Tuesday, August 13, 2013

Narva Energiajooks

Kuna sõber Tiit organiseeris ühe toreda ürituse Pannjärvel, siis tekkis plaan ühendada meeldiv valusaga ja pakkuda Viffile seltsi Narva Energiajooksul, mis oli ühtlasi ka Eesti Meistrivõistlusteks poolmaratonis.

Jooksule registreerimisega jään muidugi hilja peale, st. registreerin kohapeal, vahetult enne jooksu ja saan endale uhke numbri – 1 064, ehk viimases stardigrupis. Stardis selgub, et tegelikkuses pole stardigruppe rohkem, kui kolm: 1 – 150, 151 – 300 ja kõik ülejäänud, ning kuna ma piisavalt vara (umbes 12 minutit enne starti) kohal olen, siis pääsen oma stardigrupi esimesse ritta, ehk umbes kolmesajandale stardikohale.

Stardist saan küllalt hästi minema. Kasutan kergliiklusteest paremal olevat mururiba, jooksen esimese kilomeetri tiba kiiremini, nii 3:20 tempoga ja saan juba teise kilomeetri keskel vabamalt jooksma hakata. Kolmanda kilomeetri algul saan kätte Annika Rihma. Siit edasi on kerge vastutuul, hakkavad tekkima grupid ja positsiooni parandada pole enam nii lihtne.

Grupp eespool, nii umbes 50 meetri kaugusel paistab Lily Luige selg, otsustan veel veidi pingutada ja ennast sellesse gruppi joosta. Saangi grupi kätte, mille peale grupp aga kohe laguneb. Mulle jäävad seltsiks Lily Luik ja Alar Savaster, saan aru, et olen liiga tugevasse seltskonda sattunud.

Neljandal kilomeetril on tagasipöördepunkt, edasi on põnev näha, kes ja kui palju minust tagapool on. Seitsmendast kilomeetrist hakkab tõus, küll hästi lauge, aga selle eest pidev, mis paari tasasema osaga kestab ringi lõpuni. Kümne kilomeetri aeg tuleb 36:47.

esimese ringi lõpp

Võtsin rajale kaasa ühe geeli, millega oli plaan see teisel ringil, enne tõusu algust ära tarvitada, aga esimese ringi lõpus tunnen, et vajan väikest turgutust. Võtan geeli sisse ja näen järgneva kilomeetri vaeva, et oma geeliseid käsi ligemärja jooksusärgi sisse puhastada. Päris puhtaks käsi ei saa, nad jäävad ebameeldivalt kleepuvaks jooksu lõpuni.

14.-ndal kilomeetril jääb maha Savaster, ka minul on läinud raskeks, aga otsustan kannatada. Kilomeeter hiljem, veidi enne tõusu lasen siiski eesjooksjatega väikese vahe sisse, mis on ilmselge viga. Umbes kilomeeter hiljem kosun veidi, aga tekkinud vahet kinni joosta ei suuda.

Viimased kaks kilomeetrit on piin. Järgi jõuab taastunud ja üsna erksa sammuga Savaster, kes kutsub mind endaga kaasa, et ees olev grupp kinni püüda. Minul on endagagi tegemist, lasen tempo alla, nelja minuti peale ja vean ennast vaevaliselt finišisse. Saan lõppajaks 1:19:29 ja kohaks 35. Neljakümneaastaste vanameeste seas olen iseenda imestuseks lausa kolmas.

Pärast jooksu teeme kiire tutvumistiiru Narva söögikohtadesse, ehk siis külastame Old trafford restorani, mille pakutav borš on aus ja hea, ning tundub, et ka Maare ja Viff on oma toitudega rahul. Päeva teiseks (ja kolmandaks) pooleks suundume Pannjärvele, kus testime ära nii discgolfi, kui ka paljukiidetud seikluspargi rajad. Mõlemad on igal juhul väärt külastamist.

seiklusparki testima