yxPASZSH8x_aqxhjJgVpQ1nuiIcJ1tvbXzC9oibWhdAUjbpp9xvN9Mmf-IiYnr8430juCjEjZqVOpUi/s1600-h/F_20130504192501%25255B1%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="Anniki sünnipäev" alt="Anniki sünnipäev" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZqb2bg-e_pzX124_mTmeOWMgRM0c5UeuzSJiHSEbqZWtHSL3OG3tL0XoizEm2RLk3I4xjzl3lWRzC4WoHg9E1Jq_Hy1lCrMBLjKv1ZEV7TE5q4p30uZttZdciC2xdPfgLEcdG//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>… ja siin on juba päris talvised tingimused [04.05.2013 19:25 +03:00]</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjds_C9KbJ4YgOdko_Ir_T14waVvapBqAn9bvebd91L6uxFKT7zZ1PDNIK481EJsNRUSlTR8Z6yAR6ie3yTLNM0MHCLBoHFWwOOHR5sEirnj7ptvmid3I-TUZDHzvXYfZ0xgvwd/s1600-h/F_20130504194729%25255B1%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="Anniki sünnipäev" alt="Anniki sünnipäev" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgnZcunfR5BmXmcunBy-M2kuIWdOJTnZCTW5rMm2MUS9ECq4PKS021OXIDmI8mSC-NVh9Z6mxreQRAzkEFI4GdpnwAknaEfdD4AQrqY_2YdhtOspJgF_yMKL0yea5P1gkDloq7//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>enim lõbu tekitanud laskumine [04.05.2013 19:47 +03:00]</p> <p>Igal juhul sai Haanja kahekilomeetrine suusaring suusatatud ja võisime konstanteerida, et nüüd on siis ka maikuus ja looduslikul lumel Eestimaal suusatatud. Võiks ju öelda, et nüüd on küll suusahooaeg läbi, aga … nagu klassikud laulavad “juulikuus lumi on maas”.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-25578148980536058912013-05-10T10:26:00.001+03:002013-05-10T10:26:26.191+03:00nädalavahetus Pokumaal <p>Iga tõsisem seikleja, kes Lätis võistlemas käinud, teab, mida tähendab <a href="http://www.pokumaa.ee/" target="_blank">Pokumaa</a>. Läti seiklusvõistlustel on traditsiooniks seiklusrada vähemalt korra läbi korraliku pokumaa suunata, tavaliselt tuleb endaga kaasas tassida ka jalgratast.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8OilvW_ig0COusG85IjOEeZlPF_UK-OwP5qeUJPTaZT1Nc6382B7ErNzWgLbkA1qA5mssss9qEYmtjcfKm7iMkvLFPTNU1s81g8O-4Goqva4c8ObchzB2sU88eqjz7euziTR5/s1600-h/20130503_ilves_3Q4.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Ilves-3, esimese päeva kaart" alt="Ilves-3, esimese päeva kaart" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXiSYrqU46otFb36omDZ1bjJcoIZAMTQz1Bn9NJaAIG5KQUatsUIyWKxrRwKMaZwtoHvjaDjX1x_-hHw3pCFpYlUHat-FxcQ2hkNcR0iBVAR1J9dyL1Tdp3zhSB6F15qJEQaF4//?imgmax=800" width="200" height="148" /></a>Kuna <a href="http://okilves.ee/voist/ilves3/2013/index.php" target="_blank">Ilves-3</a> on ikkagi orienteerumisvõistlus ja toimub joostes, siis hoolimata halvaendelise kõlaga koha ähvardavast lähedusest otsustasime siiski antud üritusest osa võtta.</p> <p>Reedel võistluspaika jõudes, säras taevas päike ja sooja oli, vaatamata lähenevale õhtule +19°C, tänu õigeaegsele registreerimisele olime saanud viimased kohad Arula spa-hotelli … no mida enamat ühelt nädalavahetuselt veel oodata.</p> <p>Esimesel päeval on rada 7.17 km ja 18 kp-d. maastik on enam-vähem täpselt nii kole, kui ma eeldasin. Ei suuda ma sellisel maastikul orienteeruda. Teen kohutaval hulgal pisemaid vigu, millest suur hulk tuleb läbitavuse valest hindamisest. Kokku vigu 3:50 ja kaotan Dmitri Švedile 1:54.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAk_tjYMAbxnyo80_E2nBNh04XDORpyfHj44FIE4kJhyphenhyphenkmYIGL7dyq5aWS8ZqjzvvmMlQTrDQydTCckF6fYyT_zjB6bkyDc_E2UouCVHd3b6sxIELXIb_qJX0WTF6ICQtDzDsN/s1600-h/20130504_ilves_3Q4.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Ilves-3, teise päeva kaart" alt="Ilves-3, teise päeva kaart" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgT61iec60LMIls7AOuKGl9vdSBhceq545PcL5y90DeGv9VsU0ld-bsxNXouGvLlBMjQdVEfUVpEqOgICw1IBmC_QP06kQ3YsiOtsJ2PAqoi-jKhsAC4Ota_L14hMPTkVqX1bBF//?imgmax=800" width="135" height="200" /></a>Õhtul kosutame endid Arula spa-hotellis, istume suitsusaunas ja liguneme tünnis.</p> <p>Teine päev, rada 8.65 km ja 15 kp-d. Hiline magamaminek annab tunda, täna ei saa kaardiga üldse samale lainele, vaid mõned üksikud kontrollpunktid õnnestub võtta enam-vähem veatult. Teen kokku 9:30 vigu ja olen kindel, et saan koha üsna protokolli lõpus. Minu täielikuks imestuseks kaotan Tarvo Avastele vaid 3:02 ja Dmitri Švedile 0:06. Kahe päeva kokkuvõttes kaotan Dmitri Švedile täpselt kahe minutiga.</p> <p>Täna on veel soojem ilm, lausa nii soe, et suitsusauna järgselt võtan ette lühemat sorti ujumistiiru. Esimene ots tundub täiesti mõnus, aga tagasi keerates on keegi paha inimene vee segi ajanud ja see on jääkülm.</p> <p>Jätame teised saunamõnusid nautima ja käime Maarega korra Haanjas, kus üritame koos Annikiga tema saabuva vanuselisa eest ära suusatada – paariks päevaks vist isegi suudame seda teha.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNGSlyjMWfVxpGqqF7OzxqjhCeGnOHx43ZO3p7Iy2zyAIme8qjteWCwPKvHisAJ258jYf55k1g8XDCV4xYln4LudvrvR-L61gDV8L5gWskELXbpeFsUKO9HihZgeoc6eZ-p5a-/s1600-h/20130505_ilves_3Q4.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="Ilves-3, kolmanda päeva kaart" alt="Ilves-3, kolmanda päeva kaart" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikn75bI74Xao7Gq-p4KrUqJgeUG_2M4jlS4XD5XgweN6uoD63Q-DJqxiDl7tkQEigc4WR7JITBcgInwHXY4BuRVt2X0PLRSOCMKTSynEVTmE8mh5DPQCLrZyH0xOWsQl-TWlK6//?imgmax=800" width="200" height="149" /></a></p> <p>Kolmas päev, rada 9.13 km ja 18 kp-d. Täna on suht lihtne ülesanne – tuleb olla Dmitri Švedist veidi üle kahe minuti kiirem.</p> <p>Tegelikult on üks ülesanne veel, mis võib olla oluliselt keerulisem – kuna mul on pilet kell 17:20 väljuvale lennule, siis peaksin kella nelja paiku Tallinnas, lennujaamas olema, ehk raja läbimiseks on aega maksimaalselt tund ja kümme minutit.</p> <p>Võtan algul suhteliselt rahulikult, aga pikkadel etappidel läheb tempo ikkagi üles. Väsin ja teen tänu sellele mõned vead, aga õnneks jätkub oidu tempot alla tõmmata. Lõpus tõstan uuesti tempot ja lõpetan ajaga 1:08:13, ehk lausa kaks minutit jääb varuks. Võidan Dmitri Švedi 2:11, ehk kolme päeva kokkuvõttes üksteist sekundit [<a href="http://okilves.ee/voist/ilves3/2013/alam_failid/total.htm#M35" target="_blank">tulemused</a>].</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-33124523246288744462013-04-27T12:10:00.001+03:002013-04-27T12:24:17.539+03:00Ustjanski elamusretk<p>Tegelikult hakkasid elamused juba tükk aega enne Ustjanski elamusretke. Näiteks siis, kui Narvas piirile minnes selgus, et meie sekretär teab küll minu nime, aga passinumbrit mitte. Piiril tekkis lausa paanika, kui leti taga istuv ametnik avastas, et sama pass on just tund aega tagasi Pulkovo kaudu Venemaale saabunud. Lõpuks pääsesin ja sain uue broneeringu, seekord elavasse järjekorda, minu ees 100+ sõidukit, eeldatava ooteajaga kaheksa tundi. Õnneks leidsin Narvas toreda, pisikese hotelli, <a href="http://www.hotelking.ee/" target="_blank">KING</a>, kus siis iga tunni tagant üles tõusin ja uurisin, et kuidas minu järjekord liigub – no ei liikunud.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwl0AatYidHptLMzjl6PZZn3A4MPIW1P_JeJvJYcrKW4p3IFQ9Gn-wpZbzAwmlC4znfvuA0zZCJgOXPZsV4Gjq6Q-NtbDbuzo7j96PZhxKO3zzDjyCKdUozdQc-iZRms2RxfNY/s1600-h/F_201304231220435.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="23.04.2013 13:20 +04:00" alt="23.04.2013 13:20 +04:00" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwfDRA4dw6lJ9GXIrUietI1hNipO7YV_zomtS8cwxVMLBRGY6QrktPn_En7f0y-mD23UQuNXfwEklw1kcT0KON3DgKT-YBM3T-KOl61Js846b9_-5P61J0oLD_GNmd0X5XKOZS//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>Lenin Kostõlevo raudteejaama juures metsa kasvamas, põhilisteks külastajateks kohalikud koerad [23.04.2013 13:20 +04:00]</p> <p>Või näiteks siis, kui pärast pikka ja väsitavat teelolekut südaöösel oma hotellituppa astusin, kus termomeeter 29 soojakraadi näitas. Kuna radiaatoril ühtegi regulaatorit polnud, siis magasin kõik ööd pärani aknaga.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5jCDrwSMKo1lsBAbiUZCEs-lGeUs1vwk-AW6pbBDNUcGKhCmnl2h-fLF0VVSowni6aNf1SkGJJ2HUv_JPcpKmyXDgdcxwHRdMDmJSW3yfSbgPidnLCFvt3Zsm_Q3Jn02_4Jjo/s1600-h/F_201304231743465.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="23.04.2013 18:43 +04:00" alt="23.04.2013 18:43 +04:00" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCJcCGogoNqNfgSyOeyNO8L2kT00oSAfzLrx8eesVRnl2FcILXFy0RNz4ZWRLjUyDnXk4GBbgUnnz-ubFAix17ygtTcdXE4TAO0ZxQORvpcwrhxaTLAyyusbwm_ODSZXGdV7ZX//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>telefoni juurde pääsemiseks on vaja erivarustust – kummikuid [23.04.2013 18:43 +04:00]</p> <p>Teisipäeva õhtul, peale tööd otsustasin teha väikese jooksutiiru. Vaatasin oma gps kaarti ja Google Earthi, ning üritasin planeerida tiiru, mis väldiks maksimaalselt palju suuremaid autoteid, mis siinkandis pole eriti jooksjasõbralikud.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLYEx6d_zt4oDTHkdvQB18_3kC154US0mwFirgo4U4y68aq1rbvy-91SDawjMX_ZiXtKBdmhQa-CbPda0D-mdFZ3h_riHBK5pW45Qwmfzo_A0wHNx42dgvwlyIsh8bTk5uERR2/s1600-h/F_20130423175544%25255B1%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="23.04.2013 18:55 +04:00" alt="23.04.2013 18:55 +04:00" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdsCmEu0GW_t9WX5Nxt-gEeJjrPtQnl_4LarHuBPBr-3rzUi6kg5szIvMTpbipd6P4H9zISoYMKoHpv1A2U68KTfJDVCGTt5nmvPmw0IZiu5t3_IbiBKocfvcbtnYJ9F6hm40t//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>kohalik surnuaed. pärjad üks uhkem, kui teine [23.04.2013 18:55 +04:00]</p> <p>Suuremalt jaolt see õnnestus kah, ehkki oli põnev avastada, et kui gps kaardi järgi läheb autotee üle jõe, siis sild oli seal ainult pool meetrit lai, autodele ilmselgelt kitsas. Või veidi hiljem, kui samast autoteest sai vaevumärgatav jälg aasal. Või veel hiljem, kui sedasama teed jätkates pidin end võsast läbi suruma.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFWR8QwTdz7XqFUPUx22FFY7JETPlANhqAezMi-UylHIcUdnfT0O05eiY2Sq1a6iu6XVcNaop55XpDpjDvlJvXyfZCLV2oblg4oKTrp06yZWwH99mFhfR__ywolvfW2O7P6_SQ/s1600-h/F_20130423175622%25255B1%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="23.04.2013 18:56 +04:00" alt="23.04.2013 18:56 +04:00" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVjfXc5a5yyu4hK_asIOV6rUgPPEvgf2fjlFBjLe-hKCrvbI9aL2Qr22ze8cP3182_-7mSvMr3hEjBpqrOqmR1TTFl2BOW1w_yzEdBVS6Qixsc0j_a6Y3jYt0xddk7I8npwBIU//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>ja kõik hauad värskelt hooldatud ja säravad [23.04.2013 18:56 +04:00]</p> <p>Aga suurima elamuse pakkus pärast võsa algav surnuaed, oli tunne, et eile on siia suurem hulk inimesi maetud. Kogu surnuaed oli täis värskeid (kunst) lilli ja pärgasid, üks pärg uhkem, kui teine. Lisaks, kui mitte igal teisel, siis igal kolmandal haual kindlasti oli laud toolidega. Siinkandis pidavat olema üsna populaarne ilusa ilma puhul kadunukesega haual viina visata.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7wAN6nTSWtcMp7SX9zebgQWlekr2Gk_GsD0X2mj77lC2EquDSKce5bkTyTmsSq4JtJplPQqS-sBxX9m5vjpsxu2DDwl5mIderN8fvtCC4bf-iK84-TDvOK7uofERvY_hIO1vm/s1600-h/F_20130423180318%25255B1%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="23.04.2013 19:03 +04:00" alt="23.04.2013 19:03 +04:00" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjp_Z6H6C0XQQTk_Z5hV8ei10dwDlMlF22_1eAy5AbiXD5rE28ZMgfgCljIO4-6wTS3XkOAR3xJzuGEG6zjTcSuXZqnpu163eVXRbVKZzZrIQrApmGPSrL-FCq2QVgCo6FRVtNT//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>autoga on raske koduukse ette sõita [23.04.2013 19:03 +04:00]</p> <p>Tagasiteel nägin ära Ustja jõel asuva silla ja viiasel hetkel avastasin veel ühe hea variandi, mis tegi minu jooksuringi küll planeeritust veidi pikemaks, aga aitas minimeerida asfalttee ääres jooksmist.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuzCDutrpgcwkfLGtAaN4R2fDxm63Lfxr0gBXbtou3gbBerP1afdS0mUr0OuoyNsx336-V9mA7Acr7NhLSXWXHwbsaRWyFw-yeZVfFiemChtgH8CLQTW-YWCZKZptOCzTajK_4/s1600-h/F_20130423185958.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="23.04.2013 19:59 +04:00" alt="23.04.2013 19:59 +04:00" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggf2vj2tuy2fMDiPR25a_WCQyh75Mh7XRrpe_a34rp_RFsatwhD59rVWlTJ0oiHs4CBoogEQ2UMT9hOr9rpDD_EscfmlIcX0MbXoAmL-kuOHWxi98m-u1P25cyyYO1tVnTFMDj//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>peaaegu, nagu muhu mustrid [23.04.2013 19:59 +04:00]</p> <p>Nagu näha, siis hea tahtmise juures saab ka siin jooksmas käia.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-45636050491889563932013-04-24T19:46:00.000+03:002013-04-25T19:49:39.457+03:00Jüriöö<p>Kui sõber Ott helistas ja küsis, kas ma Jüriöö jooksul osaleda tahan, vastasin automaatselt “jah”. Alles veidi hiljem sain aru, et olen andnud oma jah-sõna Eesti ühele tugevaimale võistkonnale, korteriyhistu.net, eelmise aasta Jüriöö võitjatele. Raini e-kiri Hiinast kinnitab Oti sõnu, et tegemist pole naljaga ja mulle on usaldatud esimene vahetus.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUP-_TJ911OBScVPy3wLQDnxGz6Mp2Pvd7lS6VBR3XI7KJZf67c7AGQqYkmhaCn2TpDAD9iOvzmMnPThlVVc1CFNH9ZjzUL1PdufDW3fyH3Y5YXOeA3arTPIh2Geqi331MVwPp/s1600-h/F_201304202130105.jpg" target="_blank"><img style="margin: 0px 0px 3px; display: inline" title="Jüriööjooksu start" alt="Jüriööjooksu start" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOHwbU8M9u9Lku1PwUhp19YRb5noaYr_lMO-_9dKIcBKFrnvAbB-2ha244TDxp27peuNZd9tuW-S5VqmNoaXe7K4tHyD-MxeWd_X5zOfYRIUdUDlnXeguNcff0zhkfXtcbo3aQ//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a>Foto Dace Buža Facebook lehelt …</p> <p>Laupäeva õhtul, kell pool kümme, pole veel isegi päris pimedaks läinud, kui antakse start 54. Jüriöö teateorienteerumisele. Stardist kaarti haarates, lööb kaardipilt silme eest kirjuks, mul on raskusi isegi stardikoha leidmisega, tekib kerge paanika. Läheb vist oma pool minutit enne, kui ennast paika saan.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXJBCEq134x0Otd-O5yqXNnj0-aVLTnqvNlmgKtygn7zpuxQJgzA1_y2Aqd7CbKjWGVdyR9nZgleIOsaCCIt3OVnWS9jHGHHN8Kn2eBgxxzg8Ujxhln0B7klDDUvpeBwgY7Gns/s1600-h/20130420_elva_01Q%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 0px 7px 10px; display: inline; float: right" title="Jüriöö teateorienteerumise kaart" alt="Jüriöö teateorienteerumise kaart" align="right" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkxPS3UfuKdZjXSmg-_Y9EaYaNJwT1qyMx36KN9N6HxGQL57XmKwVKrWWD4FjP4bd1EqiTpxairSq7fywnlINp9kyuATPs56kG3eFyhcxlchaAlheV7nY1cduaAGplUlt1Q967//?imgmax=800" width="145" height="200" /></a></p> <p><strong>KP 1</strong> – punkti rajooni jõudes keerab enamus minu jaoks liiga vasakule, punkt peaks olema suhteliselt metsa servas. Metsatukas on radu tunduvalt rohkem, kui kaardile kantud, jooksen pooleldi tunde järgi, üritades paremalt paistva lageda järgi kaugust hoida. Tegelikult oleks võinud julgemalt otse läbi metsatuka tulla, 10 sekundit viga. <strong>KP 2</strong> – ehkki saan aru, et minu punkt on edasi, jooksen ikkagi läbi hajutuspunkti, 15 sekundit viga ja liidergrupp pääseb eest. <strong>KP 4</strong> – raadiopunkti joostes näen hulka lampe paremal võsas madistamas, </p> <p>punktis olen esimene, liidrid on teinud viga. <strong>KP 5</strong> – punktist väljajooksul väike lisakaar, 10 sekundit, jälle kõik koos.<strong>KP 6</strong> – ehkki vasakult tundub olevat karva võrra lühem tee, ei hakka teistest eralduma ja jooksen paremalt. Punkti juures selgub, et teistel on hajutus, minu punkt on 20 sekundit edasi – liidergrupp pääseb hetkega 30 sekundit eest. <strong>KP 7</strong> – tagantjärgi ei saagi aru miks, aga otsin punkti kohast, kus ristuvad etapp 1-2 ja 6-7 jooned. Õnneks taga tulev Mati võtab mind kaasa – 10 sekundit jälle lisaks. <strong>KP 8</strong> – ei suuda kaardilt õiget varianti välja lugeda, teen suure kaare, 30 sekundit. Mati pääseb eest. <strong>KP 9</strong> – vaatepunktis olen kaheksas, liidrid on pea poolteist minutit ees.</p> <p>Pärast vaatepunkti näen kolm etappi kurja vaeva, et Matit uuesti kätte saada. Tõus suusahüppetorni juurde tõmbab jalad piimhapet täis, õnneks järgnevatel etappidel saan uuesti liikuma. <strong>KP 13</strong> – ees jooksevad Lauri ja Ats Sõnajalg, meie Matiga poolsada meetrit tagapool, punktis saan lõpuks ometi Mati uuesti kätte. <strong>KP 14</strong> – jõe ääres soos on lumi, päris mõnus on vaadata, kuidas suur mees, Lauri ees läbi lume vajub, mina õnneks mitte. <strong>KP 15</strong> – Mati jääb vaikselt maha, punkti jõudes ilmub kusagilt välja ka Ats, kes oleks pidanud minust juba pikalt ees olema. <strong>KP 17</strong> – Ats teeb head tempot, aga enne punkti hakkab vist kõhklema, kruvin ise veidi tempot juurde.</p> <p>Viimased etapid hoiab Ats minu taha, et siis finišiliinil mööda tuisata. Ma päris viimast ei hakka välja panema, esimesed on nagunii ammu tulnud. Annan teate üle viiendana, liidritest taga 2:39. Minu aeg on 39:06, mille sisse mahub umbes kaks minutit vigu.</p> <p>Teises vahetuses teeb väga hea jooksu Margret Zimmermann, tõstes meid teisele kohale. Kolmandat vahetust jookseb Rain, kes enne starti kurdab, et pole Hiina võistlusest veel taastunud. Selle kohta teeb Rain korraliku soorituse, mille väärtust vähendab ainult Ilvese, Kristo Heinmanni, ülikõva sooritus, mis nad meist mööda viib.</p> <p>Merike, neljandas vahetuses tõstab meid koha võrra, aga vahe kahe esimesega siiski kasvab veidikene. Timo teeb viimases vahetuses ülikõva jooksu, kui stardis on vahed Ilves ja SK100 võistkondadega vastavalt 5:17 ja 6:00, siis vaatepunktiks on vahed kõvasti vähenenud – vastavalt 2:32 ja 1:57. Finiš päästab konkurendid, vahed jäävad 1:37 ja 0:31.</p> <p>Ja ehkki kolmas koht pole halb, teevad mulle tuska need kaks minutit vigu, enamus neist tingitud sellest, et jälgisin teisi liiga palju ja ei teinud oma jooksu. Peab tihedamalt orienteerumisvõistlustel käima.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-90151153193416703162013-04-10T15:30:00.001+03:002013-04-10T15:30:56.411+03:0040 kilomeetrit muinasjuttu<p>Ehkki Mareti arvates on ebanormaalne ärgata pühapäeva hommikul kell pool seitse, siis täpselt nii ma tegin. Kell kaheksa oleme juba Erko ja Tiiduga Soodla veehoidla otsas, et panna selle talve suusatamistele väärikas punkt ja võtta viimast kevadisest koorikust. Ilm on suurepärane, päike paistab ja külma -7° C.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ_9-Yu_0kIsh4txv-9GSn0VuM9jgFk-GeYAtmZOLsFhtA8eTJGWZcziRB1OiYBvAijsFd8C8zPvIgSKbKsB3OSrWEjhjxbiataaqlxYOZbMj_DaRdTNSwU_ul28D1ju0XZHvI/s1600-h/F_201304070845595.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="[07.04.2013 08:45:59 +03:00]" alt="[07.04.2013 08:45:59 +03:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2AyuS28e_y4e6ad29gd_Whi13jt7CVIQEYQ5i0AonrkQk7ZPuC6ZtSaUnDgvl1H0psmzivBA3CoKL6UDxRokx4bZbNQU70g3-7tcIgvML8r0un1quTRyVc39A2PQ0cTSmzwrs//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Alustuseks sõidame Soodla veehoidla peale ja siis piki veehoidlat. Vahepeal saab Soodla veehoidlast Soodla jõgi, aga meie jätkame, kuni oleme Pillapalu polügonist mööda jõudnud. Siis keerame paremale, Koitjärve rabale.</p> <p>Vaatepilt, mis rabal avaneb on tõeliselt kena, lisaks kannab lumi siin paremini ja puude vahel on tunduvalt lõbusam, kui Soodla veehoidla lagedat mõõta. Sõidame mööda Koitjärve raba Kivijärveni, kus võtame suuna otse itta, Kulli suunas. Enne Kullit peame läbima metsatuka, ning meie üllatuseks kannab lumi ka metsa all.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYexYsTap3y4KDpQ6kW3ODh2f7S1sP_ECCpKWrs15aFVEc2kQCUi0QfpCT4zdnQ1cYzAaSVLgRM5S4wbO9gXvR5ghyphenhyphenq2j3GJV0qx__AonOvLpYSKN90-DCDcGzB-tFtIiBX1QM/s1600-h/F_201304070902285.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="[07.04.2013 09:02:28 +03:00]" alt="[07.04.2013 09:02:28 +03:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXE3opwjb2Em6EWi1l2qDdkTf9VK3Rosad8RmH_62DfbS4c7XyulFlOmCdEHXb8scecJPbCFxVrfuGv8ZtOBGthUhLBZsxnKWSBsKUgJJrLdlGZXLeeg-nb90J2kr6VAPiy47w//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Sõidame läbi Kulli lõkkekoha, Kulli järvest mööda, siis mööda metsateed kuni Soodla jõeni. Üle Soodla jõe, jõuame Jussi nõmmele. Jussi nõmm oma imeilusate vaadetega nõuab veidi raja planeerimist, sest küngaste põhjanõlvad nii hästi ei kanna. Selle eest on vaated suurepärased ja kiirus selline, et “täna võiksime võistelda vendade Sildadega”, nagu Tiit ütleb.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi1oUwZLUgtWnp4hUMO_Zofr-WVi_EJQHnki1cxOg1f1Zicjt0F2guzTQICrx4Qgmg03N_JnxtVv28HuXiXiqVTWRada6bytvL8smVP7d1soaZAgsS4lqOKjL0b6q8jt7a0ysUt/s1600-h/F_201304070933155.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="[07.04.2013 09:33:15 +03:00]" alt="[07.04.2013 09:33:15 +03:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6hXxDCXWDbk_GMIIij8hL5BRrzNc7YhwyNXtg3CYCTEjE-HlzOTmQ-jQznCiXIJtaBC_FC4la3nbBoUSusD-VH1H6Qr_o5Bnl4iYqzU1FI6LEmH19r3_K4vRrZSBH4InEy_K6//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Sõidame piki Jussi nõmme põhja ja väikese kaarekesega Jussi järvede juurde. Väinjärve juures ristub meie trajektoor RMK matkateega, aga meie jätkame üle Väinjärve, ning läbi metsatuka Suurjärvele. Suurjärvelt keerame Orkjärve rabale.</p> <p>Kuna aeg hakkab peale pressima, siis sätime endid tagasiteele, mööda Orkjärve raba, ümber Järvemäe. Möödume üsna lähedalt Kõverjärvest ja jõuame taas Jussi nõmmele.</p> <p>Tagasi kasutame kuni Kullini juba korra sõidetud teed kuni Koitjärve rabani. Nüüd võtame suuna otse üle Koitjärve raba, Kivijärvest mööda, üle Vahelauka ja Pikklauka otse Pillapalu polügonile. Polügon on küll üsna metsane, aga siin on palju lumesaani jälgi ja lumi kannab üllatavalt hästi. Sõidame mööda Polügoni serva, kuni jõuame Soodla veehoidlale.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiomlpFBgDaGWkT8WQqbiX5EHe2C9fk76KALWieKFKlFahaCJwLcxkwJBcE_49yXlHO71gSHmiNeLpjD2wsRWfxXaXEy72w7BKscM-_Z4N0Jld9z0TAx65vzBnFDm7Zoz2ac4Qy/s1600-h/F_201304071101045.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="[07.04.2013 11:01:04 +03:00]" alt="[07.04.2013 11:01:04 +03:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhnPZWpS4uH3KpRU1KiUUtyG7riBP-KPgx7gk4VjDWTWviNGduQF7xrvtwkZUP7m-JKfOQiq8IX4Qw9a0Q6pwRjElyft9HszKPEVz7jcctnTmSj9GK1CnttTasqG9Pkd5u8od6//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Viimased viis kilomeetrit suusatame taas Soodla veehoidlal, mis on kohati, nagu juust, kalameese poolt auke täis puuritud. Kahjuks on kalamehed lisaks jääaukudele jätnud siia ka märgatavas koguses prügi, enamuses tühe viinapudeleid.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxSPwgSinguyerAnwp1JvDCYKCFV2oegAScHzqphby8Gft8coHjZPS2DUglJiwB3antTd_a95tka2ei5PZ6etgp6wqjgPZFz-C93CsVBcfXGtSCNgx9AMvYFBWpZWIRsWWZHnq/s1600-h/F_201304071859205.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="meie teekond kaardil" alt="meie teekond kaardil" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2lvwlwd4fSRtJzlJ-bfbzTD3BIkJL01gIXQbpgbmNOvIKv0JAmB8r917RzZzCdepjLJ9VpKf09QV8aYjtgv2VE3eKfncvs8ySNrH6IpVuGrKjSjt390cB-SSxt-sIaN1-mY_X//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Viimastel kilomeetritel on tunda, et ilm on tunduvalt soojemaks läinud, lume pealmine kiht on sula ja libisemine tunduvalt halvem, kui hommikul. Kolmetunnise suusasõidu järel, enam-vähem kell üksteist oleme tagasi alguspunktis, kus termomeeter näitab nüüd juba +3° C.</p> <p>Nüüd tuleb vist küll suusad ahju ajada, et mitte rikkuda suurepärast mälestust hooaja viimasest suusasõidust …</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-82430566932159652282013-04-01T00:26:00.001+03:002013-04-01T00:26:35.881+03:00Jägala Xdream<p>Kõik algas sellest, et ärkasin hommikul liiga vara. Suures üleliigse aja kulutamise tuhinas, kulutasin ära ka osa sellest ajast, mis polnud üleliigne ja nii avastasin autosse istudes, et tõenäoliselt hilinen veidi meie kokkulepitud suusasõidu ühisstarti. Sõidu ajal mõtlesin, et see oleks nüüd suurim iroonia, kui ma, veidi hilinedes, avastaks kohale jõudes, et suusakepid on koju jäänud (hea, et nad mul tegelikult ilusasti autos on).</p> <p>Mõned minutid hiljem, umbes kilomeeter enne stardipaika jõudmist saan järsku aru, et olen ju suusasaapad koju unustanud! Kiire kannapööre ja murelik kõne peakohtunik Tiidule. Saame kokkuleppele, et pääsen ka hilinemisega starti.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwFKv1v6SfeWnHtOGeLwSX0cT_nvJc0lFhWzTUzWmi9M-l28p37YyGdvJdiZSSt2qnfVuAbN-7KYcg2_Czit400UCKam6APKSjhueM27gfNTIeHK24Drum79Hojd8Kam6tL6iw/s1600-h/F_20130329095917%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="istekivid [29.03.2013 09:59 +02:00]" alt="istekivid [29.03.2013 09:59 +02:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRmuDQTZEU6u6HPM0G6fW8rB5wosBcAKkTymhno2zYjc8PubpH4-V0blIepl6kTJFabBrVmGNHnLF3PrhkZq5897jyVNWOZGXJ-8-DW0fgoP7UXfqV27ay9o5qUEGRQjjbzmMo//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Õnneks ootavad kaasvõistlejad mind ära, hoolimata hirmsuurest hilinemisest. Me ei saa veel õieti suusatama hakatagi, kui leiame põllu, kus peremees kasvatab mõnusaid istekive. Kuna keegi proovida ei taha, jätame peremehe kivid testimata.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSTF825Ari18woT2U8p9tg9TnAOrOMzwgNXFpbI71yMzZiBytLeUZk088jcbhqHdCUzQujAeuW0A5kFXU1Ji4gyK3g4W6ljZQOXsDGqNAXxHwboWo31f5IMJGpNaGYbIPh0KiK/s1600-h/F_20130329104511%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="kevadine suusarada [29.03.2013 10:45 +02:00]" alt="kevadine suusarada [29.03.2013 10:45 +02:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR91n27-dPIi-wdNlQaHZuxmSD9dxrr62vAr6sQUr4543DE0Iqr97yCXiVjP_yX1S0SKsoddKVtoA6L4W5WfabsqZ42aWkSMrIX7Z6Lpu1KmV3ljMJ321PU95F5pezEqCqMyur//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Pärast Maardu järve ületamist leiame end tõelisest labürindist, Maardu karjäärist, mis on järgmise aasta Xdreami maastikuks. Pikema ekslemise järel suudame endid karjäärilabürindist välja murda.</p> <p>Jägala joa juurde jõudes saame aru, et oleme kõvasti hilinenud – kõik kohad on rahvast täis ja enamus on juba meie eest ära vaadatud. Üritame leida veel viimaseid, vaatamata kohti ja tšillime veidi enne, kui alustame tagasiteed.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqH02TED6ntxSVhSz5RTevZCOITQiHRewd7hdjXqole7dljZ64zeqmDgMTdJ7x-maCoD0rimMFxmu4GvP-vOtS-YSA4piT-JIwsJED47tS2UdgTYjDMEP1MCJFughgwMhpRy2S/s1600-h/F_20130329113616%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Jägala juga [29.03.2013 11:36 +02:00]" alt="Jägala juga [29.03.2013 11:36 +02:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwRF-KGumTKA_BNNTMNEILz1KoK95Un1sEEnQd9-Dr2LZJu9aTVatYviyQEK2MSHATGAc0DV5YdHcRuaKT0leMKarT80BB-huNxklsdSGKqL2mgBvHLhVaTBNeF6DNdUdSFpXy//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Tagasitee pole enam nii lihtne, vahepeal on päike korralikku tööd teinud ja lagedad ei libise enam nii hästi, kui hommikul. Jätame enamuse lisakaartest tegemata ja jõuame suuremate kaotusteta finišisse.</p> <p>Ja miks on mul tunne, et selle talve viimane suusasõit ei jää märtsikuusse?</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-894152732385066882013-03-24T22:38:00.001+02:002013-03-24T22:38:34.598+02:00haige<p>Ei tea, kas oleks pidanud ikka rohkem sõpru kuulama ja <a href="http://heitih.blogspot.com/2013/03/birkebeinerrennet.html">Birkebeinerrennet</a>i finiši tuisus ja külmas kohe õlle lahti tegema, mitte kulutama niigi kurnatud keha riiete vahetamisega. Igatahes karistus ei lasknud ennast kaua oodata – esmaspäevane tööpäev möödus, justkui poolunes, õhtul koju jõudes ja ennast kraadides oli asi selge – ei ole sinine esmaspäev, vaid haige.</p> <p>Terve teisipäeva ja kolmapäeva põdesin kodus, siis enam ei suutnud ja hoolimata Maare keelust, läksin neljapäeval tööle. See oli muidugi väga vale otsus ja reede olin jälle kodus siruli. Õnneks hakkas päeva teisel poolel enesetunne paranema.</p> <p>Enesetunne paranes lausa nii jõudsalt, et kui õhtul Erki helistas ja küsis laupäevaste XT  plaanide kohta, siis ma esimese hetkega talle halvasti ei öelnud, ehkki veel päeval polnud ma tahtnud sellele isegi mõelda mitte. Leppisime kokku, et vaatame hommikul minu enesetunnet, aga ühtegi jooksusammu kindlasti ei tee ja geelide asemel võtame rajale kaasa fotoaparaadid.</p> <p>Hommik on ilus ja päikeseline, samasugune, nagu minu enesetunne. Hakkan varsti uskuma, et ka haigused on tegelikult vaid emotsioon – organism, saades aru, et nüüd on suusamaratonidega ühel pool, lasi end lihtsalt lõdvaks. Igatahes panen end peale hommikusööki soojalt riidesse ja olen valmis mõnusaks laupäevahommikuseks jalutuskäiguks.</p> <p>Teel Spartasse helistab Erki ja küsib et ega mul ju ometi midagi selle vastu ei ole, kui me ühe originaalse nimega Soomlase oma võistkonda võtame. Paha aimamata arvan, et see on täiesti OK. Kui kohale jõuan leian eest kaks liibuvates jooksuriietes meest, kusjuures meie uus võistkonnakaaslane, Juha, kõige vähem jalutaja moodi.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaivsYHhqhPtMpZ33vSIcgUi6nP8uirsoavzkj4_MSDXgS0ZDHfb7Pa-a_epPaE4Rou4cPLprGSUr7spzE5WWRxj02Hj6aLOTm2VHii-u5jjFApW500Why2h4IKVqi1d416Pt-/s1600-h/F_20130323113636%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Sparta XT Talverogain" alt="Sparta XT Talverogain" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvNMteZTilX51S0GO7H33WSgacFk-klLP3H7fqoQ3GP21EK-XEbiI_fTjm6sKbg0M37Lp9_BertsyJlQzBSAsoff_BHzbLFRF_LSBYX_0aeMV6e14HY4jpN8VJUk7MEkDdeabO//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Stardipaugu kõlades saab minu kartus kinnitust – Juha ees ja meie Erkiga järel, tempo pole küll mingi hirmkõva, aga ilmselgelt me ei jaluta. Läbi Järve metsa, mööda Pärnu maanteed ümber Rahumäe kalmistu. Mustamäe nõlvast üles ronides tunnen, et keha on higine, õnneks Erki juba lausa leemendab higist, aga tema julges ka seljakoti rajale kaasa võtta.</p> <p>Väike tiir Harku metsas ja mööda Suvila tänavat Pääsküla prügila juurde. Hakkan mõtlema, et mille pagana pärast ma siin nüüd kihutan – pärast haigust veidi värsket õhku hingata, seda küll … aga higisena ringi tormata.</p> <p>Teen kiire ja ainuvõimaliku otsuse – teatan Erkile ja Juhale, et mina nendega täna rohkem seiklusmänge ei mängi ja lähen koju. Helistan Maarele ja jõuan oma higise nahaga sooja autosse enne, kui külm hakkab. Erkist on küll veidi kahju, jäi ta ju nüüd üksi hullunud soomlase meelevalda, aga no loodetavasti elab üle.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-24890047499598026942013-03-23T00:46:00.001+02:002013-03-23T00:46:09.362+02:00Birkebeinerrennet<p><em>Kui Norra kuningas, Haakon Sverresson suri, alustasid kaks rivaalitsevat fraktsiooni Baglersid ja Birkebinerid, võitlust, saamaks enda kätte kontrolli riigis. Et kaitsta Haakon Sverressoni poega, Haakon Haakonssoni, Baglerite eest, ning et kindlustada trooni, tõi väike grupp Birkebeinereid prints Haakoni ja tema ema Inga põhja. See toimus vahetult pärast 1206. aasta jõule, kui kaks parimat suusatajat - Torstein Skevla ja Skjervald Skrukka, suusatasid üle mägede mis eraldavad Gudbrandsdalenit ja Østerdalenit. See oli raske teekond, kuid noor prints toodi ohutult Trondheimi. Printsist sai kuningas, kes ühendas Norra peale tuhat aastat kestnud kodusõda, ning tänu sellele puhkes riik keskajal kiiresti õitsele.</em></p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjo7vmZUD9983vDbmq9NYg6zIREp9ax0g0Jy6UFny2S2U3tRAbxZTGYGgyKdY_TmpqJ4zqrB51-AKXwe7k03SxoJgxsOjM1DggnDgfvNAYjrrMkDCgn0QiT-pl9nab-46a3NL8w/s1600-h/F_201303151755475.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Birkebeinerrennet" alt="Birkebeinerrennet" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgP2AmKp4J5K6oHPZUTKlTIs4eS6NJNw25g-82I6CuEBAMimnG2526ZlpdFP9b59yScS6004r6sJWNKrvrSTmb3K6WEIKeh9fiOO6JAKKFvoDjI3UGzLrMt5FK0e0T69_4HoJGb//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p><em>See on maraton, mida tituleeritakse raskeimaks worldloppet sarjas. See on ainus suusamaraton, kus kogu distantsi vältel peab seljas olema seljakott. Kuna kaks kolmandikku rajast kulgeb viljatus tundras, siis see on põhjuseks, miks suusatajad peavad kandma seljakotti kohustusliku varustusega, mille hulka kuuluvad tuulekindlad riided, tagavarakindad, söök, jook, suusamääre jm. Algselt oli kehtestatud seljakoti miinimumkaaluks 5.5 kilo, mis 1993. aastal vähendati 3.5 kilo peale.</em></p> <p>Reedel lendame Oslosse ja sealt bussiga edasi Renasse. Saame endile magamistoaks Rena koolimaja arvutiklassi. Koolimaja ise on vana, suur, punakaspruun, puidust hoone ja ilmselt pärinevad arvutiklassis olevad arvutid umbes samast ajast – disketiseadmete ja parralleelportidega.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzAMQTAhowWii0k6raRc3gMZaKLkZ0oNls2AREOoFS17dDKVdEBckl9wwQLuxkrQEzdSw5oJ49hFoyu7IvHvC01s2sKBrCbsm0-xGCbs_x-1o4t6UsRttgasUar68ULB5aexZz/s1600-h/F_201303152153155.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Birkebeinerrennet" alt="Birkebeinerrennet" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9PH7Rqr0xiu6whK42kjgMiwK_Hik_AFJTZizetfafSqwndC9u0Y-BSws2RP0w1DkTyQiq6fcEhmmAqULhSRI1VQ4l-WN04ED8KDNP7mR1IjFgyUbFcj2X2KkYStF6PtmVxMUW//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Meie vastuvõtja, Birkebeineri üks suursponsoritest, Leka, on võtnud oma külaliste eest hoolitsemist tõsiselt, ning organiseerinud otse koolimaja kõrvale määrdetelgi koos kõige vajaminevaga, kaasaarvatud Swix määrdemehed, kes soovijaid aitavad, või lausa nende eest suuski määrivad. Loomulikult on kõik määrdesoovitused Swixi põhjal, aga kui ma arglikult küsin, et kas siin telgis tohib ka Rode kotist välja võtta, siis naerab minu kõrval olev määrdemees, et ka tema eelistab Rodet.</p> <p>Hommikul toimib kõik Norra täpsusega ja juba tund enne starti olen stardipaigas. Jääb aega rahulikult riietuda ja väike testiring teha. Pidamine on hell ja kuna õhk tundub soojem, kui lubatud -10° C stardis, siis lisan suusa alla kaks kihti vana ja äraproovitud, Rode Blue-d.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgi1PULoBhsblo8d0rMXBcVKwzG303rKcrE6BkQLVIdA0gCAlqactbQ1rkw7KXrmUGWcEwR9e6FAFQBIaULT9_0mpFM_tvO8ZUTR7YO5P4kXdoVRVM767SpBknV5074nWKFhqTS/s1600-h/F_201303160856305.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Birkebeinerrennet" alt="Birkebeinerrennet" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5OF4IfFpKHjdWcnv_zA2qWc0Ms3SQ9cQIWK8xcmnkj1oqWhn5JXmcC7srk-NMp34EgQw0MWg-8bl6_ZmBNjvs7rcrFBJ60QbtHEicD8dCha1CUuyMu3y2E6uHXq7rJJoyac0o//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Stardin oma Tartu Maratoni tulemuse põhjal kolmandast stardigrupist. Start on lainetena, minu stardiaeg 10 minutit peale esimest gruppi, kell 8:10.</p> <p>Polegi vist ühelgi suusamaratonil nii rahulikku starti kogenud – keegi ei trügi, ei sõelu radade vahel, ega ei klõbista kandadel. Üritan küll mitte tormata, aga tõus stardist on korralik, sõidutõus, mis minule, kui klassikatehnikat kehvalt valdavale, ei jäta ühtegi puhkemomenti. Lisaks – peab ju hoidma ümberolijatega sama tempot. Juba kusagil kuuenda kilomeetri paiku läheb raskeks, tõus ei lõppe, ega lõppe. Minu selg, mis suusatades tavaliselt valusaks jääb, teeb juba nüüd põrgupiina, põhjuseks ilmselt stardis küll kergena tundunud seljakott, mis iga hetkega aina raskemaks muutub.</p> <p>Kaheksandal kilomeetril on esimest korda võimalus mõnesekundiliseks puhkehetkeks, pärast mida jätkub samasugune tõus … veel peaaegu viis kilomeetrit. Lõpuks mets hõreneb ja asendub tundraga, tekib lootus, et hakkab ka see lõputu tõus otsa saama.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_jOZByYs8n9G9ovRJKEHrP0vV9DX_oF1jCpVMcKNLVu_ALnBUg5vLDjfCKPruq8yDw94bQ7C5oy1gDXVHZpGYf5vcBlQaeu9lRPXpk-kl69vVrvexPCZVZOlOOmCCBVPNcbR-/s1600-h/F_20130316103328%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Birkebeinerrennet" alt="Birkebeinerrennet" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDi3_L7MokLT1x6P-3dhZcjNmeWa_JqeqipyQjZ7uouFvLmF6G6NAhcSNrs90SdNMm3cu6roPfOTWOUvHaOuRB388tVw-dJbL7W9D8H-nG7VhR3z5A11wf7IW2N6pjNkdEzK2I//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Poolteist kilomeetrit laskumist tundub häbematult vähe, pärast mida algab jälle tõus. Üleval on üsna külm, sajab lund ja on korralik vastutuul. Rada tõuseb laugelt, aga pidevalt, näen ma-ei-tea-mitu korda ees tõusu lõppu, aga kui üles jõuan, avaneb mäeharja tagant … uus tõus.</p> <p>19.5 km stardist saab esimene tõus võetud, millele järgneb kaheksa kilomeetrit laskumist. Sellel laskumisel teen selle talve stiilseima kukkumise, kui suhteliselt lameda koha peal libisen selga ühele taadile (70 aastased ja vanemad stardivad pool tundi enne maratoni esimest lainet). Kuna vasakul olev jälg on kinni, siis hüppan paremale, kus paar meetrit siledat rada enne järgmist jälge. Selleks, et taadist kiiremini mööda saada, annan veel korra keppidega hoogu ja … järgmisel hetkel teen uhke kaare, ning maandun, nagu kirjamark, lapiti suusarajale, isegi käsi ei jõua ette panna. Parem suusakepp on raja asemel saanud pihta suusale. Hinge lööb kinni, prillid on lund täis ja minu nina jälg on pressitud Birkebeineri suusaraja sisse. Paugust taastumine võtab tükk aega.</p> <p>Veel kuus ja pool kilomeetrit tõusu. Selg teeb küll hullu valu, aga see rada ise … ja need vaated … ja need ergutavad norralased raja ääres. Elamus on võimas ja kilomeetrid ei möödu enam nii vaevaliselt. Sjusjøeni jõudes läheb kergemaks, see on tuttav koht kahe aasta tagustest suusaorienteerumise veteranide maailmameistrivõistlustest, ning ühtlasi tean, et siit on jäänud lõpuni valdavalt laskumine.</p> <p>Viimased 12 kilomeetrit võtavad aega vaid pool tundi ja juba saabki teha Lillehammeri suusastaadionil sadade, või pigem tuhandete, pealtvaatajate ees finišieelsed kaared. Kohe lõpetamise järel vahetan riided ja saan aru, et otsus, panna seljakotti soovitatust vähem õlut, aga see-eest soojendusdress, kuiv fliis ja koorikkindad oli vägagi õige, -9° C ei innusta õlut lahti tegema, kuum tomatisupp maitseb tunduvalt paremini.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIB1c_sTH9kmwYOsffO1Ak8a22Nd64gNWjZ5iv1HaiWQdiozFRU9pS9HV5x9X4rU_mDoPO0RuOyeKeaIc33uHRCXWOTdkfhmSNq6qFlROu_ygVWJXe9tLCFI2DG0fCuCovxBta/s1600-h/F_20130316143157%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Birkebeinerrennet" alt="Birkebeinerrennet" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0mcwryHmDQs2HJCyd-Me5O7n3wGvShqnxM_n2cFgiMXjCSmJrK5xqpoYWySy1t64WZ_h5LRn95lvdL_j_FmIvi5EU4FRty2oktfX3_oiAbmXdFyZTtcQu38q1TAHO58kE9qXN//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kui algselt oli mul plaanis Kadi ja Ain suusastaadionil ära oodata, siis ilm teeb sellesse omad korrektuurid ja suusastaadioni melu ma väga kaua ei naudi vaid soojendan ennast Lillehammeris, Håkon hallis. Selle aja jooksul suudab mind leida üks ajakirjanik, kes hoolimata minu, mitte liiga suurest innustusest, <a href="www.bygg.no/2013/03/103107.0" target="_blank">minuga veidi juttu</a> ajab.</p> <p>Kokkuvõttes võib öelda, et see on maraton, kuhu tuleb minna. See, kuidas Norralased suhtuvad suusatamisse, kuidas nad seda armastavad, paljudele on see ilmselt elustiil. Kuidas rada on ääristatud lumme kaevunud inimestega, kes igaüht ergutavad ja mõnedes kohtades ka omalt poolt süüa-juua pakuvad. Ja kes ütles, et grillhooaeg algab, lume sulamisega – väga paljudes lumeaukudes särisevad lihad grillil, pole selleks mingit kevadet vaja oodata.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-9233313568172303962013-03-15T00:50:00.001+02:002013-03-15T00:50:45.822+02:00Bieg Piastow<p>“Poola ja suusatama?!” … vangutasid sõbrad uskumatult pead. Tegelikult olin <a title="Bieg Piastow" href="http://www.bieg-piastow.pl/" target="_blank">Bieg Piastow</a> suusamaratonile mõelnud juba ka eelmisel aastal, raske oli lihtsalt seltsilisi leida, sest enamuse arvates on Poola ja suusamaraton pigem antonüümid. Igal juhul, kui Epp küsis, et kas me tahaksime temaga Poola suusatama sõita, ei läinud otsustamisele minutitki.</p> <p>Lennukipiletitega läks lihtsalt – kuna Maare ei olnud (pärast seda, kui näitasin talle Warszawa – Wroclaw liinilennuki pilti) nõus lendama LOT-iga ja Czech Airlines ajagraafik meile hästi ei sobinud, jäi üle Lufthansa, oma Tallinn-Frankfurt-Dresden variandiga.</p> <p>Autorendiga nii lihtsalt ei läinud – AVIS ja Budget vahel valides eelistasin alustuseks paari euro võrra kallimat AVIS-t, odava kõlaga Budget-ile. Kui aga kaks päeva hiljem tuli välja, et AVIS nõuab hilise saabumise tasu, mis on veidi üle 30 euro, ehk üsna suur lisahind, meie 80 eurosele rendihinnale, siis palusin AVIS-es oma broneeringu tühistada ja valisin ikkagi Budget-i. Lõpetuseks saime auto ikkagi sellestsamast AVIS (Budget) letist ja juba ilma lisatasuta. Ja veel – see hilise saabumise lisatasu oli AVIS-e teise e-maili eelviimasel real ja imepeenes kirjas – ma senimaani ei tea, mis vaim mind ajas neid e-maile otsast lõpuni läbi lugema.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigtgCRIaFra5HvPvVhnNOxSM8OcmZ8WvRz6rHYAc4QG6hXq1lgnuiPhxrlTAtP0LTsdyW5qEeVzO96ciVUT7_uKKxDy9Wacnd2ZjEr1AzLF6Hm2Q1nBSAZDDkj2nxH5klGOxWM/s1600-h/B_20130301120543%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Bieg Piastow" alt="Bieg Piastow" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEja740rc_nRIrxvtBw2imteLd_aIn0Me2cO9tJwgelPdfRwLpSJrS9Slc4DjKGKI4ZnjXWasInPOPOEHhyhEJZAc6CG_4kygLkmpCCuQXSuwiqi7XHoKHtldb6NKCHMI6NNBVJz//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Hilisest saabuimisest hoolimata oleme hommikul ilusasti rivis, ning valmis katsumusteks. Või no mis katsumused – Epuga koos sujub kõik, nagu õlitatult. Kiire tiir Szklarska Porębas hotelli Kryształ, kust mina oma võistlusmaterjalid kätte saan ja Epp seda tegevust kriitilisel pilgul inspekteerib.</p> <p>Edasi juba Jakuszyce poole, et näha ära 10 kilomeetri start. Veidi probleeme on parkimisega, sest kõik kohad on täis politseinikke, kes meid igast mõeldavast parkimiskohast ära ajavad. Lõpuks lahendab probleemi Epp, tõstes televisioonile eraldatud parklat piirava aia kõrvale ja suunates meid sinna parkima.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdzpPS-7Uqlp14ssTnnQu7-VEJMvS1k8J626-PRnsNw5bUzRbfZKtGqg5eMYBlZv1WeuFxt7aDGHWTtzVlYksRL5bBA_dPuzRhhfEzJJfPkCnkphHBpXjWVsCwu3pReaDUv70m/s1600-h/B_20130301122623%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Bieg Piastow" alt="Bieg Piastow" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvJxMx8Gy_gMY-2evWAQrtPVGWoXZ0uU23daOiCSqv-nqoU3phLuDYDS_S_RbdGajvqR2YiW_3NeriQw6uxOUlJ2CO9OhjBHRuKWulhb_YPCHoBwecTfsWI2LA1VZpH0jibR4i//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Vaatame ära kümne kilomeetri stardi, kus rajale läheb lausa 1 700 osalejat ja paneme siis ka ise suusad alla. Veendun, et tänase nulli ja lumesajuga töötab liivapaber üsna ideaalilähedaselt, aga homseks lubatakse -7°C, mis ilma vaadates tundub uskumatu.</p> <p>Maratonirada testitud, teeme veel ühe tiiru Szklarska Porębas ja leiame ühe ütlemata hea söögikoha, kus lõunasöögi sööme. Siinsetes söögikohtades on tore komme, pakkuda külastajatele toidu kõrvale pitsike “teravat”. See “terav” on tõeliselt suurepärane jook, ehk nagu Epp ütleb – “väärib kordamist”. Viimase üllatuse, ning taaskord meeldiva saame siis, kui arve tuuakse – täpselt sama summa, mis viimati kasseeriti meilt Helsinki lennujaamas kolme õlle eest.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijfeTG7kvi96zQndPTm3_ns75wywcK4dbJZyrngR75pr8H5D1Uge2GwH9ZXGi59KMz2etUtL82mJaszRWNYk9dZrgDN7FjKfajcTJistim2HqyzbIy9RKPLpZ2KxoJR_kPm_s6/s1600-h/B_20130301152350%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Bieg Piastow" alt="Bieg Piastow" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnpnn-wfQ2lBPJfUtLQKQbpjBBEmRIINzChwhhgty62lRM_mdQ8eGwFKhHGbFkbz7yPzPQtAy39LKOjTI4preyBs92MZfXKlJd31pydkmMufMNbGk7Q9VbytQrd5Bws_Mkhcp-//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Õhtul on suurimaks mureks, et mida suusale pidamiseks määrida, aga kuna minu määrdekohver on üsna pisike ja kliistrid puuduvad sealt sootuks, siis löön käega ja asendan määrdekihid liivapaberiga.</p> <p>Tundub, et Epuga reisimisel on hea karma – minu rinnanumber, 132, lubab mul minna otse “vormelite”, ehk siis paigutatud suusatajate taha. Samas grupis on ka minu vana võistkonnakaaslane, Andrus Kasekamp, 167.</p> <p>Starditakse lainetena, esimesed 200 ühes grupis, ei mingit trügimist. Suusk töötab hästi ja parandan tasapisi oma positsiooni. Siiski, kui tulevad suuremad ja järsemad tõusud, saan aru, et liivapaberit on vist vähevõitu alla saanud. Esialgu pole lugu, kätes on rammu, lükkan tõusud paaris üles, saan isegi Andrusest ühel pikemal tõusul mööda, ta on endale kiire algusega liiga teinud. Andrus taastub siiski üsna kiiresti ja kaob eest.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZXrNoq3QWwIreLAm3FxhUQnK0cm61QspbVzM-4n7pn-3nhN0vwKbpZZmoBu492wAvVtbwxlY8JZ7Ew-t0E7PjUs580XKnqtoSDyh1B_KPqPNsxxLhNf8Dj41Ko2NFdFCN9ap-/s1600-h/B_20130302110517%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Bieg Piastow" alt="Bieg Piastow" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTdzvLUiFy3LH-UgHm-74kXCC-XlF3ehrAXlXAVSuedj0uDC5J3M_6R6PhGlId-WR34Qg7QHyNdbfoX6NF0IazQCVXY7OzYpuYRl3AmvTrI48ub5Aie6bTDiWzGRGE7Znav50_//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kusagil poolel maal läheb ilm soojaks, lumi on kohati lausa sula ja minu suuskade libisemisomadused lähevad väga kehvaks. Ühes sellega kaob jõud ja motivatsioon. Isegi Maare ja Epp, kümme kilomeetrit enne lõppu, ei suuda mind enam pingutama motiveerida ja nii sõidan raja viimase osa langevas tempos. Viimane piisk kannatuste karikas on see, kui mõned kilomeetrid enne lõppu, kolm naist minust järjest mööda sõidavad.</p> <p>Siiski, lõppaeg 2:49:22 ja 62. koht polegi nii paha tulemus ja ei suuda rikkuda rõõmu suurepärasest ilmast ja hästi ettevalmistatud suusarajast.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoZP789Kg7bSsotBlMzOOFlkniQGQH-4OECuRybYNGd-QWB0hu2Gq0wqeVX6ZKIM0V6lcHZBaC8ZpRn4pxLgCC-07QHYhWycNCu73DI4Ok2-0vJtP2039RGgf4j9Z1RHFUIPla/s1600-h/B_20130302135125%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Bieg Piastow" alt="Bieg Piastow" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnU9PqU5K0CGsC9aRG_dRueYEIHTWwHhNrbCND22jicNq0MgQRpVtwyM_O3R-RT1h-7Tgdx8AP8BOIpxo2azliejjfZdz021Eit1gNWwTYHpA7FK__sDYD7reycH3-GhSdqQUJ//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kuna Epp arvab, et ega mul rajal nagunii polnud aega hingematvaid loodusvaateid imetleda, siis organiseerib ta meile võistlusjärgse rajainspektsiooni-loodusvaatamise tuuri, mille käigus näeme ära nii järgmise päeva maratoniraja, kui ka kaljud keset metsa, mida Poolakad järjekindlalt Pelikani kaljudeks nimetavad, ehkki mingeid linde, pelikanidest rääkimata seal näha ei ole.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEpwnuMroMH4ygnC4pOSowTxbfCQDoBPlvWSDc3cWCK2l6jp8xcfOkNhtiU9_QfXwOeGKw4nDQrggfHC62t_cgKxi6FKs9TYNtEduq4oPUzEqywuMNUsBn6B9bPscw1-m-wg73/s1600-h/B_20130302170602%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Bieg Piastow" alt="Bieg Piastow" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlgI0oiUd8phL77Y5D5b3YuqwZkSkDaWYvHRX64Uq3s_0WgIiCS7COCMMbd_WpTyVjLidWGhQIr4qJpQpoQR7Qdgf_ZJTc0e9nx9HHtPvWaiiIo-aJfAfCKudbcaCSnM8rlJCc//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>See-eest on ühel laskumisel puud ilusti ära vooderdatud, ilmselt selleks, et kondised suusatajad puid neile otsa sõites ei vigastaks. Kusjuures pean tunnistama, et hoolimata sellest, et päeval olin sama laskumist sõitnud, näen mina neid porgandivärvi kaitsmeid alles nüüd.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0hjiRjOskZ-fDhxaL0d2nIsKvK3SkLqjlYyc5b3BP6gN5x98o5zHRkqPqxCk9Trt7oReJp9sSsUIPNEJdYe5kgMyOx1ejnvAEZjBFmhRmpHlqgLYwyAyZxY2Ko6BCUVUshhpX/s1600-h/B_20130302171230%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Bieg Piastow" alt="Bieg Piastow" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgt1vHdlc1WToaCaeh1Gzvcd_TACdumlUPBBueX7cbcjvbPwCqJ48UYjUf4FW_PuhFgU4J_xE8XbGKqIAbi5C2egqD_fMi0VqiK_8eadsewlWJHpEkWQc9PWTYGssWG8iVo8qYl//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Maratoniõhtu programm on veel raskem, kui maraton ise, algusega Szklarska Porębas, koos punapõsksete ja säravasilmsete worldloppet masteritega, kellest enamus mitme-mitme-mitme kordsed, ning lõpuga meie hotellis, õnneks siiski enne seda, kui peame hakkama lennujaama sõitma.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-44034293523071051182013-03-09T22:39:00.001+02:002013-03-09T22:39:22.709+02:00koorikut otsimas<p>Kuna kuulutasin homseks välja koorikusõidu, siis käisime Maarega täna testsõidul. Plaan oli alustada Harju-Risti lähedalt, Hatu külast, vaadata ära Mustjärv ja Veskijärv, ning jõuda siis Veskijärve põhjaosas asuvate, ülilahedate liivaluideteni. Tagasi siis mööda Tänavjärve, külastades ka RMK <a href="http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/1466" target="_blank">Tänavjärve lõkkekohta</a>.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZLhyC2bfPKS2dVlj5HEhch9f9M7qV-DWuFtHGSKKcK0leHYW8P6XaFlJRq5ZcdQ-_stj2v4WX4BJYQcY7HMVsFz-fHpPWjrBi0K0jZmVR4fTsgUSHfkkzmT4Ujr30tX9cBAWB/s1600-h/B_MAP%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="teekond" alt="teekond" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTPidLEuyMySmnX3jv1MZK1S8mLvosVuA6tm-3V0xhllmjCCeCw6pKMl-8gqu9CbrnHZgAMXnyg1RnF4JCSyHMgJFy-O4SMPnDRfdoEyb3Y_SdNIm7rXkmnDqNRCW9vqottdVC//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Tegelikult selgus juba esimestel meetritel, et päris nii hästi lumi ei kanna, kui lootsime. Juba esimesel kraaviületusel, kusi mina mööda jääd üle kraavi tuhisesin, suutis Maare leida jäävaba koha ja oma jala põlvest saadik vette sirutada. Maare keeras tagasi riideid vahetama, mina jätkasin, nüüd juba rabal.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKJqOQUdlaq4B6GfuQOtB0XTu9iHOLB0YrdniF1cPWuBvVKZx0nb8I7j00xPZEg8Y0tYQmiLlYWjvvREZ7DLcQeQdiDyNFpOTQvTmp2yxgU6Fm_rH0Ywmnt-iaScN7yLdThC3V/s1600-h/B_20130309131302%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="suusatamas" alt="suusatamas" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiv0BpFoFFXkXtwzD_4ZdAc6Bu3gn0JdZTMHxvz94Gix-inrpygs08WTKk4d-YVLc61fOpAWwqLKMmLh4jOFpyAZBS86BqkdWrfdJoevcE0Jw1CWiDnsDpjxcRa4xub_2FVvCXI//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Rabal oli koorik juba parem, kannatas suusatada. Siiski – kohtades, kus taimestik tihedam, kippus suusk läbi vajuma … ja siis kukkus tempo küll olematuks. Viiendal kilomeetril sain aru, et minu täisplaani elluviimine läheb vähemalt kolm tundi, helistasin Maarele ja leppisime kokku, et ta ei oota mind mitte Hatul, vaid sõidab autoga ümber järvede, Veski karjääri mulle vastu.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrHQzCqSnS_ZmgbTpUbdlrR3xgrjZYAayJNOtA_Otw99Ync6AGh6HGFTDRlcc4L-RecupdVMq4hm0COI_ldKSugHvxAokaq92TYR8jHJO4FoVJWqc0rNEawGNZiQKsxA0W0oZ2/s1600-h/B_20130309134720%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="suusatamas" alt="suusatamas" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeox48qQ60IKPOsG9-UPsE8r_53wX2fRwRP_cui2jt7VxpKTMLHt4lvGvU4-NWxTCt5DyVBtg4mOw_p9RVqAZKgVacqYb6hMvQ6muc2JP7SwSkRqUl8beJ2w1BgYhp7XOwWJr8//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Just siis, kui maastik eriti ägedaks läks, avastasin, et olen pannud Eppu ja võtnud kaasa fotoaparaadi, koos pooltühja akuga, mis nüüd sai päris tühjaks. No igal juhul on luitemaastik Tänvjärvest läände ja Veski karjääri ümbruses eriti fantastiline, kuhu tuleb kindlasti tagasi tulla … aga koorik võiks siis veidi paremini kanda.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-20777939717313632862013-03-08T16:18:00.001+02:002013-03-08T16:18:19.700+02:00loll saab pangas kah peksa<p>Meil oli pühapäeva hommikul kõik minuti pealt paika pandud: kell 6:20 äratus, 6:40 hommikusöök, siis arveldamine hotelliga ja umbes seitsme paiku Dresdeni poole sõitma, et kell üheksa olla lennujaamas.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDLXQieAnpcu_pCQ_ifpVOHxu5Q-iPrGdqrqQNnkYtQ8fDisx3LVfHSCIWQd-plN1L0VE0SwyODu71tLMpU-wf6FGrkMDgQ3zXQATaG8gkzWWveUFi13D9D-uvm3G21yvInufU/s1600-h/B_20130301091302%25255B4%25255D.jpg" target="_blank"><img style="margin: 3px 10px 7px 0px; display: inline; float: left" title="hotel LAS" alt="hotel LAS" align="left" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjvyT_M0xbn_QXQlOskd6M7AsyOVEiSO66m38fuRvuHgA20hV7gUr6uChyphenhyphenoMASDbT7ajHLHqzO5lKXg9eQZRdYBYGWa2OJnB2z4RetRy6zTPIwZvUhQSykIruzWcGqjF6EyxrI//?imgmax=800" width="150" height="200" /></a>Olime graafikus senikaua, kuni selgus, et hotelli kaarditerminal ei tööta. Noormees, hotelli administraator, soovitas meil sõita Szklarska Poręba-sse ja otsida mõni sularaha automaat. Kuna selline asi meie ajagraafikusse hästi ei mahtunud, siis leidsime teise variandi – administraatoripoiss kirjutas meile paberile panga rekvisiidid ja meie Epuga võtsime siis oma sülearvutid ja näitasime Poola paganatele, kuidas Eesti on ikkagi e-riik … no ega see “näitamine” tegelikult nii kergelt ei käinudki, Maare jooksis ühtelugu meie ja administraatoripoisi vahet, et täpsustada mõnd kirjutatud tähte, või saada lisainfot, nagu panga aadress vms.</p> <p>Lõpuks tõstis Epp käed ja ütles, et see e-teema pole ikka tema teema ja SEB pank keeldub tema makset vastu võtmast, teatades, et miskit (vist kontonumber) ei klapi. Olin ka mina sama kaugele jõudnud ja võrreldes Epuga ikkagi “tõeline itimees” – minu, Swedbank makse, läks kolinal läbi. Tegin siis kiirelt samade andmetega veel teisegi makse, Epu eest, ning lahkusime hotellist ausate Eesti turistidena. “Mina ei usu, et see asi nii lihtsalt käib” ütles Epp veel lahkudes, ilmselgelt puhtast kadedusest.</p> <p>Vaatasin siis täna konto väljavõtet ja mida ma näen – raha pole tahtnud Poola jääda, vaid on minu juurde tagasi tulnud: <em>BNFS ACCOUNT NUMBER  IS INCORRECT</em>. Konto väljavõtet täpsemalt uurides selgub siiski kerge erinevus summades – tagasi on tulnud üle 60 euro võrra vähem, kui algselt maha läinud.</p> <p>Helistasin siis selguse saamiseks Swedbank klienditeeninduse numbrile, millele helistamine on nii keeruliseks tehtud, et pärast mitmekordset proovimist olin juba peaaegu loobumas. Lõpuks, loobudes enda identifitseerimisest, sain siiski liinile. Pärast mõningast seletamist selgus, et Swedbank ei tea sellest äravõetud rahast midagi, vaid tema kasum piirdub siiski ainult konto väljavõttel eraldi näidatud, veidi alla kümne euro suuruse summaga, ülejäänud osa on ärastanud röövellikud Poola kapitalistid.</p> <p>Kuna Swedbank on ilmselgelt (Rootsi) riik (Eesti) riigis, siis temaga võitlemisel pole vist mõtet. Kas peaks asuma võitlusesse hotelliga, kelle administraator kujunenud olukorras tegelikult süüdi on, või on muid variante? Ja mida peaks tulevikus sarnases olukorras teisiti tegema?</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-67076444660249205572013-02-28T13:18:00.001+02:002013-02-28T13:18:50.271+02:0042. Tartu Maraton<p>Esimest ohumärki tunnetasin juba peale Tartu Teatemaratoni enda vahetuse lõppu, kui vaikselt Palult Elva poole suusatasin ja selg ühel hetkel valu tegema hakkas. Teist haistsin samal õhtul, kui tervis, suurest hulgast haigetest sõpradest ja töökaaslastest hoolimata ikka veel korras oli. Maare söötis mulle selle peale sisse ühe eriti kange küüslauguküüne … ja teisipäeva õhtul järgmise. Sellest hoolimata ei olnud ma kolmapäeva hommikul ärgates imestunud, kui kurk valus oli … ka selg polnud eriti paremaks läinud.</p> <p>Ülejäänud päevad enne maratoni on sellised … <em>fifty-sixty</em> – treeningud jätan igaks juhuks tegemata, samas kerge köha ja kurguvalu pole väga hullud. Laupäeva hommikul saab kodus suuskadele libisemine alla ja siis Lõuna-Eesti poole teele, et õhtu väärika <em>pasta-party</em> ja Jüriööga lõpetada. Tegelikult … Jüriöö jääb seekord ära, kuna selle, seiklus-sportliku ürituse, alusepanija ja nime andja ise parajasti kusagil teises maailmajaos viibib.</p> <p>Pühapäeva hommikul oleme enam-vähem täpselt tund enne starti Otepääl. Määrin suuskadele veel viimased kaks kihti pidamist ja viin suusad stardialasse. Mõtted on täna kuidagi hajali – kui stardi juures hakkan suusasaapaid jalga panema, avastan, et olen sokid autosse unustanud. Kerge sörk auto juurde ja … tuleb meelde, et suusakepid jätsin kuhugi staadionihoone seina najale … Viis minutit enne starti olen siiski ilusasti stardialas, omas stardigrupis.</p> <p><strong>Start – Matu</strong> [12.1 km]. Esimestel meetritel on tunne, et suusk kohe üldse ei pea, siiski – mõnesaja meetriga hakkab suusk tööle. Tegelikult saan üsna varsti selgeks, et pidamine on suht hell, isegi veidi hellem, kui mulle meeldiks. Suusatajaid möödub ühelt ja teiselt poolt, ise ma eriti kellestki mööda trügida ei ürita, tunne pole eriti kiita, üritan sõita jõudu säästvalt. Matul haaran topsi spordijooki.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhq1DEo6FnW_EpfZc_rRQB8U_os-NKegbeJUAZZDon-c8_wg6RpsvhkKXbjo4hhQgezO1uEcrqSO6SDVx8Kv8a2O3OMFLCSiQxF5u_YIPyrMwYvJyAP1b7rEMok0EwFRPZGR3oE/s1600-h/Heiti%2525202013%252520TM.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Tartu Maraton 2013" alt="Tartu Maraton 2013" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMelevzky8MkwFUnaG9UyQhu3l3M5CceeLigWLvDfpGMIkCVti1IEo-gId25pTKG0Chw2lViiSTtUZEv4kAmp3EgW1ao-U3RHqJoTRTcR6YPqS3C4r5wHMmUEYBtg_ZzMTypj5//?imgmax=800" width="466" height="285" /></a></p> <p><strong>Matu – Ande</strong> [23.1 km]. Tunne ei taha kuidagi paremaks minna, pigem halvemaks, raske on. Pingutan Harimäe üles lootuses, et pikal laskumisel taastun, aga Ande punktiks on enesetunne veel hullem. Õnneks on suusk hea. Punktis haaran topsi spordijooki.</p> <p><strong>Ande – Kuutse</strong> [32.0 km].  Mööda sõidab Kati Tammjärv, oma 10 000 numbriga, kes saab mulle orientiiriks, üritan mitte väga maha jääda. Enne Kuutse punkti hakkan ees nägema ka järgmist 10 000 numbrit, Laura Rohtlat. Kuutse punkti jõudes on enesetunne nii vilets, et mõtlen vaikselt rajalt äratuleku peale. Otsustan, et kannatan Meegaste mäele ära, siis on suuremad tõusud läbi ja vaatan siis, mis edasi saab. Kui üritan lisaks esimesele, ka teise topsi spordijooki haarata, saan endale pihku mustikasupi, millega endale ja oma suuskadele uue <em>facelift</em>-i teen</p> <p><strong>Kuutse – Peebu</strong> [39.1 km]. Üsna varsti, peale toitlustuspunkti jõuab mulle järgi Tarmo Siimsaare, saan natuke innustust ja tõstan tempot. Kui vahetevahel tuleb meil vahe sisse, siis leian ikka ja jälle motivatsiooni, et Tarmo uuesti kinni püüda.</p> <p><strong>Peebu – Palu</strong> [46.7 km]. Jätkan koos Tarmo ja Joonas Ojaga. Tean, et kuni Paluni on rada hästi kerge ja tuttavad seljad annavad innustust.</p> <p><strong>Palu – Hellenurme</strong> [53.7 km]. Väikese joogi järel tunnen, et eitea kust tekib terve ports lisajõudu. Minust kihutab mööda Venemaa mees, Jegor Kozlov, kellele end tuulde haagin. Möödume koos õige mitmetest meestest ja ka väiksematest puntidest, kes ei üritagi meile sappa võtta. Siiski, Jegori tempo on ka minu jaoks veidi liiga kõva ja vaikselt tekib vahe sisse.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcWL1N7D8hTTnHwWu3DNxpHya9OV3JwsYxKxclCCl3lW48rikAZRKljyqXMiRbc63aIV3iyanYWCEnvtjEAg4Sj6pli5Vl1zVskaKJG501wJoNhmmpWgN2rtSFd2cMPKd7ue34/s1600-h/Heiti%252520TM%2525202013.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Tartu Maraton 2013" alt="Tartu Maraton 2013" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZznqYYWR7UInDh4R9yNj8CvSWI5niODFGgaujwa-M3fL6WHrjRqo9VJp0pmj6eKC2748QFwbs_1a7eNWliqR9HiG2U2kzMpeDbTjEQsiJZ0t_ehH0gcdLoAHvc0vauQf_IGDE//?imgmax=800" width="466" height="285" /></a></p> <p><strong>Hellenurme – Finiš</strong> [63.2 km]. Hellenurme toitlustuspunktis olen täiesti üksi, kedagi ei paista ei ees, ega ka taga. Veel veidi hiljem, seitse kilomeetrit enne finišit, Sparta joogipunktis, saan veel viimase topsi jooki ja tundub, et nii jääbki, kui kilomeeter hiljem, ei tea kust on keegi mul selja taga, suusakandadel klõbistamas. Kui kõrvale astun, siis selgub, et … taga on terve pikk rodu mehi. Viimased kolm kilomeetrit sõidame külg-külje kõrval Priit Ailti ja Joonas Ojaga, finišisirgel tasuvad nad mulle heateo eest ja tuiskavad mööda.</p> <p>Lõpetan ajaga 3:10:47.5 ja lõppkohaks kujuneb 159. Veel nädal tagasi lootsin küll paremat tulemust, aga pettunust ei ole. Kui arvestada, et veel täna hommikul oli kurk valus, siis …</p> <p>… jääbki ka järgmiseks aastaks parandamisvõimalus. Pildid Assar Jõepera.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-7033965425486322432013-02-16T12:01:00.001+02:002013-02-16T12:01:06.537+02:00Alutaguse Maraton<p>Kui reede õhtul oma salajasele määrdeinformaatorile, sõber Tiidule, helistasin, tuli telefonitorust seosetut juttu: “keskosa 50-ga, libisemisele lähemalt 100-ga ja kui päris peeneks tahta minna, siis pidamisosa otsad 150-ga”. OK, VR50 on mulle tuttav … aga 100 … ja 150?</p> <p>Selgus, et määrdega polnud siin midagi pistmist, pistmist oli hoopis määrdevabadusega, ning märksõnad 50, 100 ja 150 tähendavad hoopiski liivapaberi marke. Sellele järgnes veel pikk selgitus, et kuidas täpselt lihvida.</p> <p>Reede õhtul need suusad “lihvitud” said ja nüüd tean täpselt, millises riiulis ja millises järjestuses erinevad liivapaberid Bauhofis asuvad.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsIj6x20pTh7iHDdZDyy4dnrZnBdlEZ0WaYiHm2mcFojngzcZiVn8oSZ4lUBrU3eJgKQxytTrsks0wzXUux1WV7aVT9K6U4bVYaeG6r6JHFTz_HgF0VCdQNkqs2bkZoWPgLNGU/s1600-h/FB_20130209105305%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiWYUo9WVYH7TaBm-029fBM6oHl8qUfrt6IAvnXQb49DREaD_30syzxEZlzttJI_Eay3TB0isS4WSDMD-WQrLSPeWCXbwUls15nN6cJN-QKzrrf8MYQ-8Bmk6PMe78qXdHOPn-//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Oma rinnanumbri, 67 järgi sean oma suusad esimeses stardigrupis enam-vähem keskele, aga kui stardipauk antakse, siis selgub, et olen ennast veidi alahinnanud, või … pigem võiks öelda, et on terve hulk tüüpe, kes endid ilmselgelt üle hinnanud ja juba esimesel kilomeetril teistele jalgu jäävad.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsgHOn1MoPuQs6HvpbpaDC17Suej8ZRvhfAXARy2eIbv921-OhAaeD_PJyU8jLCF_PBS182YENT3YppVHa1GdkVQLkuSWrWroGSgpCld9fuY86HS_B9qmN1UZ_5B4LAs5rczrE/s1600-h/FB_20130209110018%25255B6%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjc_L0b1oMNpyEOt4Zd6eYUEYqF5-RoGGk5Tuc_kXOGOO5NqIxo7FgjYRd3KeyuIMN7NDoIWHDx9xjm8sJbFaecOKX0lcqz9iPJfnbJfC5M8oSu2VKan4Mefkh3roqWodITldmH//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Minu karestatud suusad (sõidan esimest korda karestatud suusaga, ning kuna ma enne starti suuski proovida ei jõua, siis on stardijärgsed meetrid minu esimesed, karestatud suuskadel) toimivad suurepäraselt. Rada on mõnus, ilm ilus, ning Enervit vaheajapunktiks olen tõusnud neljakümnendale kohale.</p> <p>Edasi pole enam nii lihtne – üldjuhul sõidetakse ühes jäljes ja näiteks minu suusk libiseb kõrval, värskes rajas, oluliselt kehvemini. Kui keegi pundist maha jääb ja vahe sisse laseb, siis näen kurja vaeva, alustuseks kõrvalrajal möödumiseks ja siis uuesti gruppi sisse sõitmiseks.</p> <p>Kusagil 15 kilomeetrit enne lõppu jõuan kandadele Ulvar Pavlovile ja seda otseses mõttes – no ei sobi meie sõidustiilid, ilmselt mõjub juba ka väsimus, aga pärast seda, kui olen umbes kolm-neli korda Ulvari suusakandadel klõbistanud, vaatab ta nii kurja näoga tagasi, et teen veel ühe pingutuse, saades mööda nii temast, kui ühe soojaga ka Teet Jagomägist ja Janek Truust.</p> <p>Mõned kilomeetrid hiljem selgub, et nendel meestel polnud plaaniski kustuda, ning kui meie rada saab kokku 20 km suusarajaga, siis on mehed minust uuesti möödas ja hakkab tekkima pisikene vahe.</p> <p>Viimastel kilomeetritel tundub, et suusk enam nii hästi ei pea, aga ilmselt on süüdi väsimus. Igatahes, kui kilomeeter enne lõppu saan järgi tuikuvale Kaido Pesorile, siis võrreldes temaga, lähen mina mäest üles, nagu tank. Lõpetan ajaga 2:05:13, mis teeb kilomeetri kiiruseks 3:01, lõppkohaks jääb 31.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBcuqw_atjo_91nWshTFsrJ1KaOJ-SiVjB5JfMbUlCV3EIVR-54BegQRyvsj3DiL1f6S_5PUKCMURcKbTzmLDULqTqrpzbcYOh8pqXaQ-BU2N8_R3hvwJ7cA95_zyks69NGh79/s1600-h/FB_20130209130505%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbwPfxhwx2ZvzAhLDqwurASrnESXZ5RYuD-axQG2xArorXvsmF7SDbKZ2_ugeKpWkYnf0_AQ16a6JFdvaxFIlH_ipuIRHEj9UGdwOIMqhxnvoLcM8AaIyp4VVVfY2zLbS7VrnB//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kokkuvõttes oli karestatud suusk väga positiivne kogemus, mingil hetkel, rajal, mõtlesin, et oleks nüüd Tartu Maratonil sama ilm, kui lihtne oleks määrida ja saaks suusamääretelt kõvasti kokku hoida :).</p> <p>Fotod: Maare.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-18703396223895179272013-02-08T23:33:00.001+02:002013-02-08T23:33:08.934+02:00Saaremaa suusamaraton<p>Hoolimata Simmo kinnitusest, et lund on piisavalt ja rada korralik, jõudsin, nagu üks tõeline eestlane kunagi, pühapäeval ikkagi veidi muretseda. Ja kui Simmo stardipaigas kinnitas, et see on raja lumevaeseim koht, siis ei tahtnud ka seda hästi uskuda. Aga tegelikult oli kõik täpselt nii, nagu Simmo lubas.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnPDUuhQV0sp30M18GYE5RS_1Q9MZ-fkimrITkl6QvktsvSQ96jeIDkK-NQZbHyAnpQ8nA4SK2__dBb02C8tS87q0aDxJ_wQeYjeIb6dLgmNx93K8izufvAIywRJR8KYCUdSHd/s1600-h/karutervis-20316295.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Saaremaa suusamaraton" alt="Saaremaa suusamaraton" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnWjq8dyz82viU26yzRuW7II1lFrlgV9-9_W0-lGkHn9eL0Ksxs-t2Q3Tdhji4XScTUW3Dd19_7vwnBgJCoc7EhLr3mn01mNiAQUY32uLLe_rFnGORUeep8SfuFiNZo2ZDoAHs//?imgmax=800" width="466" height="310" /></a></p> <p>Sellist suusamaratoni pole ma veel enne sõitnud. Saan stardist hästi minema ja satun kõige ette. Mõtlen, et panen ühtlaselt korraliku tempo peale, mis peaks enamuse maha raputama, aga kilomeetrid muudkui kuluvad, aga suur punt püsib koos.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjT0ljbuw2wtp_Jd5jAZoP9xalv2T5XeL96Jlub8lgoSweJjI4EGE_qcYMEkUGapXmbtctuazlycrprIizRHVoG3z7bWFm1mQJ3ZgAdEDnRZhnM0p4tSf-O0HO7jjtLX4Gnvwsg/s1600-h/karutervis-20316395.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Saaremaa suusamaraton" alt="Saaremaa suusamaraton" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2iY4Nlt7NioV0_KC9fcj1uXXAC5isPxgFCiCm1Q9apja98CHx3flrmm6A8oDgZvCPEpkTqfRKm8k4uOkTDtOmGpEF8avqQpjsKrIgwuetRPpOEwlWhT5q4o9OhT86jD1xSt0M//?imgmax=800" width="466" height="310" /></a></p> <p>Esimese ringi lõpus, kui teistel on kõigil omad jootjad künka otsas, siis mina pidurdan künka all hoo maha ja võtan topsi korraldajate jooki. Pärast seda läheb kolm kilomeetrit enne, kui pundi uuesti kätte saan. See-eest, kui grupi kätte saan, siis selgub ka suure pundi põhjus – nagu rattasõidus, esimene teeb tööd ja teised lasevad tuules tirri.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZhGD4wh9TXKoZ2nK82az28-Qt0hxEcpR8_5YNO5PR78WYCZtfe9kHJpGp_7zI_z4MY32h6Xky_kZa6B-LIFZ25qNuA2v7-b3sg2SBQK_-0gGDrko5in7m92Z072phO7G3IpkJ/s1600-h/karutervis-20317545.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Saaremaa suusamaraton" alt="Saaremaa suusamaraton" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5eGfZRQxsP-62cy1Os78JD853ATYoO3z17M5jqjyoV-dyFhJEeCRU5ygZ05mZN9B3kg5VLrm5nXUz2ooXO6tgw7FGoZgWaExmMCsHmG_85U_XVYqgy9R85byt5d7tgt4TfjQA//?imgmax=800" width="466" height="310" /></a></p> <p>Teise ringi lõpus, kui teised taas joovad, siis mina endale enam ühte peatust lubada ei julge. Kuna rada on parajalt kitsas, siis kasutan teiste joomist oma positsiooni parandamiseks ja kolmandale ringile minnes olen kolmandal kohal. Kui esimese ringi vedasin mina ja teise Simmo, siis kolmadal ringil satub ka Tamm mingil ajal korraks ette. Siis aga lükkab Simmo mind, umbes neli kilomeetrit enne lõppu, taas esimeseks.</p> <p>Rada on üsna kitsas ja arutlen just, et kuidas kõvemad asja enda kasuks ära otsustavad, kui veidi rohkem, kui kilomeeter enne lõppu tuiskab laskumise lõpus minust mööda rong Simmo-Pikkor-Tamm. Simmo kiirendab veelgi ja teeb teistega väikese vahe sisse, millele suudab vastata Pikkor, minul tuleb esikolmikuga väike vahe sisse ja kuklasse hingab Saaremaa kohalik suusakuulsus, Reimo Nook.</p> <p>Panen tempot juurde ja saan Reimoga tõusul sellise vahe sisse, et ta enam otse tuules pole. Olen juba peaaegu leppinud sellega, et kolm meest on läinud, kui näen, et Tamm ees pole enam väga värske. Leian veel ühe lisakäigu ja pääsen Tammest enne lõpu kurvilisi laskumisi mööda. Viimasesse kurvi jõudes, avastan enda eest Simmo, kes on õnnetult kukkunud ja lõpetab vahetult enne mind [<a href="http://www.karutervis.ee/userfiles/files/18_%20Saaremaa%20Suusamaraton%20results.pdf" target="_blank">Tulemused</a>].</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdafhBCA7DJNmSNEokx_zWibJDbrkXka0reWvWH2FkLNobv9SH6Mjq5Y7mJ7dYNRWX8KAEkkgqcCcuCn6oSjKEjE83vmDP90lB3DjQyCLDyvUqARQAfsKs01FEXdqJlaoGvQIx/s1600-h/karutervis-20319565.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="Saaremaa suusamaraton" alt="Saaremaa suusamaraton" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCTO4APfKSwImLrBTvY9rQRnImBzdpmOzeRdnni0zcD6gG_PfJVJ4nCfmCHoiwJBdVUEU-SDltRLhGEnG8LJzKRlsfzIb6jGLLMuX0piRDidUj6VrNzlZjaUi78_UssiSmwfxe//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Huvitav, kas seda võib nimetada paranoiaks, kui mu sisetunne ütleb, et järgmised kaks suusamaratoni liigub mu lõppkoht langevas joones?</p> <p>Pildid: <a href="http://karutervis.ee/" target="_blank">Karujärve Tervisespordi keskus</a> ja <a href="http://www.saartehaal.ee/2013/02/05/pikkor-kukutas-kikkase-ja-voitis-suusamaratoni-fotod/" target="_blank">Saarte Hääl</a>.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-67124965489569319722013-02-06T14:00:00.001+02:002013-02-06T14:00:13.121+02:00Tättele külla<p>Kuidagi juhtus nii, et pidime Maarega ära kasutama ühe nädalalõpu puhkuse <a href="http://www.gospa.ee/" target="_blank">GOSPA</a>-s. Otsustasime ühendada meeldiva meeldivaga ja sättisime puhkuse Saaremaa suusamaratoni toimumise ajale. Seetõttu sai eelmisel nädalal tavalisest rohkem uuritud Saaremaa ilma, eriti veel Karujärve kandi oma.</p> <p>Tõstsime autosse lisaks suuskadele ka matkauisud ja reede õhtul Saaremaale jõudes oli üks esimesi kõnesid sõber Simmole, kellele pole vist küll ükski matkavahend võõras. Simmo kinnitas <a href="http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,798" target="_blank">EMHI jääkaardi</a> andmeid, jää on nii Kiirassaare, kui ka Kuusnõmme lahel, kuni Vilsandini välja, ainult, et lumeolud pidid muutuma kiiremini, kui aktsiakursid.</p> <p>Eks oma silm on kuningas – keerame laupäeva hommikul autonina Papissaare sadama suunas, kõrvus Simmo viimased sõnad – “ja kui uisutada ei saa, siis tulge parem Kärlale sprintima”.</p> <p>Papissaare sadam võtab meid vastu tiheda uduga, nähtavus on ehk paarsada meetrit. On päris kõhe nii kehva nähtavusega uisutada, teadmata täpselt jääolusid. Hoiame algul kalda lähedusse.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxTGCOw5iQ5GJGIvWNdhXG7FRGMrfcNnuC9HzTOZTJegJdGutBIzB95CLn9m-9NFORb0mviuFEQJusq59aR39wLvsSYa11FlG2mGpO8GhFXCXyfG-RMU3qkp0_c8-D15EVy5tk/s1600-h/FB_201302021156345.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQt8CBAwyup5w0RFbf_GfxfNjJ55fsiVtfWezoCjBTi0XMxPvLT5c93CW2yHl2A1KzogRwTxT3uWyIgYuVLLRSXEZT105EWSO_qQNbEllguwOutyiesdEwqMP1mGdfYnnefnuG//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Teeme tiiru mööda Kiirassaare lahe serva ja jõuame Kuusnõmme poolsaare tippu. Jääolud on päris “huvitavad” – tegelikult on jää paks, aga kuna värske jää on ülimalt kirgas ja selle alt paistab vana jää, mis kord jätab mulje, et jääd üldse pole, siis jälle, et on lahtised tükid … siis on vaja kas häid närve … või iga natukese aja tagant pidurdada.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWe4SBoZUiUoNAuhUSYIyGbnAZGJVbT9o-AjyRDRkB4gR9SVaddwRPUryMShA9F5Tbw8jkaZ-bzZD1248q63D-_i1Kb_9BPLH6Tb9ePaSlSkinUSv0D9dZMiMP7kjX0Q4lTxin/s1600-h/FB_20130202123201%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcttyCe67dKjIgnROSMNfDEIiMWbDfmZMI1o-0oMNxg60dU-D5rGXL_TvUb0lgseWCEShp8LuM4yPzHftiTDaK6Uc8chS7o4553c_ueuSgtieJwHgWZbJ0Bm7-1nm7Zv0wGmZ_//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Veidi tegemist on, Kiirassaare lahelt Kuusnõmme lahele pääsemisega, kuna kalda ääres on vesi pressinud jää peale ja öised mõned külmakraadid pole olnud piisavad, et vesi läbi külmuks.</p> <p>Vilsandi jääteele jõudes on udu hajunud ja nähtavus suurepärane. Näeme ka paari sõidukit. Kella vaadates on selge, et enam sprintima ei jõua … ja … sellised jääolud, kes neid sprintimise vastu ikka tahaks vahetada.</p> <p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvqO4rKj856AwEo0N_mAHQFiO5TW-r6RUmujIFExKLVv-D3tYZfKHzcPYzYTBY9qNYEgcVyusbCyvdK7d_1iYyb2u2XaZedZuIB_HJVXIzSEVG22pC8hbqxzcx5fcgQrE0nW0S/s1600-h/FB_20130202131708%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5klDdSMYxccB3uK03f5hHinDl_3GftluQ2mYACEbsGhxrlBBnM5cRtFuEgTE3SVUAGtDeMCfjjPQBF9v1j_itifA-55_rKqtLQfrpgTCVH_3x9CurdziCpZHG7NmGDTG_t6ZZ//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>Kõige parem jää, tuleb välja, ongi lahe keskel. Teine asi, mille Vilsandi juures ära õpime, on see, et kaldaäärsest õhukesest jääst saab piisava kiiruse juures ilma läbi vajumata üle sõita … algul on veidi kõhe, aga harjume.</p> <p>Tagasiteel võtan Maare viskenööri abil sleppi ja teeme mõnusat, kiiret sõitu – keskmine kiirus tuleb alla kolme minuti kilomeetrile.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-24664343.post-59615576652074744512013-01-28T20:56:00.001+02:002013-01-28T20:56:01.812+02:00Laos 2011<p><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFGm3OvXenNb3XUySmp5bHyiLooFpP3cESPz9FghEp1ctYZVbMKhxs7P_rBBmdilOfZDBegrI15DPbdmXhogfSxKYBQ1dmojnLVv_s1SQih8yOYP-zes9HIJWs7gltghGZeHJS/s1600-h/B_20111116085440%25255B5%25255D.jpg" target="_blank"><img style="display: inline" title="[16.11.2011 13:54 +07:00]" alt="[16.11.2011 13:54 +07:00]" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjS3JBVGvnRfD3s-ZP6mwys8DOxZ5yiiO_ICA5Gw3D5BjTWB95ShF2wqcXF4TOfhxLzjVQN2_u9k-D9rj9YAn-y5iUE7Ji9bj66o7qjE7XIVpiz2yPYWK9SjoDjj9_xTJRr1289//?imgmax=800" width="466" height="350" /></a></p> <p>See, et siin blogis pea aastane vaikus oli, ei tähenda, et me sel ajal midagi ei teinud ja ei kirjutanud. Lihtsalt – oluliselt kergem on foto koos asukohaga Facebook-i postitada, kui omaette juurelda, et kuidas see eesti keele grammatika nüüd käibki ja kas eesti keel kirjutatakse suure või väikese algustähega, ning kuhu panna komad. Kogu sellest komade, ning muude grammatiliste karide ohust hoolimata oleme me tegelikult valmis kirjutanud ja interneti avarustesse riputanud oma <a href="http://heiti.planet.ee/index.php?idPage=10331" target="_blank">Tai ja Laose reisikirja</a>, lootuses, et äkki on kellelgi sellest oma reisi planeerimisel kasu. Tegelik põhjus on muidugi selles, et tegelikult on endal vahel tagantjärgi mõnus lugeda ja meenutada, et kus ja mida me täpselt tegime.</p> Heiti Hallikmahttp://www.blogger.com/profile/08829006581089158596noreply@blogger.com0