EMV 1, epic fail

Üsna külm, -10° C. Stardis avastasin, et olen oma SI-pulga maha unustanud … õnneks on veel üle kümne minuti aega … jõuan auto juures ära käia ja oma pulga tuua.

Alustan suhteliselt ettevaatlikult … kõik on ilus … kuni viienda kontrollpunktini … ka viiendas punktis on lihtne, kaardivahetus, millest alles stardis teada sain. Kaart ümber keeratud, tekib täielik hämmastus – stardikolmnurk on märgitud täpselt teise kaardiserva, võrreldes praeguse asukohaga … ilmselt mingi nali … üritan korduvalt kaarti paika ajada … aga … no ei ole võimalik. Viimases hädas keeran uuesti esimese ringi kaardi ette … ja mida ma näen … on veel üks etapp … täpselt minu starti.

Kirun oma lolli pead, mille tõttu olen 1:30 minutit lihtsalt tühja lasknud. Järgnevad paar etappi on enam-vähem kuni … lihtne etapp, KP8 – KP9, kaardil on üks osa täiesti lage, selle tagumises servas on minu punkt. Ka maastikul on lage ees selgesti näha. Kaarti pole ju mõtet vaadata, lageda tagaservas paistab küngas, mille taga on kaardi järgi punkt … panna on vaja.

Kui end lõpuks paika saan, olen juba kaks etappi punktist möödas, tagasi sõita on pea samapalju, kui starti. Esimene mõte on, et enam edasi pole mõtet sõita, parem juba katkestada. Otsustan siiski raja lõpuni läbi sõita, ehkki tulemus on juba tehtud. Tegelikult pole tuju üldse sellest rääkida … aga teine kord äkki hea ennast parastada.