Friday, April 30, 2010

kohvik Vana Vaksal

kohvik Vana Vaksal [29.04.2010 20:28 (GMT +3)]

Eile, pärast hooaja avaneljapäevakut avastasime Maarega taas kodu lähiümbruse söögikohti. Mõningaste vaidluste tulemusena loobusime oma tuntud headuses kohvik Boheemist ja proovisime õnne värskeltavatud kohvikus, nimega Vana Vaksal, kus veel mõnda aega tagasi asus pizzasöögikoht.

Kohvik ise oli minu silmale küllalt ilus ja müüjanna sõbralik, aga Maaret häiris nõudepesuvahendi lõhn. Toidud … minu juustusupp oli kohane sööklatoiduks ja meie kodused pirukad oli (ilmselt ahjus soojendades) veidi söestunud. Maare kanasalat unustati sootuks, aga vähemalt maksti meile selle eest ausalt raha tagasi. Õlu ja siider olid vähemalt korralikult külmad ning pisikest koogivalikut me proovida ei jõudnud.

Veel on väike lootus, et ehk liiguvad asjad paremuse, sest meie sealoleku ajal askeldas üks remondimees tõsise näoga ja tundus, et kohvik pole veel päris valmis. Ei tea, kas riskime teist korda üritama minna.

Thursday, April 29, 2010

Tallinna MV sprint 2010

Tallinna MV sprint 2010

Seekord polnud põhimureks, et mida selga panna, vaid hoopis mida jalga panna – orienteerumisnupud või jooksutossud. Õnneks tegin õige valiku ja Salomon XT Wings õigustas ennast enamuses asfaldil toimunud jooksul täielikult.

Rajameister Peeter Pihl oli hakkama saanud suurepärase sprindirajaga, mis lisaks jooksukiirusele nõudis ka täpset kaardilugemist. Otsustasin juba enne starti, et võtan asja rahulikult, pigem loen rohkem kaarti ja lisatiirude tegemise jätan konkurentidele. Enam-vähem nii ka juhtus … kuni viimase punktini …

… eelviimasest punktist tundus, et nüüd on orienteerumine läbi ja ainult panna on vaja. Paningi – oskasin viimasel 52-meetrisel etapil kaotada parimatele seitsme sekundiga! [tulemused]

Wednesday, April 28, 2010

Xdream avalöök Sakus

Laupäeval oli plaan teha väike tiir rulluiskudel, et Xdream stardis poleks selle aasta esimene rulluisutamine, aga uisutamise avalöök jäi siiski tegemata. Selle asemel taasalustasin hoopis kodus igikestva remondiga, millist tegevust Maare vägagi rahuloleva pilguga vaatas :).

Pühapäeva hommikul jalgrattad katusele ja Sakku. Tänu mõningatele vihjetele Saku kohalikus ajalehes ja sportinfo.ee-s, võis eeldada, et võistlus algab uisutiiruga Kiisa suunas ja kanuuetapp toimub Männiku karjääris. Sellest hoolimata suutsid korraldajad meid stardis meeldivalt üllatada.

Võistlus algab joostes tulipiga – näitan, et vähemalt stardikiirenduses suudame kõigile konkurentsi pakkuda ja võtan tuulde Jürgeni kiiretele kandadele. Küll aga keerame kohe teisest ristmikust valesti ja mina pean korralikult pingutama, et rulluisuetapi alguseks uuesti liidritegrupis olla.

RatasRulluisuetapp on põnev – tulip, kus iga võistkonna liige saab oma variandi. Esimesse punkti pöörates ajan segi teepikkused ja sõidan punktist mööda, seda märkamata. Kaheminutilise lisatiiru järel võtan siiski punkti. Kahjuks on kõik kiiremad uisutajad läinud ja nii pean etapi lõpuni üksi tuult murdma.

Kui lisaülesande juurde jõuan, on Viff-Jürgen juba pool puzzlet kokku ladunud ja minule jääb vaid puzzle liimipulgatamise rõõm. Otsustame kulutada vahetusalas täiendavad kümme minutit ja joonistame kõik punktid korralikult ümber oma kaartidele.

Tagasi vahetusalasse uisutamine on juba puhas rõõm, allatuult ja kolmekesi. Püüame alustuseks kinni Ekstreem Adventure, aga siis näeme ees Team VAUDE Adventure oranže särke, jätame Ekstreemi omas tempos sõitma ja asume Vaudet püüdma. Enne Sakut saame ka Vaude kätte aga selgub, et tegu ei olegi meie kardetud konkurentidega, vaid hoopis Team VAUDE Matkasport meeskonnaga.

lisaülesanne kaevikutesVahetusalast jätkame Xdream ajaloo lühima rattaetapiga järgmise lisaülesandeni. Lisaülesandel vaidleme Jürgeniga, et milline võiks olla kasepaku niiskusesisaldus ja kas me peaksime kase erikaaluks arvestama 660 või 700 kg/m3. Kõigest hoolimata suudame esimesel katsel lubatud kaalu, 1 kilo, oluliselt ületada. Teisel katsel on sihik paigas ja pakk saab saetud, nagu peab.

Jalgrattaetapp Saustinõmme orienteerumiskaardil on meile lihtne, korjame Saku singlite rägastikust üles ka Salomon Teami ja võtame nad endiga punkti kaasa.

Lisaülesanne jalgsiKaevikuetapil on meie tempo meisterorienteeruja Jürgeni jaoks ilmselgelt liiga aeglane. Aja viiteks võtab Jürgen kaevikutesse kaasa kaardi ja etapi lõpuks on tal kaart ning rajalegend pähe õpitud. Ja kui kaevikust väljudes näeme Salomoni jalögratastega minema kihutamas, siis Jürgen ei lase sellest ennast eksitada – meie jätkame joostes punktide läbimist. Veel kolm punkti joostes ja alles siis jätkame ka meie jalgrattaetapiga.

Kanuu-jalgsiJalgrattaetapi esimeses (KP 17) punktis jõuab meile taaskord järgi Salomon, kes seekord on veidi rahunenud ja talitseb oma tempot tervelt kahe etapi vältel, enne, kui taas eest sõidab. Meie jätkame omas tempos ja ei pea paljuks viadukti all ka fotograafidele poseerida. Teel 21-sse punkti liitub meiega taas Salomon.

Kanuuvahetusalasse jõudes oleme kõrgel viiendal kohal, kaotus liidritele, Team Nike on umbes 8 minutit. Kuna seekord pole meil mingit kahtlust, kes kanuuetapil oma jooksukiirust näitab, siis saab Jürgen boonusena teha ära ka köieülesande. Ka selle teeb Jürgen kiiresti, meie Viffiga ei jõua selle aja jooksul isegi korralikku plaani kanuuetapiks valmis mõelda.

lisaülesanne liivakottidegaKanuuetapp ise on selle võistluse maasikas – ükskõik, mis suunas me ka ei liiguks, ikka on tugev vastutuul. Peale kanuu kandmist ühest karjäärist teise lepime kokku, et Jürgen võtab joostes KP 28 ja liitub siis meiega neemel, otse KP 29 juures. Saame tükk aega oodata, enne kui ilmub pealaest jalatallani märg Jürgen ja räägib vaimustunult, kuidas ta just neljakraadises vees värskendava ujumise ette võttis.

lisaülesanne liivakottidegaKõige ´tõsisem kanuuetapp on KP 31 – KP 32, siin on tuul nii kõva ja laine nii suur, et isegi siis, kui kõik kolmekesi paremalt poolt tõmbame, suudan vaevu kanuud kursil hoida. Kirun üsna valjult oma olematut tüürimisoskust ja tunnen puudust meie tüürman Otist.

KP 32 järel paneme Jürgeni taaskord kaldale ja alustame Viffiga pikka vastutuuleetappi. Kalda varju jõudes kohtume Team Nike Lauri ja Erikuga, kes olla mõni aeg tagasi keset karjääri väikese supluse ette võtnud. Jürgeni saabudes võtame viimased kanuupunktid ja tõmbame kanuu kaldale. Kanuuetapi lõpuks oleme tõusnud neljandale kohale.

Vaba liikumisviisAinsa tõsisema vea teeme rabaetapi esimese punktiga (KP 37). Läheme punktile liiga uljalt peale, suunda korralikult kontrollimata ja selle tulemuseks on 16-minutiline lisatiir. Punktis kohtume ISC ADVENTURE TEAM-iga, kes siin juba oma 40 minutit punkti on otsinud. Pärast selliseid seiklusi ei ole nende näod just mitte kõige optimistlikumad. Järgmisel etapil saame kätte võistkonna GO Reisiajakiri ning vahetusalasse jõudes oleme kukkunud üheksandale kohale. Meist on ette saanud ka segavõistkond Team VAUDE Adventure.

Liivakottidest torni ehitamine läheb meil ludinal – Viff võtab kaks, meie Jürgeniga kumbki ühe koti ja nii see torn valmis saabki. Jääb veel vaid üle kotid tagasi kanda.

Ratas

Eelviimasel etapil tuleb, läbida üks viiest kaardil olevast punktist. Kuna konkurendid Team VAUDEST valisid lähima punkti, ehk köitel üle karjääri, siis meil pole enam kaotada midagi ja läheme hoopis ratastega võtma punkti number 75. Tagasi vahetusalasse jõudes selgub, et imet siiski ei sündinud ja Vaude on läinud, ühes Vaudega on meist mööda saanud ka Männikumägi/RMK SK.

Veel viimane rattaetapp ja olemegi finišis, algul küll seitsmendatena, aga pärast väikest EXEL-tabelit tõuseme viiendateks, kusjuures möödume ka Team VAUDE Adventurest, kellel puudub üks märge. Vaudest on muidugi kahju, tegid nad ju hea võistluse – loodame et järgmisel korral … oleme me neist ilma trahvidetagi eespool.

Võistluste ametlik lõpubankett toimub seekord Soosambla suusaklubi treeningbaasis, koos meie suursponsori, Kadarbiku, kangete jookidega.

Kõikide suurepäraste fotode autor on Jarek Jõepera.

Friday, April 23, 2010

veel veidi ootamist …

… ja juba stardimegi selle aasta esimesele Xdream etapile. Kogu nädala, või õigemini küll viimased kolm nädalat pidevalt komandeeringus viibinuna, on pea kõik ettevalmistavad treeningud tegemata ja ilmselt jäävadki.

Muidu polekski sellest midagi, aga kuna Ott, kui meie võistkonna vanim, on juba nii vanaks jäänud, et kepsud-kolvid-rattad-raam annavad kord ühest, kord teisest kohast pahatihti järgi, siis peame Viffiga Oti asemel võtma esimesel etapil endaga 15 aastat uuema väljalaskeaastaga, Jürgeni. Ja  kolmekesi koos pole me veel kordagi ei istunud kanuus, sõitnud rulluiskude ega ka jalgrattaga. Samas, teades Jürgenit suhteliselt hästi, oleme üsna kindlad, et saame hakkama.

Täna jõudsin teha ära mõned muud, hädavajalikud ettevalmistused, ilma milleta on võimatu Xdream etapile minna:

Teine nendest oli jalgratta äratoomine Fixus Sport-ist, kus see jälle mind üle kuu on oodanud. Fixuses olles sain veel noomida selle eest, et miks ei too kõik seiklejad oma rattaid õigeaegselt hooldusesse, vaid viimasel minutil, paar päeva enne võistlust, kui Fixuse mehhaanikud peavad tegema enneolematuid pingutusi, et raiuda ratta küljest lahti viimaste Läti soode savi ja läbinisti roostes rattakett veidikenegi tööle. Silmas peeti siis seda meest ja kästi noomida, tervitused talle.

Ja esimene, ehk kõige tähtsam tänane ettevalmistav toiming oli selline, mille tulemusena on meil midagi sellist, mida inglitel ei ole :). Kes arvab ära?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Monday, April 19, 2010

kuidas me 50 km maratonil Veerpalut edestasime

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Laupäeva hommikul, kell 7:00 anti start V Võhandu maratonile … ja et kohe algul kõik ausalt ära rääkida, siis Veerpalu-Kiudma jäid meist ikka tükk maad ettepoole, sest see maraton ei lõppenud mitte 50-ndal, vaid 100-ndal kilomeetril. Aga tegelikult oli megalahe üritus, kus oli nii raskeid hetki, kui puhast naudingut, mis tipnes lõpetamise järgse eufooriaga - “ka 100 kilomeetrit kajakki pole meile mingi piir”.

Eraldi tahaks tänada “päramootorit” Tiitu, kes hoidis meie laevukest pea kogu sõidu jooksul ideaaltrajektooril ja kannatas vapralt ära kõik need märkused, mis ma talle tegin, kui ta õigelt kursilt veidigi kõrvale kaldus. Lisaks oli meil vinge “support-team”, kes lisaks sellele, et meid kõikides teeninduspunktides söötis-jootis, suutis veel nagu muuseas “klõpsata” 350+ fotot, üks parem, kui teine … Maarest siis muidugi jutt. Mis nii viga rallit sõita.

Friday, April 16, 2010

viimased ettevalmistused Võhandu maratoniks

Pirita jõel [15.04.2010 20:30 (GMT +3)]

Eile õhtul, pärast tööpäeva lõppu tegime Tiiduga esimese ja ühtlase viimase ettevalmistava treeningu V Võhandu maratoniks. Treeningdistantsiks oli Pirita jõgi Jürist Lükati sillani.

Olen sama trassi ka enne sõitnud, aga eilne kogemus ületas kõiki varasemaid proovimisi … kordades – praegune veeseis pakub tõeliselt teravaid elamusi. Sõitsime kogu distantsi nii, et kordagi jalga kaldale ei toetanud, kaasa arvatud kärestiku enne Peterburi maanteed, kus Maare valvas silmapaar meid hoolikalt jälgis. Omapead äkki polekski seda kurikuulsat kohta proovima läinud, aga kui Maare kaldalt hüüdis, et “saab sõita küll”, siis läksime.

Aga tegelikult polnudki seesamune kosekoht kõige hullem. Esimene terav elamus oli Linnuvabriku vana silla all, kui kosest alla tulles lained minu, kui eessõitja pea kohal kokku lõid. Ülilahedad olid ka lõigud Peterburi tee raudteesillast edasi ja Botaanikaaia kärestikud. Siin veel mõned pildid.

Igal juhul on Pirita jõgi hetkel kajakkijatele justkui unelm :).

Wednesday, April 14, 2010

Kalamaja kokandusõhtu vol …

veinine nägemus ... [13.04.2010 20:47 (GMT +3)]

Eile õhtul toimus järjekordne Kalamaja kokandusõhtu. Menüüs sedakorda bruschetta-d, Caesar salat ja … ah, tegelikult teab Maare seda paremini. Suurepäraste toitude kõrvalt ei puudunud loomulikult ka hea vein.

Friday, April 02, 2010

pan kevadel külas

See nädal algas väikese tööreisiga: lumisest Tallinnast vihmasesse Riiga ja sealt vihmamärga Berliini. Kui Riias oli veel vaid +5 soojakraadi, siis Berliinis oli juba meeldivalt soe, termomeeter näitas +13° C ja lumest polnud märkigi.

kaevuvalvur, Czarnków [29.03.2010 10:49 (GMT +2)] Autorendis annab tütarlaps meile valida: kas Citroën, Opel, Ford või Mercedes-Benz – mõtleb siis natuke ja uurib, ega me juhuslikult Poola ei lähe. Saanud vastuseks, et just sinna on meil plaanis minna, lisab kiiresti, et siis Mercedest ei saa. Valin siis Fordi ja tütarlaps vormistab kiirelt paberid ning annab autovõtmed. Alles autoparklasse jõudes ja võtit täpsemalt silmitsedes avastan, et ohoo – küsi, mis autot küsid – saad aga ikkagi Opeli. Tagasi vaidlema kah ei viitsi minna.

Kuna meist mittesõltuvatel põhjustel tööd teha liiga palju ei õnnestunud, siis tutvusime kohaliku linnaga ja tiksusime hotellis. Veelgi halvem oli asja juures see, et hotellis puudus ka interneti ühendus, ehkki skype lasi kohati välisilmaga suhelda.

Suhtlemisest veel nii palju, et kahe päevaga leidsime peaaegu ühe kohaliku, kes purssis veidi inglise keelt. Kaks päeva mittemidagitegemist on igatahes tunduvalt raskem, kui kaks päeva töötegemist.

Eriti valus oli tagasitee, +17 soojakraadiga rohetavast Berliinist saabuda +5° C Tallinna.