Saturday, September 14, 2013

SEB Tallinna Maraton

Olgu alustuseks kohe ära mainitud, et „Maraton“ ei tähenda siin mitte 42.195 kilomeetri pikkust distantsi, vaid jooksuürituse nimetust.

Olen vist iga aasta käinud seda spordipidu vaatamas ja jooksjatele kaasa elamas, aga ise rajale pole jõudnud. Pärast edukat kaasa elamist on iga kord jäänud midagi kripeldama, ning olen mõelnud, et „järgmisel aastal“ … sel aastal sai see siis tehtud.

SEB Tallinna MaratonMisasja? Mis maraton? [08.09.2013 10:35 +03:00]

Distantsi valik oli lihtne – kuna Narva Energiajooksu poolmaraton tundus spetsiaalse ettevalmistuseta üsna pikk, siis tahtsin midagi lühemat ja lihtsamat. Et pärast jooksu jaksaks ikka sõpradega saunas muljeid vahetada.

Kalamajast võistluskeskusesse oli täpselt parajalt pikk maa, et ennast soojaks joosta. See-eest üsna tõsiseks lisaülesandeks osutus Harju tänava otsast, kuhu ma alustuseks sörkisin, Pärnu maanteele, starti pääsemine. Üritasin algul Georg Otsa tänavast oma stardigrupini jõuda, aga sain mõned minutid hiljem aru oma ürituse lootusetusest. Kiire tiir ümber kvartali, Müürivahe ja Väike-Karja tänava kaudu oli edukam. Isegi viis minutit aega jäi varuks, jõudsin veel venitada.

Stardis sätime endid Indrek Ümarikuga enam-vähem David Kogei ja Tiidrek Nurme selja taha, et kui mitte lõpus … siis äkki stardis jääme kah tänu staaridele kaamerasse.

Esimesed paar kilomeetrit on rasked, sunnin end vägisi mitte esimestega kaasa minema ja tempot alla võtma. Pärast esimest, veidi kiiremat kilomeetrit võtan oma, rahuliku, 3:30 kilomeetritempo. Eeldan, et sellise tempoga peaksin 10 kilomeetrit ära kestma.

SEB Tallinna MaratonTee nüüd veidi rõõmsam nägu! Foto: Alari Kannel. [08.09.2013 13:44 +03:00]

Pirita tee tagasipöördel tõstavad kaaslased, kellega koos olen jooksnud, järsult tempot. Lähen korraks küll nendega kaasa, aga lasen siis ruttu tempo uuesti alla. Ilmselt ikkagi tempomuutus mõjub, sest kilomeeter hiljem, imeväiksel tõusul Tuukri tänaval kukub tempo 3:40 peale ja jalad hakkavad muutuma raskeks.

Kergendust ei paku ka kaheksanda kilomeetri tõus mööda Rannamäe teed ja Pikka tänavat. Tanel innustab kõrvalt, et olen oma rinnanumbrist (25) mõned kohad ees ja ilmselt suudan rinnanumbri kohta hoida.

Suurtüki tänaval, vanalinnast välja jõudes läheb enesetunne korraks paremaks ja suudan uuesti tempot tõsta, aga mitte kauaks – üle Nunne tänava ehitatud järsk sild lööb jooksurütmi uuesti segi. Õnneks on lõpp juba paista, viimane tõus mööda Toompuiesteed ja Kaarli puiesteed ja siis allamäge Vabaduse platsile.

35:59, ehk sekund alla 36 minuti. Lõppkohaks jääb 22 ja neljakümneaastastest „vanameestest“ esimene – ehkki aeg tuli veidi kehvem, kui plaanisin, siis koht oli jälle oodatust parem. Päris tühjaks end ei jooksnud, jaksan kenasti koju sörkida ja saunas sõpru võõrustada. Ja jooksust saadud emotsioon … see on võimas, peab vist järgmise aasta kalendrisse jooksu jälle kirja panema.

No comments: