Friday, May 30, 2008

sportlik kolmapäev

Männiku polügonil     Ei, me ei käinud kolmapäeval Harjumaa meistrivõistlustel orienteerumas. Kuna Maare osales väitluskoolitusel (tingimusel, et kodus me ei väitle :)), siis mina kasutasin juhust ja käisin väsimatu orgunnija Rando korraldatud meeste ATV-safaril.

Korraldajaks Männikus Safarikeskus, alustasime (loomulikult) Männikult, hotelli Trapp juurest. Väike eelinstruktaaž ja ajee ...

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         ... kaks kilomeetrit hiljem, Männiku krossirajale jõudes, on kaks meest juba teadmata kadunud. Väikeste otsigute tulemusena saame oma kuuese grupi taas ühtseks. Teeme soojendava tiirukese krossirajal ja jätkame mööda männinoorendikku polügoni suunas. Noorendiku vahel sõites on kurb vaadata, kuidas pidevast ATV-tamisest on mädide juured täiesti ära äestatud, nüüd olen ise kah siin juurikaid kündmas :(.

Kui tund sõidetud, siis on pöial harjumatust gaasi vajutamisest juba täiesti valus, aga edaspidi hakkan sellega juba harjuma. Männiku polügonil suudan, ühel eriti järsul tõusul, korra ka oma ATV-ga liiva kinni jääda - egas muud, kui tagurpidi tagasi alla ja siis juba hooga uuesti üles.

Sõidu lõppedes on näod kõigil, nagu neegritel (vabandust, mustadel), tolmjas liiv on jõudnud läbi tunkede riieteni ja tossud on pool kilo raskemad, kui alustades. Kogu keha on väsinud, nagu oleks läbinud Harjumaa meistrivõistluste raja + olen leidnud endast mõned uued (valusad) lihased :).

Matkaspordi 36 h Võrumaal

Jällegi on kätte jõudnud Ferrino 36 h matkaspordi võistluse eelpäev - täna õhtul stardivad vaprad mees- ja segakonnad (jah, sest naiskondi sel aastal stardis ei ole) Võrumaal, Kirkumäe matkakeskusest rajale, et läbida 36 h kontrollaja jooksul etteantud rada

Eile õhtul tegime traditsioonilisi ettevalmistusi ehk vaaritasin multitoitu: pastarooga ja pirukaid muidugi. Võileivad ja erinevad batoonid/geelid lähevad kotti veel tänagi. Heiti pakkis samal ajal varustust kokku. Natuke nukker tunne puges sedasi toimetades põue.. jah, sest sellel aastal mina rajal hommikust linnulaulu ei kuula. Kaasa lähen täna Võrumaale siiski ja rattagi võtan ühes, loodetavasti saan laupäeva päeval siis võistlusele ka raja ääres kaasa elada. Aga see pole ju päris see..

Tuesday, May 27, 2008

Girlpower

Nõmme teisipäevakult kiirustasime täna Kanutiaia Noortemajja. Sest seal etendus täna Kullo Teatrikooli tükk "Girlpower", kus ühe keskse osatäitjana mängis vend Mamburi tütar Liisa. No ma läksin ikka suure huviga, sest keskkooli ajal sai ju isegi Rapla kohalikus kooliteatris - "Kummiaken" kandis see siis nime - näitlejameisterlikkus proovile pandud. Jaa... ainult eredad ja lahedad mälestused on sellest.

Aga täna vaadatud "Girlpower"  oli meie toonaste katsetuste kõrval päris proffessionaalne tükk.  No Kullo Teatrikool on sellega ohtralt auhindu korjanud ka: näiteks Saaremaa teatrifestivalilt toodi ära ühtekokku üheksa auhinda, üleriigilisel kooliteatrite festivalilt ka mitu preemiat, sealhulgas mõlemal teatrifestivalil sai ka Liisa ise päris oma näitlejapreemia. Üksikema- rolli eest selles tükis.

Eva Östergreni muidu vist päris feminiinset näidendit on juhendaja Virko Annus koostöös trupiga veidi kohandanud - aga see kohandamine on näitlejate kontekstis vaid hästi mõjunud. Jah, paralleele elust leidsime me, saalisolijad, sealt mõndagi. Kindlasti julgen soovitada noortega töötajatele - seal on, mida gümnaasiumiealistel ja ka vanematel vaatada ning mille üle mõelda. Hele näiteks asub ilmselt varsti läbirääkimistesse Haapsallu noortele näitamiseks kutsumise asjus:)

Ja muidugi osatäitjad ise. Nemad andsid täiesti "päris" teatrinäitlejate mõõdu välja, et mitte öelda tegid silmad ette nii mõnelegi palgalisele tegelasele suuremas teatris. Sellist päheõpitud-teksti-edastamise tunnet ei tulnud kordagi ette, kohvipausi ei oodanud ka.  Isuga tehtud ja saalisolijate poolt nauditud. Mulle meeldis eriti noorema tütre osatäitja, samuti ainuke meeosatäitja selles tükis ja Liisa muidugi ka. Eriti lahe veel see, et ema- roll pole Liisat lähemalt tundvatele ehk esimene, mida tema loomusega seostada. No ta vist alguses natuke sabistas ka - nii palju tuttavaid saalis ju, see pole lihtne, tean omast käest - aga see läks kähku mööda ja ta sulas tükki ilusti sisse. Aplodeerisime püstiseistes. Tunnen tädiuhkust:))

Järgmine "Girlpower" mängitakse juba varsti. 03. juunil Hobuveskis. Ja kuskil on neil üks etendus veel plaanis. 

Monday, May 26, 2008

Läänemaa MV

2007055_kaasiku_080524 Laupäeval osalesime Maarega Läänemaa meistrivõistlustel orienteerumises, mis toimusid Palivere lähedal, Kaasikul. Ehkki kohalejõudmisega läks veidi pingeliseks, jäi enne starti aega isegi pisikeseks soojenduseks.

Minul rada siis 8.2 kilomeetrit ja 17 kontrollpunkti. Mets on enamuses hea ja väga hea läbitavusega, sood kuivad. Rada ise lihtne, tavaline neljapäevaku rada. Jooksen suht rahulikus tempos, nii et oleks veel mõnus.

Teen paar pisikest viga: kp 10 poole joostes üritan algul soo äärde jalgrajale joosta, aga selgub, et see ei ole väga hea variant ja nii tulen metsa tagasi - 20 sekundiline lisakaar. Kp 13 juures jooksen punktist mööda ja nii tuleb teine 20 sek viga.

Aeg 45:39, võidan Raivo Reimanit 51 sekundiga ja Ristot 1:14. Tulemused.

Pärast võistlust istun jalgratta selga ja sõidan Haapsallu. Et asja põnevamaks teha, siis ei sõida ma kohe vanale raudteetammile, vaid alustuseks hoopiski lõuna poole, Väike-Lähtru külasse ja sealt mööda hakkan mööda metsateid Haapsalu poole sättima. 1 tund ja kümme minutit, ning 31 kilomeetrit hiljem jõuan päris väsinuna Haapsallu. Rattateekond planetis.

Wednesday, May 21, 2008

Ehitusnurgake

Jutukatkeid ehituspoest. Tegevuskoht Espaki ehituspood (Viadukti 42, Tallinn).

Värvisegamisleti taga on suur saba. Müüja: "Natuke peate ootama, ostjaid on palju. Kõik muudkui ehitavad. Niimoodi võib Tallinn varsti valmis saada ja siis on meie pood esimene, mis järve alla jääb ..." :))

-----------------------------

Hiljutise prügikampaania mõjud?

Müüja: "Palju värvi läheb, kas annan liitrise purgi?"
Ostuhuviline mees: "No ma ei tea, liitrine purk jääb vist natuke paljuks."
Müüja: "Aga liitrine osta on odavam."
Mees: "Hind hinnaks aga kui ostan rohkem kui vaja ning midagi jääb järgi, siis see saastab ju loodust!"

Aga üldiselt ma pole päris tükk aega näinud nii professionaalset müüjat. Ta suutis korraga teenindada umbes nelja klienti, otsida nendega parajat tooni, sobivat sorti värvi, panna segamismasina tööle ja õpetada kuidas värvida tuleb. Seejuures ei hädaldanud kordagi, et palju rahvast ja pikk päev või midagi seesugust. Viskas veel naljagi.

Tuesday, May 20, 2008

tunne oma koduümbrust: Patarei merekindlus

Informatsiooni meie koduümbruse ühe tähelepanuväärseima ehitise, Patarei merekindluse kohta ei leia internetist just ülemäära palju:

Merekindlus Patarei on unikaalne arhitektuurimälestis. 1840. aastal tsaar Nikolai Esimese korraldusel valminud kaitsesüsteem on säilitanud siiani oma kauni paefassaadi. Tehnika arenedes kaotas kindlus kaitseväärtuse ja temast sai kasarm erinevate väeliikide soldatitele. Eriline aeg saabus Patareile 1919, kui temast sai vangla. Vanglaks sobis Patarei tänu oma kahemeetristele müüridele suurepäraselt. Seda kasutasid ka kõik Eestit okupeerinud võõrvõimud.

See ja paar lauset veel on kõik, mis on suudetud kirja panna näiteks veebilehel www.patarei.com.

Seda hinnatavam oli sõber Rando ettevõtmine, kes oma sünnipäeva puhul terve hulga sõpru-sugulasi kokku kogus ja nad pühapäeval Patarei merekindlusesse - vanglasse ekskurseerima viis.

Hoone on väljast võimas, aga seest kõhedavõitu, põnev on aga samas ka kogu aeg veidi ebamugav. Tegelikult hakkab ebamugav tunne juba siis, kui oleme endise vangla territooriumile sisenenud ja värav seljataga sulgub :).

Külastame enamust vangla peamistest vaatamisväärsustest, alustades oma ringkäiku vastuvõtuosakonnast. ´Teravmeelsed kapid´ vastuvõtutoas, kus vangid pool seistes, pool kükkis oma järjekorda olevat oodanud ja siis kangestunutena ´välja kukkunud´. Kartserid, kongid, kus korraga ´elas´ 30 vangi ühes ruumis, fotograaf, ikka ja jälle kapid vangide ´ootele panekuks´ jne jne - igatahes tunduvalt rohkem, kui meie elav kujutlusvõime oli arvanud. Oma ekskursiooni ajal peame läbima ka pilkaselt pimedaid koridore - narkarid olla trellid läbi saaginud, vanglasse sisse murdnud ja elektrikaablid ära varastanud!

Ekskursiooni lõpetame surmaotsuste täideviimise osas, kus varasematel aegadel lubati vangil valida mürgi ja poomise vahel, hiljem enam eriti suurt valikut polnud, ainult mahalaskmine. Mahalaskmiskamber on päris ebameeldiv ruum, väikese auguga põrandas, kuhu veega ajusodi ja veri uhuti.

Pärast ekskursiooni pakutakse vangla kolmandal korrusel asuvas sööklas plekknõudest suppi ja teed, koos suurepärase vaatega merele.  Kõhud täis, käime veel mere ääres, kus selgub, on ka kohvik.

Kohvik on parajasti kinni ja menüüd testida ei õnnestu, aga Rando sõnul koht, kuhu täiesti kannatab oma välismaalasest sõbra või äripartneriga lõunale minna - vägev elamus on juba isegi ilma toiduta garanteeritud. Pildid planetis.

Friday, May 16, 2008

Reedene rõõm

Armastavad mehed viivad oma kaasad ilusa ilmaga reede õhtuti ikka looduskaunisse kohta jalutama. Nii ka meie peres. 

Muugast mööda- Kallavere/Maardu.Ülgase teeots ja sutike vana fosforiidikaevanduse teed. Tegime kohe mitu pilti.

Tehismülkaid kõrvale  jättes võib öelda, et tegelikult on Maardu iseenesest üks päris roheline linn. Aga selline trööstitu ikkagi miskipärast. Kontraste majade vahel tsillivate kohalike näol leidub ka:)  

Ei tea kas Teeme Ära kampaania mõjul või mis, aga linnaäärne park oli täitsa ilus, puhas ja roheline. Looklevad teed ja mitmed kenad kohad kus praasinkut pidada. Neid pildile ei jäänudki miskipärast...

Kokku 40,4 km, keskmine pulss 126. Teekond ka.

Aga tagasiteel astusime Põdrakanepi uulitsast läbi. Pererahvas oligi imekombel kohal ja grill hõõgus just paraja kuumusega:) Ning ennäe - J.P provvaga külas! Saime head maitsta ning toredate inimestega juttu puhuda. Seda Kristi punapeedi- rukola salatit kitsejuustu ning toorsingiga proovin ise ka järgi teha.

Kojusõidul Teletorni tagant andsime hoogu - Lükati silla tõusu peal hakkas päris soe:)

Päike loojus...Ja meri lõhnab õhtuti juba täitsa natuke suve moodi ...

Thursday, May 15, 2008

Tallinna MV teateorienteerumises

Eile õhtul oli võimalik joosta ühel Tallinna lähiümbruse (võiks öelda, et lausa Eesti) huvitamatest kaartidest, Jõelähtme kaardil. Tegemist siis Kallavere külje all asuvate vanade fosforiidikarjääridega, kuhu nüüd juba noor mets peale kasvanud. Väga kivine, rohke mikroreljeefiga ja kohati ülijärskude nõlvadega poolavatud maastik, mille eriti huvitavaks teevad kaarti liigestavad sügavad tiigid, nagu Norra fjordid. Midagi sarnast leiab ehk ainult Ida-Virumaalt.

Tallinna MV. JõelähtmeKohalesõit pole just eriti ilus, teede ääri kaunistab erinev ehituspraht ja laga, mida korraldajate väitel küll pärast Teeme ära 2008 aktsiooni tunduvalt vähemaks on jäänud. Vähem või mitte, aga vaatepilt ei innusta metsa minema.

Algul pidime jooksma koosseisus Tanel, Heigo ja mina, aga Tanel helistab paar tundi enne starti ja teatab, et tema esimeseks vahetuseks kohale ei jõua, lähen siis ise esimest vahetust. Rada 6.4 km ja 22 kontrollpunkti.

Esimene punkt ja kohe hajutus. Püüan küll korralikult kaardis olla, aga ikkagi teen oma punktiga pisikese kaare ja jään esimestest veidi maha. Punkti võttes on selline tunne, et olen oma hajutusvariandil üksi, keegi ei tule sama punkti võtma. Teine ja kolmas punkt lähevad kenasti, saan kätte rongi pea, kus Ott, Timmo ja Jürgen.

Tallinna MV teade 028Neljandas punktis järjekordne hajutus, mina teen muidugi väikese lugemisvea ja keeran paremale, hajutuspunkti. Saan küll kohe veast aru, aga enda punkti ja uuesti tagasi tulekuga läheb pea minut kaduma. Liidrid on eest läinud. Viienda ja kuuenda punktiga tõstan tempot ja kuuendas saan kätte Timmo. Minu koos tulevad ka Erki Pellja ja Aleksandr Shved. Enne seitsmendat punkti tuleb vastu Ott, vahe on umbes minut, rohkem aga vastutulijaid millegipärast pole.

Kp 9 - teeme väike se lisakaare, vahepeal maha jääma hakanud Shved saab uuesti järgi. Kp 12 on küll hajutus, aga meie neljane seltskond on ikka koos. Kp 15 - noored mehed hakkavad vägisi eest ära libisema, enam ei jõua kõike kaardilt korralikult välja lugeda ja keeran teiste järel liiga vara mäkke, 30 sekundit lisa ronimist. Pressipunktis (kp 16) on Ott umbes minuti võrra ees.

Tallinna MV teade 046Peale pressipunkti erilisi vigu ei tee, teel punkti 21, näen järsku Otti, kes sada meetrit eespool jookseb. Enne viimast punkti läheb noortel meestel eriti kiireks ja nii tulen teatevahetusse neljandana, Shvedist maas 16 sekundit.

Heigo annab paar kohta järele ja tuleb kuuendana, Tanel ei anna ühtegi kohta järele, sest ta ei jõua üldse kohale :). Aga igatahes lahe võistlus koos suurepärase rajaplaneeringuga.

Tulemused. Fotod Liina Jõgisu.

Wednesday, May 14, 2008

ood orienteerumisele

See nädal on alanud päris orienteerumisrohkelt: esmaspäeval SK Tallinna Kompass päevak Pirital, eile OK Nõmme teisipäevak Pääskülas ja täna Tallinna MV teateorienteerumises. Kui jõudu jätkub, siis saab homme minna veel Linnamäe hüdroelektrijaama juurde orienteerumisneljapäevakule.

Ega muidu poleks kirjutanudki, aga esmaspäevases Eesti Päevalehes on Kaarel Zilmeri suurepärane artikkel ´Miks treener rõõmustas, et lapsed metsa eksisid´. Täpselt meie mõtted.

Lisaks veel nii palju, et orienteerumine on suurepärane abivahend töistest probleemidest eemaldumiseks, katsu sa hakata metsas oma päevaste murede üle juurdlema, selle peale on eksimised kerged tulema :). Meile on orienteerumispäevakud ka suurepäraseks enesedistsipliini tõstmise vahendiks. Ega muidu ju viitsiks trenni minna, eriti sügisel, külma ja poriga. Kui aga juba varem päevak kavasse võetud, siis pole mingit küsimust ja metsas selgub, et pole sest vihmast hullu midagi. Ja tundmatus kohas on minu esimene käik tavaliselt turismiinfosse või raamatupoodi, et leida mõni kohalikku ümbrust kajastav kaart.

Eile andis Maare omapoolse panuse orienteerumise edendamisse Eestis, võttes metsa kaasa kaks töökaaslast :). Üks neist oli sel aastal metsas esimest korda!

Monday, May 12, 2008

nii läks nädalavahetus

Kuressaare

Nuovola voodist Sothyse näohoolitsusse, duaalmassažist privaatsauna - sellised olid etapivalikud nädalavahetusel Johan SPA hotellis. Ei sammugi sporti, lihtsalt protseduurid, spa ja jalutuskäigud Kuressaare linnuse ümbruses.

Laupäeval toimusid Kuressaare linna 445. sünnipäeva pidustused, ning selle puhul oli erinevaid üritusi palju: Lionsite kevadlaat Lossipargis, XXVII Kuressaare Linnajooks (mille õnneks maha magasime :)) ja õhtul Singer Vinger. Pühapäevaks oli puhkamisest toss väljas. Õnneks algab nüüd jälle töönädal :) ...

Friday, May 09, 2008

puhkus

SPA?

Emadepäev on saabumas, jõudsime emaga spa-sse.

Thursday, May 08, 2008

rajameistrite uus stiil

Viimasel ajal on orienteerumispäevakute rajameistritel uus stiil - kui rada juba peaaegu läbi joostud ja hakkab tekkima tunne, et pääsed kuivade jalgadega, siis vahetult enne lõppu on rajale planeeritud mõni muhe porimülgas. Sama on olnud nii viimasel kahel teisipäevakul, kui ka viimasel kahel näljapäevakul. Kusjuures enamuses on need maastikud sellised, kus märga ala peaaegu ei leidugi.

080508_2006070_pirita Nii ka täna, kaks etappi enne lõppu oli rajameister pannud kontrollpunkti keset kaardi, peaaegu ainsat mülgast. Õnneks suutsin täna rajameistri pigutustest hoolimata pääseda vaid natukene poriste jalanõudega :).

Muidu oli tänane neljapäevak, nagu Pirital ikka: jube lippamine - GPS salvestas automaatselt iga läbitud kilomeetri järel aja ning pooled neist olid alla nelja minuti, paremad etapid jooksin kiirusega 3:20. Kokku siis 8.4 kilomeetrit ja 22 kontrollpunkti ajaga 45:02. Tänu kiirustamisele tuli üks veidi suurem ja peotäis pisivigu, kokku 2:30, ilmselt tegi Risto mulle täna ära :).

Poolakatel on omapärane huumor

UPS_HEKO

Õige oleks siis Põrguvälja tee 9 Jüri, käbi p...e inimesele, kes selliseid tänavanimesid välja mõtleb :), arvake mitu soomlast seda nime õigesti kirjutada suudab. Tegelikult ma tunnen teda :).

Monday, May 05, 2008

väsimus

[sõbrad esimesest silmapilgust :)]

Pärast  Xdream-i jätkasin hoogsalt sportimist - nii hoogsalt, et möödunud nädalavahetusel toimunud Ilves 3-ks enam power-it ei jätkunud. Tuleb vist vahel vanust vaadata :).

Sunday, May 04, 2008

Tegime ka ära!

Kuna sel nädalavahetusel viis Ilves 3 meid Antsla kanti, valisime prügikoristusaktsioonis osalemiseks Urvaste valla. Hea lähedal pärast Tautsi juurde suitsusauna minna:)

Kuna kell 10 hommikul, mil kogu Eestimaa koristamisega algas, me kohe ühineda ei saanud (Ilves 3 stardid olid 11- 12 vahel), sai kohaliku koordinaatori Kristjaniga kokku lepitud, et ühineme aktsiooniga kell 2 Uue- Antsla rahvamaja juurest. Sest varem alustanud pidasid seal lõunapausi.

Kell kaks olimegi kohal. Lõunapausile oli kogunenud paras punt prügikorjajaid, luuletaja- postiljon Contraga eesotsas. Noored inimesed kõik, vanemaid ei kohanud. Maaelu asi mõtlesin, vanematel ilmselt oma aiamaal käed tööd täis. Aga ju vist oligi üle Eesti koristamas põhiliselt nooremad inimesed. Vanemad on lootuse kaotanud midagi parandada? Loodetavasti siiski mitte. Ehk ongi õige, et noored inimesed ühiskondlikult aktiivsemad on, loodetavasti on vanemad inimesed seda ka oma nooruses olnud.

Kristjani esimene uudis meile oli, et polegi enam midagi koristada! Urvaste vald on ilma meieta juba puhtaks tehtud! Iseenesest rõõmustav uudis ju, kuid meil vajusid näod pikaks. Viivi ütles koguni, et: kuidas siis nii, lastel käed sügelevad! Lõpuks selgus siiski, et üsna Tautsi suitsusauna kõval siiski oli kaks kohta: üks Antsla valla poolt märgitud väiksem ja teine avastatud ulatuslik prügiauk, mida ilmselt selle päevaga inimjõul koristada ei jõuagi... Võtsime siis hakatuseks suuna väiksema peale, et koristame enne selle ära ja siis suurem - teeme palju jaksame ja palju kotte jätkub!

Järgmise tund aega tegime auto- orineteerumist ja otsisime seda Antsla valla poolt märgitud väiksemat prügihunnikut. Tiirutasime siin- ja seal, ühel ja teisel pool raudteed, aga mida me ei leidnud, oli prügihunnik... Kristjan ütles, et polevat seal ise ka käinud, ega osanud meid paremini juhatada. Leppisime siis kokku plaani B, et võtame ikkagi ette selle suurema augu. No ka selle leidmisega läks väheke aega aga kohale me lõpuks saime. Kohatu öelda, aga rõõmustasime prügi nähes: ometi midagi korjata! Heiti ütles, et talle tuli meelde korstnapühkija- kassid filmist "Lotte reis lõunamaale" - kui nood vulkaani äärde said.

Aga prügihunnik oli tegelikult masendav - tegemist oli paari- meetri sügavuse betoonist auguga, mis oli triiki olmeprahti täis. Tegelikult olla veel kuhi ka peal olnud, ütles üks teise koristustiimi liikmetest. Nemad olla pool päeva seal juba enne vaeva näinud. Alustasime selle augu kallal oma pisukese tiimiga: mina, Heiti, Tauts, Viff ja Raivo ning nende lapsed Hans ja Triinu. Tasapisi tilkus teisi tiime juurde ja lõppeks olid meid selle augu kallal päris palju. Toppisime vägaväga mitmeid kotte prügi täis aga puhtaks me seda auku ei saanudki. Julgelt teist samapalju või isegi rohkem jäi veel koristamata. Loodetavasti saab see auku suurte masinate abil siiski puhtaks ja kinni aetud- et enam ei saaks sinna ümberkaudsetest majadest prügi tuua.. jah, ilmselt oli see just ümberkaudsete majade töö. Isegi üks kohalik mees tuli meie tööd vaatama- tugevad viinaaurud ümber ja ruuduline särk eest lahti. Kükitas seal augu äärel ja targutas meie töö mõttetusest. Ise kätt külge ei pannud muidugi ja läks varsti pead vangutades minema.. kurb vaatepilt..

Aga ikkagi sai suur hunnik prügi sealt august välja ja sorteeritud. Viffi/Raivo lastele ilmselt unustamatu keskkonnaalane õppetund. Tautsi suitsusaun kulus marjaks ära, sest peale seda aktsiooni ei tahtnud isegi peale käte hoolikat puhastamist palja käega toitu võtta.. Suitsusaun kosutas keha ja hinge ning lämmatav pürgihais kadus sõõrmeist:)

Mis mõtted aga veel tekkisid: esiteks - Ilves 3 korraldajad võinuks tegelikult võistlusel osalenud orienteerujad aktsiooni kaasta. Näiteks kohaliku valla koordinaatoriga kokkuleppel võtta osalejate poolt samuti koristada üks tükike Eestimaad - või vähemalt planeerides stardiaegu selliselt, et soovijad saanuks ladusamini aktsioonil osaleda... Oleks olnud väga ilus tegu looduses liikujate poolt ju.

Teiseks - ma olen arvamusel, et väga oluline osa Eestimaa edasise puhtuse hoidmisel on tegelikult inimeste teavitamisel! Ma olen mitmel juhul kogenud seda, et inimesed tegelikult ei tea, kas eraisik saab üldse ise prügilasse midagi viia. Kui seda teataksegi, siis üldlevinud arvamus on, et see on väga kallis. Ei ole tegelikult! Mõnes kohas saab teatud ulatuses prügi lausa tasuta ära anda.

Paraku ei ole laiad massid sellest teadlikud  ja ilmselt ka seetõttu püütakse prügi poetada maha kuhugi mujale - eriti kui kuskil juba sodihunnik ees kuhjub. Aga kui võetakse juba vaevaks prügi autosse vinnata, siis ei ole ilmselt suurt vahet, kas sõita sellega metsa vahele või prügilasse - ilmselt teepikkus on enamvähem sama. Siinkohal ongi nüüd oluline osa teavitustööl, olen optimist ja arvan, et paljud keeraks oma autonina siis prügila poole, kui teaksid, et see polegi nii ülemõistuse kallis. Meie ajakirjandus paraku kajastab ainult pigem vastupidist ja nii on tekkinudki prügimajandusest pilt kui millesti keerulisest, väga kallist ja üksikisikule kättesaamatust.

Siit ka minu üleskutse meediaväljaannetele - võtke vaevaks ja kajastage seda vajalikku informatsiooni. Tasuta.

Kuid Teeme ära 2008 idee autorite ja korraldustoimkonna ees müts maha! Ja väga hea meel on, et nii palju inimesi võttis vaevaks sellest osa võtta. See näitab, et me hoolime! Lisaks looduse puhtaks saamisele on hindamatu selle aktsiooni mõju meie kõigi suhtumisele. Usun, et eilsest alates vaatab enamik meid ja meie sõpru prügimajandust ja tarbimist puudutavatele küsimustele sootuks teise pilguga.