Monday, November 30, 2009

Vantaa streigituultes

Tegelikult hakkasid sekeldused lennukitega juba Londonis, kui meie Hong-Kong – London Cathair Pacific enne maandumist ootejärjekorras kolm ja pool tiiru Londoni kohal tegi.

London – Helsinki Finnair ootas alustuseks 55 minutit õhkutõusmise järjekorras, siis paarkümmend minutit kusagil Vantaa lennuvälja servas, cargoterminali ees lennukitreppi. Kui trepp lõpuks kohale jõudis, siis ei olnud bussi. Kui lõpuks bussi saime, siis blokeeris kütuseveok bussi pääsu terminali …

Alalehoidlike inimestena ostsime õnnekombel piletid 20:10 Helsinki – Tallinn lennule, mitte 16:55. Ise me oleks isegi jõudnud lennule, pagas kindlasti mitte. Nii palju inimesi pole mina Vantaa lennujaamas veel kunagi näinud, lennujaam oli meie saabudes sisuliselt puupüsti inimesi täis.

Hetkel vaatame totalisaatorilt, kuidas rohelised read (boarding / go to gate) järjest punaseks (estimated / cancelled) muutuvad … õnneks mõned üksikud ka uuesti roheliseks.Llohutame endid, et meie, ATR-72-l on trepp endal kaasas.

Sunday, November 29, 2009

Sai Kung

Sai Kung

Tuhat tänu sõbrad, tänu teile veetsime ülitoreda päeva, külastades Sai Kungi ja seal lähedal asuvat Yim Tin Tsai (Väikese Soolapõllu) saarekest. Kalaturg oli vägev, ostsime sealt teile ka koti kalmaari kingituseks kaasa :). Keskendusime ju ise Myanmar reisiplaanile ja Hong-Kong-i kodutöö jäi tegemata.

Nüüd peame kihutama gate-i, kodu hakkab lähenema.

9th Macau Food Festival

Macau

Mis siin ikka pikalt kirjutada. Minu jaoks oli Macau suurim vaatamisväärsus hoopis seal parasjagu toimuv kohalik “õlesummer” ehk üheksas Macau toidufestival oma vähemalt paarikümne erinevaid hõrgutavaid ja vähemhõrgutavaid roogasid pakkuvate putkadega. Kogu selle möllu taustal kõrgus Macau teletorn, mille otsast all maa peal toitu õgivate inimeste rõõmuks hulljulged benjihüppeid tegid :).

Aga nüüd pakime asjad, võtame siit veel viimast ning peale südaööd alustame lendu kodu poole.

Saturday, November 28, 2009

Macau

MGM GRAND Casino

Kasiinod – hotellid – kasiinod … lisaks … sellest lubas Maare hommikul kirjutada …

… Kui algul oli meil tugevaid kahtlusi, et kas ikka tasub terve päev ära kulutada Macau külastamiseks, siis … juba ainuüksi see mõnus, Portugali koloniaalarhitektuur oli külastust väärt, rääkimata kõigest muust … igal juhul tuleb nüüd teha tutvust Macau ajalooga, et mis ja kuidas …

Pildil Maare MGM GRAND Casinos.

Friday, November 27, 2009

Hong-Kong

Hong-Kong

Varahommikune lend Bangkok – Hong-Kong. Hotellipoiss üritab kohvrite tassimise sekka teha meiega kaupa, et 400 bahti, ilma taksomeetrita ning ei saa või ei taha viisakast äraütlemisest aru saada. Saanud hotellipoisilt innustust, ütleb taksojuht, et ta ei lülita taksomeetrit sisse ja alles siis, kui palun (tungivat) tal tagasi hotelli sõita, on ta seda nõus tegema, ise täiesti hämmeldunud.

Kuna minul on ainult 500 bahtine, siis taksojuhil loomulikult vahetusraha ei ole ja 250 bahtiga ta ei nõustu, vaid nõuab 300 bahti. Valuutavahetuspunktis raha lahti vahetanud, üritab taksojuht veel kord mulle ainult ühe sajalise tagasi anda, aga kui saab aru, et “hele laks” on väga lähedal, siis annab mulle veel ühe sajalise ja teeb kiiresti sääred.

Hong kong … kõrged majad, inimtühjad peatused, jalakäijate teed “kolmel korrusel”, autoteedel vee mõned “korrused” lisaks … “kosmoselinn”, nagu ütleb Maare. Et linnast mingitki ülevaadet saada, siis läheme “The Peak Tram” peale ja sõidame veidike majadest kõrgemale … vähemalt enamusest majadest.

Sööme, teeme ära kohaliku “matkaraja” ümber tipu. Matkarada Hong-Kong mõttes tähendab asfalteeritud teed ümber tipu, kus iga 100 meetri järel juhatavad viidad ja hoiatussildid. Tagasi all linnas, üritame leida mõnd toredat kohta, kus veidi jalgu puhata, aga … pärast pooletunnist sihitut luusimist loobume ja istume ühes tornis maha, et oma piiblit, Lonely Planet-it sirvida. LP-st leiame “pubituuri” kirjelduse, mille algus on üks metroopeatus keskuse poole.

Sõidame siis peatuse võrra keskusele lähemale ja … hoopis teine maailm … tänavatel käib elu, müüakse toitu, asju jne. Iga 20 meetri tagant on pubi, millest enamus puupüsti täis. Lõpuks leiame ka endile kohad ja saame osa Happy Hour-ist, mis vist igal õhtul kell 17 … 22. See on midagi sellist, mida oleme oodanud viimased nädalad.

Ahjaa, ehkki peatume hotellis nimega “Harbour View”, siis pildi tegemiseks pidime minema hotellist välja mere äärde. Juriidiliselt on kõik korrektne, meil on tõepoolest lubatud vaade sadamele, ehk näeme sadama viimase kai otsast viimast kümmet meetrit … vähemalt pärast Aasiat kõik lausa särab puhtusest.

Thursday, November 26, 2009

Budajutt

Wat Pho, lamav buda

Tänase päeva plaan nägi ette Kadi-Rando jaoks budapildi tegemist. Pikkade ja väsitavate vaidluste tulemusena valisime välja Wat Pho templi ja seal asuva lamava Buda. Võiks vist lisada, et tegu on Tai suurima lamava Budaga, millel pikkust 46 meetrit ja kõrgust 15 meetrit ja jalanumber 7503.

Aga muidu jõudsime veel paari kohta, näiteks Hiinalinna (kus harjumusest vaatasime ära ka enamuse seal asuvatest Budadest) uudistama ja Tai jalamassaaži, mis lõppes millegipärast minu selja- ja kaelakontide raginal. Bangkok on nüüd nähtud.

Wednesday, November 25, 2009

pannkook on lapik

Bangkok

… ja lapik on ka Bangkok, 51-se korruse hotellitoa aknast vaadates.

Tegelikult pole me kogu vahepealset aega Bangkokis veetnud, vaid vaadanud üle mõned Myanmar-i pagoodid … ja stuupad … ja lamavad budad … ja istuvad budad … ja seisvad budad. Buda nägu on vist küll nüüd nagu tempel mälus, isegi pimedal tänaval tunneks ära, kui vastu satub. Tegelikult oli Myanmar päris palju teistsugune riik, kui ootasime, aga see on juba veidi pikem jutt.

Wednesday, November 11, 2009

ikka Bangkok

vaatavad ...

Kui teil puudub idee, palavus teeb liiga, aega on liiga palju ja üleüldse … siis laske endile müüa mõni turistipakett – meie saime nelja peale 20 bahti eest (6.50 EEK) reisi kõikidesse peamistesse Bangkoki vaatamisväärsustesse, kus ainsateks lisatingimusteks olid kaks rätsepa ja üks juveelitehase külastus – kokku umbes pool tundi. Õnneks sai meie tuk-tuk mees õige pea aru, et me ei kavatse midagi siit osta ja andis enne kohustuslikke külastusi soovitusi, et kui ruttu on viisakas ära tulla.

Üks Bangkok võtmesõnu on jõetransport, teine skytrain. Homsest pole enam kindel, kas internetti leiame või mitte.

Tuesday, November 10, 2009

Bangkok

Bangkok

Pärast 28 tundi pidevat lennukites-lennujaamades viibimist oleme jõudnud Bankok-i. Sooja on … piisavalt, kell üksteist õhtul 29°C. Aga Meie sihtpunktis, Birmas, lubatakse +37°C ja on antud kuumahoiatus. Vahelduseks miinuskraadidele on isegi pidev higikiht keha peal mõnus.

Homme proovime Bankokis enam-vähem välja puhata ja ülehomme hommikul siis Rangooni poole teele.

BAR 2009 vol. 5: Eesti koondise vastu ei saa

Viimasel ajal on kogu aeg nii kiire, et võtsin töölt puhkust viimaste Läti muljete kirjapanemiseks:

Lühike rattaetapp Kuldīga linna laululava juurde ja edasi jätkame joostes. Saame kaks orienteerumiskaarti ja kaks komplekti fotolegende. Läbida tuleb kõik orienteerumiskaardil olevad punktid ja leida igast punktist üks vajalik täht. Tähed kokku peaksid andma ülesande lahenduse. Tanel ja Tiit saavad veidi pikema ringi, meile Viffiga jääb lühem.

Tuleb välja, et oleme Viffiga endile ikka päris lühikese variandi valinud, saame Tanelit ja Tiitu kokkulepitud kohas päris tükk aega oodata. Lõpuks, kui nad tulevad, saame kiirelt kokku lahenduse: BURNT-FACTORYATJELGAVAS4R. Ehkki oleme kindlad, et 4R on tegelikult mingisugune neljakümnega number, lippab Tanel kiirelt tagasi ja teeb kindlaks, et tegelikult mõtlesid nad Tiiduga numbri 4R asemel numbrit 46.

Põlenud tehas on Omjakonile ilmselt tõeline vaatamisväärsus – ei usu, et nad varem kusagil sellises kohas on seigelnud :). Otsime tehases, tõeliste koleduste keskel, kaarti, aga tulutult. Mina leian küll ühe kontrollpunkti, aga ei muud. Meiega koos on otsingutel ka TAKA ja TRAKAIS AZIMUTS. Pärast pikemat tiirutamist ei pea TAKA närvid enam vastu, ning nad helistavad võistlute korraldajale, Normundsile. Esimene vihje, et kaart asub kusagil sissepääsu lähedal, ei aita meid eriti. Lõpuks tuleb Normunds ise kohale ja näitab Takale majaseina, kus tehase skeem, millele on aerosoolvärviga tehtud kolm punast täppi – meie punktide asukohad. Läbime punktid ja jookseme tagasi jalgrataste juurde.

Jalgrattaetappi jätkame koos TAKA-ga. Kui Viff-Tanel järjekordses punktis on, siis räägib TAKA kaardilugejast mees mulle, kuidas ta Kuldiga kaartidel vähemalt kord nädalas orienteerub. Selge pilt – imestasingi eelmises punktis, et miks nad sõidavad jalgratastega sellisesse kohta, kust kaardi järgi küll läbi ei saa :).

Järgmised punktid tõmbavad erutuse jälle üles – kõigepealt truup, kuhu erandina pole ratast vaja kaasa võtta – Viff teeb 30 meetrit kägarkõndi torus, mille põhjas mühiseb vesi, jalgratta oleks sellesse punkti saanud kaasa võtta ainult algosadena. Järgmiseks otsime punkti Venta jõe kaldalt. 1:50 000 topokaart on piisavalt täpne ainult Randyle, meie kammime koos TAKA-ga paarkümmend minutit tulutult, enne kui punkti kätte leiame. Tänu sellele saab meid jälle peaaegu kätte ka TRAKAIS AZIMUTS.

Punkt number 51 on järjekordne “river bank”. Viff, Tanel ja Tiit on parajasti koos Viffi rattaga all, jõeäärses võsas, kui kuulen sealt hullu kisa. Pärast seda on tükk aega vaikus ja hakkan just rahutuks muutuma, et kas ma peaks asja uurima minema, kui saabuvad võistkonnakaaslased. Selgub, et TAKA “Baiba” oli eneselegi ootamatult jõkke hüpanud ja siis külmašoki saanud. Tanel olla Baia jõest välja tõmmanud nii, et Lätlaste ainsaks kaotuseks jäi nende orienteerumiskaart, mis mööda kiirevoolulist jõge minema ujus.

Lätlased Taneli poolt päästetud, otsustame, et edasi saavad nad ise hakkama ja jätkame rattaorienteerumist. Punktis 108, kust peaks hakkama rattarogain kohtame jälle Normundsit, kes teatab, et natukene teed mööda edasi on karjääri peidetud kolm kontrollpunkti, kus igas pisike kaarditükk ühe rattarogaini punkti asukohaga. Kulutame karjääris 50 minutit kolme punkti leidmiseks,mis on ilmselgelt liiga palju, IGAUŅU KOMANDA jõuab sellega meile järgi.

Eelviimane etapp, jalgrattarogain, 10 … 90 km.Õnneks võtame esimesd kaks punkti, 81 – 83, teises järjestuses, kui teised võistkonnad. Alustame punktist 83, legend “barn”. Kui kõik punkti rajoonis olevad laudad on läbi käidud ja konstanteeritud, et punkti ei ole, siis teistkordsel tiirul leiame punkti ühe lauda laetalade vahelt. Punkti võtmine on päris tõsine väljakutse Tiidule ja Viffile.

Punkti 81 leiame pärast mõningat otsimist ning samal ajal, kui TRAKAIS AZIMUTS, kes on juba juba mõnda aega punkti otsinud. Kahjuks jõuavad täpselt siis, kui meie oleme punkti leidnud, kohale ka TAKA ja IGAUŅU KOMANDA, ning võtavad punkti veatult. Õnneks jätkame meie edasi punktidega 76 – 75 – 72 – 71 – 69, samal ajal kui teised võistkonnad kiirustavad kõik punkti 81 võtma. MInul algab punktist 81 “pime aeg”, mitte midagi ei jaga, õnneks teeb Tanel head tööd ja navigeerib meid punktist punkti.

Pärast punkti 71 jõuavad meile järgi TRAKAIS AZIMUTS ja TAKA. Plaanime paar keerulisemat etappi koos nendega läbida, aga nende tempo on meie jaoks nii aeglane, et paar etappi hiljem on nad kadunud. Meie jaoks saavad rogaini võtmepunktideka punktid 68 ja 66. Teeme mõlema punktiga umbes 30 minutit viga, kusjuures punkti 66 all seisame, ja peame aru, et kust punkti otsida, siis teeme umbes 20-minutilise kaare ja leiame punkti sellest kohast, kus veidi aega tagasi aru olime pidanud.

Punktis 67 võtan siise ühe Shleha ja pärast seda olen, nagu vedrujänes – kõik on lihne ja selge ja kerge. Väikese vea teeme ka punktiga 78, kus ilma Tanelita oleks teinud ilmselt suure vea – minule täiesti arusaamatu, miks Tanel arvas, et nii konkreetse karjääri kõrval võiks asuda teine, kaardile kandmata karjäär, mis kordades suurem sellest, mis kaardile kantud.

Kuna oleme teinud piisavalt palju vigu, siis otsustame jätta võtmata punktid 80 – 73 – 82 ja sõidame punktist 78 otse punkti 84 – äärmiselt ebaõnnestunud etapivalik, sest kaardile kantud teid tegelikkuses ei ole.

Võistluskeskusesse jõudes on meil aega veel pea 1:50 – võtame ette ka viimase, kümnenda etapi – jooksurogaini. Kuna seal on kasutuses hea ja täpne orienteerumiskaart, mastaabis 1:10 000, siis teeme vast minuti viga, aga mitte ka rohkem.

Jookuetapilt finisisse sõites pakub meile konkurentsi Lätlaste võistkond, kus naisliiget enam meestega koos näha ei ole. Meestele muidugi ei mahu algul pähe mõte, et keegi naisterahvas neist mööda sõidab ja ägisedes pressivad nad endid meist uuesti ette. Asfaltile jõudes lisame meie veelkord käiku, kui Tiit Viffi veidi seljalt toetab ja meie Taneliga vaevu neil tuules suudame püsida. Lätlastel on järel ilmselt ainult tagasikäigud ja finišisse jõuavad nad meist pool päeva hiljem :).

Pärast mitmekordset lõpptulemuste kokkuarvutamist selgub, et Eesti koondis (IGAUŅU KOMANDA) on saanud rogainis meist punkti rohkem ja võtnud sellega ka üldvõidu. Kolmas – Lätlaste TAKA, kaotab meile juba nelja punktiga. TWISTER ADVENTURE TEAM on kolmeteistkümnes.

Kokkuvõttes võib öelda, et ebatüüpiliselt kerge Läti seiklusvõistlus, suurepärase ilma ja rajaga. Seda võiks iseloomustada ühe Läti foorumis oleva sõnavõtuga, kus meie lõpuspurt Lätlastele silma jäänud :):

Kopumā ļoti patika, viss bija baigi superīgi un interesanti. Pavisam gan nesapratām veloleģendas eigas pirms cauruma žogā, kuru atradām pēc intuīcijas, savukārt, Kuldīgas rūpnīcā uzrakstu BAR un bultas ieraudzījām ~ pēc stundas ;), citādi visu laiku bija ļoti jautri, remontējām velosipēdiem visu, ko var remontēt, vot stūre gan nevienam nenolūza, tomēr velo rogainingu nācās izlaist, padzert tēju un uzkrāt spēkus pēdējam posmam, kura finiša braucienā uzsitām asini otrās vietas ieguvējiem pāri par 40 km/h :)

[tulemused ja mõned fotod].

Monday, November 09, 2009

BAR 2009 vol. 4: teel liidriks

Rattaetapiks saame traditsioonilise, ei-tea-mis-aastast-pärit 1:50 000 Läti topokaardi. Teel teise punkti kohtame liidreid, teel kolmandasse … läheb pimedaks.

03_BIKE_teekond_100 Teeme kohe ka oma esimese suurema vea, kui üritan olla kaval ja punkti 37, mis peaks asuma raudteetammil, “lõigata” mööda teerada. Kui teerada lõpeb ja edasi tuleks minna mööda raudteetammi, siis selgub, et mitte mingisugust tammi siin ei ole. Pärast pikemat otsimist otsustame minna taasi ja läheneda punktile ringiga teiselt poolt. Punkti jõudes saame kinnitust, et otsus oli õige, mingit raudteetammi ei ole, kahju on ilmaasjata kulutatud 20 minutist. Ka järgmise punktiga, 38, teeme vea, kui üritame kasutada põlluteed, mis aga on üles küntud.

Lisaülesande punkti jõudes oleme tõusnud veel koha võrra, viiendaks, kaotades liidritele, IGAUŅU KOMANDA-le 23 minutit. Lisaülesandeid on lausa kaks – Viff ja Tanel võtavad ronimisvarustuse ja lähevad köieülesannet sooritama, meilt Tiiduga korjatakse ära kogu lisavarustus peale välgumihkli, antakse kahe peale üks teeküünal ja rattarogaini kaart ning saadetakse Ēdole kindluse keldritesse kaarditükke otsima. Kaarditükkidelt pidavat saama infot rattarogaini punktide kohta.

04_BIKE_morseOtsime korralikult, ning keldritiiru lõpuks oleme leidnud kõik neli kaarditükki. Ka Viff ja Tanel on köieülesande lõpetanud, nüüd tuleb sõita ratastega tagasi võistluskeskusesse … läbi ühe kontrollpunkti. Tundub, et senisel liidril, IGAUŅU KOMANDA-l, ei õnnestunud lisaülesanded kõige paremini, saame rattarajale neist ainult mõned minutid hiljem. Järgmisest punktist vahetusalasse sõidame juba koos.

04_BIKE_sudoku Vahetusalas saame kaks lisaülesannet: morse ja sudoku. Sel ajal, kui Tiit lahendab ära morsekoodi, üritan mina sudokuga ühele poole saada. Ühtlasi kasutame juhust ja vahetame veidi riideid. Minul läheb selga kuiv särk, kuna pikk öö on ees, siis panen jalga veidi soojemad sokid ja goretex jalanõud. Kokkuvõttes saame päris kiiresti hakkama, lahkume vahetusalast teisena.

Tulip jälle, seekord ilma ristumisteta. Ei lähe pikalt aega, kui saame kätte ka esimese võistkonna, Taka. Punkt number 42 on 5 meetri kõrgusel puu otsas. Lätlastel vajuvad suud lahti, kui nad näevad, kuidas Tiit ja Viff kribinal-krabinal puu otsa ronivad :). Profülaktika mõttes selgitan sel ajal lätlastele, et Tiit ongi tegelikult ahv ja Viff sündis puu otsas

Jätame lätlased puu otsas oleva punktiga võitlema ja jätkame tulipit. Viis ja pool kilomeetrit hiljem jõuame vana tehase territooriumile. Viff ja Tanel saavad jälle näidata oma oskusi köieülesannetel, meie Tiiduga tšillime niisama. Ajaviiteks vaatame ära rattaetapid kuni pika rogaini algusesse, Lätlased on kokku kombineerinud mitu erinevat kaarti.

Sunday, November 08, 2009

mehed tööhoos

toiduakadeemia [07.11.2009 18:21 (GMT +2)]

Toiduakadeemias, naistele süüa tegemas …

Saturday, November 07, 2009

BAR 2009 vol. 3: rahulik hommik

Mõnus on minna seiklusvõistlusele, kui start on kell kaksteist ja ööbimiskohast starti täpselt 50 meetrit … täpselt nii on seekord. Aega on nii laialt käes, et sellega ei oska lausa midagi peale hakata. Hommikusöök on mõisale kohane :).

võistkondade registreerimine [31.10.2009 09:33 (GMT +3)] Pärast hommikusööki saame kätte võistlusmaterjalid ja roadbook-i, samuti kaks SI-pulka. Üks SI pitseeritakse ühele võistkonna ratastest, mida tuleb läbi kogu võistluse kõiksugu võimalikesse ja võimatutesse punktidesse tassida. Teine SI läheb … võistkonna naisliikme randme külge. Teades Viffi hetkevormi laseme ka jalgratta külge kinnitatava SI panna Viffi ratta külge, ta peab ju nagunii punktis käima :).

Kell kümme toimub “välismaalaste”, st. kolme Eesti ja ühe Soome võistkonna instrueerimine. Olgu siinkohal siis öeldud, et lisaks meile (MYRAKARUDS UN VIENS TONTS) esindavad välismaalasi veel IGAUŅU KOMANDA, TWISTER ADVENTURE TEAM ja OMJAKON. Pinnime rajameister Normundsit instrueerimise ajal korralikult, aga kõigest hoolimata väidab Normunds, et seekord “EXEL”-it ei kasutata ja “välismaalaste” lisaülesandeid kavas ei ole – saab näha.

Myrakaruds un viens tonts [31.10.2009 11:53 (GMT +3)] Kell 12:00 antakse start. Stardipaugu kõlades krabab Tanel meile võistluskaardi … või kuidas nüüd neid tulip legende nimetadagi. Esimese etapi läbimiseks tuleb lahendada ülesanne, kus meil on kasutada seitse erinevat tulip-legendi. Legendidest ühel on teada alguspunkt, ning ühel on märgitud lõpppunkt. Lisaks on erinevatel legendidel veel kokku neli kontrollpunkti. Lisaks sellele on legendidele märgitud kohad, kus üks legend ristub teisega. Roadbook-i järgi on esimese etapi pikkus 25 kuni 50 kilomeetrit, sõltuvalt sellest, kui optimaalse variandi võistkond leiab. Ehk siis võistkond peab kombineerima erinevatest tulip-legendidest võimalikult lühikese raja, mis jõuab alguspunktist lõpppunkti, läbides nelja kohustuslikku punkti.

01_BIKE_legend_SU_1_100 Algul tundub radade kombineerimine üsna lootusetu – püüame legende kanda kaardile, aga tulutult. Pika pusimise peale saame leiame siiski variandi, mis läbib kõiki punkte ja jõuab ka lõppu. Hüppame ratastele ja kihutame rajale. Juba teel esimesse punkti saame aru, et ilmselt pole meie leitud lahendus just kõige optimaalsem.

02_TREKKING_foto_teekond_100Otsustame, et sõidame legendi kindla peale ja vajadusel paneme segases ristis “jala maha”. Tiit aga loeb legende nii edaspidi, kui ka tagurpidi nagu vana rahu ise ja "”jala maha panemiseks” polegi eriti tihti vajadust. Kohtame Twisterit, Omjakonit, Takat ja tyeisi, aga mitte Eesti koondist – oleme üsna kindlad, et koondislased on leidnud parema variandi ja meist kõvasti eespool.

Vahetusalasse jõudes oleme kolmeteistkümnendal kohal, kaotades liidritele peaaegu 44 minutit. Järgmine etapp on rogain, üks kolmest etapist, mille järgi pannakse paika lõplik paremusjärjestus. Etapp, mille kohta Normunds koosolekul ütles, et see on keeruline ja pimedas võimatu läbida, ning kus vähemalt jalad korduval jõe ületusel igal juhul märjaks saavad.

... Viffilt musi :) [31.10.2009 16:14 (GMT +3)] Tegelikkuses pole asi üldse nii hull. Lätile ebatüüpiliselt antakse võistkonnale lausa kaks kaarti, mis meie Taneliga, kui kiiremad enda kätte suudame krabada. Jõed on vägagi ületatavad, esimesel korral leiame kena puu, mida mööda saame kenasti üle jõe, järgmised kaks korda kasutame kopratamme. Ainus märjem koht on soo enne punkti 63, kus vesi kohati pahkluuni ulatub. Päris omamoodi tunne on jalutada soos ja tunda, kuidas külm vesi ümber jalgade lirtsub, samas kui jalad täiesti kuivad on – olen oma sokiostuga ülirahul.

Koostöö Taneliga sujub meil väga hästi ja sellel etapil ei tee me sekunditki viga. Jalgsietapi lõpus oleme tõusnud kuuendale kohale, kaotades liidritele 24 minutit.

Friday, November 06, 2009

lumi

esimene lumi [06.11.2009 15:43 (GMT +2)]

… on jõudnud lõpuks ka Tallinna.

Thursday, November 05, 2009

BAR 2009 vol. 2: rattasaaga

Jalgratast autosse pakkides avastasin, et esiratas teeb ringi käies koledat häält. Lähemal vaatlusel selgus, et hääle põhjuseks on puuduv esipiduri klots. Kuna kokkulepitud kokkusaamiseni Viffi juures enam ühtegi vaba auku polnud jäänud, siis helistasin Pärnu Kaubamajaka Rademar kauplusesse.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Rademarist lubati lahkelt, et neil on õige piduriklots olemas ja sel ajal, kui meie Kaubamajakas sööme, teevad nad ratta korda. Kõik laabus, nagu õlitatud ratas: sel ajal, kui meie Chopsticks-is endale nuudleid sisse kühveldasime, vahetas ja reguleeris Tiidu sõber Erki minu ratta esipidurid.

Enne nii pikka seiklusvõistlust ei ole võimalik liiga vähe süüa ja nii tegime veel ühe tankimispeatuse – sedakorda Riias, Lido Spice kiirsöögikohas. Natukene enne kümmet oleme Ivande mõisas, youth hostelis, mis oma värskelt värvitud lillade trepikäsipuude ja roheliste seintega on täitsa popp ja noortepärane :).

Õhtul proovime ära mõned Läti õlled, timmime varustust ja vahetame muljeid konkurentidega. Kõvemad muljetajad saavad magama kell kaks öösel.

BAR 2009 vol. 1: sokisaaga

Möödunud nädalavahetuse BIKE ADVENTURE RAID 2009 oli valus – peale kuueteistkümnendat tundi oli minu tagumik nii haige, et viimased kaheks tundi veetsin ratta peal püsti vändates. Võistluse lõppedes olin kindel, et nüüd jätan küll mõnda aega treeningud vahele.

Juhtus aga nii, et juba teisipäeval käisin vaikselt sörkimas, mis polnudki kõige hullem, ning eile võtsin julguse kokku ja läksin spinningusse. Tagumik sellest küll liiga hästi ei arvanud, aga tegelikult polnudki kõige hullem. Ainus vahe, et kui tavaliselt suudan kulutada treeningu jooksul 1 100 … 1 200 kCal, siis eile jäi keskmine pulss 115 ja kalureid põletasin pool tavapärasest.

Tegelikult hakkas BAR 2009 juba Libahundi ajal, kui Viffi ja Tiiduga joostes nad oma uhkeid neopreensokke igal võimalusel kiitsid :). Kuna mina olen suhteliselt külmakartlik, eriti mis puutub sõrmedesse-varvastesse, siis pühapäeva õhtul kodus võtsin pähe, et pean ka endale midagi veekindlat jalga muretsema. Maarele meenus Andres Pae vana blogijutt Sealskinz kõrgtehnoloogilistest sokkidest. Pisikese surfamise peale leidis ta jutu ka ilusasti üles.

Baltimaade edasimüüja, Agris sport kaudu ma eriti kaugele ei jõudnud ja nii sai kasutatud Andrese lehel olevat linki Chain Reaction Cycles lehele. Surfasin sealt lehelt nii endale kui Maarele mõlemale kolm paari sokke ja paari kindaid, ning valisin kiireima kohaletoimetamise viisi – UPS Express Saver, kes lausa 1-2 tööpäevaga kauba kohale pidavat tooma.

Kui siis teisipäeval hakkasin juba vaikselt ootama pakikest, siis ebameeldiva üllatusena leidsin õhtul oma mailbox-ist kirja CRC Customer Service-lt:

… as part of our security policy we must confirm that we are sending the order to the registered card holder. This is necessary due to an increase in internet card fraud and we take the issue of card security very seriously.

We therefore request that you e-mail a scanned copy/digital picture of your credit card used to place this order (blanking out the first 12 digits of the long card number) and a copy of your credit card statement (with the purchase information removed if you wish) …

Ausalt öeldes tundus pärast kirja täiesti lootusetu saada oma sokid Läti ajaks kätte ja olin üsna tujutu, ning mõtlesin tehingu tühistamisele. Siis aga meenutasin, et Läti pole ainus talvine võistlus, ning asjad tuleb ikkagi ära tellida. Kirjutasin vastu, kui pettunud ma olen, et sellise kirja saatmine kaks päeva väärtuslikku aega on võtnud ja peaaegu unustasin sokid.

Neljapäeva hommikul tuli vastus, et kaup on teele pandud, ning samas mailis oli ka number kauba liikumise jälgimiseks. Edasi hakkas teele pandud pakk aga kiiresti liikuma: 19:31 NEWTOWNABBEY, GB – 22:04 EAST MIDLANDS AIRPORT, GB – 03:36 KOELN, DE – 05:33 MALMO STURUP, SE – 09:12 VANTAA, FI.

Reede hommikul helistasin UPS-i ning küsisin, kas nende süsteem lubab mul paki enne sihtkohta, ehk minu kodu kusagilt kätte saada, mille peale sõbralik tütarlaps lubas paki nende kontorisse lasta tuu ja helistada, kui see sinna jõudnud on.

Pakkisin kodus parajasti viimaseid asju, kui UPS-ist helistati ning teatati, et pakk on nende kontoris. Viffi juurde sõites käisin UPS-i kontorist läbi ja … Läti poole sõitu alustades olin vähemalt sokkidega korralikult varustatud :).