Wednesday, December 31, 2008

head vana aasta lõppu

... ja kõike paremat uuel aastal soovivad maare ja heiti.

suusajää

Eilne luurering Kõrvemaale oli kinnitus sellele, et suusalumega on lood halvad. Tõsi, kõik suusaringid on veel läbitavad, aga mitte enam niiväga suusatatavad. Sõitsin läbi 19-se ringi, millest vast kolmandik oli võimalik enam-vähem normaalset uisusammu sõita. Ülejäänud osa pidi läbima paaristõukega. Paar laskumist (üks enne Venemäge ja teine enne suusastaadionit) olid juba üsna kehvas seisukorras, musta maad kattis veel vaid imeõhuke jääkonaruste kiht. Soovitan teravamate elamuste otsijatele :).

Igatahes saab ring praegu päris kiiresti läbi, üritasin küll rahulikult sõita, aga sellise jää peal ei ole see kahjuks võimalik, kokku 1:04:47 ja 18.7 km. Pulss 156 / 167.

Sunday, December 28, 2008

EMV suusaorienteerumises, lühirada

Uus päev, uued mured. Kui eile oli sula, siis täna näitas auto termmomeeter kohalesõidu ajal temperatuurivahemikku -4° kuni -8°C. Kohale jõudes jäi termomeeter pidama -7°C peal. Viimane osa teest möödus kõigele lisaks kenas udus. Aga ilm oli iseenesest ilus, päike paistis.

Enamus eilsetest suusaradadest olid muutunud  üleöö uisuradadeks. Suusk ei tahtnud hästi kantida ja iga laskumine tähendas parajat akrobaatikat. Ühel laskumisel hakkasin kartma ja panin külje veidi maha, see nüüd ilus, sinaka tooniga :).

Võrreldes eilsega, läks täna juba veidi paremini, vähemalt raja esimene pool. Raja teisel poolel suutsin siiski teha paar suuremat viga, ehk siis kokku mingi kolme minuti jagu vigu. Võitja, Svajunas Ambrazas ei ole küll eriline talvine tegija, aga suvel on ta selle eest nii kõva, et ilmselt ei suutnud isegi suusad teda segada ... kaotus tuli ikkagi tibake liiga suur.  [tulemused]

Saturday, December 27, 2008

EMV suusaorienteerumises, sprint

Nüüd siis peaaegu tehtud, st. kahest päevast esimene on seljataga. Täpsemalt siis Eesti Meistrivõistlused suusaorienteerumises, sprindis, Ebaveres. Rada oli 3.43 km ja 11 kontrollpunkti.

Väga harjumatu oli üle mitme aasta kaardiplanšett ette panna ja kaardilt rohelisega märgitud suusaradu leida :). Põhilne aur läks suusakeppidega tasakaalu otsimiseks, mitte enda edasi tõukamiseks. Kõigele lisaks paar minutit rumalaid vigu.

Tulemus oli täpselt selline, mida pärast nelja korda suuskadel oodata - kaotasin kõikidele nendele, kes on talveks (korralikult) valmistunud ja võitsin enamikku „oma kaalukategooria“ mehi. Homme teen siis esimese talvise stardi Eestis klassis M35, eesmärk on medal :). [tulemused] [etapiajad]

Marimetsa raba mustvalged jõulud

Nagu eelmisel, nii ka sellel aastal leidis jõulu esimene püha meid Marimetsa rabast. Sest see imetore koht jääb ju täpselt Haapsalu, kus veetsime jõululaupäeva, ja Rapla vahele. Ja loomulikult ei saa jätta minemata, kui mõned päevad tagasi on sinu e-postkasti 360.ee poolt pistetud järgmine sõnum:

"Uskumatu, kuid tõsi - Marimetsa rabas on uisutamiseks suurepärased tingimused! Suurtel rabalaugastel on jääkihi paksus 7-8cm, jää on sile ja puhas..."

Seekordsed Marimetsa raba jõulud olid mustvalged - mis tähendas muidugi, et värvilised rabamättad olid kaetud valge lumega ja laugastel mustendas jää. Mis, eriti Haapsaltust tulles, tundus tõesti uskumatu. Peale novembris olnud lumetormi polevat Haapsalus nimelt külmakraade üldse nähtud. Aga nagu joonlauaga tõmmatult, algas lumi täpselt peale Palivere raudteesilda (kui Haapsalu poolt tulla) ja kui teelt ära raba poole keerata, läks lumevaip aina paksemaks.

Seekord siis lähenesime rabale teises küljest - Palivere lähistelt, mitte Ristilt, kust saab rappa viivale laudteele. Laudteed meil seekord vaja ei läinud, kuna lisaks matkauiskudele, olime ennast varustanud ka räätsadega (tänud Ericule ja Berdile (ikka 360.ee-st), kes viitsisid meile jõululaupäeval varustuse välja otsida) ning lootsime seega nende (s.t räätsade) abil rabas liikuda. 

Olime rappaminekuks endaga kaasa meelitanud ka Mafka ja Mamburi, seda hoolimata nende skepsisest kandva jää ja meiega rahuliku matkamise  suhtes ning hommikusele kergele torinale. Mossu, va kavalpea, tegi aga hommikul nii halerõõmsat nägu, et sai samuti matkale kaasa võetud:) Viimatimainitu nautis retke ikka täie eest, tormas metsa all ja rabas ringi ning jõudis pea kõikide rabas tehtud piltide peaelgi.

Kuna raba ääres ületasime alguses lahtise veega kraavi,  tekkis Heitil ja minulgi kahtlus, et kas nädalapäevad tagasi saadud sõnumi info tänaseks päevaks mitte vananenud ei ole. Aga laukad olid tõesti paksu jääkihiga kaetud ning see ei ragisenud isegi siis, kui Mambur jääl üles- alla hüppas:)  Kihutasime üsna mitu tiiru ühe suurema lauka peal. Vahva! Kaardi järgi pidi kaugemal veel suurem uisuplats (laugas) olema, aga Mambur oli valvas ja ütles, et ei lase meil toredat matka spordiks ajada ja nii piirdusime tunnise räätsa/uisumatkaga seekord. Las jääb midagi järgmisteks kordadeks ka. Mossu peaelgi oli Heiti järgi jooksmisest juba päris väsinud ja kõik tema neli käppa kippusid jääl joostes laiali vajuma:)

Raplas ootas meid kuumaksköetud saun ja lookas toidulaud. Jõuluvanal oli seekord habe õiget pidi ees ning ühe päevaga oli vana mingi ime kombel kõvasti juurde võtnud, sest Haapsalus kohatud vana (pildil) oli nii kõhn, et pidin talle enne laste juurde minekut mantli alla midagi toekamat selga otsima, sest muidu oleks mantlihõlmad kaks ringi ümber taadi teinud.

Väike Minna oli ilmselt  kõige parem laps olnud, sest pidi ühtelugu kingi järel käima - sel aastal olid tal ka kõik luuletused ilusasti meeles ja jõuluvanahirm oli jäänud eelmisesse aastasse. Ema esines lauluga ja õde Pille poolpoliitiliste vemmalvärssidega. Ainult Mambur oli just jõulutaadi tuleku ajaks kuhugi ära kadunud... No tema lunastas oma viisteist paari sokke (jajaa:)) hiljem välja.

Friday, December 26, 2008

Kõrvemaa jm

Tänane suusatamine Kõrvemaal oli juba puhas rõõm - kõik suusarajad sisse aetud ja lund peaaegu piisavalt.

Kuna mingis meeltesegadushoos panin end kirja Eesti Meistrivõistlustele suusaorienteerumises, siis üritasin täna võtta väga rahulikult, et olla homsel võistlusel enam-vähem konditsioonis. Aga ega see väga hästi ei õnnestunud - mõtlesin sõita rahulikus tempos 16 kilomeetrise matkaraja, aga selgus, et sellist rada enam ei ole, nüüd on matkaraja pikkuseks 19 km :). OK, sõitsin siis peaaegu selle matkaraja, no lisaks väikese tiiru Aegviidu suusaradadel - kokku tul 1:21:53 ja pea 22 km.

Pärast suusatamist otsustasime, et ei viitsi tagasi Tallinna sõita ja sõitsime Rakverre, AQVA hotel & spa-sse. Täitsa tore koht, kui välja arvata paar pisiasja: Spa oli totaalselt ülerahvastatud, põhjuseks ilmselt reede õhtu :). Kui otsustasime minna alla restoran Mezzo-sse sööma, siis selgus, et oleksime pidanud juba aegsasti endile kohad ära broneerima - reede õhtu ju :).

Õnneks leiame lähi-ümbruskonnast suurepärase kohviku, Art Café, kus suurepärased söögid ja üle tee ka vastavatud, samanimeline vinoteek.

Tuesday, December 23, 2008

44 müütilist järve ...

... ja lisaks (nii igaks-juhuks) 44 kõrgemat mäetippu, 44 sügavamat lohku, 44 põnevat teeristi ja 44 ilusat lagendikku. Kõik see sai võetud selle aasta (vist) viimases multispordilaagris, mis toimus Pannjärvel, Vokas ja Toilas. Ainsad järeleandmised, mis veidi kripeldama jäid ... 44 Eesti erinevast õllemargist jäime pidama kusagile 38 peale, no ühe õhtuga rohkem ei jaksa.

Sunday, December 21, 2008

Kõrvemaal on talv

Kõrvemaa

Üks asi on SPORT.ERR.EE portaalist lugeda, et Kõrvemaal saab suusatada, aga hoopis teine asi on Tallinnast Kõrvemaa poole sõitma hakata ...

... Maardu järv oleks justkui pingviine täis - kalamehed, kas tõesti veekogudel jää kannab ja oleks võimalik juba uisud kapist välja tõsta? Kusagil Soodla kandis on autotee juba veidi lumine ja puud lume all lookas.

Kõrvemaal on ilus, suusarada pole täna küll vaevutud saaniga läbi sõitma ja rada katab öösel sadanud lumekiht, aga ilus. Ja nüüd on selle talve esimene suusasõit tehtud. Raske, aga mõnus.

Saturday, December 20, 2008

Retseptisoovitus jõuludeks: mine Balti jaama turule...

... sest sealt võid leida igasuguseid põnevaid asju pidulauale. Aeg- ajalt me ikka käime seal uudistamas, kui juhtub just selline mõnus vaba hetk nädalavahetusel olema.

Muidugi, enamuse sealsest kaubast moodustavad odavad tööstuskaubad ja liha- ning juustusaal ei hiilga just puhtusest aga see selleks. Meie jaks on turu toredaim osa hoopis lihasaali külje all asuv pisuke lettide rivi, kus kümmekond memme- taati oma kaupa müüvad. Toredad  ja heatujulised on nad ja pakuvad oma vene- eesti segakeeles sulle lahkesti müüdavat. Heiti on juba korra meie turul käigust kirjutanud.

Peedimahlas hapendatud küüsalauke müüv taat on alati kohal, temal on pakkuda tavaliselt ka värsket koriandrit, peterselli, sibulat ja küüslaauku. Sissetehtud rõõsikad muidugi ka:) Tänagi ei suutnud me lahkuda ilma tema kuulsate hapendatud küüslaaukudeta (proovida tasub  neid kindlasti, näiteks ma arvan, et kui peaks ette tulema viinavõtmist, siis need võiksid olla küll suurepärane sakuska). Vana veel ültes, et mäletab meid eelmisest korrast kui neid ostsime:) Eelmise korra suure tünni asemel olid need tal täna tunduvalt väiksemas pütis - tea kas hakkavad otsa saama?

Lisaks ostsime küüslaauku, seda päris siin kasvatatud, mitte Hiinast toodud. ja Adzikat - võtsime kohe kolm purgikest, kõik erinevat sorti -  sobib jõuluprae kõrvale pruukida.

Üks memm müüs nelja erinevat sorti hapukapsast - tavalist, porgandiga, mädarõikaga ja .. õuntega, jah selline huvitav kapsas. Me võtsime prooviks mädarõika oma. Järgmiselt memmelt ostsime hapendatud õunu - mulle hirmsasti maitsevad ja miks mitte neid kasutada salati asemel kas prae kõrval või niisama näksimiseks. Praegu just Heiti nosib üht:)

Kolmeliitrise purgi kodus tehtud õunamahla võtsime tädilt, kes palus võimalusel purgi tagasi tuua. Tema müüs ka leedri- ehk lodjapuu marju - nii kuivatatult kui keedisena - need, tavaliselt mürgiseks peetavad marjad on tegelikult rahvameditsiinis ravivahendina üsna tuntud.

Seeni pakuti muidugi erinevat moodi: soolatud, hapendatud, marineeritud. Keedetud peedid, nii värskelt, et  veel auravad kausis. Sissetehtud kurgid, paprika, purgid kõrvitsasalatiga... no jätsime midagi järgmiseks korraks ka:) Aga tõesti, pidulauale võiks siit saada nii mõndagi huvitavat, maitsvat ja tervislikku. Mitte ei tahaks leppida mõttega, et nende toredate memmede- taatide lettiderivi asendab varsti moodne kaubandus- ja ärikeskus. Ühinen siinkohal kahel käel iir hermeliini arvamisega.

Ja pühadeelne kingisoovitus ka: Suva sokipood Kotzebue tänaval. Sokimeistrid on loonud väga laheda rahvusmustritega etno- sarja näiteks:)

Thursday, December 18, 2008

müüa aku fotoaparaadile Canon

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Tõin meie viimaselt, USA reisilt, ühele sõbrale fotoaparaadi jaoks tagavara aku. Nagu ikka selliste heategudega, tahtsin kõige paremat, aga välja tuli nagu alati, st. sai veidi vale marki aku toodud.

Ühesõnaga, kui on huvilisi, siis välja on pakkuda fotoaparaadi aku impact, analoog akule Canon NB-2LH, 7.4V 850mAh. Sobib Canoni fotoaparaatidele Digital Rebel XT / XTi, PowerShot S30 / S40 / S45 / S50 / S60 / S70 / S80, G7 ja G9.

Eesti rahas maksis aku 380 krooni, annan sama hinna eest esimesele soovijale.

Wednesday, December 17, 2008

jalutamas

Tallinna vanalinn

Eile õhtul siis plaan B ja jõuluehtes Tallinna vanalinna kiire ülevaatus. Kiire selle pärast, et jätsin meeltesegaduses kindad kaasa võtmata ja paljakäsi ei olnud erilist tahtmist väga pikalt õues seigelda. Meie üksmeelse heakskiidu pälvisid Cést La Vie poolt pakutavad toidud. Tõsi, restorani pool oli täiesti inimtühi, nii seadsime meiegi endid kohviku poolele.

Loodetavasti sain lahenduse ka üleeilsele Polari probleemile - patarei tihendiga oli kõik korras, küll aga avastati mikropragu kella korpuse ja klaasi vahel. Korpus vahetati ilma mingi jututa ja pikemalt uurimata ning kell jälle nagu uus, kui välja arvata uus mure - nüüd ei tee kell enam piuksugi :). Tuleb vist veelkord Mefo mehi tüütama minna.

Muide, jaanuaris alustatakse Polari uue ning täiustatud tippmudeli, RS800CX MULTI müüki, minu jaoks on suurimad uuendused seoses võimalusega salvestada koordinaatinfot ja kombineerida ühte treeningusse erinevaid alasid.

Tuesday, December 16, 2008

Polar jupsib

Tegime Leivoga eile kerge jooksutiiru, alustuseks veidi Pirital ja siis joostes läbi Kadrioru Kalamajja. Kui jooksu lõpus teatas Leivo, et temal tuli kokku 165 tõusumeetrit, siis minul, oh üllatust, näitas Polar tõusumeetreid 635! Graafikut vaadates olen liikunud, nagu elektrijänes, 5-meetriste hüpetega :).

jooks Pirital 081215Ei tea, kas on põhjuseks kaks nädalat tagasi vahetatud patarei, pärast mida kellaklaas treeningu ajal seestpoolt uduseks tõmbab või põhjus, et hoidsin kella tuulejopi käise all. Ilmselt siiski esimene, sest külmade ilmadega hoian kella kogu aeg veidi soojas.

Aga igal juhul suurimad tänud Leivole, olime nimelt Maarega kahevahel, kas rakendada plaani A ja minna jooksma või plaani B ja minna jõuluehtes vanalinna jalutama. Koju tulles oli ilm nii ebameeldivalt külm, et tahtsin just Maarele pakkuda plaani C ja lebotada kodus (ma väga ei kahtle selles, millise plaaniga Maare kõige paremal meelel oleks nõustunud :)), aga õnneks jõudis Leivo oma pakkumisega napilt ette.

Igatahes oli joosta väga mõnus, mis näitab veelkord, et minusugusel, laisal inimesel on treeningu kõige raskem osa riietumine ja enda kodust välja ajamine :). Minul kell näitas kogu treeninguks 17.6 km, pulsiga 154 / 172.

Sunday, December 14, 2008

rattasõit, Leivoga ikka

„mis kell sul täna lennuk läheb?“

„ee ... ma täna ei sõida Rootsi ...“ vastan ettevaatlikult.

„ok, aga ega me täna väga pikalt sõita ei saa“.

„Jess!“ mõtlen endamisi.

Kuna minu jalgratta kett ragiseb pärast viimast sõitu hirmsal kombel, siis teeme Leivo juures kiire, keti määrimise peatuse.

Sõidame Pirita kaudu Kallaverre ja seal Ülgase karjäärides erinevaid singleid. Ilm on täna ideaalilähedane, paistab päike ja külma näitab Leivo rattakompuuter -0.5 ... -1.5°C. Võtan seekord asja rahulikult ja ei lähe Leivo kiirendustega kaasa. Tänu sellele täna väga raskeks ei lähegi, aga tagasi sõites, Pirita teel, jätab Leivo mind päris kaugele.

Pirita teel näen täna jälle ühte veidi eriskummalist jooksjat ... ei suunurgas tal sigaretti tossamas ei ole ... aga lisaks pole tal ka ülevalpool vööd ühtegi riideeset seljas. Ja õhutemperatuur on ju miinuses? Tagasi koju jõudes on aega kulunud 3:14:50 ja läbitud 63.73 kilomeetrit [teekond].

Veel, eile üritasin leida Matkasport Tartu maantee kauplusest endale rattasõiduks eriti sooje sokke, aga müüja poolt soovitatud (ok, soovituse ma kauplesin ise välja, sest müüjal puudus seisukoht sokkide kohta) Lorpen SNK (Ski Nordic Thermolite) küll eriti soojem ei tundunud.

Monday, December 08, 2008

SAS

Pagan, ma ju tean et Rootsi siselendudele tuleb pagas ise Arlandas ühelt lennukilt teisele tassida ... Millegipärast jäin eile ikkagi uskuma Tallinna Lennujaama registreerimislaua tüdrukut, kes väitis, et pagasi saan kätte Ronnebys. Eile igatahes ei saanud, vaatame, ehk täna.

raske rattasõit

Kuna õhtul pidin olema juba kuue paiku lennujaamas, siis plaanisime Leivoga teha enne seda väikese jalgrattatiiru. Veidi enne kella ühte oli Leivo minu juures ja läks sõiduks.

Algul Stroomi metsa ja sealt mööda Paldiski maantee äärset jalgrattateed Kakumäele. Kakumäel kohtume ühe sportlasega - meile jookseb vastu, täietsi jooksumehe sammul, üks tüüp, sigarett suunurgas tossamas!

Tabasalu mäest üles vändates on tunnen esimest korda, et on raske. Õnneks keerame edasi panga servale väiksematele radadele, kus Leivo veidi tempot alla võtab. Jätkame algul panga peal ja siis panga all, ümber Muraste kuni Viti suvilakooperatiivideni. Aega on kulunud juba 1:53 ja nii otsustame, et paras aeg tagasiteele keerata. Vääna poole sõites, kui kiirus kergel tõusul läheb juba üle 33 km/h, tunnen et nii ma kaua ei kesta ja palun Leivo veidi tempot alla lasta ... mida ta ka veidi imestunult teeb ... „ometi ju nii mõnus asfalttee“.

Enne Väänat keerame Vääna jõe äärde ja ja jätkame mööda väiksemaid kruusa ja pinnasteid. Maa on veidi külmunud, Leivo rattakompuuter näitab -2°C, lompidel on jääkirme. Natukene on küll kergem, aga Harkusse jõudes olen ikkagi nii kustunud, et asfaltile jõudes otsustab Leivo mind vahepeal lükata, et tempot kiiremaks saada.

Harku järve juures heidab Leivo pilgu spidomeetrile ja küsib ettevaatlikult: „mis kell see sinu lennuk õieti minema pidigi?“. Viskan kah pilgu kompuutrile ja - kell on juba 16:57! Helistan kiirelt Maarele ja lepin temaga kokku kohtumise loomaaia peavärava parklas, lasen Leivol rahus kodu poole sõita ja tiksun ise tasakesi loomaaia poole.

Parklas saan Maaret umbes viis minutit oodata, selle ajaga hakkab nii külm, et hirmus. Võimlen ja sörgin sooja saamiseks. Vahetult enne Maare kohalejõudmist viskan pilgu kellale ja ... 16:05 - muidugi, rattakompuutri kell töötab veel suveajal, sama ilmselt Leivol.

Nüüd pole enam kuhugi kiiret, jõuan kodus rahulikult pesta ja süüa. Kokku siis 3:04:24 ja 60.2 km. Olen päris väsinud. Teekond kah.

Sunday, December 07, 2008

Surul keppimas

Kolmapäevases spinningus otsustasime, et nädala vahetusel võiks minna avastama mööduva hooaja viimasel Xdream-il läbitud paiku. Jätsime autod Sillamäele, ehk siis kohta, kus Xdreami ajal kaaluti esemeid ning lõppes B-raja ja algas A-raja kanuuetapp. Kepid kätte, et ennast metsloomade vastu veidi kindlamalt tunda ja läksime.

Valgejões oli veetase, võrreldes Xdream-i ajaga, umbes täpselt meetri võrra kõrgem ja vool päris kiire. Praegu oleks küll päris raske korrata viimast kanuuetappi, vastuvoolu Sillamäelt Jõeäärele.

Keerates Metsanurga poole, oli tee autode poolt põhjatuks sõidetud. Üritasime mööda teeserva kekseldes jalgu kuivana hoida ja kirusime autojuhte, kes siin sõidavad - teedel mis ei vii kuhugi. Kõige mõnusam osa oli Läsna orienteerumiskaardi läbimine, kerge lumekirme ja ilus männimets parajate mägedega.

Tagasiteel otsustasime teed õgvendada ja Taganurga kaudu otse autode juurde läbi murda. Kaardi järgi oli näha, et metsasiht läheb otse autode suunas ... Viff oli selle läbitavuse osas küll veidi kriitiline.

Pisikese lisakaare järel saime õige sihiotsa kätte. Siht, mis algul oli ilus, muutus tasapisi aina märjemaks, kuni jõudsime kohani, kus kogu sihilaiuses ja ka metsa all lainetas vesi. Moepärast mättalt mättale kalpsates oli keppidest siin palju kasu, aga tegelikult said jalad korralikult märjaks.

Kõige sügavamal soos, nägime üllatusega endi ees sihil tulesid vilkumas. Kohale jõudes selgus, et tegu on kolme ATV-mehega, kellest üks suutnud oma ATV pea lenksudeni mutta uputada. Soovisime vastastikku jõudu ja arutasime edasi minnes, et on ikka hulle, kes vastu pimedat niimoodi ATV-dega sohu ronivad :).

Valgejõe juures ronisime jalgupidi jõkke, et suurem osa mudast ikkagi metsa jätta. Tagasi autode juurde jõudes näitas kell ajaks 3:13:02 ja läbitud teepikkuseks 18.79 km [jälg meie teekonnast].

Monday, December 01, 2008

koju

NYC

Tänane ilm on olnud viisakalt öeldes kehvapoolne, päev läbi on sadanud, sooja mingi 41° - fahrenheit-ides siis ... ehk +5°C. Hea, et pildil olev tornike - Empire State Building, sai eile ära võetud, täna oli pool torni udus. Seetõttu jäi täitmata osa tänasest kultuuriprogrammist.

Kohe alustame koduteed, kui võtta Eesti aja järgi, siis jõuame ju lausa täna juba koju kah.

Sunday, November 30, 2008

New York

Manhattan

Tänast päeva alustasime tempokalt - vähem, kui tunniga saime võetud Empire State Building-u, ja suundusime New York Sightseeing Tour-ile, hop on, hop off bussiga. Läbikülmunutena jõudsime Battery Park-i. Pärast mõningaid seiklusi võtsime veetaksoga ära selle tõrvikuga naisterahva seal Liberty Island-il.

Kuna bussi enam väga kasutada ei tahtnud, siis tegime kogu tagasitee jalgsi. Õhtul veel üks tripp, seekord Time Square-le - vaatamist on siin ikka küllaga - NYC on imeline ...

Saturday, November 29, 2008

CIRQUE DU SOLEIL

vaade ostukeskuse bussist

Vaade bussist, mis viis meid ostukeskusesse, meie oma kodu lähedalt, seitsmenda avenüü ja 32. ning 33. tänava vahepealt.

PB291197

[by JP] Päev algas valve nuudlisupiga ja kohviga mille valvas heiti tõi ... seejärel bussisõit ostukeskuse sisse, kus sai omandatud  „vajalikusisi asju“ ja hiljem muidugi teater CIRQUE DU SOLEI - tipptasemel meelelahutus st. selle sõna otsesmesas mõttes. Fotodel, tänane hommik ja emotsioonid, peale etendust. Ameerika on imeline ...

Friday, November 28, 2008

Black Friday

Eile New York-i saabudes saime kohe osa võtta Thanksgiving-u pidulikust õhtusöögist. Täna üritame siis anda oma panuse ameeriklaste kõige suuremal ostupühal - Black Friday. Korter, mille rentisime on täiesti korralik, kahe kvartali kaugusel Empire State Building-ust.

Thursday, November 27, 2008

päev San Juanis

NO COMMENTS - (hommik - fort - tehas - peale outlet-i - õhtul hotelli katusel)

hommik

fort

tehas

outlet

õhtu

Culebra

Culebra

Põhimõtteliselt on nii, et kui keegi siiakanti satub, siis Culebra saart ei tohiks kindlasti vahele jätta. Liialdamata võib öelda, et saarel on paradiislikult ilusad rannad. Meile sobivalt veel pealegi üsna vähese rahvaga. Ja snorgeldades sattusime niiiiiii suure barracuda peale, kui ma veel varem näinud polnudki!

Comida Criolla

cocina criolla

Testisime ära kohaliku köögi tema täies eheduses. Mingi üliväike külake, kusagil Humacao ja Guayama vahel. Tundub, et seal pole küll kohalikud enne ühtegi turisti näinud, see oli ka vist esimene koht, kus inglise keelega hakkama ei saanud, muidu räägib enamus kohalikke, meile täieliku üllatusena, inglise keelt.

Monday, November 24, 2008

Casa Cubuy Ecolodge

kosk

Hommikune džunglitripp koos koskede vaatamisega on tehtud. Ööbimiskoht Casa Cubuy Ecolodge on megamõnus koht.

007 GoldenEye

_B231548

Mõned päevad Puerto Rico-l. Eestis on kurat teab mis lumetorm, või ... loeme ja imestame.

Meiega on nii,  et alguses saime päikest aga nüüd on korralik vihmahooaeg, nagu lubatud ... Aga me ei kohku ja täna näiteks külastasime maailma suurima raadioteleskoobiga observatooriumi - Arecibo Obeservatory - kus ka James Bond oma Golden Eye filmis (vaata kindlasti, meie olime selle sees!) pahadest jagu sai. Nüüd aga oleme otse keset vihma, ja mitte ainult - otse keset El Yunque vihmametsa. Konnalaul ja kosekohin ... äge! Noh hommikul valges näeme täpsemalt ...

... ja lisaks on meie sõber kohalik konstaabel: here are very safe area, just in case, call me: 787 608 8000.

Friday, November 21, 2008

South Beach

tänavat ületamas

Hommik Key Westis algas soojemalt kui eilne päev. Tegime saarele ringi ja leidsime, et ikka päris tore on, võiks teinegi kord külastada ... Saime esimese päevituse heasti kätte ka :).

Pärastlõunal Miamis võtsime viimast päikesest, mis lõpuks päriselt kohale jõudis. Nagu pildilt näha, polnud aega foori taga oodata, mil tuli õigeks läheb :). Homme siis lendame Puerto Rico-sse kariibimere saare võlusid nautima.

Thursday, November 20, 2008

Key West

päikeseloojang Key West-is

Hommikul teeme veel ühe tiiru Everglades rahvuspargis, ilmselt on varalõunane külastusaeg mitte kõige õnnestunum ja enamus krokosid on kuhugi peitu pugenud. Näeme mõnd kilpkonna, paari krokot ja erinevaid linde.

Everglades külastatud, keerame auto nina Key West poole, kuhu jõuame parasjagu veidi peale nelja. Leiame endile ööbimise La Penzione Inn nimelises kohakeses ja läheme siis vaatama ühte Key West must see vaatamisväärsust, päikeseloojangut.

Mallory Square on rahvast paksult täis, turistid, kes päikeseloojangut imetlema tulnud ja lisaks akrobaadid, mustkunstnikud, ennustajad, maailmarändurid jne. Viimased tunud muidugi turistidelt raha välja meelitama. Kui päike silmapiiri taha kaob, siis aplodeeritakse talle õnnestunud etteaste eest. Pärast päikeseloojangut elu linnas alles algab.

Wednesday, November 19, 2008

Everglades

alligaator

Everglades rahvusparki läksime väikese eelarvamusega, aga kohapeal nähtu ületas ootusi. Kroksid jalutasid (tegelikult peesitasid) rahumeeli asfaltteel, metsikus koguses linde, kes end mingisugustest turistidest eriti häirida ei lasknud jne. Teeme täna veel ühe väikese tiiru rahvuspargis.

Ja oravad kasutavad autoteede ületamiseks elektriliine.

Monday, November 17, 2008

Fort Laudertale

Boston

Alustasime kell kuus hommikul Stockholmist. London - Boston - Miami. Viiest soojakraadist Stockholmis sai 25 Miamis. Mitte kõige paremast hotellist hoolimata magasime, nagu kotid. Seiklesime tasakesi Orlando poole. Homme on kavas suurte mustade kõrvadega lontruse külastamine.

Friday, November 14, 2008

hilineme

Tallinna Lennujaam

Ehkki lend pidi väljuma kell 20:55, siis istume ikka veel lennujaamas. Järgmine lubatud väljumisaeg on kell 22:25. Tundub, et Stockholmis jääb uneaega suht väheseks.

puhkus

Õhtud on pimedad, jahedad ja niisked. Iga, õhtune jooksma minek on tõeline eneseületus. Kogu aeg on justkui kiire ja aeg kaob ei-tea-kuhu. Samas resultaat on jäänud kuidagi tagasihoidlikuks. Nüüd võtame korraks aja maha ja põrutame, koos tuhandete teiste Eestlastega, veidikeseks ühele teisele mandrile.

Wednesday, November 12, 2008

huvitav

SIXT_PANK

Pankade kodulaenude konverteerimise valguses jäi täna silma paar huvitavat rida minu krediitkaardi väljavõttel. Ehk kui autorendifirma teeb deposiidi minu krediitkaardile ja hiljem tühistab selle, siis Swedbänk konverteerib mõlemad summad Eesti kroonidesse, ühel juhul müügi- ja teisel juhul ostukursiga ja suudab sealt ikkagi endale pisikese boonuse leida. Eesti Panga ametlikud kursid olid õnneks veidi minu kasuks, 30.10. 2.10067 ja 31.10. 2.10144.

Sunday, November 09, 2008

hooaega lõpetamas

Aitasime täna Raivoga OK Orvandil orienteerumishooaega lõpetada. Kavas oli suhteliselt keeruka juhendiga teatevõistlus:

Iga võistkonnaliige saab joosta 2 vahetust, kusjuures metsas on neljast liikmest korraga kaks. Esimese vahetuse stardi saavad kaks liiget korraga ja liiguvad umbes sama pikale, kuid mitte täpselt samale, rajale. Kui võistkonnast jõuab finishisse esimene liige, saab ta teate üle anda veel startimata kolmandale liikmele. Kui jõuab finishisse teine liige, saab ta teate üle anda neljandale. Ja nõnda toimib see asi 4 vahetust ning finishiaeg lüüakse lukku neljanda vahetuse võistkonna viimase võistleja finišis.

Tegelikkuses asi niiväga keeruline polnud ning OK Orvand eraldas meile, meie tugevat taset arvestades paar oma noorsportlast. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et võistlus oli ülimalt pingeline, alles viimase vahetuse lõpuosas suutis oma paremuse maksma panna Roonide niigi ülikõva tiim, mis lisaks tugevdatud veel Jürgeniga. Meie pidime leppima teise kohaga, mis on võistluse taset arvestades ülikõva tulemus.

Wednesday, November 05, 2008

teel maailma lõppu

Maailma lõpu nimi on seekord Vytegra ja asub see Onega järve ääres. Kuna sinna ei saa muud moodi, kui ainult autoga, siis otsustasin bussiga Peterburgi sõita ja sealt autoga edasi. Peterburist pole Vytegrasse just palju, vaid umbes 430 km, aga millegipärast pakuvad kohalikud sõiduajaks orienteeruvalt kaheksa tundi.

Peterburgi sõiduks otsustasin ära proovida Eurolines Lux Express-i, mis praegu veel tundub suhteliselt hea variant, istmevahed suuremad, kui tavaliselt, vifi, arvuti laadimise võimalus istme kõrval ja vahepeatus ainult Narvas. Eestis töötas kõu nagu kulda, Venemaal asi nii ilus polnud, lubatud internet jäigi leidmata. Ja arvuti kasutamine Venemaa auklikel teedel ei ole mõnus.

Igatahes saatsid kohalikud mulle laheda kohalesõidu juhise:

... Из С. Петербурга необходимо выехать по Мурманскому шоссе. Доезжаете до г. Лодейное Поле там будет указатель «На Вытегру», дальше доезжаете до г. Подпорожье. На въезде в г. Подпорожье (за автозаправочной станцией) будет поворот направо и указатель «На вытегру».

Ориентиовочно через 70 км будет развилка: прямо - Вытегра, налево - Вознесенье. По указателю «На Выегру» ближе, но дорога плохая, поэтом если автомобиль шоссейный, то предлагаю ехать по указателю «На Вознесенье».

Дальше будет развилка: налево Вознесенье, направо - Вытегра (возможно на указателе будет Ошта). Вам необходимо повернуть направо, проехать Ошту и примерно через 60 км будет Вытегра.

Последняя автозаправочная станция - в Подпорожье, следующая только в Вытегре.

Общее расстояние от С.Петербурга около 430 км. ...

Minnes tekkis küsimus, kas Land Rover on „šosseinõi avtomobil“ või mitte? Jõudes teede hargnemisele mõtlesin algul küll auto ära proovida, aga 100 meetrit hiljem keerasin tagasi. Ja nagu tagantjärele selgus, siis õigesti tegin, tee pidavat olema tavaline metsatee, puude vahel - praegu saavat sealt läbi ainult suured metsaveoautod.

Viimased 100 kilomeetrit võtsid aega, hoolimata „otselõike“ ärajätmisest ikkagi veidi üle kahe tunni, mida lähemale lõpule, seda hullemaks tee läks. Viimased paarkümmend kilomeetrit põhimõtteliselt teed peaaegu ei olnud.

Miilitsad on siin, nagu ikka, jubedad röövlid, olin sunnitud neile ühe käälatud möödasõidu järel, pooletunnise vaidlemise tulemusena 2 000 rubla loovutama. Miilitasd küsisid küll 6 000 ja vahepeal läks asi juba üsna teravaks, aga väga palju ma vaielda kah ei saanud, kuna järgmisel nädalal on mul lube ilmtingimata vaja.

Monday, November 03, 2008

Muraste uued rattarajad

Eilne suurepärane ilm oli rattasõiduks lausa loodud ja nii ei saanud me muidugi juhust kasutamata jätta. Stardi algus oli kokku lepitud kella kaheks Soosambla suusabaasi et enne viite, ehk siis pimedust ilusasti tagasi olla. Aga et Leivo oma hädavajalikud kilomeetrid ikka kokku saaks, siis alustasin mina oma rattasõitu 50 minutit varem, et siis Leivoga kokku saada ja üheskoos Veskimöldresse sõita.

Plaanisin uhkustada oma laheda rattateega Kalamajast Veskimöldresse, aga kurjad ehitajad olid osa teest mingisugust muda täis vedanud nii, et Leivo ühes kohas õnnetult oma rattakingaga poole sääreni mutta sulpsas. Ehkki 7°C ei tundunud just liiga soe ilm, siis Soosambla suusabaasi jõudes mina igatahes leemendasin higist ja koorisin riideid vesti võrra vähemaks.

Kell 14:23 ja 59 sekundit alustasime juba suurema pundiga Soosamblast, plaaniga sõita Harku karjääri kaudu Tabasallu ja siis Vääna-Jõesuust tagasi. Nagu Raivo lubas, sõidame põhiliselt mööda asfaltteid, koos mõnede väikeste kõrvalepõigetega.

Harku karjääris läks tunduvalt rohkem aega, kui planeerisime. Pärast üksteise ärakaotamist ja taasleidmist, vahutava mägijõe ületamist-läbimist, sillaehitust ja muid seiklusi saime aru, et täna peame panustama ajale, kuna 50 minuti järel olime suutnud läbida ainult 11 kilomeetrit. Lisaks olime suutnud ära kaotada Taneli, kes arvast, et lõikab meile kavalalt ette, aga ei arvestanud sellega, et meil kulub sama, 400 meetri läbimiseks umbes 15 minutit :).

Tabasalu panga serval leidsime mõnusa rattaraja, mis oli täis jalutajaid, matkajaid ja sportlasi. Sõitsime seda mööda kuni Muraste Piirivalve koolini. Kuna Piirivalvekooli värava taga seisis hirmuäratava väljanägemisega helikopter, ja aega oli samuti kulunud juba tund ja 10 minutit, siis otsustasime, et jätame Vääna-Jõesuu järgmiseks korraks.

Avastasime, et Muraste pangale on ehitatud uhke vaateplatvorm, kuhu sai tõusta mööda treppi: kokku 26 meetrit ehk kandsime oma jalgrattad üheksandale korrusele. Et tagasitee liiga kiire ei oleks, siis sõitsime mööda Muraste raba äärt Sõrve külani ja läbi metsa Vääna kaardile.

Tagasiteel palus Raivo, et teeksime lõpuspurdi ära Smaklini teeristis, et mitte šokeerida tema naabreid, kui kihutavad jalgratturid Veskimöldres roideid murravad :). Kuna Leivo, vaeseke, ei teadnud, kus see kurikuulus Smaklini teerist asub, siis oli ta sunnitud nüüd kogu aja ees tuult lõikama ja hoolitsema selle eest, et keegi temast korrakski ette ei saa.

Lõpuspurt möödus seekord peaaegu kaotusteta, peale Karu purunenud rattakummi jäi kõik muu terveks. Esikoha jagasid omavahel Raivo ja Leivo ning koduseinte toel suutis Viff mind 20 sentimeetriga edestada. Tundub, et järgmisel nädalavahetusel on Eestlastel lätis päris head šansid võita.

Napilt enne pimedat jõudis kohale ka Tanel, kes meid jälitades (enda arvates) oli suutnud ära teha meie poolt plaanitud ringi ja alles Naage panga juurest tagasi pööranud. [teekond]

Leivol pole eilses võidueufoorias vist und olnud ja on oma uneaega kirjutamisega sisustanud :).

Sunday, November 02, 2008

turul

Balti-Jaama turul [02.11.2008 11:12 (GMT +2)]

nõupidamine ... Vana-Kalamaja tänav [02.11.2008 11:01 (GMT +2)] Ilusa ilma puhul käisime Maarega jalutamas: mööda Vana-Kalamaja tänavat Balti-Jaama turule ja tagasi. Kalamaja on suurepärane koht, kui siin piisavalt harva jalutada, siis on iga kord kusagil mõni, valdavalt positiivne üllatus: kus on maja ära renoveeritud, kus ainult uks korda tehtud, kus niisama koristatud.

Balti-Jaama turg oli päris põnev koht ja mis mind imestama pani, siis üllatavalt puhas. Memmed-taadid olid lahedad, enamuses küll vene keelt valdavad, aga rõõmsad ja püüdlikud. „Vazmite eti rõõsikad i võiseen“ soovitas taat, kellelt ostsime prooviks mingisuguseid, väidetavalt peedimahlas hapendatud küüslauke. Järgmine memm, kellelt Maare keedupeeti ostis rääkis täpselt samasugust eesti-vene segakeelt, ilmselt on tegemist mingisuguse Balti-Jaama turu murrakuga :).

Thursday, October 30, 2008

Plond pea

Hakkasin ennast eile Rootsist juba vaikselt kodu poole sättima. Vaja oli veel ühte klienti külastada et siis juba edasi Kopenhagenisse ja sealt koju sõita. Läks aga veidi teisiti, kui planeeritud: asju pagasiruumi pakkides suutsin sinna jätta ka autovõtmed ja siis pagasiruumi luugi sulgeda. Auto uksed olid muidugi lukustatud, sest väga edev oli ju puldi nuppu vajutades lasta pagasiruumi luugil üles karata :).

kindlalt lukus    Helistasin Kopenhagenisse SIXT autorenti ja kaebasin muret. Sealt vastati abivalmilt, et neil on küll tagavaravõti, aga nad uurivad Rootsist, kas äkki saab asja kuidagi lihtsamalt lahenda, kui tagavaravõtmele järgi tulles. Õige varsti helistatigi mulle juba Kopenhageni Audi esindusest ja uuriti täpset asukohta. Pika seletamise peale sai helistaja aru, et tema töö ei ole lihtne - mind tuleb üles leida kusagilt metsade ja mägede vahelt, kust lähimasse linna, Ronneby-sse on veidi üle kolmekümne kilomeetri. Lisaboonusteks veel ülimalt kehv ja pidevalt kaduv telefonilevi ja minu peaaegu tühi mobiiltelefon.

Järgmine kõne tuli mulle juba Rootsist, kus üks tüüp teatas, et ta on juba minu poole teel, umbes seitsmekümne kilomeetri kaugusel. Kaarti mehel küll ei olnud, aga mõne seletamise järel jõudis ta tunniga kohale. Tegemist ei olnudki Audi esinduse mehega, vaid hoopiski mingisuguse Falki hädaabi autoga. Oli igatahes väga lahe tüüp, kes oma erinevate autoavamise üritamiste kõrvale suutis mulle kümmekond oma põnevamat päästeaktsiooni ära rääkida.

Kui mehel endal mõistus lõpuks otsa sai, siis helistas ta mingisugusesse Rootsi Audi esindusse, kus müügimees salongis sarnase Audi peal järgi katsetas, et kui see on puldist lukustatud, siis ei ole ka autos sees asudes võimalik avada ei uksi, ega ka pagasiruumi - vägagi vargakindel auto :).

Selleks hetkeks oli lennuki väljumiseni jäänud veel neli tundi ja oli selge et võtmete järel käies (edasi-tagasi-edasi umbes 650 kilomeetrit) ma enam oma lennukile ei jõua. Auto äravedamised ja asendusauto andmised mulle ei sobinud, kuna lisaks võtmetele oli pagasiruumis, varaste eest kindlalt kaitstud, ka minu asjad ja arvuti.

Lükkasin oma lennukipileti broneeringu järgmisele hommikule ja sõitsin siiski võtmetele järgi.

Sunday, October 26, 2008

Xdream läbi, kelle käsi?

Xdream, 5 from 5 [24.10.2008 21:35 (GMT +3)]

Kõik head asjad saavad ükskord otsa ja nii ka selle aasta Xdream sari. Lõppakord seekord siis ööklubis Marat. Viies kord jackpot - ausõna, see jääb viimaseks. Ja siinkohal tuleb tänada häid konkurente, kes suutsid korraldada viimaseks etapiks ülimalt põneva punktiseisu, aga siis viimasel hetkel šesti teha ja üldvõidu meile kinkida - tänud, eriti Kiirrong-ile.

Lisaks tänaks korraldajaid - seekord ei peagi minema ei-tea-mitu korda CitiSport-i skännima, Nike ACG on küll väga hea firma, aga tema kaubavalik citysport-is on ülinõrk.

Lõpetamine oli viimase viie aasta kõige rajum, paika sai pandud (pärast mõningaid õllesid) järgmise aasta võistkonnad (ja mitte ainult Xdream-iks). Tantsitud sai nii palju, et nägin juba ingleid. Järgmisel hommikul toimunud Libahundi jälg oli tõeline pain, ehkki sõber Ott (kes lahkus lõpetamiselt veel hiljem) lubas, et läheme matkama ... aga 155 keskmine pulss ei ole minu matkapulss.

Ja veel - kes kurat on meie pilti ilmestanud (loe: ära rikkunud) oma karvase käega?

päeva tõlge ...

... pärineb Ärapanijast: tripper - soome keeles "reissumies" ...

Monday, October 20, 2008

Kallavere singel

Kuna sügis on alles noor ja ilmad head, siis otsustasime, et lükkame kepihooaja avapidustused veidi edasi ja naudime veel viimaseid ilusaid jalgrattasõidu ilmasid. Kella kaheteistkümneks oli Karu juurde kokku kogunenud üllatavalt suur seltskond karvaseid ja sulelisi, kes kõik kibelesid rataste selga, hoolimata kergest uduvihmast.

asfaltteel [19.10.2008 12:08 (GMT +3)] Igatahes teeme eelnevalt Raivoga paika pandud plaanides kiired parandused ja loobume Kaberneeme otsast ning käiku läheb plaan B: Jürist Kodasoole ja tagasi. Ott võtab enda peale peakaardilugeja raske kohustuse.

Lagedi-Aruküla teel tekib väike kõhklushetk - minu GPS, kus sees Regio kaart ja Oti E.O.Map Eesti Maanteede atlase kaart näitavad, et metsa sisse läheb asfalttee, Karu GPS (kus sees uus E.O.Map kaart) ja loodus seda ei näita. Otsustame seikluse kasuks ja üritame siiski leida loodetud teed Maardu mõisa juurde. Alguses müttame veidi võsas, aga siis selgub, et lehtede kihi all ongi vana asfalttee.

Möödume kümnetest vanadest lautadest, mõned täiesti mahajäetud, teistes mingid autoromulad, üks lausa värskelt valgeks lubjatud seintega. Arendame erinevaid konspiratsiooniteooriaid, miks on keset metsi vana laut niimoodi üles vuntsitud :).

Maardu mõisa juurest sõidame algul mööda asfaltteed otse Peterburi maantee suunas, siis keerame ühest rajaotsast sisse Maardu vanade karjääride äärde. Sõidame prügila viadukti kaudu Petrburi maantee alt läbi ja ja keerame Jõelähtme maratoni rajale, mis kulgeb Kallavere-Rebala vanas karjääris. Järgneb ca. kolm kilomeetrit mõnusat singlit mööda karjääri serva, kus Treener lõbustab meid efektse saltoga üle oma jalgratta lenksu.

Karjäär läbitud teeme kiire joogi-geeli peatuse ja peame veidi aru - 29 kilomeetrit on seljataga, Kodasoo ring tähendaks vähemalt 80-kilomeetrist ringi. Teeme veel korra plaanid ümber ja keerame rattad Kostivere poole. Kohe varsti selgub, et oleme teinud vea, turgutades Areali noorsportlasi geeliga, Veiks arendab nüüd grupi ees vastutuules pea 40-kilomeetrist kiirust.

Jäänud on veel viimased paarkümmend kilomeetrit kerget vastutuult, grupifiniši mehed võitlevad paremate positsioonide eest, mägede meestel on selge, et täna pole nende päev. Viimastel kilomeetritel on juba jäänud veel ainult küsimus - kas end salatreeningutega vormi ajanud Tauts suudab üllatada Areali noori või mitte. Veiks teeb viimases pöördes väikese taktikavea ja nii selgitavad omavahel seekordse võitja Ott, Randy ja Tauts. Fotofiniš annab napi paremuse seekord Otile.

Sunday, October 19, 2008

Pärnumaa MV ja OK West AV

Ehk lahti dešifreeritult Pärnumaa meistrivõistlused ja orienteerumisklubi West auhinnavõistlus pikal rajal, orienteerumine muidugi :).

Vastupidiselt eelmisele laupäevale, kui kogu nädala oli olnud ilus ilm ja laupäeval siis sadas, oli seekord täpselt vastupidi - veel reede õhtul kuulasime, kuidas vihmapiisad pimedas ja akna taga monotoonselt krabistavad. See-eest laupäeval ärgates lubas pilvede vahelt juba esimesi päikesekiiri. Rannametsa kohale jõudes hakkasid viimased pilved juba taevast kaduma.

Stardin M21 klassis, kus rada 16.030 km ja 30 kontrollpunkti. Ausalt öeldes ei mäletagi, millal nii palju orienteerumisvigu tegin. Jooksen kohe esimese punktiga 150 meetrit punktist mööda, teise punktiga väike lisakaar enne punkti, kolmanda punktiga jälle lisakaar, neljanda punkti asemel jõuan alustuseks 15-ndasse punkti ja pean sealt siis tagasi jooksma, viienda ... jne, jne. Päris aus olla, siis läbin vahepeal mõned punktid ka veatult.

Kogu selle jama juures on täiesti imelik, et hoolimata kõrgest pulsist ei lähegi niiväga raskeks. Lõpp on küll veidi raskem ja kui enne lõppu ühe jalaga mingisse mülkasse astun, siis tunnen et krambid pole enam kaugel ... aga tegelikult on ikkagi kogu aja mõnus tunne. Veelgi arusaamatum on see, et kaotan meie klassi võitjale, Jaan Tarmakule ainult umbes 5 minutit ja absoluutselt parimale, Karlile, umbes 13 minutit. Endal on küll tunne, et vigu sai kokku umbes 15 ... 20 minutit. Autasustamisele minnes on natuke häbi - nii viletsa jooksu järel võtta vastu kolmanda koha auhind.

Aga hoolimata heast enesetundest on pulss jooksu ajal küll väga kõrge olnud: max pulss 177, keskmine pulss 168, läbitud distants 20.258, keskmine kiirus 5:32 min/km, tõusumeetreid 201. [tulemused].

Saturday, October 18, 2008

Español

Niisiis, mõnda aega tagasi juba alustasime hispaania keele õppimist. Ikka selleks, et sellekeelsel maal reisil olles saaks kohalike elanikega pikemalt juttu ajada. Sest noh, esmatarbesõnavaraga saab tavaliselt ikka hakkama - puudu jääb just võimalusest kohalikega suhelda ning nii kangesti tahaks reisil olles aru saada, mida inimesed elust- olust ja maailma asjadest arvavad. Miks just hispaania keel? Aga sellepärast, et hispaania keelt räägib ikka päris suur hulk maailma rahvastikust, erinevates maailmajagudes veel pealegi.

Seni oleme kolmekesi (mina, Heiti ja minu töökaaslane Kats) võtnud mõned tunnid Multilinguast nn. minigrupiõppena. Eelmisel neljapäeval oligi Multilinguas viimane kord. Esilagu tellisimegi just täpselt nii palju: kokku siis 10 akadeemilist tundi ehk viis varast neljapäevahommikut. Seda oli täpselt nii palju, et õppida selgeks mõned grammatikareeglid ja mõned argifraasid.

Meie aga tahaks muidugi veel ja veel. Multilinguasse enam aga väga ei taha, sest ausalt öeldes polnud sealne õpetaja vist mitte eriti motiveeritud meid õpetama ja tunni kasutegur oli hinna ja kulutatud ajaga võrreldes suhteliselt väike.

Nii siis otsimegi uusi võimalusi keeleõpinguid jätkata. Hispanisitkakeskuses olid kõik vabad ajad juba täis.  TEA keeltekooli poolt pakutu on ehk veidi kallis ja pakutavad ajad ei olnud ka sobivad.. Äkki keegi teab mõnda head hispaania keele õpetajat, kes oleks kolme inimest valms paarkorda nädalas õpetama? Me oleks väga tublid ja motiveeritud õpilased:)

Thursday, October 16, 2008

Parimad autokaubad - Fixus!

Kui mõned nädalad (võib-olla kuud) tagasi sõpradega jutt jalgrataste hoolduse peale läks, siis nii mõnedki neist soovitasid sellist kohta, nagu Fixus. Pärast viimast Xdreami otsustasime Maarega, et paras aeg oma kaherattalised sõbrad üle hulga aja teenindusse viia.

Kiire googeldamine ja olingi Fixuse kodulehel. Esimesel pilgul nõutusttekitav, ainult mingid autokaubad. Täpsemal uurimisel selgus, et siiski-siiski, Fixus Mustamäe müügikohal on oma koduleht ja seal lisaks autokaupadele ka jalgrataste rubriik täiesti olemas. Ausõna, kui autoriteetsed sõbrad poleks soovitanud, siis poleks me küll oma oma jalgrattaid autokauplusesse julgenud viia :). Aga tegelikult on rattaosa koos teenindusega suur ning teenindajad juba vanad tuttavad oma teada headuses.

Täna, jalgratastele (ja ka rulluiskudele) järgi minnes särasid need rõõmsalt ja teenindatult. Sõbralikud teenindajad olid valmis tulema ja jalgrattad ka auto katusele tõstma. Ja kõigele lisaks leidis Maare rattapoest oma jalgratta juurde sobivat värvi rattakinga soojendused :).

Tuesday, October 14, 2008

tere sügis

Ehk natuke pikema nimega „Loodus kutsub vol. 1 - Tere Sügis!“ oli Maare ja tema töökaaslaste poolt organiseeritud ühine väljasõit sügisesse loodusesse. Ilm muidugi üritas teha kõik, et seda ilusat üritust nurjata - kui kogu nädala oli olnud ilus, kuiv ilm, siis laupäev algas sompus ilmaga, mis muutus muidugi uduvihmaks just siis, kui me Kakerdaja rabasse jõudsime.

Aga Kakerdaja raba koos Kakerdi järvega oli kena ka vihmase ilmaga. Jätsime küll ühe jupi laudteest seekord läbimata, kuna lõunasöögi aeg hakkas peale pressima. Siin läbitud teekond koos mõnede tehtud piltidega.

Pärast lõunasööki Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses oli spordiosakond koos abilistega, ehk siis Maare koos minuga organiseerinud huvilistele orienteerumiskaardiga metsas müttamise. Kuna Mägede Küla orienteerumiskaardile on orienteerumisklubi JOKA poolt maha pandud orienteerumise püsirada, siis piirdus meie organiseerimine kaartide kättejagamise, kiire algõpetuse ja võistkondade pildistamisega rajal.

Pärast orienteerumist olid tööülesanded väga õiglaselt jagatud - naiskond alustas päevakorra kolmanda punktiga, gurmeeõhtusöögi valmistamisega samal ajal kui meeskond sauna suundus. Siis vahetati osad - naiskond suundus sauna ja meeskond asus vastvalminud hõrgutisi degusteerima.

Õhtu lõpetasid erinevad sportlikud mängud, mis eriti tugevatel kulmineerusid öise korvpallilahinguga kell neli öösel. Õnneks läks kõik hästi, magajad olid piisavalt sügavas unes ja ümberkaudsete talude-külade elanikud ilmselt ei teadnud, millise mäe taga selline mürgel toimub.

Pilte Kakerdaja rabast ja orienteerumisest.

Friday, October 10, 2008

mingi nali vist

Päikese Pagar OÜ kindel maaletooja saia- ja kondiitriäri toodule

Me ei kasutame keemiliste lisade. Taignat teeme pärmi-, lehttaina-, biskviitportselan ja liivkollane. Meil töötavad kutselised pagarid ja kondiitrid. Me orienteerume peale maitset meie klientide.

Sortimendis firmasid:

kondiitritooted, (rullbiskviit, plaadikoogid, kookide)
tort
Küpsetis (paljusus kringel ja stritsel, pirukaid, väikesai ja keks)
Leiba
Küpsised

meie toode ja teenused orienteerida peale võõrastemaja, restorani, kohvipood, supermarketi, väike poed ja üksik tellijat.

Tuleb pärast silmama teid seas meie klientide!

Allikas: http://www.paikesepagar.ee/main_est.html.

Xdream, mõned muljed rajalt

081005_xdream_heiti_02 Leidsin lõpuks aega oma muljed Xdream viimaselt etapilt kirja panna ja ka mõned aparaati jäänud fotod üles riputada. Fotod on peamiselt küll ainult autasustamiselt, sest aparaadi rajale kaasavõtmise luksust ma endale lubada ei saa, niigi oli raske :).

Teiste võistkondade muljeid kah: Soosambla Suusaklubi, Kaja (Ekstreem.ee), Leivo (Ekstreem.ee), Piia (Kinkekaart nr 1), Vahuri Inglid, Triin (Team Skype Omega), Medisoft Adventure Team, KMsisustus.

Ja pildid: Alar, Vahur, Fotoluks, Tõnu, Tõnis Erm, Kadi Gans.

Wednesday, October 08, 2008

Xdream Viitnal, arvudes

Üks minu jaoks raskemaid etappe ilmselt, seda on näha ka alljärgnevatest arvudest :).

time lap HR m HR a dist speed ascent   notes
59:48 59:48 179 170 23.089 2:33 66   ratas > jooks
1:18:24 18:36 176 172 2.771 6:35 51   jooks > rattaralli
1:55:17 36:53 176 169 13.503 2:39 28   rattaralli > lisaülesanne
1:59:23 4:06 171 157 0.331 7:54 6   lisaülesanne: asjade kaalumine
2:36:33 37:10 163 154 4.750 7:03 0   kanuu > jooks-ratas
3:09:10 32:37 175 169 6.023 5:15 20   jooks-ratas > lisaülesanne
3:11:31 2:21 172 160 0.098 10:53 0   lisaülesanne: hüppenööriga hüppamine
3:38:14 26:43 177 170 3.852 6:32 31   järvejooks > jooks-ratas
4:05:21 27:07 172 169 4.721 5:41 11   jooks-ratas > kanuu
5:14:38 1:09:17 168 145 5.909 10:11 0   kanuu > lisaülesanne: ronimine
5:22:34 7:56 152 133 0.171 11:18 0   lisaülesanne: ronimine > finiš

Distantsid kokku:

36.592   ratas
17.367   jooks
10.659   kanuu
65.218   kokku

Hoolimata kõigest (loe: minu vähesest treenitusest) oli selle aasta viimane ülilahe ja täielikult finaali vääriline. Katsun kogu selle kiirustamise kõrvalt aega leida ja etapist veidi pikemalt kah kirjutada. Aga selle etapi erilised tänusõnad kuuluvad lisaks meeskonnakaaslastele veel Tiidule, kes minu tõeliselt raskel hetkel mulle oma toetava käe selja peale pani.

Monday, October 06, 2008

xdream - seekord sinisilmselt:)

06102008 koduvägivalduhh.. selleks korraks on siis möödas ka viimane osavõistlus. õnneks. Ausalt öeldes oli viimaseks etapiks päris korralik tüdimus naha vahele pugenud. Aga tehtud see sai - rahulikult, tasa ja targu. Ilmaga vedas ju kenasti ja nautisin metsasügist. Aga olin kohe ka nõus, kui Merje ja Aiki peale esimest kanuud arvasid, et nüüd aitab küll :)

Aga tänahommikune pilk peeglise näitas kardetut: kanuuetapilt toimunud põsesarna kohtumine keskmisest jämedama puuoksaga toimis nagu filmis - põhimõtteliselt näen välja nagu koduvägivalla ohver :P

[heiti] Leidsin oma telefonist ühe pisikese pildi sellest kodusest vägivallast :).

Wednesday, October 01, 2008

hooaja esimene spinning

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Täna tegime selle hooaja esimese spinningutreeningu, Arctic Sportis, nagu ka eelmisel aastal. Tänu nädala lõpus eesootavale Xdream viimasele etapile, tegi Peep meile esimesel korral hinnaalandust - 1:15, ehk veerand tundi vähem, kui tavaliselt. Aga sõltumata hinnaalandusest saime pulsi üles ja higi lahti. Pärast spinningut veel väike basseiniring ja õlu - puhas mõnu.

Spinningu lõpus suutsime Peebu ära rääkida, et ta ei jätaks kasutamata kevadel kingitud Xdream osaluskorda. Et Peep ei saaks võistkonnakaaslaste puudumise taha pugeda, siis olid Piia ja Reigo kohe valmis koos Peebuga pühapäeval võistlema ... rahulikulikus tempos.

Tegelikult oli selle rahuliku tempoga vist niimoodi, et algul oli juttu ainult hästi rahulikust tempost, aga siis teatas Piia Peebule, et osaleda tuleb jooksujalanõudes, sest rattakingade ja jooksujalanõude vahetamiseks neil küll aega ei ole :). Igatahes on pühapäevasel A-rajal segavõistkondade konkurents kohe tihedam :).

NB. pilt on sellest ajast, kui meie ettekujutus spinningust veel veidi teistsugune oli. Eile tähistas üks pildil olev spinningusportlane pisikest juubelit - palju õnne.