Tuesday, October 31, 2006

spordijutt

Kuna sügis näitab juba mitmendat päeva oma süngemat (loe märjemat) poolt, siis siirdusime tubastele toimetustele. Täna käisime klubis Fittest, spinningutreeningul. Minul oli see elus teist korda spinningut teha ja pean tunnistama, et mõlemad korrad olen treeningu lõppedes olnud üsna kustunud. Kui tavalisel maastikujalgrattasõidul on võimalik veidi „viilida”, kasutades ära maastiku vaheldumist, siis spinningus seda võimalust pole ja rumal on ju iseennast petta :).

Ja üks vana võlg: pean avaldama tänu ritsikale, kes oma blogis kiitis programmi nimega Windows Live Writer (Beta), tänu millele olen ma nii mõnigi kord saanud oma jutu blogspot-i saata, kui see blogger-i kaudu ei ole õnnestunud.

Monday, October 30, 2006

sügishooaeg avatud

Eile sai avatud siis sügisene spordihooaeg. Karude juurde kogunes igatsorti karvaseid ja sulelisi. Paneme spordiriided selga ja pakime endid Karu ja Tõnni bussidesse (vabandust, Karu ei luba ju oma Chrysler-it bussiks nimetada :)), ning sõidame Vetlasse. Kell kolm stardime Vetlast kepikõnnile. Plaan oli teha kerge ring: käia korraks Kakerdaja rabas, siis Valgehobusemäel ja sealt tagasi stardikohta ...

... igatahes 1:20 hiljem oleme keset Kakerdaja raba ja laudtee ei taha kuidagi lõppeda. Nõrgemanärvilised, Raivo, Heigo, Viivi ja Randy keeravad tagasi ... nähes, et ülejäänud ei kavatsegi tagasi keerata, otsustavad Heigo ja Viivi ikkagi meiega jätkata. Nüüd ongi julgem, Raivo ja Randy saavad meile ju kuhugi järgi sõita. Kui lõpuks teisele poole raba jõuame, leiame sealt viida, mis näitab Lehtmetsa 6 km. Mis koht see veel on, pole meil aimugi.

Jätkates teed Lehtmetsa poole, arvame Tõnniga ära tundvat matkaraja, mida mööda umbes kolm aastat tagasi korra jalgratastega sõitsime, tegemist oli Tautsi sünnipäeva jalgrattasõiduga Ardust Kõrvemaa suusakeskusesse. Mööda metsateed läbi peaaegu kottpimeda metsa minnes, arutame et kuidas me küll Raivole-Randyle oma asukoha selgeks suudame teha.

Aga kaks ja pool tundi peale starti jõuame Vetla-Jäneda maanteele ja veidi hiljem on ka Raivo-Randy jõudnud autodeni. Igatahes lõpp tuleb vägagi sobival ajal - ilm on läinud üsna külmaks, -2°C. Niimoodi tuleb varsti avada talvehooaeg.

Aga Karu kuum saun teeb oleku jälle heaks ja kasutame siis usinalt viimaseid võimalusi Karu aiabasseinis suplemiseks.

Sunday, October 29, 2006

torm

Hommikul ärgates selgus, et torm on ka meie juures oma võimu näidanud. Tegelikult õnneks mitte meie juures, vaid naabrite juures ... maja ees olevas parklas on murdunud suur puu - nii suur, et kogu parkla on seda täis. Õnneks autosid sinna alla ei jäänud, vähemalt mitte selliseid, millega sõidetakse, vaid üks Ford Sierra, milles kohalikud õlid vihmase ilmaga napsi võtavad :).

Wednesday, October 25, 2006

Need vanad, head Eesti filmid ...

Lõpetasime just filmi „Noor pensionär” vaatamise. Need igihaljad Eesti filmid ... mida võib vist alati vaadata ... ja ei tüdine neist kunagi ... ja kust on saadud ainet mitmetele ja mitmetele käibefraasidele :).

Kuna Eesti filme me ei kopeeri, siis tegime just eelmisel nädalal tugiostu ja soetasime endale väikese osa Eesti filmiklassikast: „Siin me oleme” , „Mehed ei nuta” , „Pisuhänd”, „Naksitrallid”, juba eelpool nimetatud „Noor pensionär”, ning lisaks veel „Jääaeg” ja „Jääaeg 2: Suur sula”.

Tolm

Remont on täies hoos. Eile õhtul ajasime naabreid närvi sellega, et põristasime lihvimismasinaga magamistoa neli seina üle. Loodetavasti nad ei vasta mõnel puhkepäeva varahommikul samaga:)

Pahteldatud seinte lihvimise tulemusel olime mõlemad valged nagu möldrid. Ja kuigi olin ettenägelikult magamistoa ukse vana linaga kinni katnud, pressis tolm toast välja. Seda on tõesti igal pool nüüd. Jäljed jäävad käies maha. Ja lihvimisega pole me veel sugugi ühele poole saanud.

Nädalavahetuse aga oleme plaaninud samuti mööda saata tööteraapia tähe all. Tahaks ära lõpetada keldri tühjendamise vanast kraamist ja üks jupp majaesist kõnniteed vaja veel laduda. Ning muidugi lehed.. lehed. Ehks siis rehatöö:) Abikäed teretulnud, pärast saab sooja sauna ning kõhu täis. Keelekastet ka muidugi.

Tuesday, October 24, 2006

nädalavahetusest ...

Nädalavahetus algas seekord juba reedel ... Hansapank Xdream 2006 hooaja lõpetamisega ... klubis BONNIE & CLYDE. Üllatuseks tundus klubis, et ma pole vähemalt pooli XDream sarjal osalenuid senimaani kohanud - olen´s ma tõesti nii kinnisilmi senimaani liikunud? Sain hulga mõttetuid auhindu (näiteks uhke särgi kirjaga `HOOAJA PARIM`, aga kahjuks L-suurusega. Siis veel Sportland

kinkekaardi, millega tohib osta ainult NIKE kosmonautide riideid), lisaks päris andeka kompassi :).

Hooaja lõpetamiselt läksime Toomasele ja Mailele külla, koju magama saime mingi kolme paiku.

Laupäeva hommikul sai mõni meist suurte raskustega maast lahti ja magas maha enamuse sõidust Saaremaale. Paigutasime oma asjad Tahula külalistemajja ja siirdusime seejärel FC Kuressaare kodustaadionile, kus pidi toimuma jalgpallilahing orienteerumisklubide RSK RAE ja OK M.A.R.U. vahel. Hoolimata sellest, et OK M.A.R.U. esindajaid oli kohal täpselt kaks, ei jäänud mäng ära, võistkonnad loositi ja lahing oli täpselt sama keevaline, kui varasematel aastatel - tõsi, seekord küll ilma vere ja vigastusteta :).

Jalgpallilahing jätkus sauna ja piduliku õhtusöögiga tavernis Suur Töll.

Pühapäeval siis Saaremaalt tagasi Tallinna. Käime ema juures. Õhtu sisustame remondiga. Mõned pildid Saaremaalt said pandud aadressile http://heiti.planet.ee/.

Thursday, October 19, 2006

Öine mets Järvel

Eile osalesime SK Tallinna Kompass poolt korraldatud öisel orienteerumispäevakul. Või mis öisel, start oli Merko Ehituse parklast kell seitse õhtul. Samas oli selleks ajaks juba täitsa pime, niiet, pimedas metsas orienteerumisega oli tegemist küll.

Kohale sõites ajasin jälle oma joru: mina metsa ei tule, mina kardan, külm on, haige olen vist ka natuke või kohe jäämas... ja üldse sada häda. Metsa läksin ainult seepärast, et Heiti ähvardas muidu ka minemata jätta:)

Olime varakult kohal ja nagu teinekord Tarmakute päevakutel kombeks, ootasime peale seitset veel tükk aega enne kui saime startida, sest kõiki kontrollpunkte ei olnud veel maha pandud:) Aga mis sellest, rahvast kogunes, saigi inimestega juttu ajada. Nii mõnigi oli, vaatamata arsti poolt pandud jooksukeelule, kohale tulnud:)

Kui lõpuks startida sai, ei olnud sugugi nii väga tungi metsa minna - keegi ei tahtnud esimesena jooksu panna:) Siiski tasapisi mindi ja mina nende seas. Tegelikult ei olnud ma varem ühelgi sellisel tavapärasel öisel käinud - alati olen öösel metsas liikunud KAMiga koos või siis rohkem sellisel linnamaastikul - Loomaaias näiteks.

Polnudki üldse hull! Liikusin tasapisi ja tulemuste koha pealt olen ikka viimane, kuid kiirus ei olnudki eesmärk. Hoopisiki tahtsin hoolega kaarti jälgides võimalikult vähe vigu teha ja peab ütlema, et see õnnestus! Oma osa muidugi mängis võimas lamp, mis mul otsmikul oli. Hele täht on laubal tal, kuusirp kumab... :)) Poole raja peal mõtlesin, et küll on ikka hästi, et Heiti mind tagant utsitas, sest täitsa mõnus oli metsa all silgata.

Tuesday, October 17, 2006

Sügis

Lõpetasin täna tööpäeva veidi enne viite. Selleks, et tööpäeva lõpu liiklusummikutes mitte liga palju seigelda, sõitis Maare bussiga Tondile, kuhu mina siis talle vastu tulin ... sinna jõudes oli juba hämar (tegelikult on täna olnud praktiliselt kogu päeva vist hämar). Koos sõitsime Trummi, Nõmme Spordikeskusesse, kus vahetasime riided. Jooksma saime ikka alles kella kuuest. Tegin kerge, 45-minutilise jooksutiiru, või tegelikult mitte nüüd just liiga kerge, 10 km tuli kokku. Igatahes kui jooksu lõpetame oli juba täiesti pime. Korraks veel poest läbi ja kui kell 19:30 koju jõudsime, tundus, et on saabunud öö ...

...

... hommikul köögilauas kohvi juues ja tagahoovi vaadates, on muru kaetud suure hulga värviliste vahtralehtedega ... tahaks veel viivitada tööleminekuga, kuni läheb veel valgemaks ja värvid kirkamaks. Kahjuks töö ei oota.

Tegelikult meeldib mulle sügis oma värvidega, aga tööinimesele jätkub neid värve kahjuks ainult nädalavahetuseks. Muul ajal on sügis minu jaoks kahjuks ainult hämar, rõske, pime.

Tuleks vähemalt lumi :).

Monday, October 16, 2006

kuidas me täna sporti tegime

Hommikul ma pakkisin meie orienteerumisasjad kokku. Otsustatud, et täna läheme SK Tallinna Kompass päevakule, mis seekord toimus Hiiu kandis. Polnud juba nädalapäevad ennast liigutanud ka. Päeval oli Heitil tegemist ja ringi sõitmist, seetõttu ei jõudnud ta Jürist varem Miiduranda sukeldumisvarustust ära andma, kui pool kuus. Kella kuue paiku võttis ta siis minu kesklinnast peale. Selleks ajaks oli Pärnu maantee juba korralikus ummikus. Liikusime edasi teosammul ja arutasime, et kas ikka läheme orienteeruma - kippus üsnagi hämaraks ja umbes Tondi kohal teatasin mina, et nii pimedas mina enam kaarti ei näe.

Pidasime veel aru, et kuidas nüüd teha, et kas minna kodust läbi, võtta tossud (kaasas olid vaid orienteerumisnupud) või minna otse Nõmmele niisama jooksma. Peale mõningast argumenteerimist jõudsime siiski järeldusele, et läheme otse. Võtsime siis suuna Nõmmele ja liikusime sellesuunalises ummikus tasapisi eesmärgi poole. Nõmme Spordikeskusesse jõudes istusime autos ja arutasime veel korra, et ka ikka minna jooksma. Kaasas olid vaid orienteerumisriided ju. Noh, et võtaks kodust hoopis rulluisud ja teeks tiiru. Hästi ei viitsinud ka joosta onju.

Lõpuks tegi Heiti otsustava liigutuse, keeras autol süüte välja ja ütles, et: "lähme ikka jooksma, muidu ei tee me pärast midagi, rulluisutamise ajaks on juba päris pime." Mõeldud tehtud. Kuigi üüüldse eeeiiiii viiiiitsinud..... Aga otsustava näoga hakkasime riideid vahetama. Ülemine osa juba vahetatud, tööpüksid jalast ja...

... ma olin retuusid koju unustanud. Mis tähendas, et kordasime riietusprotsessi tagurpidi, sõitsime koju. Otsustasime, et uus elu algab siis homme ja täna teeme remonti. Noh ja ma tegin süüa ka, tomatisuppi a´la Maare. Kaalujälgijate skaalal 0-punktine roog:)

Loll pea on vahest laisale kehale rõõmuks.

Pille

Nagu Heiti juba kirjutas, tähistasime nädalavahetusel minu vanema õe Pille sünnipäeva. Pille on minust seitse aastat vanem, mis aga ei tähenda, ta kohati noorem ei tunduks :). Kõrvaloleval pildil poseerib ta parasjagu sünnipäevaks saadud uute käimiskeppide ja matkajalanõudega.

Ametilt on Pille "igav naine", kelle juuresolekul kõik kliendid magama jäävad. Narkoosiarst ehk anestesioloog on täpsem nimetus. Seda ametit täidab ta koguni kahes kohas: Raplas ja Tallinnas Onkoloogiakeskuses, Hiiul. Seega võib teda nii mõnelgi hommikul oma sinise Peugeotiga Tallinna poole tööle ja õhtul tagasi vuramas näha.

Väiksena oli Pillel ilusate asjade sahtel ja Nunnu - jänes, ilma kelleta uni kohe kuidagi ei tulnud. Ilusate asjade sahtlis hoidis Pille igasuguseid kivikesi, klaasitükke, ehteid ja muid mittepraktilisi, ilusaid asju. Ühte näärideks saadud ja juba täitsa kõvaks kuivanud martsipanist lindu ka, mida ma ajapikku otsast salaja närimas käisin. Nüüd Pillel on kaks imetoretat lapsukest: juba mehemoodi Harri (10 a) ja armsake Minna (2 a). Lisaks on Pille õlul meie Rapla majapidamine, 3 000 ruutu aeda ja maja (kõik ilusaid asju täis) ning ema- ja isa hoolitsus takkapihta.

Sellest ei ole veel talle aga küllalt - vähemalt kord nädalas muutub kohaliku Pille tähtsusega aeroobikatreeneriks ja annab Valtu spordikompleksis ühe hoogsa aeroobikatrenni. Pärast läheb Minnaga ujuma ka. Pühapäeviti aga varustab ta ennast narmaste ja kauboisaabastega ning läheb ja tantsib line-tantsu. Mõnikord terve päev läbi, kolmkümmend ja enam tantsu järjest.

Pille sähvib kui tulesäde ja nii mõnigi kord iseloomustab tema tegemisi sõnapaar: "tehtud, mõeldud" :). Aga jõuad sa siis selliste tegemiste kõrval veel pikka aru pidada!

Ühesõnaga. Pille on armas õde.

Sunday, October 15, 2006

Pille, Rummu ja OWD

Tänane plaan oli OWD Rummu karjääris, või õigemini plaanisin teha ära viimased kohustuslikud harjutused, et saaks kätte PADI OWD litsentsi. Maarel, kui „vanal kalal” on juba vastav litsents ammu olemas ja tema tahtis lihtsalt „kätt harjutada”, et vanad oskused rooste ei läheks. Mnjah ... 100%-liselt see ei õnnestunud ... algas aga kõik tegelikult eile ...

... võtsime Maarega kaasa ka Mamburi ja sõitsime kolmekesi sõbralikult koos Raplasse, et tähistada Maare ja Mamburi vanema õe, Pille, vananemist. Sünnipäevapeol vist innustusime veidikene liiga palju, ning täna hommikul Raplas selgus, et pidu polnud möödunud kadudeta - kaduma oli läinud Maare tervis - igatahes oli tal hommikul hirmus peavalu.

Läbi raskuste õnnestus siiski üles saada, ning sõita veel Kuusiku lennuväljale, kus Mambur koos teiste omasugustega langevarjuga hüppas. Nägime vilksamisi ka Mamburi uut tüdruksõpra - BRITA-t :).

Üle Varbola ja Ruila Rummu ja 10-ne minutilise hilinemisega oleme kohal. Ilm pole just ülemäära innustav: 9°C ja küllalt tugev tuul, vesi +11°C. Maare pole enesetundega veel sõbraks saanud ja nii lähen mina üksi veemõnusid nautima :). Maare saab selle eest vähemalt minust pilti teha :).

Algul on karjääris ujuda vägagi imelik, nähtavus umbes 5 meetrit (kui keegi pole parasjagu muda üles keerutanud) ... ja suunataju on täiesti null. Suurest erutusest unustan regu otsimise harjutust alustades enne regu suust ära võtmist sisse hingata ja regu otsimist sooritades on juba kerge paanika - kui „kui nüüd kohe regu ei leia, siis ...”. Ei tea, kas instruktor Terje kah aru sai, et paanika juba lähedal oli :)? Aga edasi läheb libedamalt ning kui harjutused läbi ja ujuda lastakse, siis on juba tore ja huvitav ...

... igatahes kui lõpuks karjäärist välja saan, siis vappekülma küll pole, aga käed on külmast tuimad ja tundetud. Kuna Maarel ikka veel enesetunne väga halb, siis sõidame kiirelt koju.

Ning praegu, kui mina juttu postitan, hakkab Maare vaikselt ellu ärkama :) ...

Friday, October 13, 2006

Milleks kõlbab FORD?

Näiteks suutsime sellega täna koju tuua 1.2 × 3.0 meetrise tahvli cyproc-it ja pea samasuure tahvli saepuruplaati. Pärast seda panime kodus tund aega cyproc-it. Nüüd on see pandud ja saab asuda seinu pahteldama ... aga mitte täna.

Thursday, October 12, 2006

Itaalia Prantsusmaa 4:2

Eilne õhtu toimus Tööstuse tänavas suurem jalgpallilahing - meie televiisoripurgis. Ühel poolel eestlased, teisel venelased ja kolmandal ... hollandlased. Tegelikult jätkus hollandlasi nii eestlaste kui ka venelaste poolele, samuti olid kõik kohtunikud hollandlased ... Hoolimata Operi üliheast väravavõimalusest said Eestlased lõpuks Venelastelt ära 0:2. Kahjuks juhtus see pärast seda, kui mäng oli 78 minutit seisnud skooris 0:0.

Mängu jooksul tirisime endile sisse mõned Itaalia ja Prantsuse veinid, kusjuures Itaalia jäi peale nii kvantiteedilt (4:2), kui ka kvaliteedilt. Ja hoolimata sellest, et vaatamas olid samuti nii eestlased kui ka venelased ning puudusid üritust ohjavad hollandlased, läksid kõik pärast sõbralikult lahku (meie juurest minema).

Pildil Itaalia ja Prantsusmaa meeskonnad.

Wednesday, October 11, 2006

Meeletu

Eile käisime Sõpruses vaatamas uut Eesti filmi "Meeletu". Rezhissööriks Elmo Nüganen ning alusmaterjaliks Jaan Tätte samanimeline näidend. Sama tükki mängitakse ka Linnateatri laval ning nii filmis kui etenduses on peaosatäitjaks Rain Simmul.

Kinno läksin huviga aga ka veidi kartlikult. Etendus, mida vaatamas käisin, oli suurepärane ning kartsin, et äkki film ei küündi selleni. Aga kartus oli asjatu - hea stsenaarium, suurepärane lavastus ja operaatoritöö ning väga head näitlejad - kordasin etendusest saadud elamustunnet:) Ei ole sellel Eesti filmikunstil häda midagi - kui on materjali millest filmi teha, on ka tegijaid.

Soovitan. Väga. Kodus õhtul olime pärast mõlemad üsna tasased. Pani mõtlema...

Veelkord X- Kaato

Olen saanud valmis pikema kirjatükiga X-Kaato võistlusest Soomes. Nagu ikka, on see üleval meie veebilehel.

Lõplikke tulemusi ikka veel võistlustest avaldatud ei ole, tundub, et Soomes ei ole tiiger nii suurte hüpetega liikunud kui Eestis:) Kuid hoolimata sellest - väga mõnus võistlus, ilus maastik, kena võistluskeskus, huvitav rada.

Suured tänud siinkohal sõber J.P-le, kelle abiga laevapiletite muretsemine lihtsamaks sai. Ja tervitused Tiinale ja Laurile Everpro nimelisest ühendusest:)!

Monday, October 09, 2006

Tsüklis ... vist

Olen vist sattunud tsüklisse ... X-Kaato järel. Igatahes kui X-Kaatol tuli sportimise ajaks 8:06:26 (selle ajaga võtsime 1 095 tõusumeetrit), siis eile käisime jooksmas (ja saunas kah muidugi). Mina piirdusin tagasihoidliku 51:28.3 sörgiga, Maarel tuli aga tugevasti üle pooleteise tunnine jooksuots.

Ja täna oli loogiliseks jätkuks SK Tallinna Kompass täppisorienteerumine Tallinna Botaanikaaias. Rada 5.86 kilomeetrit ja 16 kontrollpunkti. Täppisorienteerumine sarnaneb muidu tavalisele suundorienteerumisele, erinevuseks on see, et osade kontrollpunktide piirkonda on pandud mitu, lähestikku asuvat kontrollpunkti, millel kõigil sama number. Võistleja ülesanne on siis kaardi ja legendi järgi märkida just nimelt see õige punkt. Iga valesti märgitud punkt toob kaasa trahvi – suurepärane orienteerumisharjutus, mis sunnib ka lihtsamal maastikul korralikult kaarti lugema. Aeg 35:33.8, max pulss 173 ja keskmine 151.

Õhtul käis üks blond, kõrgharidusega tibi masseerimas meie magamistoas minu megavalusaid rinnalihaseid – jube mõnus.

Sunday, October 08, 2006

X-kaato 2006

Selle suvehooaja viimane seiklusvõistlus siis seljataga ja elamusi jälle kuhjaga. Espoo ümbruses sai orienteeruda, sõita (siin oma omal kohal sõna MÄGI) jalgrattaga, kanuutada, lasta püssi, laskuda köiega kaubanduskeskuses, lasta püstolist õllepurke, teha jalgratta vigursõitu, tõsta kangi, ujuda kanuuga jne.

Siin ka esialgsed tulemused:

 1. Free Adventure 5:32:16
 2. Teekkarireserviläiset - TERES ry 5:55:33
 3. Team Penalty Adventure 6:16:09
 4. Hiiltomiehet 6:18:56
 5. Team Duro 6:21:47
 6. Team Woodman 6:22:34

11. OHO! 7:14:17

20. Everpro.ee 8:03:00


Loodetavasti tulevad võistluste kodulehele millalgi välja ka lõplikud tulemused ning etappide vaheajad.

Wednesday, October 04, 2006

Tallinn - Helsinki

Google maps-il on oma nägemus Tallinn - Helsinki laevaliinidest. Raske väljakutse laeva kaptenile :).

Sama pilt ka otse - http://maps.google.com.

... aga ... selle tee võtame Maarega ette reede õhtul (loodan küll, et seekord mitte maps.google.com kaardi järgi), et osaleda laupäeva hommikul kell 04:00 startival seiklusvõistlusel X-Kaato. Senimaani on teada vaid stardikoht Suvisaaristos, mis Lätis tähendaks vältimatut ujumisetappi :), aga Soomes loodetavasti eriti kena laupäevahommikust kanuuetappi imekenade kaljusaarte vahel ...

Monday, October 02, 2006

Tegijal juhtub mõndagi..

... või et kel juhtub see on tegija? :)
Tänane, esmaspäevane päev, algas kõigepealt sellega, et panin kella tund aega liialt vara helisema. Nii me ärkasime kolmveerand seitsme asemel kolmveerand kuus ning sellest, et see oli liiga vara, saime aru alles peale seda kui Heiti oli juba end puhtaks pesnud ja mina olin kohvi valmis teinud. Õigemini Heiti märkas. No eks me siis läksime natukeseks uinuma tagasi :). Mis lõppkokkuvõttes osutus veaks, sest teist korda ärgata oli palju raskem.

See aga oli alles algus. Kohe järgmiseks võtsin ette külastuse silmaaarsti juurde. Olen seitse-kaheksa aastat tagasi käinud operatsioonil, mille tagajärjel minu miinuskraadidega nägemine jälle neutraalseks keerati. Tol ajal veel laserit Eestis väga ei tuntud ja käisin Nõmme erakliinikus dr Leo Schotteri juures, kes nn. teemantnoa tehnikat kasutades algul ühe ja siis teise silma "sirgeks" lõikas. Sellel suvel aga tundsin esimest korda, et midagi on nagu nägemisega viltu - ei näe hästi just arvutiekraani ja pimedas autoga sõita on jube raske. Lihtsaim viis teada saada, on minna silmaarsti juurde.

Silmakliinikus nimega "Laservisioon" täna siis käisingi. Kokku läks seal tunnike, minuga tegelesid kaks inimest korraga - doktor ja optometrist, kes järgemööda lasid minu silma punast, kollast ja valget valgust, tilgutasid erinevaid tilku ning lasid vanal heal kombel ka tabelist tähti ning numbreid ära tunda. Eriti kummaline aparaat oli silmarõhu mõõtmiseks ning üks mikroskoobi moodi asi oli ka, kuhu pidin sisse vaatama ja kus siis mingi musta täpi ümber valgus muutus. Lõppeks tilgutas doktoriproua mulle mingit tilka silma ning palus ukse taga oodata. Istusin, võtsin laualt "Anne" ning hakkasin lugema. Viie minuti pärast aga ei näinud enam peenemat kirja, vaid pealkirju ja needki läksid üha hägusemaks. Valgus hakkas haiget tegema ja nii ma seal siis istusingi kuni jälle kabinetti kutsuti. Kui ma kurtsin, et midagi ei näe, ütles optometrist: "Muiudgi ei näe, nende tilkade mõjul ei näe te veel vähemalt kaks-kolm tundi. Ega te ju täna tööle minema ei pea?"

"?!###%%%""?!?!", mõtlesin. Täitsa naljakas ikka, et enne nende tilkade panekut mind sellest ette ei hoiatanud. Õnneks olin ilma autota ja tööl ka oluliselt midagi kiiret ei olnud ja sain hakkama. Kuid - oleks näiteks mõni kohtuistung ees olnud ... Töölt käisingi korraks läbi, mingi silt oli lauale pandud - palusin selle sekretäril ette lugeda :))

Natuke õudne oli ikka ka. Aga sain peagi Heitiga kokku, autost päästvad päikeseprillid ja kirjad hakkasid silme ees tasapisi selgemaks minema. Pealelõunal juba tööl tagasi. Aga nägemine on siiani suht hell, silmad jube väsinud ja ekraani reso keerasin väiksemaks, et tähed oleksid suuremad. Loodetavasti on homme juba kõik endine.

Aga see polnud veel kõik. Õhtul sõitsime kõigepealt rallikäiku sadamasse, et mingid Heiti töösoomlased õigeks ajaks laevale saada ja siis orienteeruma. SK Tallinna Kompass korraldas täna KM-O Rakus. Väga tore oli. Kolmandale ringile startisin suure hooga, sest teadsin kolmanda ringi esimese punkti asukohta oma arust hästi (olin sinna punkti juba mitu korda eelnevatel ringidel eksinud). Kohale jõudes võtsin punkti, vaatasin kaarti ja ... olin viimast ringi valepidi alustanud! Einoh, täismäng :). Lõpetasime kumbki oma raja kui juba hämardumas oli. No tegelikult oli rada veidi pikem tavalisest KM-Orienteerumisest ka, sest kokku oli minu rada 4,... kilomeetrit, kui tavaliselt üle kolme ei ole. Ja omajagu vigu kogunes ikka selle ühe suurem kõrvale väiksemaid.

Näis mis homme siis :)

------------------ updated by maare ---------------------

teisipäev läks rahulikumalt. Ajasin ainult kuupäevad sassi, arvates et on 05. oktoober, mispeale tekitasin vähemalt ühele töökaaslasele kerge segaduse. Ja õhtul panin sõrmed rösterisse, ei ole mõtet küsida, miks:)

Vaade töölaua tagant


Joon kohvi ja imetlen vaadet Hekotek aknast ...

Sunday, October 01, 2006

Haapsalus

Pärast seda, kui maare laupäeval väsinu ja rahulolevana Soomest tagasi jõudis, pakkisime kodus kiirelt asjad ja sõitsime Haapsalusse, kus kella kaheksaks oli saun kinni pandud. Pärast sauna kuritarvitasime mamburi-leegi külalislahkust ja jõime nendega veidi veini, meiega oli ka Toomas.

Hommikul käisime Müüriääre kohvikus hommikusöögil (väga mõnus koht hommikusöögiks muide), siis külastas maare oma ema, kes parasjagu Haapsalu Rehabilitatsioonikeskuses puhkamas, mina vaatasin kuidas mambur remonti teeb.

Aga huvitav oli tagasisõit Haapsalust Tallinna tagasi. Valisime vahelduseks vana, Keila-Haapsalu maantee. Tegime vahepeatuse Padise kloostris, kus mina polnudki enne sees käinud. Huvitav, et igale poole pääses ligi, ka torni - isegi piletit ei pidanud selleks ostma.

Peale Rummut jäi meie tee äärde kõrvitsapõld, kus lausa hiiglasuured kõrvitsad kasvamas. Tegelikult on nendes juba ka Päevalehes juttu olnud. Aga kogu aja, kui põldu imetlesime ja kõrvitsate juures pilti tegime, tundsime endil tähelepanelikku pilku - ju siis omanikul halvad kogemused meiesuguste imetlejatega.

Ja õhtu kodus kuulus loomulikult remondile :). Saime vana tapeedi seintelt maha.