libahundi jälgedel

Möödunud nädalavahetusel osalesime Paliveres  seiklusrogainil Libahundi Jälg – Viffi ja Tiiduga siis. Kuna nädal hiljem, ehk nüüd juba paari päeva pärast on meil kõigil plaanis osaleda Lätis, Bike Adventure RAID võistlusel, siis otsustasime võtta asja naudinguga. Lätti tuleb lisaks veel Tanel, aga tema on praegu sellises hoos, et oleks võinud pühapäeval veel teise kuus tundi otsa teha ja siis kohe esmaspäeval RAID-iga jätkata.

Selle naudinguga võtmisega oli nii, et algul vaidlesime veidi – kui Tiit ja Viff arvasid, et teeks mingi kolme-neljatunnise jooksutiiru, siis mina pakkusin, et võtaks pigem rahulikumalt, aga pikemalt. Lõpuks jäime kolme-neljatunnise, aga rahuliku jooksutiiru juurde … vähemalt sellises usus julgesin ma reede õhtul koos Maare töökaaslastega paar alkoholi sisaldavat kokteili rüübata.

Laupäeva hommikuks oli meil kokku lepitud, et Tiit tuleb ja võtab meid Maarega kell 8:45 peale ja siis sõidame edasi Viffi juurde. Kui aga kell 8:50 Tiidule helistan, siis tuleb välja, et Tiit on juba peaaegu Viffi juures :). Kella kümneks oleme siiski ilusasti Palivere mõisa juures, võistluskeskuses.

Kaardid kätte saanud, ei suuda mina veel sõnagi kaasa öelda, kui Viff ja Tiit on juba raja välja mõelnud, mis läbib … enamust punktidest. Avaldan kahtlust, et kui meie kolme tunni jooksul sellise raja planeerime läbida, siis võitjatel pole ilmselgelt kuue tunniga midagi peale hakata :). Võtame eesmärgiks läbida võimalikult palju lisaülesannetega (seitsmega algavaid) kontrollpunkte ja lahendada kõik lisaülesanded, sõltumata sellest, kui palju nad aega nõuavad … ja punkte me ei loe :).

Stardipaugu kõlades peame siis esimese ülesandena legendi järgi Paliverre, maanteesilla alla jõudma, leides rajalt neli kontrollpunkti. Ülesande lihtsustamiseks on legendis kirjas ka kaugused teeristist teeristini, kuid nende kasutamiseks pole meil aega :). Algul on päris tihe punt koos, mis venib päris pikaks pärast kolmandat kontrollpunkti, kui korraldajad on ette näinud jõe ületamise mööda kõikuvat puutüve.

Maanteesilla alla jõudes suundume läbi punkti 36 esimese lisaülesande, 72 suunas. Kohale jõudes saame lisaülesande kirjelduse: “Võistkonna eesmärk on lugeda kokku ühe heinamaa piires heinapallidele kirjutatud tähed, määrata, millist tähte on kõige rohkem”. Jaguneme kiirelt, Tiit jookseb kaugemaid palle lugema, meie Viffiga lähemaid.

Juba esimeste pallide juures saan aru, et lahknemine oli halb idee, otsustan ära lugeda T ja L tähed, mida tundub kõige rohkem. Poolel ringil kohtun Tiiduga, kes kraabib haaknõelaga numbreid kaardikile peale :). Lepime kokku, et läheme T ja L tähtede peale välja ja jätkan ringi. Ringi lõppu jõudes olen saanud T-tähtede arvuks 74 ja L-tähtede arvuks … samuti 74?! Kuna kohtunikele selline vastus ei sobi, siis peame tegema valiku – pakume T, mis on ka õige vastus.

Läbime paar koledat ja paar ilusamat etappi ja jõuame järgmise lisaülesande punkti: “Võistkonnal tuleb läbida 3 etapist koosnev kanuu-jooksu teaterada, korraga on kanuus 1 võistleja, järgmine etapp liigub teate vastuvõtmiseks punkti joostes”. Kuna Viff saab järgmisel nädalavahetusel nagunii kõik lisaülesanded endale, siis teeme sellel ülesande Tiiduga kahemehe teadet – Tiit läbib pikemad ja mina lühemad etapid :).

Punkti 75 minnes otsustame loobuda kolmest punktist ja võtta kp 55 asemel kp 29 – ära jääb mõttetu soos ja võsas müttamine.

Kp 75: “Võistkonna eesmärk on korjata metsast 9 eri liiki taimede lehte vastavalt etteantud nimekirjale”. Kuusk, mänd, kask, tamm, kanarbik, sõnajalg, pohl, sarapuu, paakspuu … paakspuu? Esimesed kaheksa lähevad lihtsalt, lisaks leiame mingeid lehti, mis meie jaoks tundmatud. Otsustame neid paakspuu pähe kohtunikele pakkuda ja lähebki õnneks – alla kolme minuti kogu lisaülesanne.

Märkamatult on saanud täis kaks tundi. Otsustame (tegelikult oleme selle juba ammu otsustanud) kp 74 ja sooetapid vahele jätta ning keerame vaikselt kodu poole. Võtame punktid 58 – 49 – 48. Kardan küll algul, et need on igavad etapid soises ja koledas metsas, aga tegelikult on mets üllatavalt kena. Leiame loomade toidumaja ja veidi hiljem koha, kus see loom, kes toidumajas heina käis nosimas pärast seda ära söödi :). Mitmeid võistkondi tuleb vastu, meeleolu on millegipärast kõigil veel väga hea.

Punkti 47 minnes ajab karjääri keskel olev mets meid veidi segadusse ja nii teeme enne punkti paari minutilise lisakaare, aga see on ka üks vähestest vigadest, mida me endile lubame. Punkt 70 asub Palivere vana suusahüppetorni all, mille kohta oli juba enne võistlust selge, et siia tuleb mõni lisaülesanne. Suusahüppeid kahjuks teha ei lasta: “1 võistkonna liige peab ronima torni metallkonstruktsioone mööda üles ja tegema seal SI-märke. Võistlejatel on peas kiiver ja rakmed kuhu on kinnitatud julgestustross”.

Viff ja Tiit ei suuda algul kokkuleppele jõuda, et kumb siis ronima saab – Viff arvab, et tal oleks hea võimalus viimast korda Lätiks ronimist harjutada, Tiit jälle et Lätis saab Viff nagunii lõpmatult palju ronida. Jääb nii, et Tiit riietatakse rakmetesse ja kiivrisse ning korraldaja kinnitab julgestusköie … paari hetkega on Tiit juba üleval ja ka uuesti all.

Kuna kokku oleme olnud metsas juba tiba üle kolme tunni, siis otsustame, et nüüd on paras aeg finišisse sörkida, võttes teele jäävad punktid 38 – 46 – 39. Et enne finišit veel midagi põnevat kogeda üritan vahetult enne punkti 39, möödudes lautadest, joosta üle betooni, mis aga … selgub, et on hoopis puhas virts :). Nagu kiuste saame punkti juures kuiva jalaga üle jõe, et siis jalgupidi jõkke ronida, virtsa maha pesema.

Kokku kulutame aega 3:40:48 ja kogume 85 punkti. Ega väga palju pikemalt polekski tahtnud joosta – raja lõpuosas annavad jalad juba kergelt tunda. Igatahes jõudsime finišisse väga õigel ajal – parajasti on valmis saanud ülimaitsev supp :).

Tundub, et selles Libahundis on ikka mingi võim ja vägi: ka eelmisel aastal Otiga ei suutnud me kuute tundi täis teha ning ka võistluseelne enesetunne oli suhteliselt sarnane :) … katsume siis järgmisel aastal nõiaringist välja pääseda :). [tulemused ja pildid]

Ahjaa – Maare says (14:31):
libahundi jutu lõppu kirjuta, et Maare käis ka aga tal on praegu blogimispaus.