Saturday, March 31, 2007

ärevus sees

Juba eilsest õhtust on kerge ärevus sees - täna õhtul, kell 23:00 stardime ju selle aasta esimesel seiklusvõistlusel. Ja mitte niisama seiklusvõistlusel, aga Lätis! :)

Asjad on koos ... ainult et Maare keedab ning küpsetab eilsest õhtust saadik. Mitte ei saa aru, mis tal plaanis - Läti võistlusel on kontrollajaks 13 tundi 37 minutit ja 24 sekundit (mingi Läti euronali vist) - selle aja peaks ju mõne geeli ja spordijoogiga välja vedama. Mõnel meist tuleb vist gurmaanlusseiklus ;) ...

Friday, March 30, 2007

Midagi seiklejatest veinisõpradele

Midagi mõnusat kõikidele veinisõpradele:

Discover the vines in your wine

Väga kena väljanägemisega leht www.findthevine.com aitab leida veine Appellation d’origine contrôlée (AOC) või veini nime (nimeosa) järgi. Näitab veinipiirkondi marjade, mõisate ja ma-ei-tea-veel-mille kaupa Google Map kaardirakendusel.

Discover the vines in your wine Google Map

[via Mapperz - The Map and GIS News Source Blog]

Thursday, March 29, 2007

Riisipere - Haapsalu

tankimas Teisipäeval külastasime ´vaba meest´, Mamburit. Kuna Mambur elab Haapsalus ja teatavasti on tehtud Riisiperest Rohukülla tervisetee, siis otsustasime oma elu veidi raskemaks teha ja sõita Haapsallu jalgratastega.

Näpistasime siis veidi tööpäeva lõpust, et jõuda kell 16:00 väljuvale Riisipere rongile ja kimasime kodust Jalgratastega Balti-Jaama. Ausalt öeldes ei mäletagi, millal sai Eestis viimati rongiga sõidetud ... Maare arvas, et tema vist polegi elektrirongiga sõitnud. Aga kogemus Elektriraudteega oli positiivne, vagunis olid lausa spetsiaalsed, rataste hoidmise kohad ja jalgratta vedamise eest ei küsitud isegi mitte raha!

mitte just liiga käänuline tee :)Kell 17:21 alustasime Riisiperest sõitu. Ei saa öelda, et maastik just väga vaheldusrikas ja mägine oleks olnud, aga põnev oli sellegipoolest. Tunne oli, nagu oleks rongiga sõitnud ainult selle vahega, et igal ajal võis peatusi teha :).

Esimese peatuse tegimegi veidi peale Turbat (või pigem veidi enne Ellamaad, seal kus Haapsalu maantee läheb üle raudtee) Ellamaa tanklas, kus tankisime endid. Edasi läbi Risti ja Palivere. Paliveres Ristub raudtee (vabandust, ENDINE raudtee) uuesti maanteega aj läheb selle alt läbi. Taeblasse jõudes (19:23) hakkas päike juba tuntavalt silmapiirile lähenema. Kuna GPS näitas sellises tempos jätkateks meie saabumise ajaks 20:30, siisi pidime tõstma veidi kiirust, et mitte pimeda peale jääda. 25 minutit hiljem keerasime juba raudteelt maha ja veel 2 minutit hilem oli ka päike loojunud. Ja minut enne kaheksat olime kohal, just täpselt veidi enne seda, kui päris hämaraks hakkas minema.

Palivere raudteejaamHea tee on igatahes valmis tehtud! Mitte liiga käänuline, kokku Riisiperest Haapsaluni umbes 10 käänakut :). Ja kohalikku rahvast oli üllatavalt palju liikumas, kes jalgrattaga, kes joostes, kes keppidega või lihtsalt jalutamas. Meil tuli kokku 54.1 km ja 2:38:10, keskmiseks kiiruseks 21 km/h.

Läbimata jäi ainult lõik Haapsalu - Rohuküla ... tuleb vist uuesti minna :P.

[updated] ... ja muidugi pildid ja track ...

Monday, March 26, 2007

The Tomahawck Brothers

The Tomahawk Brothers, Ortopeediline lugu.

Sunday, March 25, 2007

Salme

Et peale eilset rattasõitu otsustasime sauna ja jalgpalli kõrvale mõlemad ka veini nautida, jätsime oma nelja- ja kaherattalised Veskimöldresse. Egas midagi, täna tuli siis sinna jäetud varale järgi joosta. Heiti kiiremini ees ja mina vaiksemalt, omas tempos järgi.

Juba eelnevalt Heiti poolt avastatud vana raudteetammi oli mõnus minna - jooksed küll ju tegelikult läbi linna aga oled nagu kogu aeg metsavahel. Liiklust pole ja mõnus pinnastee asfaldi asemel. Ilm oli ju ka hea soe ja see oli meelitanud välja arvukalt rahvast - esimene grill oli üles seatud Pelgurannas graazikooperatiivis: suur naine vehkis ägedalt grilli kohal, avatud garaaziuksest paistis kaetud laud:)) Alates Stroomi metsast kuni Õismäeni välja, oli ikka mõne kännu või veetrassi otsa seltskond või pere enda istuma seadnud, seega ka oli, mida vaadata:)

Olin just jõudnud Õismäeni, üle Ehitajate tee ja jooksnud kuni peale Akadeemia teed raudteetammil jälle rööpad algasid. Seal jäin seisma ja pidasin aru, et kas minna otse edasi või keerata suund Kadaka tee poole. Kõnniteelt tulid kaks naist, üks kottidega ees ja teine aeglaselt, kuidagi pooleldi külg ees, upakil liikudes järgi. Minuni jõudes palus viimane abi - olevat läinud kodust kaugemale poodi, ostnud sealt naabri tarvis kolmeliitrise purgi tomatimahla ja äkitsi juhtus midagi seljaga - no kohe ei saa sirgeks ja jube valus on.

Võtsin siis tädi käevangu ja hakkasime tasapisi tema kodumaja poole liikuma. Vaevaliselt läks see teekond küll, tädi värises üleni ka kaebles pidevalt. Kaasasolev vene sõbranna seletas  ägedalt, kuidas ta on nüüd terve tee pidanud teise kolmeliitrist purki tassima ning et oli nüüd ikka vaja nii kaugele poodi minna.

Noh, olgem ausad, mõlemast õhkas mõõdukal määral ka joovastavaid aure.. Salme, see minu talutav seletas, et on nelikümmend aastat koolis õpetaja olnud, käinud õpilastega ka välismaal ja puha. Mees oli meremees, sellest ta läks lahku, aga eelnevalt olla sünnitanud kaksikud poisid. Üks neist olla kahepäevasena hinge heitnud. Teine elanud tubliks meheks, saanud Tolliameti ülemuseks (?!), kui ükskord Õismäel autoga koos õhku lastud. Tütar on tal ka - töötab Sadama Rimis puuviljaosakonnas ning lahutab oma mehest. Ja Salme teine mees surnud viiekümne ühe aastaselt. Jah, ja naaber, tema elab samuti üksi, on lihtsalt sõber aga aitab Salmet. Aga kuna naabril veri paha, siis Salme otsustanud minna ja osta talle tomatimahla. Kodu lähedale poodi aga ei tahtnud minna, seal on venelased ja neid ta ei salli (hmm.. sõbranna Valja rääkis ainult vene keelt..). Ja nüüd selline lugu.. jumal kui piinlik, arvas Salme. 

Sättisime endid siis kuskile pingile puhkma. Sõbranna võttis kotist ilma sildita Sprite pudeli ja jõi sealt midagi... Suitsud olevat küll, aga tikke pole, no küll on lugu!

Salme arsti kutsuda ei lubanud, kui 112 numbri valisin, hakkas kõva häälega protestima, et tal pole nii hästi riides.. nojah. Olin päris nõutu- no mida ma siin selle Salmega siis peale hakkan. Külm hakkas juba, ja käsi, millele Salme toetus, väsis kangesti. Helistasin siis Heiti appi, kes parasjagu Veskimöldresse autoni jõudis. Kuni teda ootasime, sain veel tuttavaks kellegi Oti elukäiguga, kes elas trampliinidel ("Sa ju tead kus need on, onju") ja igavese tänu ette kätte ("jumal näeb, et Sa oled hea, tulgu sul palju lapsi" ning "kuidas ma küll Sulle tasun, kirjuta mu telefoninumber ülesse, ma vajadusel aitan igati, õmblen näiteks ja ..").

Kui Heiti tuli, võtsime Salme, kes liikus juba üsna kabedalt, kahevahele. Kodumaja oli õnneks lähedal, kolmas trepikoda ja kolmas korrus. Salme vinnas ennast usinasti trepikäsipuud ja minu tuge kasutades ülesse, kui Heiti vabastas samal ajal sõbranna koormavast kolmeliitrise purgi kandamist:)) Trepikoja ukse käskis Salme kinni panna, sest majas elavad jõukad. Tema üksi on vaene. Ja ärgu me pahandagu, koristada ta jõudnud ei ole. Jah, ei tea, kas koristamine nüüd oleks selles korteris suurt aindanud.. aga tütre, poja ja mehe pildid olid puhvetikapil ilusasti raamitud. Ega Salme pole ometi mingi hirmus inimene! 

Siis saabus tänu ja härdusmoment, Salme pakkus raha, siis ütles, et annab mulle vähemalt musu. Lahkumine läks kiireks.. Salme jõudis haigest seljast hoolimata kärmesti uksele ja hõikus meile veel trepikojaski tänusõnu järgi. Jah, küllap jumal näeb ja meeles peab.

Friday, March 23, 2007

see ei ole vanasõna

Mida teha juhul, kui sinu korteri tualeti lagi tilgub ja sa lähed ülemisele korrusele, kus on kodus noor tüdruk sülelapsega. Sa vaatad üle tema tualeti, mis asub sinu oma kohal ja kus esmapilgul tundub kõik korras olevat. Siiski on kahtlus, et tema veetoru, seina taga, jookseb:

1. Sa keerad tal korteris vee kinni, hoolimata vastuväidetest.

2. Sa võtad relaka ja lõikad tema kipsplaadist tualeti seina sisse augu, et kontrollida torude olukorda (nüüd jääb üle loota, et torud TÕEPOOLEST jooksevad, muidu kaotad sa kogu oma väärikuse :).

3. Kannatad ära.

Meie otsustasime kannatada hommikuni, lootuses et hommikul meie voodi ümber veel ei laineta. Kui siis ikka tilgub, siis tuleb minna vist naabrite seina kallale :( ...

Eesti rahva vanasõna

„Ära mine treenimatuna Otiga trenni”. Mina käisin teisipäeval ... ja isegi veel täna, joostes olid jalgades „klombid”. Tänud, Ott.

seiklusspordi hooaja avamine!!

Ühesõnaga, nüüd on nii, et planeerime järgmisel nädalavahetusel avada seiklusspordi hooaja. Randy nimelt uuris kuskilt välja info Lätis toimuva seiklusvõitluse kohta 31. märtsil ja meil läksid silmad kohe põlema :)

Täpsem toimumiskoht on Ogre ja võisteldakse 3-4 liikmelistes segavõistkondades (kui neljane, siis peab arvestama, et kanuuetapil keegi liigub joostes ilmselt). Alad nagu ikka: jalgsietapp, ratas ja kanuu. Kokku u. 100 km ja kontrollaeg 12 tundi. Start 31. märtsil kell 23.00. Just paras treening hooaja ettevalmistamiseks :)) Täna on välja pandud ka inglise keelne info siin.

Praegu on nii, et Heiti, Randy ja co teevad ilmselt oma tiimi. Vaprast KAMist on praeguse seisuga kaks huvilist: Ave ja mina ning meheotsingud käivad (soovijatel palun märku anda!! :)) Kui keegi on veel huvitatud seiklusspordi hooaja avamisest Läti moodi :))), siis palun: maare@planet.ee. Isegi kui pole täit võistkonda - ehk saab soovijatest veel mõne tiimi kokku panna ja hakata transporti vaatama!

Tuesday, March 20, 2007

rattahooaja avamine

Pühapäeval sai kokku lepitud, et kui täna just väga kole ilm ei ole, siis avame jalgrattahooaja. St. mina avan jalgrattahooaja ja sõber Ott aitab avada, kuna temal see juba ammu avatud :). No vaatasin ma seda ilma täna ja väga kole ta ei tundunud :), kella viie ajal veel +9°C.

Tööpäeva lõppedes tulin siis kiiresti koju, et kella kuueks, nagu kokku lepitud, Kadriorgu jõuda. Loomulikult ei jõudnud - ikkagi hooaja esimene jalgrattasõit - kõigepealt vaja leida talveks ära pakitud riided. Siis vaja kruvida jalgrattalt maha sügisesest X-Kaato seiklusvõistlusest külge jäänud pedaalid ja siis sinna asemele clip-id. Siis pumbata täis jalgratta kummid. Siis kinnitada jalgratta külge GPS :). Siis panna jalga rattakingad, pähe kiiver ja kiirelt uksest välja ning teele ... krt, teel olles sai selgeks, et kiiver ununes suure kiirustamisega.

Niisiis, sadamast läbi, mööda Tuukri ja Nafta tänavat mere äärde. Mööda kose teed, korraks läbi ka Maarjamäelt, kus meiega liitub veel üks rattur - Arti. Mööda Lükati teed kuni Kloostrimetsa teeni, siis Teletorni eest läbi kuni Pärnamäe teeni. Siis Muuga teed, Kallavere teed ja Maardu teed Uus-Sadamani. Edasi jätkame juba Jõelähtme vallas, läbi Kallavere ja Ülgase. Lõpuks Ott halastab ja Ülgasest keerame Rebala peale. Tagasi mööda Peterburi maanteed, Vana-Narva maanteed, läbi Iru ja Lasnamäe Lauluväljakuni, ja ... kodus!

GPS näitas 51.90 km, max kiiruseks 47.2 ja keskmiseks kiiruseks 27.1 km/h. Lisaks veel 143 meetrit tõusu. Polarist lisaks keskmine pulss 150 ja max pulss 171. Sõidu kestus 1:56:08. Track kah - planetis.

Ja veel - Maare käskis lisada, et tema avas kah jalgrattahooaja. Küll minust eraldi, kuna ma olla uksest välja jõudes kohe sellise ajuga minema pannud, et selleks ajaks, kui Maare välja jõudis, olin mina juba kadunud olnud.

Saturday, March 17, 2007

tsiteerides klassikuid ...

Toraja matused ... poisid tarbimas kohalikku palmiviina.

... peaks ütlema et - TEHTUD! Aga tegelikult on nii, et Indoneesiast ei kirjuta me oma kodulehele küll mitte silpigi juurde ja 295 fotot on samuti umbes poole rohkem, kui algselt oli plaanis sinna fotosid panna ... aga eks need pildid saanud Indoneesias veedetud aja jooksul vägagi kalliks :). Näiteks üks meie kõvemaid elamusi, lend Adam Air-iga Surabayast Makassarisse, kui lennuk äikesetormi kätte jäi ja ... Maare ütles, et selle kõige-kõige elamuse ajal oli tal olnud enim kahju kaotsi minevatest fotodest :).

Aga see pole veel kõik :). Lisaks sellele õnnestus meil meie ´pulmafotograafilt´ Toomaselt välja meelitada ka pulmas tehtud fotod, ja need koos mõnede teiste autorite fotodega samuti üles panna.

Lisaks tahaks veelkord (või pole me seda veel teinudki?) tänada kõiki sõpru, kes aitasid meie (pulma)õhtusöögi muuta ainulaadseks ja meile vägagi meeldejäävaks.

Thursday, March 15, 2007

St. Petersburg

Tööasjad tõid mind täna õhtuks Neevalinna. Päeva ehedaim elamus oli hiline lõuna-õhtusöök armeenlaste šašlõkikohvikus. Kuna kellaaeg oli nelja paiku, siis oli külastajaid suht vähe: Ühes lauas istusid neli meest ja jõid viina (tõsi, sõid kah :)). Teises lauas istusid mees ja naine, ning lisaks toidule oli laual ka kuus tühja õllepudelit (kusjuures õlu maksis 80 rubla pudel).

Sel ajal, kui ma oma kanašašlõkki ootasin, tuli külastajaid juurde: Kõrvallauda kolm meest, kes tellisid alustuseks pudeli viina. Akna alla kutt, kes võttis õlle. Järgmisse lauda mees ja naine, kes võtsid pudeli viina ja kaks õlut. Seina äärde kaks meest ja naine, kes tellisid samuti pudeli viina ja kaks õlu. Edasi tuli riburada pidi veel rahvast, suurem enamus alustas alkoholist ... kohvik!

Tõe huvides tuleb mainida, et ma võtsin kah toidu ootamise ajaks õlle - sain uue riigi oma õllede nimekirja - Armeenia, õlle nimi oli muuseas KOTAYK, pole aimugi, mis see võiks armeenia keeles tähendada ...

Wednesday, March 14, 2007

enesetunne paraneb

Laupäeval hea hoo sisse saanud, käisime Maarega jooksmas ka pühapäeval. Mina jooksin kodust Veskimöldresse ja seal siis juba suurema pundiga ühiselt Harku ring. Aga kodust Veskimöldresse jooks oli huvitav. Nimelt pole ma kunagi mõelnud, et sirge tee, mis läbi Stroomi metsa jookseb, on vana raudteetamm ... ültetades Paldiski maantee jätkub piki Kõrgepinge tänavat, Norma ja Loomaaia vahelt kuni Ehitajate teeni. Edasi Järveotsa tee ja Kadaka tee vahel üle Akadeemia tee, üle Kadaka autoturu ja jõuabki tähetorni tänavani.

Pelgasin, et kas sealt saab ikka läbi ja keerasin igaks juhuks Ehitajate teele ja sealt piki Kadaka teed. Aga kuni Ehitajate teeni on raudteetamm vägagi hästi joostav. Kokku siis 22.8 km. Kuna GPS oli kaasas, siis panin track-i ka planetisse.

Esmaspäeval olid minul jalad igatahes täiesti kanged ja nii möödus õhtu ainult remonti tehes, aga selle eest täna tegime järjekordse, tervistava jooksu, mina seekord kodust Piritani ja ümber Lauluväljaku tagasi. Enesetunne on muutunud tunduvalt paremaks.

Õhtul siis jälle remont ... ning lõpuks ometi sai saetud ka garderoobi külgsein õigesse mõõtu ... homme panen garderoobi lõplikult kokku ... loodetavasti.

Monday, March 12, 2007

kuidas vähem kui kolme minutiga mp3 mängija saada ...

Tegelikult sai kõik alguse juba reedel, kui helistas sõber Rando ja küsis, ega me ei tahaks teda veidi aidata. Vestluse käigus selgus, et aitamine seisneks selles, et mina jookseksin Rando asemel mingil tema sõbra kliendiüritusel 1000 meetrit ja Maare kah kellegi asemel 800 meetrit. Suutsin kuidagimoodi jah-sõnast kõrvale hiilida :) ...

... aga ega Rando pole ilmaasjata kõva müügimees - õhtul kodus teatas Maare, et andis Randole nõusoleku ja mitte lihtsalt - selgus, et mul homme lisaks tuhandele meetrile kavas ka kaugushüpe!

Tänu töiselt kiirele laupäeva hommikupoolikule jõuame Tallinna Spordihalli nii, et meeste kaugushüpe juba käib. Esimese hüppe teen ilma mingi soojenduseta - viimati hüppasin kaugust vist keskkoolis - hüppel kaldun nii tugevalt ette, et suudan suurivaevu vältida pea ees kasti maandumist :). Kuna samm pole paika sätitud, siis teen teise hüppe valelt jalalt ... kolmanda hüppe järel tundub, et mõni järgmistest hüpetest võiks ju ka välja tulla, aga katsed on selleks korraks otsa saanud ...

Nüüd siis Maare (alias Birgit :)) kord joosta 800 meetrit, mis tal ka suurepäraselt õnnestub. Tuleb välja, et Rando on teistelegi kõva müügitööd teinud - Birgitile olevat mantud kujutluspilte mõnusast rahulikust perespordipäevast. Noh, kohal on küll Batonaator ja lastel lõbu laialt, aga isad-emal kihutavad selle eest, silmad punnis peas :).

Viimaks minu 1000 meetrit. Tänu Rando edukale esinemisele eelnevatel aladel, pääsen tugevuselt teise jooksu. Varasemast ajast mäletan, et see 1000 meetrit oli ainult üks pikk kannatamine ... ilmselt on oskus pingutada rooste läinud, sest peaaegu jooksu lõpuni on enesetunne päris hea :). Aga aeg 2:59.86 annab oma jooksus esimese ja kõikide jooksude peale kokku teise koha.

See mees, kes mulle medali ja mp3 pleieri üle annab, palub viisakalt Randot tervitada - ta pidavat Randot hästi tundma :). Tervitan siis siinkohas Randot :).

reedeõhtune gurmaanlus

Kui päris algusest alata, siis peale Inoneesiast tagasitulekut tööle minnes, ootas mind töölaual lillekimp, pakk uue perekonnanimega visiitkaarte ning kaart, kuhu sisse töökaaslaste poolt kirjutatud head soovid ning: "nautige õhtusööki Eesti parimas restoranis Stenhus. Helistage vaid ja leppige kokku eelistustes. Kõige muu eest on hoolitsetud."

Jah, seda õhtusööki me siis reedel nautimas käisimegi. Super! Alustuseks juhatati meid muust rahvast eemale, otse veinikeldri sissekäigu juurde, kuhu oli kaetud laud kahele, roos, küünlad ... Rainer, meie sõbralik teenindaja ütles kohe, et menüüd meile ei antagi, tuleb seitse (?!) käiku kuid las need jäävad üllatuseks.

Tegelikult esimene käik ei olnudki esimene käik, nagu tuli välja. Hoopis ülatussuupiste kokalt. Liual: suitsupardi carpaccio, itaalia sink meloniga ja foie gras, loomulikult :) Kõrvale suurepärane Pinot Grigio, pärit Itaaliast Friuli Grave piirkonnast.

Siis ka esimene käik: värsked austrid kalamarja-sibulasalati ning sidrunivahuga. Järgmisena kreemjas kartulisupp, rosmariinivahu ja krevettidega. Mmmm ... Suitsupardi carpaccio mingite keerulise nimega seente ja värske salatiga. Ja siis oli aeg vahetada valge vein punase vastu.

Seekord hispaanlane. Selline mõnus, sobis hästi kahe põhiroaga: grillitud tuvimaks karamellitud õunte ja trühvlikastmega ning tuunikala steik. Mõlemad sellised täpselt küpsed, just veidi vähem oleks juba toores, veidi küpsem aga kuivapoolne. Maitsemeel ütles vau! kõht ütles, et enam ei jaksa ... aga kaks käiku olid veel ees.

Veelkord veinivahetus - selleks korraks siis dessertvein, selline mõnus, nautimiseks mitte liiga magus. Kõrvale kolme sorti sorbeed ning lõpetuseks kohv ja dessert ilmamilleta üks söögi koht pole küllalt peen - creme brulee.

Jah, Stenhus on oma hõbelusikad auga välja teeninud. Sügav kummardus töökaaslastele. See õhtu jääb meelde ...

Thursday, March 08, 2007

uusi vidinaid

Nagu Maare juba mainis, on meie peres üks uus vidin, mis mulle sünnipäevaks kingiti.

Uueks vidinaks on siis Garmin GPSMAP® 60CSx ja see on juba pälvinud nii mõnedegi vaimustuse. Näiteks Mamburil läksid silmad põlema, kui näitasin talle manualist kohta `Jumpmaster` :). Ja arvesse ei võta me mõnede isikute kriitikat: Näiteks Leek arvas, et tema Mac-iga kokku sobimiseks, peaks GPS olema valge. Ja Maare arvas (arvab vist veel siiani), et ma pühendan GPS-ile liiga palju aega ja tähelepanu :).

Täna katsetasin siis, et kas on ka väärt riistapuu ... on. Tegin (selle talve viimase?) suusasõidu Pirital ja panin tasku ka GPS-i. Sõitsin kolm ringi ja tulemused on väga head - enamuse ajast jäi täpsus 10 meetri piiridesse, lagedal veelgi täpsem, metsas vahel veidi suurem kõikumine. Kui vaadata ringide pikkusi, mis GPS mõõtis - 5.25, 5.27 ja 5.24 - erinevus maksimaalselt 30 meetrit. Sportimiseks ja matkamiseks väga hea :). Panin GPS track-id ka planetisse.

GPS andis ka mõned suusatamise andmed:

** Speeds in ACTIVE LOG **
Average Speed: 15.9 km/h
Maximum Speed: 51.2 km/h
Minimum Speed: 3.0 km/h
Total Time: 01:00:50

** ACTIVE LOG **
Cartographic Length = 16.137 km

Lisaks siia siis andmed Polarist:
Energy: 1137 kcal
Heart rate average: 160 bpm
Heart rate max: 171 bpm

Ja muidugi tervitused kõikidele naisterahvastele pidupäeva puhul, eriti minu oma abikaasale :) ... hmm, sain just 37 aastaseks ja esimest korda saan niimoodi öelda :) ...

Wednesday, March 07, 2007

Indoneesia ...

Oeh, lõpuks sai kontrollitud ja üles riputatud meie Indoneesia reisi päevik ning mõned huvitavamad kohad märgitud ka kaardile. Pilte paneme veel juurde (seda küll ei tea, millal) aga muuga on ok. Aadress on endine ...

Huvitav, kas tänase `innukuse` ajendiks oli Garuda Air lennuõnnetus Yogyakarta lennuväljal, kus hukkus 21 inimest ... või siis teisipäevane üle kuue magnituudine topeltmaavärin Sumatral, kus hukkus 70 inimest ...

... pärast meid tuleb mitte ainult veeuputus ...

Sunday, March 04, 2007

Sünnipäevalaual võileivatort on ..

... otsas tegelikult juba. Palju õnne!

Seoses sünnipäevaga on meie koju lisandunud uus reisimiseks/seiklemiseks vajalik vidin ... aga sellest kirjutab pealik ise täpsemalt, praegu on tal sellega tegemist :)

sünnipäeva peategelane

Saturday, March 03, 2007

koristajad tööhoos ...

... ei, tegelikult lihtsalt jääkeegel ehk curling.

Käisime siis eile Suur-Sõjamäel, Jeti jäähallis curlingut mängimas (tegelikult küll rohkem vist õppimas). Meid oli ette hoiatatud, et jää peal on külm ja tuleb soojalt riidesse panna. Aga ... ehkki mäng pole just eriti intensiivne, siis sellest hoolimata satuti harjamisega nii hoogu, et nii mõnelgi oli selg mängu lõpuks täiesti märg.

Pärast curlingut nälg suur ja nii siis tulime Tööstuse tänavale kõhtu siledaks sööma. Ajasime sauna kah ärevaks, aga suures söömise-, joomise- ja piltide (Indoneesia piltide ikka) vaatamise hoos jäi saun lõpuks kasutamata ...