Friday, October 30, 2009

BAR 2008

Käes on ärevad hetked – kas minu tellitud tuulekindlad-veekindlad-soojad-hingavad-jne-jne sokid ja kindad jõuavad enne minuni, kui alustame teed Īvande poole.

Selle nädalavahetuse märkõnadeks on BIKE ADVENTURE RAID 2009, kus lisaks Läti parimatele võistkondadele on stardis ka Soome selle aasta rakett, OMJAKON ning kolm võistkonda Eestist, kellest üks MYRAKARUDS UN VIENS TONTS.

Lätlased lubavad põnevat võistlust, öiseid külmakraade ja LIVE kaasaelamist. Kes läti keelest aru ei saa, võib proovida Google Tõlgi nimelist teenust – vaevalt, et tekst nüüd arusaadavam on, aga vähemalt nalja nabani :).

Wednesday, October 28, 2009

libahundi jälgedel

Möödunud nädalavahetusel osalesime Paliveres  seiklusrogainil Libahundi Jälg – Viffi ja Tiiduga siis. Kuna nädal hiljem, ehk nüüd juba paari päeva pärast on meil kõigil plaanis osaleda Lätis, Bike Adventure RAID võistlusel, siis otsustasime võtta asja naudinguga. Lätti tuleb lisaks veel Tanel, aga tema on praegu sellises hoos, et oleks võinud pühapäeval veel teise kuus tundi otsa teha ja siis kohe esmaspäeval RAID-iga jätkata.

Mürakaruds teekondSelle naudinguga võtmisega oli nii, et algul vaidlesime veidi – kui Tiit ja Viff arvasid, et teeks mingi kolme-neljatunnise jooksutiiru, siis mina pakkusin, et võtaks pigem rahulikumalt, aga pikemalt. Lõpuks jäime kolme-neljatunnise, aga rahuliku jooksutiiru juurde … vähemalt sellises usus julgesin ma reede õhtul koos Maare töökaaslastega paar alkoholi sisaldavat kokteili rüübata.

Laupäeva hommikuks oli meil kokku lepitud, et Tiit tuleb ja võtab meid Maarega kell 8:45 peale ja siis sõidame edasi Viffi juurde. Kui aga kell 8:50 Tiidule helistan, siis tuleb välja, et Tiit on juba peaaegu Viffi juures :). Kella kümneks oleme siiski ilusasti Palivere mõisa juures, võistluskeskuses.

Kaardid kätte saanud, ei suuda mina veel sõnagi kaasa öelda, kui Viff ja Tiit on juba raja välja mõelnud, mis läbib … enamust punktidest. Avaldan kahtlust, et kui meie kolme tunni jooksul sellise raja planeerime läbida, siis võitjatel pole ilmselgelt kuue tunniga midagi peale hakata :). Võtame eesmärgiks läbida võimalikult palju lisaülesannetega (seitsmega algavaid) kontrollpunkte ja lahendada kõik lisaülesanded, sõltumata sellest, kui palju nad aega nõuavad … ja punkte me ei loe :).

Mürakaruds [24.10.2009 11:25 (GMT +3)] [Jaanus Soots] Stardipaugu kõlades peame siis esimese ülesandena legendi järgi Paliverre, maanteesilla alla jõudma, leides rajalt neli kontrollpunkti. Ülesande lihtsustamiseks on legendis kirjas ka kaugused teeristist teeristini, kuid nende kasutamiseks pole meil aega :). Algul on päris tihe punt koos, mis venib päris pikaks pärast kolmandat kontrollpunkti, kui korraldajad on ette näinud jõe ületamise mööda kõikuvat puutüve.

Maanteesilla alla jõudes suundume läbi punkti 36 esimese lisaülesande, 72 suunas. Kohale jõudes saame lisaülesande kirjelduse: “Võistkonna eesmärk on lugeda kokku ühe heinamaa piires heinapallidele kirjutatud tähed, määrata, millist tähte on kõige rohkem”. Jaguneme kiirelt, Tiit jookseb kaugemaid palle lugema, meie Viffiga lähemaid.

kus siin tee on? [24.10.2009 12:16 (GMT +3)] Juba esimeste pallide juures saan aru, et lahknemine oli halb idee, otsustan ära lugeda T ja L tähed, mida tundub kõige rohkem. Poolel ringil kohtun Tiiduga, kes kraabib haaknõelaga numbreid kaardikile peale :). Lepime kokku, et läheme T ja L tähtede peale välja ja jätkan ringi. Ringi lõppu jõudes olen saanud T-tähtede arvuks 74 ja L-tähtede arvuks … samuti 74?! Kuna kohtunikele selline vastus ei sobi, siis peame tegema valiku – pakume T, mis on ka õige vastus.

Läbime paar koledat ja paar ilusamat etappi ja jõuame järgmise lisaülesande punkti: “Võistkonnal tuleb läbida 3 etapist koosnev kanuu-jooksu teaterada, korraga on kanuus 1 võistleja, järgmine etapp liigub teate vastuvõtmiseks punkti joostes”. Kuna Viff saab järgmisel nädalavahetusel nagunii kõik lisaülesanded endale, siis teeme sellel ülesande Tiiduga kahemehe teadet – Tiit läbib pikemad ja mina lühemad etapid :).

sööklas [24.10.2009 13:14 (GMT +3)] Punkti 75 minnes otsustame loobuda kolmest punktist ja võtta kp 55 asemel kp 29 – ära jääb mõttetu soos ja võsas müttamine.

Kp 75: “Võistkonna eesmärk on korjata metsast 9 eri liiki taimede lehte vastavalt etteantud nimekirjale”. Kuusk, mänd, kask, tamm, kanarbik, sõnajalg, pohl, sarapuu, paakspuu … paakspuu? Esimesed kaheksa lähevad lihtsalt, lisaks leiame mingeid lehti, mis meie jaoks tundmatud. Otsustame neid paakspuu pähe kohtunikele pakkuda ja lähebki õnneks – alla kolme minuti kogu lisaülesanne.

kelle lõuad? [24.10.2009 13:17 (GMT +3)] Märkamatult on saanud täis kaks tundi. Otsustame (tegelikult oleme selle juba ammu otsustanud) kp 74 ja sooetapid vahele jätta ning keerame vaikselt kodu poole. Võtame punktid 58 – 49 – 48. Kardan küll algul, et need on igavad etapid soises ja koledas metsas, aga tegelikult on mets üllatavalt kena. Leiame loomade toidumaja ja veidi hiljem koha, kus see loom, kes toidumajas heina käis nosimas pärast seda ära söödi :). Mitmeid võistkondi tuleb vastu, meeleolu on millegipärast kõigil veel väga hea.

Punkti 47 minnes ajab karjääri keskel olev mets meid veidi segadusse ja nii teeme enne punkti paari minutilise lisakaare, aga see on ka üks vähestest vigadest, mida me endile lubame. Punkt 70 asub Palivere vana suusahüppetorni all, mille kohta oli juba enne võistlust selge, et siia tuleb mõni lisaülesanne. Suusahüppeid kahjuks teha ei lasta: “1 võistkonna liige peab ronima torni metallkonstruktsioone mööda üles ja tegema seal SI-märke. Võistlejatel on peas kiiver ja rakmed kuhu on kinnitatud julgestustross”.

Tiit ronimas ... [24.10.2009 14:03 (GMT +3)] Viff ja Tiit ei suuda algul kokkuleppele jõuda, et kumb siis ronima saab – Viff arvab, et tal oleks hea võimalus viimast korda Lätiks ronimist harjutada, Tiit jälle et Lätis saab Viff nagunii lõpmatult palju ronida. Jääb nii, et Tiit riietatakse rakmetesse ja kiivrisse ning korraldaja kinnitab julgestusköie … paari hetkega on Tiit juba üleval ja ka uuesti all.

Kuna kokku oleme olnud metsas juba tiba üle kolme tunni, siis otsustame, et nüüd on paras aeg finišisse sörkida, võttes teele jäävad punktid 38 – 46 – 39. Et enne finišit veel midagi põnevat kogeda üritan vahetult enne punkti 39, möödudes lautadest, joosta üle betooni, mis aga … selgub, et on hoopis puhas virts :). Nagu kiuste saame punkti juures kuiva jalaga üle jõe, et siis jalgupidi jõkke ronida, virtsa maha pesema.

[24.10.2009 14:22 (GMT +3)] Kokku kulutame aega 3:40:48 ja kogume 85 punkti. Ega väga palju pikemalt polekski tahtnud joosta – raja lõpuosas annavad jalad juba kergelt tunda. Igatahes jõudsime finišisse väga õigel ajal – parajasti on valmis saanud ülimaitsev supp :).

Tundub, et selles Libahundis on ikka mingi võim ja vägi: ka eelmisel aastal Otiga ei suutnud me kuute tundi täis teha ning ka võistluseelne enesetunne oli suhteliselt sarnane :) … katsume siis järgmisel aastal nõiaringist välja pääseda :). [tulemused ja pildid]

Ahjaa – Maare says (14:31):
libahundi jutu lõppu kirjuta, et Maare käis ka aga tal on praegu blogimispaus.

Sunday, October 25, 2009

valimas

Iga endast lugupidav eestimaalane käis pühapäeval valimas – nii ka meie. Kõrvemaale jõudes on kena valge-rohelisekirju telk üleval ja valijaid juba päris palju kogunenud. Sajab vihma ja lörtsi, ning enne starti tekib maa pinnale kerge valge kirme. Täpselt kell 10:45 jagatakse kätte valijakaardid.

meie liikumisteekondKaardid käes, teeme otsuse, et pigem võtame asja naudinguga ja suundume kaardi põhjaosale Paukjärve kenadele maastikele, ning alles siis kui aega üle jääb, lõunaossa poristele teedele.

Teeme valmis plaani, et läbime punktid 48 – 45 – 44 – 42 – 40 – 39 – 34 – 31 – 33 – 32 – 35 – 36 – 38 – 37 – 41 – 43 ja siis vastavalt kulutatud (või pigem kulutamata) ajale teeme jätkuplaani. Kuna aega jääb piisavalt üle, siis viimased minutid enne starti vaidleme, et kas esimesse punkti (48) läheme otse mööda sihti või paremalt mööda teed ringi. Peale jääb Viffi ja Oti arvamus, et põnev on ju jalad esimesel kilomeetril märjaks teha :).

Punkti 44 sõidame mööda Kõrvemaa rattamaratoni rada ja käime siis joostes punktis. Selle valikuga saame mööda ISC-st ja Team Multisport.fi-st. Oti eestvedamisel muudame oma plaani ja võtame punktid järjekorras 42 – 39 – 34 – 31 – 33. Punktis number 32 käime taas joostes.

Etapil 36 – 38 jõuab meile järgi terve hulk võistkondi, eesotsas Multisport.fi ja STR team. Pärast punkti 38 suunduvad nemad 37 poole, meie läheme sood forsseerima punkti 41 suunas. Tundub, et päeva peale on vesi soos soojemaks läinud :). Võtame punktid 41 ja siis 37. Enne punkti 37 kohtame jälle Multisport.fi-d ja STR teami, tundub, et meie variant on olnud tunduvalt parem.

Joogipunkt – taaskord jõuab meile järgi Multisport.fi :), teeme väikese peatuse, plaani pole vaja pikalt pidada, Ott on enamuse juba viimastel tee-etappidel ära plaaninud. Plaan siis 46 – 47 – 51 – 50 – 49 – 52 – 55 – 58 – 59 – 57 – 56 – finiš, ehk võtmata jääks vaid kolm punkti.

Teel punkti number 47 algab raja ebameeldivam pool, teed on üllatavalt porised ja justkui “imevad” ratta kinni. Lisaks suured lombid, mis nõuavad kõvasti tähelepanu. Tänu ühele sellisele lombile jääb meil märkamata otse tee ääres olev punkt number 50. Alles pool kilomeetrit hiljem saame aru, et punkt on juba ammu ära olnud – oleme sunnitud tagasi sõitma.

parimad segavõistkonnad [18.10.2009 17:11 (GMT +3)]Lohutame endid küll, et mis see üks väike viga ikka teeb, aga selgub, et meile jaoks oli see väga suur viga – punktis 55 on meil aega veel 13 minutit, ehk punkte 58 ja 56 enam võtta ei jõua.

Otsustame siiski üritada võtta punkti 58 ja siis finišisse sõita, aga kruusatee punkti on väga pehme ja porine. Näeme Viffiga sel aastal esimest ja (vist) viimast korda kustunud Otti :).

Finiši poole kihutades näen kella pealt, et õigeaegselt jõuda pole meil lootustki. Viff ja Ott siiski loodavad ning Ott leiab lausa kusagilt lisajõudu. Lõpuponnistuse tulemusena ei hilinegi me lootusetult – 22 sekundit – vaevaga võetud punkt number 58 lahutatakse meie tulemusest maha. Kaotame ülikõvadele lätlastele, EthicSport (näiteks nende naisliige, Ivanda Eiduka oli sel aastal Tartu Rattamaratonil kolmas) ühe punktiga, ehk oleme segavõistkondadest teised.

Raskemaks kui raja läbimine, osutub kahe viimase etapi, SI mahalugemine ja rattapesu läbimine – siin külmuvad minu sõrmed küll korralikult. [tulemused]

Sunday, October 18, 2009

valitud!

Twister Biking Team [18.10.2009 17:08 (GMT +3)]

Ja siin Kõrvemaa valimisringkonna edukamad naisvalijad.

Friday, October 16, 2009

sellal kui …

epl_2009_10_16_01

Sellal kui Mart, Indrek, Reet ja teised Tallinna puhastasid, vaatas Siim Valmar seda käed ristis pealt (Eesti Päevaleht | reede, 16| oktoober 2009).

Wednesday, October 14, 2009

alustatud

Spinninguhooaeg siis. Koht ikka endine, Arctic Sport Club, küll aga õnnestus Maarel pingeliste läbirääkimiste käigus vahetada kolmapäeva hilisõhtune aeg kolmapäeva õhtuseks ajaks.

Peaaegu sama raske kui spinning, oli õhtul endale sisendada, et “täna õlut ei ava” :).

Tuesday, October 13, 2009

sügisvärvid

Metstaguse Agro [11.10.2009 11:45 (GMT +3)]

Pühapäeval Koerust Tallinna poole sõites kohtusime kusagil Järva-Jaani kandis sellise lõbusa ja sügisvärvides traktoriga :). Tegelikult leidus varjulistes kohtades teel juba jääd ja varsti vahetuvad sügisvärvid talvevärvide vastu.

Monday, October 12, 2009

salatreening

Laupäevaks oli meil plaani võetud kerge jalgrattasõit, ainult et koht oli algul lahtine. Kui aga mõned päevad enne treeningut saime vihje, et Xdreami korraldustoimkond olla käinud Jõelähtme golfikeskuses Xdream 2010 eelläbirääkimisi pidamas, siis alustasime oma rattatreeningut loomulikult sealtsamast golfikeskusest.

jõe sügavust proovimas ... [10.10.2009 11:55 (GMT +3)]Kuritarvitades saadud inside infot veelgi,  võtsime enne rattatreeningut ühe golfitunni Jõelähtme harjutusväljakul, ning alles seejärel suundusime rattaringile.

Plaanisime sõita mööda väiksemaid teid ja metsaradu kuhugi Lahemaa poole … “näiteks Lamba-ada-sse”, nagu Raivo alustuseks pakkus :).

Jõelähtme golfikeskusest võtsime suuna nõlvast alla, üritades saada pihta üle Jägala jõe viivale rippsillale. Pärast mõningast ekslemist, olles sunnitud Viffi seljakotist kaardi välja võtma, see ka õnnestus.

eksinud? [10.10.2009 12:44 (GMT +3)]Jägala jõe veeseis oli nii kõrge, et rippsild enam ei rippunud, vaid silla keskosa toetus veepinnale. Raivo plaanis vist kontrollida jõe veesügavust, kui äkitselt libedal sillal efektselt jalad kõrgele õhku viskas ja siis istuli silla servale maandus, jalad rippu üle silla.

Sõitsime mööda metsateid Neeme poolsaare tippu ja sealt edasi suuna mööda rannaäärt ja metsa Kaberneeme poolsaarele. Kaberneeme külas sattusime algul mingisugusele tupikteele, mis lõppes ühe maja hoovis. Kui me siis üritasime seal viisakalt ümber keerata, tormas majas välja üks väga vihane tüüp, kummik käes, et see meie suunas lendu lasta.

see ei ole Augu Suurkivi ... [10.10.2009 13:54 (GMT +3)]Ei tea, kas meie arvulise ülekaalu või ilusa vabandamise tõttu, aga mingil põhjusel tüüp leebus ja edasi rääkisime juba ilmast, oma käimasolevast rattaringist, sportlikest saavutustest ja Eesti poliitikast :). Lahku läksime sõpradena.

Kaberneeme poolsaare tippu jõudes avastasime, et oleme juba pea kaks tundi sõitnud ja otsustasime Lamba-ada külastuse jätta järgmiseks korraks, ning piirduda seekord Haapsel asuva Augu Suurkivi külastusega.

Kivi juurde jõudes üritasime meie Raivo ja Taneliga ilusad olla, sel ajal kui Viff näitas oma värskelt omandatud fotograafi oskusi. Tanel ja Viff küll rääkisid mingist puuduvast redelist ja sellest, et kivi on kuidagi pisemaks jäänud aga … kivi juurest lahkuma hakates märkasime kivist umbes 50 meetri kaugusel asuvat teist kivi, mis meie leitust kordi suurem oli :).

Tagasi Jõelähtme poole testisime Jõelähtme rattamaratonirada ja vaatasime üle Linnamäe hüdroelektrijaama. [teekond].

Saturday, October 10, 2009

õhtune jalutuskäik

Kalamaja kalmistupark [09.10.2009 19:47 (GMT +3)

Tallinna kodulehelt:

Täna, 9. oktoobril algusega kell 18.00 toimub Põhja-Tallinnas Kalamaja kalmistupargis valgusfestival, millest oodatakse osa saama nii põhjatallinlasi kui kõiki Tallinna elanikke. Toimub suurejooneline valgusetendus ja mängib kaunis muusika …

Ilmselt magasime Maarega suurejoonelise valgusetenduse maha, sest kella kuue ajal, kui koju jõudsime, oli alles valge ja meile tundus et suurejooneline valgusetendus toimub kindlasti veidi hämaramas. Natuke peale seitset, kui kohale jõudsime seadsid inimesed endid pargist vaikselt lahkuma, muusikat tootvat helitehnikat hakati just kokku pakkima ning plastmasstopsides küünlaid korjati kokku prügikasti. Linnaosa vanem jagas lahkuvatele inimestele mingisuguseid rohelist karva pabereid ja kutsus neid valima.

Aga ka ilma suurejoonelise valgusetenduseta oli kalmistupargis ilus, jalutasime pargist Patarei vangla juurde ja sealt tulevast rannapromenaadi pidi Linnahallini – kui see promenaad kah ükskord valmis saaks …

Wednesday, October 07, 2009

kunstnikud

kunstnikud [06.10.2009 12:04 (GMT +3)]

Mulle on alati meeldinud, kui keegi teeb oma tööd hingega ja professionaalselt. Töö ei ole sellistele enam lihtsalt töö, vaid nauding, elustiil, kunst – võtke kuidas tahate.

Kaks sellist meest tegid eile oma kraanadega tõelist kunsti, kui ülikitsastes oludes manööverdasid 15-tonnise lastiga millimeetri täpsusega. Sellise etenduse jälgimine oli puhas nauding.

Tuesday, October 06, 2009

Kerge jumestus tervisespordiks

ehk jätkuks kirglikule vahaplaastrite teemaarendusele :)

Sattusin eile lugema ühe veebipõhiselt kosmeetikatoodeid pakkuva tootja veebilehte. Muu hulgas hakkas silma artikkel pealkirjaga: “Kerge jumestus tervisespordiks.”  Ohoo! Lingile klikates sain järgmise tarkuse osaliseks:

Looduses on mõnus liikuda ilma meigita. Linnatingimustes, jõusaalides ja suurtes aeroobikarühmades, võib aga jumestuse puudumine pisut häirida. Ilma meigita olek paljastab väikesed nahadefektid ja toob esile tumedad silmaalused. Me ei ole alati valmis sportima ilma jumestuseta.

Lõpuni lugedes saab veel lisatarkusi juurde. Näiteks, et: huuleläige on iseenesestmõistetav kaaslane nii jooksurajal kui jõusaalis ning, et sportimisel ei tasuks silmi liiga jõuliselt jumestada - pilgu rõhutamiseks piisab ripsmetušist.

Lõpuks ometi olen avastanud oma sportliku ebaedu põhjused: trenni minnes olen ma tavaliselt meigi hoopis maha võtnud! Seega on ilmselge, et  puuduliku jumestuse taha ongi tulemused seni jäänud.

Tervitused siinkohal ka inglitele muidugi:)

Monday, October 05, 2009

Suunto Games, teine päev

Kuna Tarvo teisel päeval ei stardi, siis saan metsa liidrina, 1:12 enne Alar Abramit, ehk eriti kindlalt ma ennast veel tunda ei saa.

Rada 8.23 km ja 19 kontrollpunkti. Alustan suht rahulikult ja kindlalt. Viienda ja kuuenda punktiga teen küll väikesed lisakaared, kokku vast 40 sekundit, aga edasi jätkan jälle veatult.

Suunto Games, teine päevÜheksas ja kümnes punkt tõotavad kaardi järgi tulla korralikud bingopunktid ja nii ka on – kahjuks õnnemängudes mul tavaliselt ei vea :) – üheksanda punktiga keeran täpselt enne punkti minutilisele lisakaarele ja ka kümnenda punktiga teen umbes 40 sekundit lisaringi.

Üheteistkümnendast punktist lahkudes vaatan juhuslikult seljataha ja näen eemal juba Alarit lähenemas. Tõstan selle peale tempot ja lähen 40-sekundilisele lisakaarele :). Ilmselt on Alar nüüd eest pääsenud ja vajutan veel rohkem. Kaheteistkümnendast punktist välja joostes tuleb mulle vastu … Alar. Vahe on hoopis veidi suurenenud, sest Alar on enam-vähem samasuguse lisakaare jooksnud.

Kuna otsest silmsidet enam pole, siis pean lihtsalt vigadeta finišisse jooksma, aga … astun õnnetult mingisugusesse sambla all olevasse väiksesse auku nii, et vasak hüppeliiges ragiseb. Teen uhke kukerpalli ja püsti tõustes kisub silme eest kergelt mustaks. Lonkan mööda metsa ja jõuan õnneks sihile, kus ennast uuesti paika saan. Punkti jõuan samaaegselt Alariga.

Jalg teeb kõva valu ja võitlusvaim on kadunud, võtan eesmärgiks veidi aega üritada koos Alariga joosta, et vähemalt järgmised mehed mind kätte ei saaks. Teel 18-ndasse punkti näeme, kuidas M45 rong Masti juhtimisel tõusu võtab, võrreldes meie kahega, käib seal ikka tõsine võitlus.

Meil, vastupidi, laseb Alar nüüd tempo päris alla. Vaatan, mis viimane etapp pakub – suunaga läbi lohu ja üle künka järgmisse lohku, kus peakski punkt olema, lihtne. Ilmselt vaatab ka Alar viimast etappi, igatahes ärkame siis, kui kõrvalauku oleme jõudnud. 30 sekundit viga.

Eelviimase punkti võtab Alar küll enne mind, aga minu üllatuseks jätkab suhteliselt rahulikult. Nojaa, tema lõpukiirenduse juures võib ta seda vist endale lubada. Tõusul kiirendan Alarist mööda ja märgin viimase punkti enne Alarit. Viimasel, finišitõusul panen veel veidi juurde ja asfaldisirgele jõudes olen Alarist umbes 30 meetrit ees. Finišisirgel pilk üle õla ja näen, et Alar on alla andnud – kergelt kuidagi, lõpetan juba rahulikult. Tuligi võit. [tulemused]

Sunday, October 04, 2009

jesss

Suunto Games 2009 [04.10.2009 13:30 (GMT +3)]

Üks pilt ütleb nagunii rohkem, kui kolm lehekülge teksti, nüüd saab rahus afterparty-ga alustada. Siiski …

… kingitud hobuse suhu pole küll ilus vaadata, aga äkki teab keegi, mida võiks teha sellest minu käes olevast mustast kilekotist leitud SPORT EPIL vaharibadega meestele – jalgadele ja kehale, loodud spetsiaalselt jalgade, torso, käsivarte ja selja täiuslikuks epileerimiseks, nagu juhend ütleb  … ja XL suuruses T-särgi kasutamiseks pean kah omajagu fantaasiat rakendama :).

Saturday, October 03, 2009

Suunto Games, esimene päev

Kui öösel mõned korrad üles ärkan, siis pole ilma ollagi – sajab ladinal vihma ja termomeeter näitab +6° C. See-eest hommikul ärgates paistab õues päike. Hinges niiväga päikest ei ole, tunda annab eelmise õhtu pikaleveninud Helin-Mari Arderi kontsert NO99 kohvikus, mis iseenesest oli küll suurepärane, aga mitte meie tervisele. Õnneks on Suunto Games stardid piisavalt hilja, minul 13:35 ning Maarel lausa 14:25 ja sõit Läsnale pole niiväga pikk.

Suunto Games, esimene päev Rada 9.68 km ja 25 kontrollpunkti. Alustan ilusasti, aga siis teen nii teise kui kolmanda punktiga 30 sekundit viga, kui üritan otse, läbi võsa ja tuulemurru tungida. Järgmine suurem viga tuleb seitsmenda punktiga, kui etapi jooksen väga hästi, aga enne punkti ei loe korralikult kaarti ja teen 1:30 lisakaare. Ka punktid seitse-kaheksa läbin ebakindlalt, haakide ja seisakutega – kokku vigu 30 sekundit. Üheksanda punkti juures ei loe legendi ja ei oska oodata puude vahele peidetud punkti – jooksen alustuseks punkti kõrvalt mööda ja teen korraliku lisakaare, enne kui punkti üles leian – minut.

Enne punkti number 13 jookseb mulle vastu Andres (Karilaid), ning tema eeskujul valin mingis meeltesegaduses ringijooksu variandi ja hävin sellega vast 30 sekundit. Väikesed näpuvead tulevad ka punktidega 17 ja 18, aga paar seisakut ja kaardivaatamist päästavad suurematest vigadest, kokku jätan siia umbes 20 sekundit. Edasi sujub kõik ilusti kuni eelviimase punktini, mis tundub piisavalt lihtne. Korralikult suunda kontrollimata teen 20-sekundilise, rumala lisakaare.

Kokku pea viis minutit vigu, aga endale suureks üllatuseks olen teine, kaotades Tarvole küll veidi üle kahe minuti, aga edestades Abramit minutiga. Näis mis homme …

postkastid Läsna külas [03.10.2009 15:47 (GMT +3)]

Friday, October 02, 2009

tunne koduümbrust

Rocca al Mare rannapromenaad [01.10.2009 18:05 (GMT +3)]

Kuna Maare organiseeris tänaseks Salme Kultuurikeskusesse teatrikülastuse, siis oli valida, et kas teeme enne päris kultuuri hästi kiiresti ka veidi kehakultuuri või siis mitte. Jäi nii, et aja kokkuhoidmiseks läksime kodust jooksma, Maare Kalamaja kalmistuparki ning mina otsustasin ära vaadata Rocca al Maare rannapromenaadi.

Tegelikult sain esimesed positiivsed emotsioonid juba Stroomi metsa jõudes, kus kena saepurune tervisering. Stroomi metsast algab siis rannapromenaad, mis viib Rocca al Maare kergliiklusteedeni ning mille kahtlemata kõige tähelepanuväärsem osa on pikk-pikk sild. Nüüd on lühenenud teekond kodust Rocca al Maare tervisekeskuseni viie ja poole kilomeetrini.

Boonusena avastasin tagasiteel, et tegelikult ei peagi Stroomi metsa jõudmiseks väga palju mööda tänavaid jooksma, tegelikult on kohe pärast Ristiku tänava viadukti võimalik keerata tänavatest eemale, elektriliini alla, mida mööda on tegelikult võimalik Harku metsa välja joosta.

Nüüd peaks mõnel päeval minema ja vaatama, kas Kalamaja kalmistupark on tõepoolest nii kena, nagu Maare seda kiidab.