Wednesday, May 29, 2013

EXTAR 48h

Tegelikult ei olnud meil plaanis sel aastal EXTARil osaleda, põhjuseks eelmise aasta solvumine. Nimelt suutsid korraldajad eelmisel aastal enne rulluisu etappi ära kaotada meie rulluisud koos muu varustusega, ning selle asemel, et viisakalt vabandada või üritada mingeid kompromisse otsida, kostus kohati hoopis vaikset parastamist. Niimoodi, näljase ja läbikülmununa (toit ja soojad riided koos rulluiskudega ju kadunud) tundus see meile sel hetkel vägagi ülekohtune.

Kui aga selgus, et selle aasta EXTAR toimub Ida-Virumaal, Tiidu lapsepõlvepaikades, tekkis taaskord vastupandamatu kiusatus minna. Lahti murdmasuusatamise MK ajal teatas Tiit, et nüüd on asi otsustatud – meil on sel aastal uus suhe – Soome endine olümpiakoondislane, Annmari Viljanmaa, on avaldanud soovi teada saada, mida see seiklus endast kujutab ja valmis meiega Ida-Virumaale seiklema tulema.

Neljapäeval korjame Annemi sadamast autole, ostame poest viimased, puuduvad söögid-joogid ja oleme piisava varuga Jõhvi spordihoones, et pakkida varustus, valmistada ette kaardid ja planeerida rajad, ning jõuda see kõik õigeks ajaks, ehk kella seitsmeks valmis.

Matkasport Extar 48h, 16.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Iisaku. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu [16.05 19:00] Võistlus algab joostes ja valge kaardiga, kuhu märgitud ainult punktirõngad. Alustame väga hästi, aga kaotame siis umbes kolm minutit tänu sellele, et korraldajad on reisikirjas segi ajanud kahe punkti legendid – otsime tulutult kraavi, kui kontrollpunkt asub tegelikult hoones.

[16.05 19:21] Ratast alustame tempokalt, teeme paar päris head rajavalikut, tänu millele peamised konkurendid maha jäävad. Hästi sõidetavad teed panevad meid olukorda ümber hindama. Jõudes punkti KP5, otsustame oma ringi pikendada ja algse variandi KP5 – KP8 – KP9 asemel võtta KP5 – KP6 – KP10 – KP8 – KP9. KP10 – KP8 saab rattaetapi kirstunaelaks, kus on alustuseks neli kilomeetrit väga koledat killustikuteed, ja siis, kui üritame lõigata, osutub kaardil juuspeen kraav tegelikkuses täiesti arvestatava laiusega jõeks. Saame pea vööst saati märjaks. Jätame etapilt vaid ühe punkti võtmata ja jõuame vahetusalasse lausa tund enne järgmise etapi avanemist.

Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Kauksi. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu [17.05 01:01] Kell üks öösel avaneb jooksuetapp. Teeme siin üsna bravuurika plaani, ilma kahe punktita, mille viime ka briljantselt ellu. Jõuame vahetusalasse mõned minutid enne kanuuetapi avanemist. Vaudest, kel lõpuks sama suur saak, oleme üle kahekümne minuti kiiremad.

[17.05 04:31] Kanuuetapile stardime koos „sõbraga“ – üks kohalik koer, kes algul Twisterit saadab, otsustab pärast seda, kui Twister meid endist mööda laseb, hoopis meid enda kaitse alla võtta. Tundub, et seda on ka vaja, kuuleme mitmeid kordi koera kusagil eespool haukumas. Tõsi, ühe kopra magab koer küll maha ja ühel hetkel leiame endid nii kümnekonna meetri pealt kopraga tõtt vahtimas.

Peipsi järvele jõudes tekib meil kartus, kas oja ots ja vahetusala ikka järvelt ära paistavad ja kindluse mõttes saadame Annemi kaldale. Tegelikult on oja ots hästi nähtav ja vahetusala juures kohtunukud rannale rivistunud nii, et nende kohtade leidmisega pole probleeme. Küll aga selgub vahetusalas, et Annemi on kaelast saadik märg, sest ojal olla olnud kaks suuet ja kui me Tiiduga ta esimesest suudmest kanuuga üle viisime, siis järgmise suudme ajaks olla me olnud juba hüüdekaugusest väljas.

Leian oma seljakotist nii sooja pesu, kui ka kilejopi, aga kuivade sokkidega tekib probleeme, kuni … meile tuleb appi maailma parim kohtunik Kei, kes lausa oma jalast sokid ära võtab ja Annemile annab. Meie põhjanaaber on sellise lahkuse peale täiesti sõnatu.

[17.05 09:31] Joonorienteerumine rattaga tundub liiga pikk, et seda kahe tunniga läbi sõita. Üritame kasutada äraarvamistaktikat, mis esimese kahe punktiga ka töötab. Tegelikult arvame ära ka kolmanda punkti koha, aga teeme viga ja siis, rada vastassuunas läbides, suudame punktist seda märkamata mööda sõita. Jõuame vahetusalasse V3, kuhu oli võimalik üks varustusekott ette saata.

2013.05.17 11:46:26[17.05 11:45] Muu varustuse hulgas panime kotti ka ühe kummimadratsi, mille nüüd täis puhume ja alustame oma jooksuetappi punktiga „poi“. Vesi Peipsi järves pole just kõige soojem, isegi selle lühikese otsaga kummimadratsil poini, hakkab minu kätel üsna külm. Õnneks oleme valinud järgmiseks punktiks lisaülesande, 10 minutit saunalaval, pärast mida on tunne, et nüüd võiks uuesti Peipsi vett proovima minna. Võtame sellel etapil seitsmest punktist kuus ja jõuame tagasi vahetusalasse veidi peale järgmise etapi avanemist.

Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa - Kauksi. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu [17.05 14:27] Otsustame rattaetappi Ongassaarde võtta vähe kergemalt, ehk kuuest võimalikust kolm, mis jäävad otse teele. Esimesed kaks punkti tulevadki ludinal vastu, aga siis … algab killustikutee … mis vahetub suuremafraktsioonilise killustikutee vastu … siis veel suurema … jätame rattad punkti minnes maha, sest sõitmine tundub juba aeglasem, kui kõrval metsas jalutamine. Kahe kilomeetri läbimiseks kulutame 20 minutit, kell hakkab saama viis , hakkab tekkima uni, motivatsioon kipub kaduma. Õnneks jõuame lõpuks asfaldile, kus Tiit leiab ei-tea-kust uut innustust ja viimased kaksteist kilomeetrit on keskmine kiirus taas 25 ja 30 vahel.

[17.05 17:42] Ongassaares saame alustuseks kilekotitäie kaarditükke, millest orienteerumiskaardi kokku sobitame. Kuna järgneva rattaetapi punktid tunduvad olevat „rammusamad“, siis jookseme läbi lähemad kaks punkti ja jõuame tagasi vahetusalasse täpselt rattaetapi avanemise ajaks.

Matkasport Extar 48h, 17.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu [17.05 19:07] Meie plaan, kuus punkti kaheksast, näeb ette sama killustikuteed, mida sõitsime juba esimesel rattaetapil. Suur on aga meie rõõm, jõudes KP55 juurde, kus on märge „Kohustuslik. Lisaülesanne, eeldatav teostamise aeg 30 min“ – selgub, et kohustuslik on jõuda kõigest raba keskel asuvasse punkti, edasi- (või tagasitee) on juba vabalt valitav. Kui punktini on laudtee mugavaks rattasõiduks veidi kitsas, siis punktist edasi, teisele poole raba, läheb juba uhke ja lai tee.

Üks põnevamaid kohti, kuhu üldse selle võistluse jooksul satume, on Viru kaevandus. On päris kõhe sõita jalgrattaga, kui sinust kihutavad mööda BelAZ veoautod, mille ainuüksi ratas on kõrgem, kui meie koos oma jalgratastega. Kell 23:00, ehk pool tundi enne rulluisuetapi avanemist jõuame Jõhvi spordihoonesse.

Võtame vahetusalas asja rahulikult, sööme, vahetame riideid, isegi magame 20 minutit. Rulluisuetapile stardime alles 00:30. Võtame neljakümne minutiga ühe punkti ja oleme taas Jõhvi spordihoones, vahetusalas.

[18.05 01:12] Jooksuetapi teeme lühidalt, võtame neljast punktist kaks ja oleme uuesti oma planeeritud graafikus, ehk jõuame vahetusalasse jalgrattaetapi avanemise ajaks. Siiski kulub meil vahetusalas veel pea kolmveerand tundi enne, kui jalgrattaetapile stardime.

[18.05 02:34] Varahommikune jalgrattaetapp on minule selle võistluse üks raskemaid, uni tahab vägisi murda ja mitu korda avastan ennast tukkumas rattasadulas. Õnneks kaardilugemine aitab und peletada ja vahetusalasse, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi, jõuame mõned minutid enne järgmise etapi avanemist.

[18.05 05:01] Valime esimeseks lisaülesandeks ronimise, ehk siis Annemi laskub, Tiit teeb tasakaaluharjutusi poomidel ja mina ronin üles mööda vana rikastamisvabriku seina. Pärast ronimist jätkame joostes orienteerumisega, alustuseks kaks punkti maa all, Kohtla kaevanduses ja siis neljast kolm punkti maa peal. Viimase lisaülesandena võtame ära kaks jalgrattapunkti. Kuna rattaetapi avanemiseni on veel aega, siis teeme 15 minutilise une, mille kohta Annemi hiljem kommenteerib – tema poleks uskunud, et kõval asfaldil on võimalik nii hästi magada.

[18.05 07:30] Mida lähemale merele hommikune jalgrattaetapp meid viib, seda udusemaks, rõskemaks ja külmemaks ilm läheb. Sajab veidi vihma ja tuul on otse loomulikult vastu. Rattaetapi teine punkt on sellises hiigelkanjonis, mida mina küll ei oleks osanud oodata, et Eestis selline leidub.

Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu Etapil on lisaülesandeks laserrelvaga laskmine ja moosisaia söömine. Ülesande edukaks sooritamiseks on vaja tabada viieteistkümnest märgist kaksteist. Võistkonnakaaslased lasevad nii hästi, et minule piisab kolmest lasust, et lisaülesanne edukalt lõpetada. Jätan kaks viimast lasku kasutamata ja kiirustan moosisaiade laua juurde, kus meil on (tänu sellele, et oleme siin esimestena) suur valik erinevaid Randy ema tehtud moose. Etapi lõppu, Toilasse, jõuame taaskord veidi enne järgmise etapi avanemist.

[18.05 10:30] Raftinguetapp on lihtne, põhiülesanneteks saavad madalas veel rafti üle kivide tõukamine ja siis rafti tagasi kandmine. Plaanime raftingujärgselt kahe jooksupunkti võtmist, aga aeg kulub võrreldes meie liikumistempoga nii kiiresti, et loobume teisest ja piirdume vaid ühega. Kuna Tiit on siin kohalik, siis on siin vist ainus koht, kus end kaardilugemisest täiesti „välja lülitan“.

Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu [18.05 12:00] Rattaetapi esimene punkt tundub kaardi järgi olevat mõttetult kaugel, aga kuna see asub enam-vähem Pekiaadu maja taga, siis oleme lausa kohustatud selle ära võtma. Tegelikult ei tulegi siit liiga suurt lisaringi ja ajalisa. Ajame etapil alla Lupus extreme, kel tundub olevat probleeme, nende tempo, võrreldes meie omaga, on lausa olematu.

[18.05 13:31] Jooksuetapp algab fying fox-iga Pannjärve seikluspargis. Organiseerin asjad kuidagi nii hästi, et Annemi saab endale 400-meetrise raja, Tiit 200-meetrise ja minule jääb kaasaelamise rõõm. Seda ei ole küll kauaks, sest peagi on flying fox tehtud ja saame minna jooksuringile. Jooksurada on lahendatud nii, et kõiki punkte kohe ei tea, vaid nende asukohti saab eelnevatest punktidest. Loteriiga meil seekord ei vea, ja nii saame joosta võrreldes mõnede teiste võistkondadega sama punktiskoori võtmiseks maha tunduvalt pikema maa.

Pärast neljandat kontrollpunkti otsustame, et meile aitab, meil jääb piisavalt aega, et Pannjärve spordikeskuses ühed külmad, lausa jumalikult maitsvad õlled teha.

[18.05 17:00] Viimane, rattaetapp – otse mööda joont finišisse on umbes 15 kilomeetrit ja kolm kontrollpunkti, kui aga tahta kõik, ehk viis punkti ära võtta, tuleb distants umbes poole rohkem. Pärast mõnusat õllejoomist me seda teadagi ei taha, Lupus Extreme peaks meist piisavalt maas olema, aga seis AT Nobega on teadmata.

Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu Kui üritan Mareti käest nende edenemist uurida, siis saan sealt sellise vastuse, nagu oleksin läinud maaslamajat jalaga lööma. Otsustame piirduda siiski otsetee ja kolme punktiga, ning finišeerime esimestena, koguajaga 46:46:37, kogudes selle ajaga 97 punkti. Kaotame VAUDE MATKaSPORTile üheksa punkti ja tänu viimasele etapile saab meist mööda ka EBIKE.LV. AT Nobe jääb lõpuks meist maha vaid kahe punktiga.

Peab tunnistama, et selle aasta EXTAR oli tõeliselt lahe, oma ülipõnevate kohtadega, kuhu ma varem pole sattunud, ladusa korraldusega ja sõbralike kaasvõistlejate, ning kohtunikega. Tundub, et järgmise aasta Saaremaa kõlab tõsiseltvõetava plaanina.

Ja muidugi põhilised, kes tegid võistlusest hea võistluse on tiimikaaslased – kui Tiit esines oma tuntud headuses, ehk siis tegi kõike, mis vaja ja alati veidi rohkem, siis eraldi tahaks esile tõsta Annemid, kes läbis raja harvanähtava elegantsiga – mitte kordagi ei lahkunud tema näost naeratus ja polnud hetke, kus sealt oleks paistnud väsimust või tülpimust.

Matkasport Extar 48h, 18.05.2013. a. @Ida-Virumaa. Foto: Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu

Fotod: (peale madratsipildi) Kaimo Puniste / www.kmzphoto.eu.

Saturday, May 11, 2013

kas “viimane” ikka on viimane?

Pärast seda, kui sain Arulas selle aasta ujumishooaja avanud, pakkis Maare mind autosse ja sõit läks lahti Haanja suunas, kus oli vaja tähistada Anniki lähenevat vananemist “hullule suusale” sobival moel, ehk siis suusatades.

Anniki sünnipäeveemalt paistab esimene lumi, aeg suusad alla panna … [04.05.2013 19:18 +03:00]

Anniki sünnipäevsiin saab ju suusatada küll … [04.05.2013 19:22 +03:00]

Anniki sünnipäev… ja siin on juba päris talvised tingimused [04.05.2013 19:25 +03:00]

Anniki sünnipäevenim lõbu tekitanud laskumine [04.05.2013 19:47 +03:00]

Igal juhul sai Haanja kahekilomeetrine suusaring suusatatud ja võisime konstanteerida, et nüüd on siis ka maikuus ja looduslikul lumel Eestimaal suusatatud. Võiks ju öelda, et nüüd on küll suusahooaeg läbi, aga … nagu klassikud laulavad “juulikuus lumi on maas”.

Friday, May 10, 2013

nädalavahetus Pokumaal

Iga tõsisem seikleja, kes Lätis võistlemas käinud, teab, mida tähendab Pokumaa. Läti seiklusvõistlustel on traditsiooniks seiklusrada vähemalt korra läbi korraliku pokumaa suunata, tavaliselt tuleb endaga kaasas tassida ka jalgratast.

Ilves-3, esimese päeva kaartKuna Ilves-3 on ikkagi orienteerumisvõistlus ja toimub joostes, siis hoolimata halvaendelise kõlaga koha ähvardavast lähedusest otsustasime siiski antud üritusest osa võtta.

Reedel võistluspaika jõudes, säras taevas päike ja sooja oli, vaatamata lähenevale õhtule +19°C, tänu õigeaegsele registreerimisele olime saanud viimased kohad Arula spa-hotelli … no mida enamat ühelt nädalavahetuselt veel oodata.

Esimesel päeval on rada 7.17 km ja 18 kp-d. maastik on enam-vähem täpselt nii kole, kui ma eeldasin. Ei suuda ma sellisel maastikul orienteeruda. Teen kohutaval hulgal pisemaid vigu, millest suur hulk tuleb läbitavuse valest hindamisest. Kokku vigu 3:50 ja kaotan Dmitri Švedile 1:54.

Ilves-3, teise päeva kaartÕhtul kosutame endid Arula spa-hotellis, istume suitsusaunas ja liguneme tünnis.

Teine päev, rada 8.65 km ja 15 kp-d. Hiline magamaminek annab tunda, täna ei saa kaardiga üldse samale lainele, vaid mõned üksikud kontrollpunktid õnnestub võtta enam-vähem veatult. Teen kokku 9:30 vigu ja olen kindel, et saan koha üsna protokolli lõpus. Minu täielikuks imestuseks kaotan Tarvo Avastele vaid 3:02 ja Dmitri Švedile 0:06. Kahe päeva kokkuvõttes kaotan Dmitri Švedile täpselt kahe minutiga.

Täna on veel soojem ilm, lausa nii soe, et suitsusauna järgselt võtan ette lühemat sorti ujumistiiru. Esimene ots tundub täiesti mõnus, aga tagasi keerates on keegi paha inimene vee segi ajanud ja see on jääkülm.

Jätame teised saunamõnusid nautima ja käime Maarega korra Haanjas, kus üritame koos Annikiga tema saabuva vanuselisa eest ära suusatada – paariks päevaks vist isegi suudame seda teha.

Ilves-3, kolmanda päeva kaart

Kolmas päev, rada 9.13 km ja 18 kp-d. Täna on suht lihtne ülesanne – tuleb olla Dmitri Švedist veidi üle kahe minuti kiirem.

Tegelikult on üks ülesanne veel, mis võib olla oluliselt keerulisem – kuna mul on pilet kell 17:20 väljuvale lennule, siis peaksin kella nelja paiku Tallinnas, lennujaamas olema, ehk raja läbimiseks on aega maksimaalselt tund ja kümme minutit.

Võtan algul suhteliselt rahulikult, aga pikkadel etappidel läheb tempo ikkagi üles. Väsin ja teen tänu sellele mõned vead, aga õnneks jätkub oidu tempot alla tõmmata. Lõpus tõstan uuesti tempot ja lõpetan ajaga 1:08:13, ehk lausa kaks minutit jääb varuks. Võidan Dmitri Švedi 2:11, ehk kolme päeva kokkuvõttes üksteist sekundit [tulemused].