
Rada oli minu meelest igatahes vägagi hästi üles ehitatud: algul ülihästi läbitavas männimetsas olevad reljeefipunktid vaheldumas pikkade sooetappidega, kus vaja hoida suunda. Siis raja keskel paar pikka ja lihtsat suunaetappi, mis kiiruse üles viivad. Ja raja viimased kaks kilomeetrit väga kivine ja tehniline rajaosa (kus mina umbes 5 minutit vigu teha suutsin :)).
Võib-olla oli rahulolu tingitud ka sellest, et juba hommikul tundsin, kohe ärgates, et lõpuks ometi on nädalavahetuse suur unevõlg taastatud ja ärgata kerge ja mõnus :). Siit vastus siis ka Tanzale, kes tahtis teada, kaua sellisest 36 tunnilisest võistlusest taastub - lihastel-liigestel polnud juba järgmine (no tegelikult ... kuna lõpetasin õhtul, siis pigem ülejärgmine :)) päev häda midagi, aga unevõla taastamine võtab päevi ... eriti kui tahad olla samaaegselt tubli tööinimene ...
Klementsov oli rajameister ja punnide mahasokutaja
ReplyDelete