Tuesday, September 20, 2011

Moskva … peenraha ei usu

Šeremetjevo lennujaam, terminal D, restaurant-bar-cafe hippopotamus. Õlu maksab 335 rubla pool liitrit. Annan ettekandjale viiesaja rublase ja näen tund aega vaeva, et sealt midagi tagasi saada … algul kaob tüdruk lihtsalt ära, aga kui siis lõpuks teisi ettekandjaid häälekalt tülitama asun, ei lähe vist poolt tundigi, kui vahetusraha tuuakse.

Üritan võtta automaadist veidi sularaha … Esimene sularahaautomaat on Alfa panga oma, kus saab valida nelja summa vahel – 1 000, 1 500, 3 000 ja 7 500 rubla, mingeid muid summasid käsitsi sisestada ei saa. Kui olen kaks korda üritanud tulutult 7 500 rubla välja võtta, saan aru, et kõige väiksem kupüür automaadis on tuhanderublane … Pika rassimise tulemusena saan 3 000 rubla. Järgmine, Sberbank automaat, annab mulle viietuhandese.

Eks näeb, kuidas Magistralnõi külapoed sellistesse kupüüridesse suhtuvad.

Thursday, September 15, 2011

Valgus Kõnnib Kadriorus …

Valgus Kõnnib Kadriorus 2011 [15.09.2011 20:33 +03:00]

Võib olla kõndiski, aga kui meie sinna jõudsime, siis valgus häbenes kusagil neid sadu ja tuhandeid inimesi, kes Kadriorus kõndisid.

Saturday, September 10, 2011

sport … veidi teistmoodi

[10.09.2011 14:05 +03:00]

Ehkki tänaseks oli Erkiga kokku lepitud jalgrattatreening, siis ei kõhelnud ma hetkegi, kui Erki eile õhtul helistas ja arvas, et soodsa ilmaprognoosi alusel võiks laupäevase jalgrattatreeningu asendada hoopis purjetamisega.

Veidi enne kella kahtteist oleme Klooga-Rannas ja nagu ilmateade on lubanud – hakkab vaikselt tõstma tuult. Pakime kiiresti oma katamaraani kokku … ja merele.

Kui algul tundub katamaraan veidi ebakindel ja pidevalt on tunne, et kohe-kohe kukun või libisen, siis mõne aja pärast tekib juba väike kindlus. Umbes tunni või veidi enama möödudes käime korra kaldal, ning läheme uuele tiirule.

Teine tiir on juba veidi ekstreemsem – alustuseks jääme ühel halsil veidi uimerdama ja (ilmselt vist tänu minule) leiame endid selle tagajärjel kummuli oleva katamaraani alt. Edasi läheb juba lõbusaks, päeva higlight on minu jaoks see, kui me peaaegu läheme katamaraaniga teist korda ümber – kõigume õige mitu sekundit ülemise pontooni peal, Erki üritab kõigest hingest meid õigele küljele pöörata, katamaraan mõtleb, kas alluda Erki püüdlustele või mitte. Seekord jääme siiski olukorra peremeesteks.

Õnneks lõpetame purjetamise väga õigeaegselt – saame napilt kerges vihmas katamaraani kokku pakitud, kui algab selline paduvihm, et isegi auto kapotti pole läbi tuuleklaasi näha. [pildid]

Monday, September 05, 2011

Ruaha rahvuspark

siin sõime just hommikusöögi [28.08.2011 06:54 +03:00]Ei tea, mis Imrele sisse läks, sest varasematel nädalavahetustel pole ta kunagi nõustunud enne kümmet midagi ette võtma. Aga kui Imre reedel arvas, et äkki läheks pühapäeval Ruaha rahvusparki lõvisid otsima, siis olin kohe nõus. Isegi hoolimata sellest, et olin plaaninud pühapäeval teha pikema jooksuotsa keskmäestikus ja selleks Mafinga turult endale isegi edevad, kuldsed püksid ostnud.

Pühapäeva hommikul, mõned minutid pärast kella viite stardime Norad külalistemajast Iringa suunas. Peale Iringat teeme hommikusöögi ühes kohalike söögikohas, mis koosneb Chai Bora-st ja sipu-st. Söögikoht ise on päris lahe – laudadest lobudik, mis kohe-kohe kokku kukkumas.

suurkudu [28.08.2011 09:22 +03:00]Esimesi loomi linde näeme juba 40 kilomeetrit enne Ruaha rahvusparki – tundub, et tegemist on pärlkanadega (inglise keeles guineafowl). Veidi edasi üks jänesesarnane loom, kelle nime eesti keeles teada saada ei õnnestunud (hare), siis väiksemat sorti koera suuruse väike antiloop (dikdik) ja lõpetuseks suurkudu (greater kudu). Mingi portsu linde näeme veel, aga nende panemiseks oleks vaja autosse sõber Otti.

Ruaha rahvuspargi väravast lunastame endile 20 USD eest välismaalase pääsmed (võrdluseks – kohalikule maksab sama sissepääs 10 000 TSH, ehk umbes 4.3 €). Õnneks om meil Tansaania numbrimärkidega auto, tänu millele maksab autopilet 10 000 TSH-d, 40 USD asemel.

nemad ise ... lõvid [28.08.2011 09:51 +03:00]Hea, et Imre on varem Ruahas käinud ja GPS-i paremad loomavaatlemiskohad salvestanud, tänu millele ei pea me loomade otsimisega eriti vaeva nägema. Sõidame alustuseks külla jõehobudele ja krokodillidele. Jõehobus paisatvad küll ainult silmad, ning needki kaovad varsti vee alla, selle eest aga krokodillidel on käimas vist suuremat sorti koosolek – neid on tükki 20 kaldal ja vesi lausa kihab nendest.

Alustame lõvide otsimist, kelle nägemine ka siin rohkem loteriivõidule sarnaneb. Näeme ära mõned elevandid, impalad, suurkudud, sebrad, kaelkirjakud ja üksildase jõehobu, kui … seal nad ongi – terve lõvipere! Isane, kolm emast ja kaks noort, õnneks jõe vastaskaldal, meist ohutus kauguses. Ja tunduvalt enne seda kohta, kuhu Imre meid viia plaanis.

Sõidame mööda Msembe lennuväljast ja jätkame teekonda mööda Great Ruhaha jõge, kuni lõvide “tavapärase” kogunemiskohani. Lõvisid me küll ei leia, küll aga ühe savanni-sarvnoka (Tanzanian Red-billed Hornbill), mõned rohepärdikud (vervet monkey), elevante, sebrasid jne.

... ja nüüd asus ründama [28.08.2011 10:52 +03:00]Päeva ilmselt eredaimaks elamuseks (äkki siiski pärast lõviperet) saab üks noor riiukukest elevant, kellele ei meeldi, et me tema ja karja vahelt läbi üritame sõita, ning kes meid koheselt ründama asub. Kasutame auto kiirendust enne, kui elevant kiirendamist alustab ja põgeneme ohutusse kaugusesse.

Kuna lõvid nähtud, siis hakkame vaikselt oma reisi rahvuspargist välja sättima, enne paneme veel mõned lahedad loomad, nagu tüügassea (warthog) ja pühvli (buffalo).

Isimila Stone Age Site [28.08.2011 17:48 +03:00]Tagasiteel Iringasse on minu highlight üks möödasõit paremalt ja kaks vasakult (seda siis vasakpoolse liiklusega). Kui vasakult ja läbi kraavi möödasõit tundub kõigile autosolijatele sobivat, siis paremalt poolt möödasõit kutsub autos esile ärevaid hääli.

Iringas teeme kiire lõuna Saivillas ja sõidame siis Ishimilasse, et enne päikeseloojangut ära näha Isimila Stone Age Site. Stone Age Site on lahe, aga kerge võidujooks päikeseloojanguga, limiteerib siinse külastuse kestust.

Õhtu lõpetame Kisolanza, The Old Farm House-s, kus teeme mõned õlled ja proovime nende endi kasvatatud ja röstitud kohvi, mida ei anna võrrelda Aafrika tavapäraste oludega, ehk siis igahommikuse, lahustuva, African Cafe doosiga.