Saturday, April 27, 2013

Ustjanski elamusretk

Tegelikult hakkasid elamused juba tükk aega enne Ustjanski elamusretke. Näiteks siis, kui Narvas piirile minnes selgus, et meie sekretär teab küll minu nime, aga passinumbrit mitte. Piiril tekkis lausa paanika, kui leti taga istuv ametnik avastas, et sama pass on just tund aega tagasi Pulkovo kaudu Venemaale saabunud. Lõpuks pääsesin ja sain uue broneeringu, seekord elavasse järjekorda, minu ees 100+ sõidukit, eeldatava ooteajaga kaheksa tundi. Õnneks leidsin Narvas toreda, pisikese hotelli, KING, kus siis iga tunni tagant üles tõusin ja uurisin, et kuidas minu järjekord liigub – no ei liikunud.

23.04.2013 13:20 +04:00Lenin Kostõlevo raudteejaama juures metsa kasvamas, põhilisteks külastajateks kohalikud koerad [23.04.2013 13:20 +04:00]

Või näiteks siis, kui pärast pikka ja väsitavat teelolekut südaöösel oma hotellituppa astusin, kus termomeeter 29 soojakraadi näitas. Kuna radiaatoril ühtegi regulaatorit polnud, siis magasin kõik ööd pärani aknaga.

23.04.2013 18:43 +04:00telefoni juurde pääsemiseks on vaja erivarustust – kummikuid [23.04.2013 18:43 +04:00]

Teisipäeva õhtul, peale tööd otsustasin teha väikese jooksutiiru. Vaatasin oma gps kaarti ja Google Earthi, ning üritasin planeerida tiiru, mis väldiks maksimaalselt palju suuremaid autoteid, mis siinkandis pole eriti jooksjasõbralikud.

23.04.2013 18:55 +04:00kohalik surnuaed. pärjad üks uhkem, kui teine [23.04.2013 18:55 +04:00]

Suuremalt jaolt see õnnestus kah, ehkki oli põnev avastada, et kui gps kaardi järgi läheb autotee üle jõe, siis sild oli seal ainult pool meetrit lai, autodele ilmselgelt kitsas. Või veidi hiljem, kui samast autoteest sai vaevumärgatav jälg aasal. Või veel hiljem, kui sedasama teed jätkates pidin end võsast läbi suruma.

23.04.2013 18:56 +04:00ja kõik hauad värskelt hooldatud ja säravad [23.04.2013 18:56 +04:00]

Aga suurima elamuse pakkus pärast võsa algav surnuaed, oli tunne, et eile on siia suurem hulk inimesi maetud. Kogu surnuaed oli täis värskeid (kunst) lilli ja pärgasid, üks pärg uhkem, kui teine. Lisaks, kui mitte igal teisel, siis igal kolmandal haual kindlasti oli laud toolidega. Siinkandis pidavat olema üsna populaarne ilusa ilma puhul kadunukesega haual viina visata.

23.04.2013 19:03 +04:00autoga on raske koduukse ette sõita [23.04.2013 19:03 +04:00]

Tagasiteel nägin ära Ustja jõel asuva silla ja viiasel hetkel avastasin veel ühe hea variandi, mis tegi minu jooksuringi küll planeeritust veidi pikemaks, aga aitas minimeerida asfalttee ääres jooksmist.

23.04.2013 19:59 +04:00peaaegu, nagu muhu mustrid [23.04.2013 19:59 +04:00]

Nagu näha, siis hea tahtmise juures saab ka siin jooksmas käia.

Wednesday, April 24, 2013

Jüriöö

Kui sõber Ott helistas ja küsis, kas ma Jüriöö jooksul osaleda tahan, vastasin automaatselt “jah”. Alles veidi hiljem sain aru, et olen andnud oma jah-sõna Eesti ühele tugevaimale võistkonnale, korteriyhistu.net, eelmise aasta Jüriöö võitjatele. Raini e-kiri Hiinast kinnitab Oti sõnu, et tegemist pole naljaga ja mulle on usaldatud esimene vahetus.

Jüriööjooksu startFoto Dace Buža Facebook lehelt …

Laupäeva õhtul, kell pool kümme, pole veel isegi päris pimedaks läinud, kui antakse start 54. Jüriöö teateorienteerumisele. Stardist kaarti haarates, lööb kaardipilt silme eest kirjuks, mul on raskusi isegi stardikoha leidmisega, tekib kerge paanika. Läheb vist oma pool minutit enne, kui ennast paika saan.

Jüriöö teateorienteerumise kaart

KP 1 – punkti rajooni jõudes keerab enamus minu jaoks liiga vasakule, punkt peaks olema suhteliselt metsa servas. Metsatukas on radu tunduvalt rohkem, kui kaardile kantud, jooksen pooleldi tunde järgi, üritades paremalt paistva lageda järgi kaugust hoida. Tegelikult oleks võinud julgemalt otse läbi metsatuka tulla, 10 sekundit viga. KP 2 – ehkki saan aru, et minu punkt on edasi, jooksen ikkagi läbi hajutuspunkti, 15 sekundit viga ja liidergrupp pääseb eest. KP 4 – raadiopunkti joostes näen hulka lampe paremal võsas madistamas,

punktis olen esimene, liidrid on teinud viga. KP 5 – punktist väljajooksul väike lisakaar, 10 sekundit, jälle kõik koos.KP 6 – ehkki vasakult tundub olevat karva võrra lühem tee, ei hakka teistest eralduma ja jooksen paremalt. Punkti juures selgub, et teistel on hajutus, minu punkt on 20 sekundit edasi – liidergrupp pääseb hetkega 30 sekundit eest. KP 7 – tagantjärgi ei saagi aru miks, aga otsin punkti kohast, kus ristuvad etapp 1-2 ja 6-7 jooned. Õnneks taga tulev Mati võtab mind kaasa – 10 sekundit jälle lisaks. KP 8 – ei suuda kaardilt õiget varianti välja lugeda, teen suure kaare, 30 sekundit. Mati pääseb eest. KP 9 – vaatepunktis olen kaheksas, liidrid on pea poolteist minutit ees.

Pärast vaatepunkti näen kolm etappi kurja vaeva, et Matit uuesti kätte saada. Tõus suusahüppetorni juurde tõmbab jalad piimhapet täis, õnneks järgnevatel etappidel saan uuesti liikuma. KP 13 – ees jooksevad Lauri ja Ats Sõnajalg, meie Matiga poolsada meetrit tagapool, punktis saan lõpuks ometi Mati uuesti kätte. KP 14 – jõe ääres soos on lumi, päris mõnus on vaadata, kuidas suur mees, Lauri ees läbi lume vajub, mina õnneks mitte. KP 15 – Mati jääb vaikselt maha, punkti jõudes ilmub kusagilt välja ka Ats, kes oleks pidanud minust juba pikalt ees olema. KP 17 – Ats teeb head tempot, aga enne punkti hakkab vist kõhklema, kruvin ise veidi tempot juurde.

Viimased etapid hoiab Ats minu taha, et siis finišiliinil mööda tuisata. Ma päris viimast ei hakka välja panema, esimesed on nagunii ammu tulnud. Annan teate üle viiendana, liidritest taga 2:39. Minu aeg on 39:06, mille sisse mahub umbes kaks minutit vigu.

Teises vahetuses teeb väga hea jooksu Margret Zimmermann, tõstes meid teisele kohale. Kolmandat vahetust jookseb Rain, kes enne starti kurdab, et pole Hiina võistlusest veel taastunud. Selle kohta teeb Rain korraliku soorituse, mille väärtust vähendab ainult Ilvese, Kristo Heinmanni, ülikõva sooritus, mis nad meist mööda viib.

Merike, neljandas vahetuses tõstab meid koha võrra, aga vahe kahe esimesega siiski kasvab veidikene. Timo teeb viimases vahetuses ülikõva jooksu, kui stardis on vahed Ilves ja SK100 võistkondadega vastavalt 5:17 ja 6:00, siis vaatepunktiks on vahed kõvasti vähenenud – vastavalt 2:32 ja 1:57. Finiš päästab konkurendid, vahed jäävad 1:37 ja 0:31.

Ja ehkki kolmas koht pole halb, teevad mulle tuska need kaks minutit vigu, enamus neist tingitud sellest, et jälgisin teisi liiga palju ja ei teinud oma jooksu. Peab tihedamalt orienteerumisvõistlustel käima.

Wednesday, April 10, 2013

40 kilomeetrit muinasjuttu

Ehkki Mareti arvates on ebanormaalne ärgata pühapäeva hommikul kell pool seitse, siis täpselt nii ma tegin. Kell kaheksa oleme juba Erko ja Tiiduga Soodla veehoidla otsas, et panna selle talve suusatamistele väärikas punkt ja võtta viimast kevadisest koorikust. Ilm on suurepärane, päike paistab ja külma -7° C.

[07.04.2013 08:45:59 +03:00]

Alustuseks sõidame Soodla veehoidla peale ja siis piki veehoidlat. Vahepeal saab Soodla veehoidlast Soodla jõgi, aga meie jätkame, kuni oleme Pillapalu polügonist mööda jõudnud. Siis keerame paremale, Koitjärve rabale.

Vaatepilt, mis rabal avaneb on tõeliselt kena, lisaks kannab lumi siin paremini ja puude vahel on tunduvalt lõbusam, kui Soodla veehoidla lagedat mõõta. Sõidame mööda Koitjärve raba Kivijärveni, kus võtame suuna otse itta, Kulli suunas. Enne Kullit peame läbima metsatuka, ning meie üllatuseks kannab lumi ka metsa all.

[07.04.2013 09:02:28 +03:00]

Sõidame läbi Kulli lõkkekoha, Kulli järvest mööda, siis mööda metsateed kuni Soodla jõeni. Üle Soodla jõe, jõuame Jussi nõmmele. Jussi nõmm oma imeilusate vaadetega nõuab veidi raja planeerimist, sest küngaste põhjanõlvad nii hästi ei kanna. Selle eest on vaated suurepärased ja kiirus selline, et “täna võiksime võistelda vendade Sildadega”, nagu Tiit ütleb.

[07.04.2013 09:33:15 +03:00]

Sõidame piki Jussi nõmme põhja ja väikese kaarekesega Jussi järvede juurde. Väinjärve juures ristub meie trajektoor RMK matkateega, aga meie jätkame üle Väinjärve, ning läbi metsatuka Suurjärvele. Suurjärvelt keerame Orkjärve rabale.

Kuna aeg hakkab peale pressima, siis sätime endid tagasiteele, mööda Orkjärve raba, ümber Järvemäe. Möödume üsna lähedalt Kõverjärvest ja jõuame taas Jussi nõmmele.

Tagasi kasutame kuni Kullini juba korra sõidetud teed kuni Koitjärve rabani. Nüüd võtame suuna otse üle Koitjärve raba, Kivijärvest mööda, üle Vahelauka ja Pikklauka otse Pillapalu polügonile. Polügon on küll üsna metsane, aga siin on palju lumesaani jälgi ja lumi kannab üllatavalt hästi. Sõidame mööda Polügoni serva, kuni jõuame Soodla veehoidlale.

[07.04.2013 11:01:04 +03:00]

Viimased viis kilomeetrit suusatame taas Soodla veehoidlal, mis on kohati, nagu juust, kalameese poolt auke täis puuritud. Kahjuks on kalamehed lisaks jääaukudele jätnud siia ka märgatavas koguses prügi, enamuses tühe viinapudeleid.

meie teekond kaardil

Viimastel kilomeetritel on tunda, et ilm on tunduvalt soojemaks läinud, lume pealmine kiht on sula ja libisemine tunduvalt halvem, kui hommikul. Kolmetunnise suusasõidu järel, enam-vähem kell üksteist oleme tagasi alguspunktis, kus termomeeter näitab nüüd juba +3° C.

Nüüd tuleb vist küll suusad ahju ajada, et mitte rikkuda suurepärast mälestust hooaja viimasest suusasõidust …

Monday, April 01, 2013

Jägala Xdream

Kõik algas sellest, et ärkasin hommikul liiga vara. Suures üleliigse aja kulutamise tuhinas, kulutasin ära ka osa sellest ajast, mis polnud üleliigne ja nii avastasin autosse istudes, et tõenäoliselt hilinen veidi meie kokkulepitud suusasõidu ühisstarti. Sõidu ajal mõtlesin, et see oleks nüüd suurim iroonia, kui ma, veidi hilinedes, avastaks kohale jõudes, et suusakepid on koju jäänud (hea, et nad mul tegelikult ilusasti autos on).

Mõned minutid hiljem, umbes kilomeeter enne stardipaika jõudmist saan järsku aru, et olen ju suusasaapad koju unustanud! Kiire kannapööre ja murelik kõne peakohtunik Tiidule. Saame kokkuleppele, et pääsen ka hilinemisega starti.

istekivid [29.03.2013 09:59 +02:00]

Õnneks ootavad kaasvõistlejad mind ära, hoolimata hirmsuurest hilinemisest. Me ei saa veel õieti suusatama hakatagi, kui leiame põllu, kus peremees kasvatab mõnusaid istekive. Kuna keegi proovida ei taha, jätame peremehe kivid testimata.

kevadine suusarada [29.03.2013 10:45 +02:00]

Pärast Maardu järve ületamist leiame end tõelisest labürindist, Maardu karjäärist, mis on järgmise aasta Xdreami maastikuks. Pikema ekslemise järel suudame endid karjäärilabürindist välja murda.

Jägala joa juurde jõudes saame aru, et oleme kõvasti hilinenud – kõik kohad on rahvast täis ja enamus on juba meie eest ära vaadatud. Üritame leida veel viimaseid, vaatamata kohti ja tšillime veidi enne, kui alustame tagasiteed.

Jägala juga [29.03.2013 11:36 +02:00]

Tagasitee pole enam nii lihtne, vahepeal on päike korralikku tööd teinud ja lagedad ei libise enam nii hästi, kui hommikul. Jätame enamuse lisakaartest tegemata ja jõuame suuremate kaotusteta finišisse.

Ja miks on mul tunne, et selle talve viimane suusasõit ei jää märtsikuusse?