Wednesday, April 29, 2009

Kadarbiku Kanged Ardus

Nüüd oleme saanud muu kiire kõrvalt veidi aega näpistada ja oma muljed Xdream esimesest etapist kirja panna, planetisse siis seekord jälle:

Seekordne Xdream algas meile juba nädala keskel, kui hakkasime võistkonna taktikat ja ülesannete jaotust paika panema. Lõpetuseks võttis Ott meie võistkonna ülesannete jaotuse väga kenasti kokku: „Viivi lahendab kõik ülesanded, võtab kanuu punktid ja aitab vanamehi igas olukorras“. Enam-vähem sellise taktikaga rajale läksimegi :).

Lisaks minu jutule on planetis ka Maare meenutus “Neljakesi kanuus ehk Xdream Ardus”.

Paar videot, kus Kadarbiku Kangeid näidatakse: ERR videokokkuvõte “Seiklusspordi kuues hooaeg algas osavõturekordiga” ja korraldajate video Oti hüppest torus “Kadarbiku Kanged (Mida Heiti ei suuda, selle teeb ära Ott :))”.

Teised on kah kirjutanud, Kaja on kõik lingid juba ilusti ritta seadnud.

Monday, April 27, 2009

Xdream I etapp, Ardu

Xdream I etapp, Ardu [25.04.2009 16:41 (GMT +3)]

Ilus ilm, huvitav rada koos suurepäraste rajavalikuvõimalustega ja … meie võit :). Maare foto. [veel pilte]

Thursday, April 23, 2009

Jazzkaar: TokTokTok Saksamaalt

Selleaastane Jazzkaar on meist kuidagi niimoodi mööda minemas, et pilet sai ette ostetud vaid ühele kontserdile ja tundub et rohkem ei jõuagi praegu. Selle ühe pileti aga lunastasime eile Vene kulutuurikeskuses Saksamaalt pärit muusikalist kollektiivi nimega TokTokTok kuulates.

Peaaegu täiesti umbropsu tehtud valik läks sajaprotsendiliselt täkkesse. Midagi sellist just oligi vaja. Selline, puhas, nagu natuke pehme jazz (souljazz ütlevad nad ise oma kodulehel), sekka parasjagu saksofonisoolot ja rütme. Nigeeria- saksa päritolu lauljatari hääl ja kuuldud meloodiad tundusid kuidagi mõnusalt tuttavlikud, kuigi ma neist lugudest ühtki teadlikult varem kuulanud ei olnud. Mitteehteestlaslikult tekkis isegi mõte, et kui need toolid nüüd põranda küljes kinni poleks, lööks jalaga takti ka:)

Meeldis sedavõrd, et nüüd on plaadisahtlis üle pika aja jälle juures üks uus plaat - seekord isegi autogrammiga ehituna.

Wednesday, April 22, 2009

Arula 50, seekord kajakkidel

Sel ajal kui “hullud” Võhandu jõel sadat kilomeetrit läbisid, otsustame meie veidi kergemalt läbi saada ja võtame plaani Väike-Emajõe, Sangastest Soontagale.

Tuur algab reedeõhtuse lisaülesandega: laome Minniga tema suitsusauna kerisele kivid paika. Minn laob alumised, suuremad kivid ja mina pealmised, väiksemad – et kui kivid laiali pudenevad, siis oleks kohe süüdlane teada :).

nüüd on küll kõik pildil [18.04.2009 12:25 (GMT +3)] Laupäeva hommik on kõike muud, kui kajakkimiseks sobiv – maa on kergelt  valge, sajab lörtsi ja õhutemperatuur on napilt plussis. Minn arvab küll aknast välja vaadates, et “ega see tuur meil mitte homme toimuma ei pidanud”, aga kui Maret kah Tartust kohale jõuab, siis pole ka temal enam vastuväiteid.

Sõidame autodega Sangastest veidi edasi, Laatre suunas ja tõstame siis kajakid autodelt maha. Sel ajal, kui mõned autosid lõpp-punkti transpordivad, timmivad teised kajakke ja kiruvad ilma, mis paremaks pole läinud. Siiski, kui lõpuks kajakid jõele saame, lõppeb sadu ja ka pilved kaovad taevast. Minn püüab komplekteerida võimalikult võrdsed paatkonnad: Minn-Urmo, Andres-Maret, Pilvi-Randy, Marge-Maare ja kõige tugevamad :), Elo ja mina kahele ühesele kajakile.

[18.04.2009 16:00 (GMT +3)] Tundub siiski, et Minn pole päris võrdseid paatkondi komplekteerida suutnud, esimesest põõsastikust läbimurdmine läheb nii pikale, et Minn-Urmo oma kajaki ühe paadisilla juurde pargivad ja kallast mööda tagasi vaatama tulevad, et kuhu teised on jäänud. Edasi läheb aga jõgi laiemaks ja takistused kergemini läbitavaks. Vilaski küla juures on siiski puid jõe peal nii palju, et oleme sunnitud randuma ja kajakid maad mööda takistusest ümber kandma.

Kusagil Sooru kandis leiame ka mõnusa, tuulevarjulise lõunasöögikoha, kuhu koprad vahvad istepingid meile on meisterdanud, lihtsad inimesed saavad kasutada pinki, ekstreemsuste otsijad võivad aga istuda “taburettidele”.

taburetid :) [18.04.2009 16:21 (GMT +3)]Peale lõunapausi vahetavad Minn ja Elo kohad, ning kajakkimine jätkub. Nüüd on jõgi juba väga lai ja voolu pole ollagi … selle-eest aga tuleb tuul, vastutuul muidugi :). Viimased kümme kilomeetrit on juba tõsine punnimine vastu tuult ja hoolimata päikesepaistest, läheb ilm järjest külmemaks.

Soontagale, Greete motelli juurde jõudes on õhk juba kergelt alla nulli, põlled-vestid jäätuvad vaikselt, Maarel on vappekülm … Andres käib kõigest hoolimata korra ujumas. Tõstame kajakid tagasi autodele ja sõidame Minni kuuma sauna.

Kui reede õhtul istusid vapramad varaste hommikutundideni üleval, siis täna on õhtu lühike. [veel mõned pildid] [kaart] [Elo kirjutab]

Friday, April 17, 2009

MÕV

kibelevad veele [17.04.2009 12:22 (GMT +3)]

Kajakid on terve talve garaažis konutanud … seda enam kibelevad nüüd vee peale.

Tegelikkuses oli selle MÕV-iga selline lugu, et kui eile kajakid auto katusele tõstsime ja siis kodu poole sõitma hakkasime, tekkis autos selline undamine, et Maare ehmunult autoaknast välja vaatas – ega me ometigi juba õhku tõusnud pole. Lõpuks ei kannatanud me enam seda urinat - undamist ja kontrollides selgus, et olin koormarihmad tõmmanud otse, vastu auto katust ja sealt siis see urin, kui rihmad vastu katust vibreerisid.

Pärast väikest kohendamist sai propellerMÕV-ist reaktiivMÕV – nüüd kostab suuremtael kiirustel auto katuselt vilinat :).

Wednesday, April 15, 2009

klaver põõsasse

Harjutasime eile mõningaid selle aasta Xdreami potentsiaalseid lisaülesandeid, millest kõige keerulisem oli klaveri tassimine mööda keerdtreppi teiselt korruselt esimesele. Võistkonnale Ekstreem.ee jäi sellest muidugi väheseks, sel ajal kui meie jooksutiirule suundusime, harjutasid nemad käepärastest vahenditest ukse ehitamist. Kahjuks said nad sellega enne hakkama, kui me nende toodud koogile päkad silma jõudsime ajada.

Tuesday, April 14, 2009

XIX PEKO KEVAD

Öö jääb jälle lühikeseks, sest meid ootab XIX PEKO KEVAD. Kuna Maare stardib tund aega varem, kui mina, siis stardime üsna varakult Tartust Kõvera suunas. Ilm on super, paistab päike ja sooja +11°C.

IMGP9960 Rada 9.029 km ja 18 kontrollpunkti. Lähen kohe esimese punktiga “panema”, vist lootuses, et äkki tuleb punkt ise vastu – ei tule. Pärast mõningast ekslemist panen ennast sihil täpselt paika ja võtan punkti – viga kolm ja pool minutit. Teisel etapil jätkan pea laiali jooksmist – selle asemel, et joosta mööda ilusat metsa ja metsateed, raiun mina otse üle raiesmiku ja läbi jääkülma soo – 2:00. KP3 – etapi keskel ei loe korralikult kaarti ja ei jälgi suunda, ning veel 50 sekundit tuleb ajale otsa. KP4 on analoogne eelmise etapiga – viga 30 sekundit.

11.04.2009 XIX PEKO KEVAD Edasi hakkab asi tasapisi paranema, hakkab juba meenuma, et kuidas see orienteerumine tegelikult käib. Teel viiendasse jooksen küll alustuseks punktist vales suunas välja, aga ülejäänud etapp on juba enam-vähem – viga 15 sekundit. KP8 juures võtan ilmaasjata ühe lisatõusu, 40 sekundit. KP10 – selle punkti juures on minu ettekujutus ees ootavast oluliselt teistsugune – nina asemel on mingi küngas ja orvand oluliselt teise kujuga. Seisan veidi nõutult ja liigun siis suunaga edasi, punkti – 20 sekundit lisaks. Viimased kaheksa etappi jooksen peaaegu veatult, võrdselt tänase suveräänse liidri, Tarvo Avastega ja tõusen kolm kohta, neljandaks. Kokku siis vigu umbes kaheksa minutit ja neljas koht, Tarvo võidab mind ikka kalendriga.

Pärast võistlust mõnuleme Värska SPA Veeparadiisis ja teeme mõned õlled. Kui pärast meie toas veel paar veini kamba peale ära joome ja sanatooriumi baari läheme, siis ei tea, kas magamata öödest või üldisest kurnatusest, aga minu õhtu kujuneb väga lühikeseks ja öö saabub äkki. Siinkohal tuleb ära märkida Maare panus, kes mind tuppa magama oraniseerib.

12.04.2009 XIX PEKO KEVADPühapäev ei ole just päikseline – eriti minu jaoks – enesetunne on kõike muud, kui hea. Ilm on vastav minu enesetundega: +2°C ja selline tunne, et kohe hakkab lund sadama.

Rada 6.170 km ja 16 kontrollpunkti. Realistina ma endale täna erilist edu ei ennusta :), sean eesmärgiks rada võimalikult puhtalt ja vähese jõukuluga läbida.

Stardis otsustan, et vähemalt täna võtan esimese punkti veatult ja nii see ka läheb. Läheb ka paari järgneva punktiga. Siis aga satun veidi hoogu ja forsseerin ilmaasjata sood teel neljandasse kontrollpunkti kohas, kus saab ka rahus mööda söö äärt joosta – kaotan 30 sekundit. Edasi läheb langevas joones – avastan ennast mitu korda rahus lonkimas ja üritan asjatult kiiremale jooksule sundida. Lisaks teen nii seitsmenda, kui ka kaheksanda punkti võtmisel täiesti elementaarseid vigu ja “preemiasekundeid” muudkui koguneb.

IMGP0044 Põhimõtteliselt läheb samas stiilis kuni raja lõpuni, kuidagi ei suuda keskenduda punkti objekti korrale väljalugemisele ja punkti veatule läbimisele. Kokku viis minutit vigu ja tänane kaotus Tarvole neli ja pool minutit – tundub, et ka Tarvo on täna eksinud. Kuna Dan on täna metsas “millegi suurega” hakkama saanud, siis kahe päeva kokkuvõttes tõusen kolmandale kohale. Polegi nii paha!

Kasutatud piltide autor on Einar Raudkepp.

PS. Nagu kaartidelt näha, siis Polar RS800CX MULTI ei sobi tõesti orienteerumisteekonna analüüsiks.

Monday, April 13, 2009

Põlva MK MV öises orienteerumisjooksus

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleks vist alustada sellest, et pea kogu eelneva nädala veetsin Venemaa avarustel, täpsemalt Äänisjärve (Onega järve) ääres, linnakeses nimega Võtegra. Plaan oli kolmapäevaga kõik tööd lõpetada ja siis neljapäeva õhtuks koju jõuda, aga objektiivsetel asjaoludel sain tagasiteele asuda alles neljapäeva õhtul. Muide, Võtegras oli pool meetrit lund ja õhutemperatuur kõikus hommikusest, -15°C jahedusest  õhtuks +3°C soojakraadideni. Tänu öistele külmakraadidele olid teed veel enam-vähem läbitavad, ehkki kohati kiirusega 20 km/h.

Tagasitee eredamad hetked pärinevad öisest Peterburist, kus ilmselt päevastest ummikutest ära vaevatud autojuhid kihutavad kohati kiirusega 100+ … ja seda hoolimata arvukatest miilitsatest, kel öösel tõeline lõikuspidu on. Tagasiteel Peterburist Ivangorodi teen võidusõitu ühe vene numbrimärkidega Volvo XC90-ga, kes minust küll kolm korda mööda kihutab ja eest kaob, aga ka kolm korda miilitsale trahvi maksab ja piirile ikkagi minust viis minutit hiljem jõuab. Piiril on Venemaa pool umbes nelijakilomeetrine veoautode järjekord ja Eesti pool peaaegu sama … lisaks Eesti poolel 50-meetrine inimsaba, ja seda kell kolm öösel!

Lauluväljaku juures puhun märulipolitseile veel viiesekundilise vilepilliloo ja kell kuus hommikul uinun kodus momentaalselt.

Hommik (või on see juba lõuna) saabub igatahes häbematult ruttu. Mingis meeltesegaduses registreerisin ennast ka Põlva Maakonna lahtistele meistrivõistlustele öises orienteerumisjooksus ja nii pakime kiirelt asjad ja asume üle Rapla Tartu poole teele. Tartus jääb Maare Virvega maailma asju paika panema ja veini hävitama, mina võtan suuna Mammaste Spordibaasi poole.

Rada 6.61 km ja 19 kontrollpunkti, selle hooaja esimene orienteerumisstart. Esimese stardiga juhtub enam-vähem sama asi, mis tavaliselt esimese vasikaga – muidu on täitsa tore, aga need suusarajad, mille kulgemise suunad mingile normaalsele loogikale ei allu, suudavad mind päris põhjalikult segadusse ajada. Vana mees Sixten saab eelmise aasta eest revanši. [tulemused]

Sõidan tagasi Tartusse, kus Maare on vahepeal kustunud ja nii asendan teda nii veinijoomises, kui ka maailma asjade üle targutamises.

Sunday, April 05, 2009

jalgrattahooaeg avatud

[05.04.2009 14:23 (GMT +2)]

Paldiskist Veskimöldresse 3:08:42, 62.93 km. Pärast eilset, pealt kolmetunnist jooksuotsa, oli täna lõpus juba raske. [fotod ja tänane teekond]

Saturday, April 04, 2009

Vombat

sushi [02.04.2009 21:57 (GMT +2)]

Neljapäeva õhtu algas Andrus Kivirähu Vombatiga, mis pidavat rääkima sellest, kuidas

minevikusündmused meie tänast elu mõjutavad, kuidas me ise vastavalt oma soovidele ja vajadustele neist sündmustest valiku teeme või neid teatud valguses välja paista laseme.

Minule kippus algul millegipärast pidevalt silmade ette nädalavahetuse Kaja-Leivo pulm ja sealne külaliste tutvustamine. Selgus et meie ja lisaks veel suur hulk külalisi on noorpaari sugulased – muidugi üle Geni ja … mingil hetkel selgub ilmselt, et kõik eestlased on üksteisega sugulased :).

Ja ilmselt jääb mõneks ajaks meie peres kasutusele Jaan Rekkori suu läbi öeldud mongolite elutarkus: “inimest on lihtne teha, aga proovi sa hobust teha”.

Õnneks ei olnud etendus liiga pikk – jõudsime osa võtta veel Naabrite juures toimuvast sushisöömisest, ja päästa isegi osa sushit, nagu pildilt näha.

Thursday, April 02, 2009

väsinud mees

Rootsis saeveskis kolades jäi silma üks väsinud mees – ei tea, kas kevadväsimus. Aga Rootsis on tõepoolest juba kevad täies hoos – päike paistis ja sooja oli +15°C.