Wednesday, August 19, 2009

N56°50.697´ E105°14.928´ Jantal

Kell 8:31 alustasin Bratskist teekonda külakese, nimega Jantal poole ... ja juba kell 14:37 (Eesti aja järgi siis kell 8:37) olin kohal, seljataga 290 kilomeetrit mitte just väga kiirelt sõidetavat Bratsk – Ust-Kut maanteed. Ust-Kutti jääb siit veel veidi vähem, kui 60 kilomeetrit ja teatavasti on just seal Baikali-Amuuri magistraali ametlik algus.

Päeva saavutuste poolele tuleb vist lisada see, et tänase päeva esimene ja õnneks ainus õlu sai joodud juba kell 12:30 kohaliku aja järgi. Nimelt siis teatas autojuht, et nüüd algab kõige hullem lõik, aga kus enam ühtegi miilitsaposti pole ja pidas auto kinni teeäärse poekese ees. Autojuht ostis endale kaks Starõi Melnik Svetlojet (roolis olles ei pidavat tohtima kanget õlut juua) ja vaatas siis väga ootavalt minu poole ... mina ostsin siis kah ühe, et autojuhil poleks üksi imelik õlut juua.

Päeva ebaõnnestumiste poolele tuleb lugeda see, et kohalikud tarkpead suutsid läbi kärsatada minu toodud arvutis oleva mikroskeemi, ühendades sinna ilma minuta juhtmed külge – loomulikult valesti. Nüüd tuleb töötegemise asemel homme selgitada neile, et tegelikult ma ei suuda neid kuidagi aidata.

Monday, August 17, 2009

rebaseperel õhtusöögiks maotäis vorsti*

... nüüd küll rohkem ei mahu ... [17.08.2009 18:40 (GMT +4)]

Täna Nuiamaa piiripunkti järel, Vene poolel piirijärjekorras olles, olin tunnistajaks põnevale seigale.

Istusin parajasti autos, kui teeserva ilmus rebane. Rebane tundus justkui nõutu olevat, jalutas järjekorras seisvate autode vahelt läbi ja jäi siis teepervel seisma. Inimesed jooksid muidugi autodest välja rebast vaatama ja siis keegi ärkas: “vaeseke, ta ju nii kõhn, tal kindlasti kõht tühi”.

Hellade südametega vene inimesed jookid selle peale muidugi tagasi autode juurde ja tulid tagasi, kes võileivaga, kes viineritega. Rebane näitas üles ülimat professionaalsust, võttes võileibade pealt ainult vorstitükid, siis viineri, siis veel vorsti … ja haaras kõik selle suhu, midagi ära söömata.

Kui rebasele enam tõesti rohkem vorsti suhu ei mahtunud, siis vaatas ta veel korra enda ümber kogunenud inimesi ja lippas siis, suu vorsti täis, tagasi üle tee sinna, kus oli tulnud. Ei teagi, kas läks kuhugi vaiksemasse kohta vorsti nosima, või viis selle lastele.

[siin pildireportaaž]

* meenutades Tiit Blaadi kevadist järjejuttu rebaseperest.

Sunday, August 16, 2009

kaks sõpra …

autosõitjad [15.08.2009 17:18 (GMT +3)]

… tegelikult on kolmas kah, aga see oli musta värvi ja pagendatud kahe semu poolt taha, pagasiruumi :). Rõuge, Ööbikuoru keskus.

Friday, August 14, 2009

Swiss O-week

01.08.09. Lennukiga TLL – MUC. Tänu liiklusummikutele võttis 380 kilomeetri läbimine aega pea viis tundi. Morschach-i jõudes saime kuue peale poolteist korterit, koos Tautsi ja Ailiga, kes lendasid kohale marsruudil TLL – HEL – ZYR, kaks. Külastasime oma puhkekeskuse spa-d, kus avastasime suurepärased saunad, mis said järgnevaks seitsmeks päevaks mõnedele heaks võistlusjärgseks lõdvestamise kohaks ja mõnedele lausa teiseks koduks :). Õhtul tähistasime Šveitsi rahvuspäeva.

Day 1: Schwyz

02.08.09. 1 etapp: Schwyz, the incisive day. Rada 1.8 km & 19 kp-d. Linnasprint siis. Sprint on teatavasti üks minu lemmikaladest. Kahjuks suutsin “suurest erutusest “ teha kolme punktiga kokku 40 sekundit vigu, ja kuues koht ajaga 13:06. Kaotus võitjale oli suhteliselt väike, sellelt etapilt korjasin küllalt suured punktid. Punkte arvestati valemi järgi: võitja aeg × 1000 / võistleja aeg.

Veel – kusagil poolest päevast hakkas sadama vihma, mis ei tahtnud ka õhtul kuidagi lõppeda.

Day 2: Schwialppass

03.08.09. 2 etapp: Schwialppass the varied day. Vihma sadas kogu öö ja taevas polnud seda nägugi, et vihm võiks lõppeda. Rada 4.9 km & 14 kp-d, 180 tõusumeetrit.

Selle päeva esimene etapp oli teekond võistluskeskusest starti – 2.1 km ja 250 tõusumeetrit, kiire sammuga umbes 50 minutit. Stardis oli sooja +6°C ja … ei saa öelda, et vihma sadas, sest asusime läbimärgadena otse vihmapilve keskel.

Esimene “tõsine” võistluspäev. Kui lagedal osal suutsin punkte enam-vähem talutavalt läbida, siis minule sai siin saatuslikuks raja ainus metsane osa – suutsin nelja järjestikuse punktiga teha 7 minutit viga. Kokku 20. koht, ajaga 59:06. Tanel teeb hea jooksu, on viies ja võidab mind üheksa minutiga … Raivot suudan siiki napilt võita :).

Day 3: Glattalp

04.08.09. 3 etapp: Glattalp the arctic day. Kasutusel pidi olema kaks erinevat kaarti – üks pikematele radadele ja teine lühematele. Kuna vihmade tulemusena ajasid lühemate radade kaardil jõed üle kallaste, siis toimus võistlus ainult pikematele radadele. Pikemate radade start-finiš asus võistluskeskusest veidi eemal – 4.2 km ja 700 tõusumeetrit, eeldatava kohalejõudmise ajaga 1:50. Priit Pääslane suutis selle vahemaa katta küll ajaga 1:10, aga tema oma sõnade järgi “stardis tema võistlus ka lõppes”, raja läbimiseks jõudu enam ei jätkunud.

Rada 5.0 km & 11 kp-d, 140 tõusumeetrit. Rada täpselt selline, nagu korraldajad lubasid – esimene pool ülikiire, mööd karjamaid ja siis tehniline osa. Mina ei tahtnud kuidagi uskuda korraldajate, ning Viivi ja Erki jutte ulmeliselt tehnilisest maastikust ja “premeerisin” end tehnilise osa esimeses punktis kuue minutiga. Tanel läbis selle etapi käies ja sai seal päeva parima aja. Teine viga, 4 minutit, tuli sellest, et kohas, kus rada tegi risti, keerasin seitsmendasse punkti minne hoopis üheksandasse punkti. 14. koht ajaga 49:07, Tanel võidab mind napilt.

Võistluse ajal jääb vihm kah järgi. Ehkki annan Virvele ja Maarele oma kaardi, et nad saaksid sama raja läbida, jätavad nad selle siiski tegemata.

05.08.09. Puhkepäev the rest day. Sõitsime mäkke, üritasime võtta kõik Luzerni tornid.

Õhtul saime teada, et neljas võistluspäev siiski toimub, aga kuuenda võistluspäeva kaardil ja radadel ning kuuenda võistluspäeva stardiprotokollide järgi.

Day 4: Chinzig - Seenalp

06.08.09. 4 etapp: Chinzig – Seenalp the breathtaking day. Omaette elamus oli jälle juba starti minek: üks kilomeeter ehk 15 minutit jala, siis sõjaväeautodega mäkke ja lõpetuseks veel 1.5 kilomeetrit ning 35 tõusumeetrit jala.

Rada 7.3 km & 17 kp-d, 100 tõusumeetrit. Selle päeva suurim viga oli jala väänamine teel kuuendast punktist seitsmendasse. Sealt edasi kaotasin Tanelile pea kuus minutit. Kokku seitsmes koht ajaga 1:00:35, ning võidan Tanelit 21 sekundiga :). Selle päeva rajast tasub märkimist veel ehk see, et lisaks sajale tõusumeetrile tuli võtta 970 laskumismeetrit.

Day 5: Gibel

07.08.09. 5 etapp: Gibel, the rough day. Rada 2.3 km & 11 kp-d, 110 tõusumeetrit, ehk lühirada. Tõsiselt raske maastik – mitte ainult kaardi poolest, vaid ka läbitavus. Suur osa maastikku oli üks suur kivihunnik, kuhu sammalt ja võsa piisavalt peale kasvanud, et varjata jalge all varitsevaid pragusid. Oli tegu, et tervete jalgadega rada läbida. Tegelikult mulle meeldib selline tehniline maastik, aga kahjuks suutsin ühel punktiga, kaheksandaga, teha rumala vea, kolm minutit. Kokku kuues koht ajaga 33:09.

08.08.09. 6 etapp: Gibel. Veel eelmisel õhtul oli lootust, et tee saab korda ja neljanda päeva maastik ligipääsetavaks. Mida õhtu poole, seda enam hakati rääkima äikesevõimalusest, kuni kella seitsme paiku õhtul olid korraldajad teinud otsuse, et kuues päev toimub samal, Gibeli kaardil. Juhtus see, mida oligi arvata – isegi Šveitsi “kellavärk” ei suutnud ära hoida erinevaid prohmakaid üleöö tehtud radadest. Palju võistlusklasse tühistati – kas oli punkt valesti või näiteks meie klassil kadus seletamatutel asjaoludel poole võistluse pealt üks punkt metsast. Kahju oli Tanelist, kes tegi sel päeval tõesti suurepärase jooksu, vist oma parima Šveitsis.

Kokkuvõttes võib öelda, et oli tõesti suurepärane orienteerumisnädal, täis või(s)tlust konkurentide, ilma ja valutavate lihastega. Maare on üsna kindel, et plaani võiks võtta ka järgmise, SOW 2011.

Pärast võistlust alustasime teekonda Müncheni poole, kus õhtune, kõigile kohustuslik programm nägi ette seakooti ja saksa õlut.

09.08.09. Hommikune linnaekskursioon, koos tõusutreeninguga erinevatesse tornidesse. Pärast seda lubati meid lennukile, et üle Copenhageni hilisõhtuks Tallinna jõuda.

Friday, August 07, 2009

Day 5 Gibel – The rough day

Gibel

Pärast eilset rada – 7.3 km ja 860 laskumismeetrit oli tunne, et tänane päev tuleb kaardi nime vääriline.

Mürakarude koondise head etteasted nurjas vale ettevalmistus – millegipärast arvasid paljud, et veini mittemanustamine suurendab sooritusvõimet, igatahes vaadati meid Raivoga, kui huligaane. Tulemuste järgi selgus, et sõltumata veinist, tegid vigu kõik.

Viimaste andmete kohaselt ei toimu homne võistlus siiski Lidernenis vaid uuesti tänasel maastikul – proovime siis uuesti sõltumata kaardi nimest, Gibel, sealt eluga tagasi tulla :).

Wednesday, August 05, 2009

rannapäev

rannas

Täna siis rannapäev – hommikul sõitsime Engelbergi, et siis tõstukitega üles minna. Kes käis ümber Trübsee matkamas, kes Titlist külastamas. Titlisel oli kena, +6°C ja päike. Peale lõunat treenisime Luzernis tõusude võtmist, külastades lugematul hulgal torne.

Orienteerumisega on nii ja naa – eile näiteks pidi olema kasutuses kaks orienteerumiskaarti, millest ühel pikemad ja teisel lühemad rajad. Rajale lasti aga ainult pikemate radade orienteerujad, sest teisel kaardil olid vihmade tulemusena ojad muutunud ületamatuteks mägijõgedeks.

Samade vihmade tulemusel on homne maastik ligipääsmatu, sest tulvaveed on minema viinud osa teest. Homne võistluspäev toimub nüüd kuuenda võistluspäeva kaardil ja radadel. Mis viimasest võistluspäevast saab, pole veel teada.

Monday, August 03, 2009

Day 1 Schwyz – the incisive day

Kui hommikul ärgates paistis päike, siis selleks ajaks, kui stardi poole endid sättima hakkasime, ladistas juba korralikult vihma. Taevas oli tumehall ja polnud lootustki, et vihm täna lõppeks. Korraldajad olid organiseerinud parkimise ühe suure kaubanduskeskuse parklas, kus oli katuse all piisavalt ruumi nii autodele, kui ka soojendusjooksuks ja -võimlemiseks. Start oli siit paari minuti jooksu kaugusel ja parklast näha – tõeline tase.

Nagu tulemustest näha, oli kasu hommikusest kaarditreeningust eelmise korra Šveitsi mitmepäevajooksu sprindikaardil … palju õnne tänasele auhinnasaajale, minu võistkonna-kaaslasele Viffile, kes hoolimata paarist suuremast veast suutis vanemate naiste klassis :) saavutada auväärse kolmanda koha. Täna oli pidu meie tänavas … homseks pole isegi ilmaennustus kiita: For tomorrow Monday the 3rd August we expect very cold temperatures. Eks näis, mis tuleb … ah jaa – tulemused:

HAK (1.8 km, 0 m, 19 Po.) 108 Teilnehmer
1. Roman Zbranek 88 Vsetin Magnus Orienteering 12:08
6. Heiti Hallikma 70 Tallinn Myracaru OK 13:06
16. Tanel Kannel 73 Tallinn Myracaru OK 14:10
63. Raivo Erik 68 Tallinn Myracaru OK 16:54

HB (1.7 km, 0 m, 17 Po.) 52 Teilnehmer
1. Marco Fäh 73 Kaltbrunn OLG Huttwil 12:20
5. Tauno Piirikivi 60 Tallinn Myracaru OK 13:34
Jaanus Soots 69 Tallinn Myracaru OK Po.f.

DAK (1.7 km, 0 m, 14 Po.) 105 Teilnehmer
1. Hanna-Maija Koski 76 Tampere Koo-Vee 12:15
14. Piia Paasma 79 Tallinn Myracaru OK 14:39
40. Edit Kannel 76 Tallinn Myracaru OK 16:01

DC (1.1 km, 0 m, 12 Po.) 27 Teilnehmer
1. Astrid Kristin Ruud 69 Hakadal Nittedal Orienterin 9:56
4. Aili Piirikivi 65 Tallinn Myracaru OK 10:39
7. Maret Hallikma 75 Tallinn Myracaru OK 11:35
8. Evelin Soots 70 Tallinn Myracaru OK 11:45

D35 (2.4 km, 0 m, 20 Po.) 27 Teilnehmer
1. Kirsten Truttmann 71 Brunnen OLG Goldau 18:35
3. Viivi-Anne Soots 71 Tallinn Myracaru OK 20:06

D45K (1.7 km, 0 m, 14 Po.) 31 Teilnehmer
1. Sabine Hammel Bolliger 64 Liestal OLK Wiggertal 14:48
7. Virve Einpaul 61 Tallinn Myracaru OK 17:46

Total: 12 Teilnehmer des Clubs.

Sunday, August 02, 2009

Xdream Elvas

Nagu ikka – seiklus ei alga ju pühapäeval, vaid tavaliselt ikka varem … seekord korraldas esimese lisaülesande Viff, kes suutis rulluisutreeningul oma selja paigast nihutada ja siis rogainil testida, kas selg ikka on paigast ära – muidugi oli. Õnneks lahendas Viff ise lisaülesande kõige kiiremini ja nii tuli seekord “vanameestega” kruiisima Eveli … ei, mitte Eveli Saue … aga teine Eveli, kes võib küll jääda Eveli Sauele veidi alla laskmises ja suusatamises, aga selliseid alasid pole Xdreamil senini kavas olnud. Viff toetas meid igal võimalikul kohal rajal ja digitaliseeris meie pingutuse … ka kõik selle jutu juures kasutatud pildid.

20090726095359 … minu treenitus Xdreamiks on nii hea, et enne võistlust, võistluskeskusest autoparklasse vändates, vajutan mängleva kergusega katki oma rattaketi …

Stardis jagab Ott variandid vastavalt tugevusele: mina saan B-variandi, Eveli A-variandi ja endale võtab Ott C-variandi. Kui Antti minust poolel etapil mööda kihutab, siis püüan talle selgitada, et kiiret pole kuhugi, nagunii peame teistele hajutustele läinud kaaslaseid ootama … ei mõju … ei taha Antist maha jääda ja nii saan teises kontrollpunktis kuus ja pool minutit puhata … ja järgneva raja pähe õppida.

Jalgsietapi läbime suhteliselt rahulikus tempos – on selge, et Ala-Looga tihe maastik pole kerge Evelile, kes ei käi igapäevaselt orienteerumas. Jalgsietapp lõpeb vaatetorni juures – Ott saab tõusta mööda treppi vaatetorni, leida fotol kujutatud hoone maastikul, määrata selle asukoha kaardil ja laskuda mööda köit alla.

20090726115619Poolel teel Oti poolt määratud rattapunkti kohtame võistkonda, kes sinnapoole joostes teel … ? Meiega koos on võistkonnad Seiklusporr ja Evli Adventure Team. Punkti juures jääb Evli maha ja Vahetusalani jätkame koos Seiklusporriga.

Jooksuetapp algab igava, tee-etapiga … on palav … õnneks on rajameister vist meie soovidega arvestanud ja seadnud täpselt õigele kohale värskendava jõeületuse. Tõravere observatooriumi juures tuleb lisaülesandena seada päikesesüsteemi planeedid õigesse järjekorda, alustades kaugeimast. Meie kohale jõudes demonstreerivad trahviringil oma jõudu Areal, Salomon ja veel mõned võistkonnad. Ja ehkki me oleme unustanud, et juba mõnda aega tagasi otsustati, et Pluuto kõlbab ainult koera nimeks, lahkume me lisaülesandelt enne, kui Areal ja Salomon on omad ringid lõpetanud :).

Veel väike jupp jalgrattaga, kus Areali jõulisel vedamisel ajame alla Ilmari ja Vendade võistkonna.

20090726141704 Võistluskeskuses viidame veidi aega ja nii saame kanuusse seitsmendana, Evli ja Areali järel. Juba pool kilomeetrit hiljem tõuseme kuuendaks, kui möödume Evlist, kes on jäänud merelahingus (vabandust … jõelahingus) alla Arealile ja päästavad parajasti oma uppuvat laeva. Poolel kanuuetapil hakkame nägema oma ees Areali võistkonda, ning tänu Eveli ülikõvale tõmbamisele möödume neist enne kanuuetapi lõppu. Ahjaa, kanuuetapi teeb põnevaks see, et erinevalt tavalisest pole kaardil kanuupunkte, vaid need tuleb ise kaardile märkida.

Nüüd pole enam muud, kui tuleb joosta tagasi võistluskeskusesse, tehes vahepeal väikese ujumise. Areal jookseb meil eest, kedagi tagant tulemas ei ole. Võtame ujumisetappi rahulikult, meiega samal ajal punktis olevaid B-raja võistlejaid me ei ahista :). Ujumisetapi lõpust võistluskeskusesse joostes, on mul esimesed nelisada meetrit reielihastes kohutavad krambid, enne kui lihased uuesti liikuma saan.

20090726151344 Enne finišikaart näitab Ott oma osavust kriketimängus, peale mida lubatakse meil finišeerida. Selgub, et “märkekunn” Ott, Eesti läbi aegade vaieldamatult üks kõvemaid märkeorienteerujaid, on osanud ühe kanuupunkti valesti kaardile märkida ja meile 15 minutit “preemiat” teenida :). Langeme üldises paremusjärjestuses küll koha võrra, aga segavõistkondadest võidame ikkagi ülivõimsalt.

GPS-i järgi saime alade kaupa alljärgnevad kilometraažid:
ratas 40.5 km
jooks 16.4 km
kanuu 12.1 km
ujumine 0.2 km

Igatahes lubas Ott, et tal vorm kogu aeg paraneb, ning “kodumaastikul” võtame üldvõidu ära … Viff pole seda veel kommenteerinud :) …

6443 Morschach

Lake of Lucerne

KäsiGPS-il on see viga, et ta juhatab küll kenasti kohale, aga ta ei suuda kätte saada ja kasutada lisainfot liiklusest, nagu teetööd, ummikud jne. Eelpoolmainitute tõttu muutus meile ennustatud aeg 380 kilomeetrit ja 3.5 tundi, tunni võrra pikemaks.

Eile õhtul tähistasime Šveitsi rahvuspäeva, sest teatavasti loetakse 1. augustit 1291 Šveitsi tekkimisaastaks. Sel puhul toimus Brunnenis, Lutserni järvel suurejooneline ilutulestik. Meie otsustasime tulevärki jälgida pool kilomeetrit kõrgemalt, oma kodust, Morschach-ist. Ausalt öeldes polegi vist nii võimast ilutulestikku veel näinud, mille tegid eriti omanäoliseks sajad suuremad ja väiksemad laevad, mis olid kogunenud Lutserni järvele ilutulestikku jälgima. Lisaks ametlikule ilutulestikule toimusid iga saja meetri tagant ka väikesemad ilutulestikud, mis lõppesid alles siis, kui algas uus päev.

Ja veel: tegelikult tulime siia kohale väikese põhjusega, Šveitslased korraldasid meile treeninglaagri, et saaksime timmida oma vormi viimase Xdream jaoks. Lisainfot saab siit: http://www.swiss-o-week.ch.

Wednesday, July 29, 2009

Seljametsa järv

Seljametsa järv [29.07.2009 17:17 (GMT +3)]

Pärnus olemine ei tähenda ju ainult merd. Täna käisin tööpäeva lõpetuseks avastamas Seljametsa järve, kus vesi oluliselt soojem ja puhtam, kui Pärnu rannas.

Tuesday, July 28, 2009

hommikune sport

Vanasti nõukaajal, kui Venemaal Dünamo üleliidulise koondisega laagerdasin, oli iga hommiku lahutamatu osa hommikvõimlemine. Aga mitte niisama kerge sörk ja venitusharjutused, vaid kerge sörk küll, aga venitusharjutused kasvasid tavaliselt üle jõutreeninguks. Kusjuures enamus Siberist ja Kesk-Venemaalt pärit sportlasi, tundub, et nautis sellist hommikust madistamist. Mina, tavaliselt koos ühe Peterburi sõbraga, võtsin ette veidi pikema jooksu, et jõuda võimlema siis, kui teised sellega juba poole peale on jõudnud ning me pääseksime hommikustest jõuharjutustest.

Täna hommikul mõtlesin, et tuletaks õige meelde, mis tunne on hommikul jooksma minna … polnud väga vigagi, eriti siin, Pärnus. Vaiksed tänavad, meeldivalt tühi rand, hommikune ujumine pühkis viimasegi une silmist ja tõmbas päeva mõnusalt käima.

Saturday, July 25, 2009

ArcticCircle24

Team Leivo täiskoosseisus [10.07.2009 13:33 (GMT +3)]

Enne, kui järgmine seiklus käes – nädalavahetuse Xdream, katsun veel kiirelt üles riputada Soome, ArcticCircle24 mõned muljed. Tegelikult on perekond Sepp juba kõik juhtumised üles tähendanud: Leivo sellest, mis rajal tegime ja Kaja võistlusest ja lisaks ka kõigest muust :). Minu muljed on kah juba tükk aega tagasi kirja pandud, aga aja puudusel jäänud arvutinurka vedelema:

Tegelikult algas seiklus juba nädal varem, kui Karu pidi oma Chrysleri minu kätte jätma ja ise Venemaa avarustele reisima minema. Kahjuks (võib-olla meie jaoks hoopis õnneks) juhtus aga nii, et …

Maare jõudis support-i kõrvalt ka mõned pildid klõpsida.

Thursday, July 23, 2009

pannkoogipiknik Aegnal

[22.07.2009 18:27 (GMT +3)]

[start on antud … töölt tulnud, tühjade kõhtudega sünnipäevakülalised alustavad kihutamist Aegna saarel ootava pannkoogilaua poole …]

Maare oli töökaaslastele lubanud oma sünnipäeva puhul higi, pisaraid ja verd. Kuna verd advokaadid ilmselt armastavad :), siis on kõik kohal ebatraditsiooniliselt vara – lausa enne kokkulepitud aega. Sten-Eric tutvustab kajakisõidu algtõdesid, inimesed jagatakse paatkondadesse ja kajakid aetakse veele. Kõige kogenum, Maare, pannakse kiirreageerimis-päästekajakki Sten-Ericu paariliseks, minule antakse lohutuseks Leivo poolt kiidetud Reval Duo, ehk valge nool koos esisõudja Katsiga.

Algul on meri täiesti sile, aga ümber Rohuneeme keerates ja Kumbli ning Kräsuli saarest möödudes tõstab väikese laine. Kajakk on nii kerge, et lainetes on ta rohkem vist õhus, kui vastu vett. Lisaks …  kui aeruamise katkestame, lükkab tuul kerge kajaki risti lainet ja siis on tegu, et see jälle õigesse suunda keerata. Aga alla tuult ja lainet lendab kajakk küll, nagu nool, või pigem siis nagu valge nool :).

Aegnal teeme siis pannkoogi- ja tee peatuse, kel on, see paneb hetkeks midagi soojemat peale. Kõik on menüüvalikuga rahul, 53 pannkooki kaob, kui võluväel.

Tagasiteel on enamusele kõige suuremaks eneseületuseks märja vesti ja põlle selgapanek. Muu läheb juba allatuult ja lihtsalt. Kajakipikniku afterparty toimub kah … [pildid]

kassipoeg

Hing on haige seda kirjutades, aga siiski: ära anda väike imearmas paarikuine kassipoeg.

Too, suurte nööpsilmadega oranžitriibuline tegelane vaatas eile hilisõhtul meile kodust vastu. Kena üllatuskingitus on, väga armas, aga kahjuks ei olnud kinkijad läbi mõelnud, et meie elustiili juures on kodulooma pidamine pigem loomale õnnetuseks kui õnneks :(

Kui keegi teab, kust võiks loomakesele ilusa kodu leida, andke teada: maare@planet.ee.

Täiendatud kell 14:25: tundub, et kassipojale on kodu leitud. Nüüd on hea meel ja kurb korraga ...

Wednesday, July 22, 2009

Osmussaarelt tagasi

midagi on siin viltu ... [18.07.2009 15:16 (GMT +3)]

Pärast seda, kui Kaja oli kogu Osmussaare metsmaasikatest (või olid need nüüd muulukad) tühjaks söönud, olime sunnitud saarelt lahkuma.

Pikemalt kirjutasime seekord varjunimede all: “Kajakkidega Osmussaarel suve soojemaid ilmu nautimas” ja “Tippsportlase pakett Osmussaarele”. Mõned pildid ja teekond Google Maps kaardil kah.

Pärnu mees

Tööasjad viisid mind mõneks ajaks ilusasse Soome väikelinna, nimega Pärnu.

Sunday, July 19, 2009

Osmussaar

Nii plekksiledal merel pole veel kunagi vist aerutanud. Isegi kurikuulsa poi juures valitses vaikus ja rahu. Selle eest oli päike ... nüüd on nahk tulipunane ja kiheleb. Igatahes saime Osmussaarele kaks tiiru peale tehtud, algul kajakkidega ja siis jalgsi. Ilm on ülimõnus, ainult et need krdi sääsed ... tuult oleks vaja ...

Thursday, July 09, 2009

magamamineku aeg

... aga päike särab taevas.

Monday, July 06, 2009

pulma järelkajad

Üks vististi viimaseid otsuseid – lubadusi, mis Kaja ja Leivo pulmas sai vastu võetud vajab täitmist. Nädalalõpus on võimalik reaalajas, interneti vahendusel, kaasa elada Team Leivo etteastele.

ArcticCircle 24

Sunday, July 05, 2009

XXV Laulupidu

pidu [05.07.2009 18:45 (GMT +3)]