Saturday, December 25, 2010

Palivere suusarajal

Palivere suusarajal [25.12.2010 14:21 +02:00]

Hoolimata sellest, et Haapsalu (ja Palivere) suusatajad püüdsid täna ühiste jõududega Palivere suusaradadele suusajälge sisse lükata, siis suuremat edu sellel ettevõtmisel ei olnud. Õhtuseks harjutuseks jääb Scarleti poolt ära peidetud auto leidmine.

Tuesday, December 21, 2010

Kultuurikilomeetri suusatreening

Eelmisest nädalast jäi silma üks põnev uudis:

Kultuurikilomeetri trassile, mis rajati vanale raudteetammile ja mis külgneb Kultuurikatla, Kalasadama, Patarei vangla, Vesilennukite angaaride, Kalamaja kalmistupargi ja Noblessneri tehase hoonetega, rajati valgustatud suusarada.

Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on kergliiklustee trassile rajatud valgustatud suusatee igati edumeelne ettevõtmine. „Kalamaja kalmistuparki olid juba enne kultuurikilomeetri suusatee rajamist rajad sisse sõidetud ja kohalikud harrastasid seal tervisesporti,“ ütles Boroditš. „Nüüdsest lisandus pargis olevatele suusaradadele veel kahe kilomeetri pikkune rada Linnahallist Tööstuse tänavani. Ma arvan, et suusatrassi, mis asub sisuliselt keset linna ja vaatega merel, on vähestel Euroopa pealinnadel vastu panna,“ lisas Boroditš.

Läksime eile mõnede suusahuvilistega seda ilmaimet vaatama, et kas tõesti, otse meie kodu ukse all, on nüüd võimalus suusatada. Ja kuna oli ju ette teada, et kilomeetril, olgu siis tegemist kas või kultuurikilomeetriga, tõsisemat suusatreeningut ette ei võta, siis kaasasime ülevaatusele ka ühe Lõuna-Eesti tuntud suusaklubi treeneri, kes läheneva Jizerská Padesatka valguses meie logisevat klassikasammu õigeks aitaks seada.

Suusarajaga oli lugu … ausalt öeldes kehvasti. Ei sõitjaid, ega ka erilist rada. Näha küll oli, et kunagi on rada traktoriga sisse aetud, aga pärast seda on seda “silunud” õige mitmed jalutajad. Üks daam koerakesega oli ka meie saabudes rajal, mõlemad, tõsi küll, ilma suuskadeta. Tegime siis lumest väljaturritavate kivide kiuste ja treeneri valvsa silma all mõned ringid, ning treener ei olnud kitsi meid … kritiseerima :). Mõned jäeti koguni “peale tundi” harjutama. Õnneks oli Maare suutnud sauna meie saabumise ajaks päris ärevaks ajada ja vähemalt treeningu teine pool oli korralik.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui suuskadest kahju ei ole, siis paarikümneminutilist “kivilihvi” võib seal ju moepärast teha, aga suusatreeningute tegemiseks tuleks Tallinnlastel siiski valida kas Pirita-Nõmme või veel parem, Kõrvemaa-Valgehobusemäe.

Monday, December 13, 2010

kodus

auto lume all

Kodus on tore küll … aga kes mu auto lumest välja kaevaks?

Sunday, December 12, 2010

Kolkata tee

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Nagu Maare päev enne äralendu murelikult ütles: “nüüd ööbime Surija (Surya) hotellis ja homme algab meil Kolkata tee” …

… Hotelliga oli, kuidas oli, aga Jet Airways ei saa meilt mitte just liiga palju punkte. Vahetult pärast õhkutõusmist võttis lennuk kurvi, kaotades kõrgust – minul oli küll tunne, et kohe-kohe sööstame maasse, aga napilt enne maapinda hakkasime õnneks uuesti kõrgust korjama. ka kogu ülejäänud lennu ajal oli tunne, et roolis on vähemalt Shumacher.

Aga Kolkata tee ei saanud läbi lennureisiga – hoopis keerulisem oli leida endale hotelli, mis ei oleks liiga kaugel lennuväljast, et hommikul enne seitset juba kohal olla. Pärast umbes kümnendat katset jäime peatuma hotellis, nimega Hotel Rupasi Bangla, kus toa hinnaks oli India mõistes röögatu, 3 000 ruupiat, ehk rohkem, kui 50 eurot.

Veelgi hullem avastus ootas meid siis, kui tuppa ennast paika seadsime – prussakaid oli nii palju, et kõiki ei jõudnud kättpidi tervitada.

Iroonia tipp oli see, kui hommikul lahkudes öeldi, et tuppa, lauale toodud veepudelite eest peame lisaks maksma – mina teatasin, veidi endast välja minnes, et minge võtke need pudelid sealt ära, meil neid vaja polnud ja juurde me ei maksa.

Emirates oli juba puhas luksus …

… ja pilt on Varanasi dandy-dest, kes promenaadil külma ilma (+27° C) moode demosid.

four funeral and the wedding

vannituba Varanasi moodi

Hommikune päikesetõusu paaditripp Gangese jõel aitas heita esimese pilgu Varanasi vannituppa. Väikene hommikusöök aitas jällegi saada veelkord kinnitust, et enamus LP soovitatud kohti käib pärast soovituse saamist totaalselt alla.

Päeva elamus oli Harishchandra Ghat, kus algul ei tahtnud ühe surnu sõnakuulmatud jalad alluda surnupõletaja tahtele ja kippusid pidevalt leekidest välja sirutuma. Siis ühe imiku matus, kes kivi külge seoti … ja teine, mitte liiga püha mees, kes samuti Gangesesse heideti. Vahelduseks üks pühamees, kes algul Gangese veega üle pühitseti ja siis tuleriidale läks. Kusjuures meeleolu ei olnudki niiväga morbiidne.

Ja õhtu lõpetas suur pulmapidu mõnesaja külalisega, kus meile olid reserveeritud aukohad … ehk toimus see siis otse meie hotellitoa rõdu all.

Wednesday, December 08, 2010

Shivapuri National Park

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Täna tegime väikese tiiru Shivapuri Rahvuspargis, käies ära ühtlasi rahvuspargi kõrgeima künka otsas, millel kõrgust 2 725 meetrit. Oli selline tore “jalutuskäik”, kus saime kõrgust võtta 1 300 meetrit.

Shivapuri ise valmistas kerge pettumuse, loodus oli küll lahe, aga nendest sadadest lubatud lindudest ja wild animals-idest kohtasime ainult lehma, aga teda selle-eest 2 400 meetri peal ja ürgmetsas. Lisaks nägin eemalt mingit musta kogu puude vahel kihutamas, aga ilmselt polnud tegu siiski mitte pantri, vaid ahviga.

Pettumuse leevendamiseks võtsime mäest alla tulles ühe kloostri, Nagi Gumba.

Tuesday, December 07, 2010

veel templeid

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kuna Varanasis on vist põhiatraktsiooniks ghatid ja homme on plaanis võtta põhiliselt tõusu ja loodust, siis täna võtsime viimase (loodetavasti) annuse templeid. Alustuseks mõned vähemavastatud Phaktapuris. Siis kerge tõusu järel Changu Narayan-is ja siis jälle Bhaktapuris. Nüüd on tõepoolest “tempel mälus” :).

allamäge

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pärast väsitavat päeva, millest pool täitis tõusutee, tundus allamäge päev tulevat mõnus tšillimine tagasi Kathmandu-sse … aga ei. Selgus, et ka allamäge teel võivad olla mõned tõusunukid.

Ja kui tõus oli kõik mööda enam-vähem siledat asfaltteed, siis … ka allamäge oli afalti … viimasesed 20 kilomeetrit. Aga enne seda oli algul kruusatee, mis asendus … ei-ei … hoopiski ebameeldivama … kiviteega … millega võrreldes Tallinna vanalinna munakiviteed on lausa peegelsile asfalt.

Saturday, December 04, 2010

Kathmandu

õmblustöökojas [03.12.2010 16:43 +05:45]

Tänase päeva märksõna on “tempel” – mitte see tempel, mis meile eile passi löödi, aga see teine. Kas siis kuldne või telliskividest, munkade või ehtsate ahvidega, seksipiltidega või garuda ja lõvikujudega. Igal juhul saime täna templitest kerge üledoosi.

Küll aga loodame selle homme parandada, nimelt sai ühes jalgrattalaenutuses tehtud kokkulepe, et homme hommikul kell kaheksa on neil seal valmis kaks töökorras jalgratast. Esialgne plaan on sõita Bhaktapuri ja sealt hakata tõusma mäkke, ööbida näiteks Nagarkotis. Teepeale jääb kindlasti … hulgaliselt põnevaid templeid.

Friday, December 03, 2010

Nepaal … Nepaal!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

NB. Pilt ei ole Nepaalist, vaid veel Sikkimist, täpsemalt, Sikkimi pealinnast, nimega Gangtok.

Pärast 24-tunnilist reisi oleme jõudnud Nepaali pealinna Kathmandusse.

Tegelikult lubati meile küll piirilt, reisibüroost, kust piletid ostsime, 12-tunnilist ekspess-bussi, mis aga pärast osutus, “sorry, your bus will delay” tavaliseks 17-tunniseks Kakarvitta-Kathmandu bussiks, täistuubitud kohalikku kirjut seltskonda, kes peeretab, kes röhitseb, kes niisama nõme.

Tegelikult, pärast esimest, ütleme 10-t tundi, olime oma hinnangu ümber vaadanud, sest kogu buss tundub nagu üks pere … teame kes elab Indias, kes Nepaalis, kes tunneb ennast India pärast rõhutuna, kes on niisama lõbus. Saame maitsta päris-päris kohalikku teeäärset toitu ning oleme tähelepanu keskpunktis heas mõttes.

Kokku erinevatel põhjustel 24-tunniseks veninud bussireis kolhoosi-tüüpi bussis on küll väsitav aga saame sealt suure tüki head kogemust just kohaliku elu tundmaõppimisel. Kathmandust juba homme, sest siinses hotellis on wifi ja hotell ise üks parimaid sel reisil kohatuist. Matkapoodide kontsentratsioon ruutkilomeetri kohta ajab hulluks.