Saturday, October 30, 2010

Kalamaja kokandusõhtu

kokandusõhtu? [28.10.2010 22:23 +03:00]

Kui eile venttist värisevate käte ja jalgadega Kalamajja jõudsin, oli pidu juba alanud. Kohale jõudes ja kribavaid tüdrukuid nähes, oli tunne, et tegemist on pigem kirjandusringi, kui aasia toitude kokandusõhtuga, aga õhtu edenedes valmisid kõik planeeritud road, üks maitsvam, kui teine.

Ahjaa, kokandusõhtu dirigendiks oli Kadri, restoranist Riis, mis kohevarsti uues kohas, Tina 21, oma uksed avab.

Wednesday, October 27, 2010

veidi spordijuttu

Eelmine töönädal sai päris pingeline, kõik tööpäevad 12+ tunni pikkused ja spordist võis ainult unistada. Üritasin siis nädalavahetusel kõik tagasi teha, et sügise hitil, BAR 2010, võistkonnakaastlastega ikka sammu (hoogu) jõuaks pidada.

puhkehetk [24.10.2010 11:48 +03:00]Laupäeval tegime Tiiduga erialase treeningu Läti võistlusteks, ehk võtsime osa SK Tallinna Kompass päevakust Soosepal. Just Tallinna Kompassi päevakud on need, millest igal tõsisemal orienteerujal ja loomulikult ka seiklejal osa tasub võtta. Erinevalt tavalisest päevaku jooksurajast, võivad Kompassi erinevad orienteerumisülesanded ka kogenuimal orienteerujal juhtmed sassi ajada. Seda viimast väidet tõestas ilmekalt ka viimane kord, kus vähem kui pooleruutkilomeetrlisele kaardile oli suudetud teha rada, mis minul ainsana määrustepäraselt läbida õnnestus, kusjuures aega selleks kulus üle tunni.

Pühapäeva varahommik algas meile Lasnamäe kergejõustikuhalli ronimisseinal, kus Leivo juhendamisel mõned sõlmed ja ronimisvõtted üle kordasime. Ronimisseinal vaevalt lõpetanud, kihutasime juba edasi, et õigeaegselt Ülgase karjääri kepinguringile jõuda.

Karjääriringi alustasime Kallavere terviseradadest, pärast mida tutvustas Tiit meile oma “seeneringi” kus veendusime oma silmaga, et ta kõik seened siit korralikult ära on korjanud.

Keping kujunes üllatavalt hoogsaks, Tiidul oli vist autosõidust veel hea hoog sees, sest ainus, kes temaga kepingul sammu suutis pidada oli Viff, meie, teised jäime pikalt maha.

Viimaseks pikemaks treeninguks enne BAR-i on sellel nädalavahetusel Pannjärvel toimuv XT-Sügisseiklus, kus meil eesmärgiks mitte hakata kohe teistega võistlema, vaid vaadata, kuidas Taneli selg vastu peab ning säästa jõudu samas toimuvaks, öiseks etapiks.

Ja veel – täna õhtul on plaanis kerge rattaring sealsamas, Kallavere-Ülgase singlitel. Alustame 18:20 Pirita Selveri juurest või 18:00 Viimsist või Kalamajast. Kaasalööjad on oodatud.

Monday, October 18, 2010

pühapäevahommikused singlid*

Tiit üleval, paremas nurgas [17.10.2010 10:22 +03:00]

* nagu nimigi ütleb, on see selline rattarada, kuhu naisi kaasa ei võeta. [via facebook by maare]

Hoolimata sellest, et pingeliste läbirääkimiste käigus Tiiduga õnnestus mul nihutada pühapäevase rattasõidu algusaeg kella poole kümnelt kümnele, erilist populaarsust kodus ma sellega ei võitnud. Lisaks tuli hommikul välja, et kui mina alustasin kell kümme, siis Tiit alustas ikkagi varem ja meie kohtumispaik liikus lihtsalt Piritalt Russalka juurde :). Aga kõik see ei vähenda karvavõrdki naudingut pühapäevahommikusest rattasõidust, kui linn tühi, muru ja lombid jääs ning särav päike taevas.

Esimesed singlid võtame Lasnamäe karjääris, sealt läbi Pirita Iru raba libedatele laudteedele. Veel natukene Muugat ja Kallavere tööstusmaastikku ja olemegi Ülgase karjäärides, ilmselt Tallinna ümbruse parimatel singlitel. Teeme “täisprogrammi”, ehk enamuse radadest, mis siin võtta on. Tiit huilgab vaimustusest ja mina näen kurja vaeva, et tema “matkatempos” püsida.

Tagasiteel võtame mõned Muuga sadama ümbruse paremad palad, aga kuna aeg ja kilometraaž hakkavad küllaltki pühapäevahommikuse jalutuskäigu jaoks küllaltki pikaks kiskuma, siis keerame ühel hetkel suuna otse Viimsi peale, kust mina siis kesklinna suunas jätkan. Kokku siis veidi üle kolme tunni ja 63 kilomeetrit. [mõned pildid]

Friday, October 15, 2010

naastrehvid on lubatud

naastrehvid on lubatud [15.10.2010 16:46 +03:00]

Täna õhtul Jüris.

katkend meeste jutust

Juhtusin ühele meeste omavahelisele vestlusele peale, nimed muudetud:

T says:
kuidas lihased end tunnevad?
H says:
väga hull veel ei ole
... aga ütleme, et tunnen neid täna :)
T says:
mul oli ikka eriline janu eile - 3 õlut läks ... :$
H says:
mul kah 3 õlut
T says:
ohh, siis ma ei tunnegi end nii süüdlasena :)
H says:
... aga selle eest, kui grupivennad sõid õllesnäkke, siis mul polnud isegi mitte isu nende järgi :)
... ja kaal kisub vägisi <65 poole
T says:
kuhu see küll välja jõuab ... mul muuseas küll ei liigu kuhugi, selline steady 82 kogu aeg
+/- 0.5 kg
H says:
on kah või? mul nädalas +/- 2 on tavaline
... peab vist kiirelt õgima hakkama, sellises olekus BAR-il vist ei pärja
T says:
ma käin kaalul ka ainult hommikul
H says:
sama siin
...

pole vist midagi kommenteerida :)

Wednesday, October 13, 2010

BAR 2010, valmistume

Selle aasta viimane seiklus, BIKE ADVENTURE RAID 2010 läheneb. Järelikult ei saa ratast veel talvekorterisse panna.

Eile avasime selle aasta spinninguhooaja, seekord siis uus spordiklubi – Sparta. Uus treener kah – Maris … pärast Peebu, Raido ja Marguse etteseatud taset on järgmistel treeneritel muidugi väga raske … aga Maris sai sellega eile päris hästi hakkama.

Täna “päris” ratas, Tiiduga Viimsi poolsaare singlitel. Ilm oli muidugi rattasõiduks super, +8° C ja kuiv. Ja mis praegused sõidud eriti põnevaks teeb, on varakult saabuv pimedus.  Mina muidugi unustasin kiirustades rattalambi maha, aga õnneks Tiit kogenud seiklejana oli võtnud kaasa kaks lampi.

Ja kui ma isegi olen varem mõningaid neist singlitest sõitnud, siis pimedas oli kõik uus, mitte ei saanud aru, kuidas Tiit ees õiged rajad leidis. Tagasiteel, pärast Tiidust lahkuminekut, tegime võidu … kas jõuan mina enne koju või saab “haamer” mind kätte. “Haamri” võit seekord. [track]

Bike Xdream 2010

Selle aasta Bike Xdream algas meile juba eelmisel päeval, kui oma Xdreamilt saadud vautšerid ära kasutasime ja Sagadi mõisas massaaži- ja saunateraapiat saime. Team Vaude kasutas aega ratsutamistundide võtmiseks, ju on neil siis siseinfot järgmise aasta Xdream lisaülesannete kohta.

stardisKonkurentide kõrvaldamisega alustasime juba enne võistlust, kui Viffi vahetas välja Ruth. Oli ju Soosambla Suusaklubi ja Raivo ainus eesmärk võtta sama palju punkte, kui Viff, aga lõpetada 100 meetrit eespool. Teiste konkurentidega oli keerulisem, olime püüdlikud, hoidsime režiimi ega andnud alla ahvatlusele, minna Team Areal hooajal lõpuõhtule, milliseks puhuks olid nad rentinud kogu Rakvere.

Pühapäeva hommikul on ilm küll pilves, aga vähemalt meeldivalt soe, ning stardijoonele koguneb arvestatav hulk, pealt sada võistkonda. Tõnis on suutnud päris hea raja planeerida, 15-minutilise ajuderagistamise järel on meil alles 2/3 rajast planeeritud.

kaart rajagaKohe esimese punktiga, KP42, teeme vale valiku, kui suudan võistkonnakaaslased vasakpoolsele, ringivariandile meelitada. Edasi läheb juba paremini, 32 – 34 – 31 – 33 – 35 – 38 – 39 – 40, mõne pisema “näpukaga” Käsmu poolsaarel. Poolsaarel on päris palju võistkondi, kes meiega sarnasel trajektooril liiguvad – ees näiteks Twister Female, kelle alles kuus etappi hiljem kätte saame. Meie järel tulevad Soosambla Suusaklubi ja Esialgu alatiseks, kes meile eriti võimsalt ja keskendunud nägudega läheneb.

Paar väikest viga tulevad etappidel 40 – 47 – 53, kus esimesel valelt poolt läheme ja teisel etapil teeme veidi suure ringi lõunast, kui jätame kasutamata kaardi järgi utoopilisena tunduva otsevariandi, mööda elektriliini.

rajalVeel punktid 54 – 48, mille järel muudame oma esialgset plaani ja võtame kavasse algselt välja jäetud punktid 44 – 48. Punkti KP46 juures kohtume algul kahe naiskonnaga, ning nende järel Areal team Mehed veteranid, kus Tõnn näst hall – ei ole kerge, noorte naiste järel isegi mitte rattaga sõitmine :).

Järgnevad punktid 51 – 55 – 58 – 56 – 59 – 60. Joogipunktis, KP55 teeb Ott oma rattale kiire hoolduse. Etapi 60 – 57 otsustame minna otse üle Võsu jõe, kus kaardi järgi tundub justkui mingi ületuskoht eksisteerivat. Tegelikkuses midagi sellist seal siiski ei ole ja sel ajal, kui Ott üritab kuiva jala ja märja rattaga mööda puud üle jõe turnida, sammume meie Ruthiga läbi vee – õnneks on vesi alla põlve.

Veel üks kahtlane jõeületus jääb etapile 52 – 50, aga tuleb välja, et kraavi põhjas voolab ainult väike nire ja selle etapivalikuga võidame pea 2 minutit. Punktis KP49 on selge, et võtmata jäävad siiski kolm punkti ja nii lõpetame oma võistluse punktidega 45 – 43 – F.

Kokkuvõttes siis kohaks 18. ja segavõistkondadest 4. Veatu esitluse korral oleks küll parandanud oma üldkohta, aga segavõistkondade arvestuses saavutasime ilmselt maksimumi, konkurendid olid lihtsalt kõvad. Aga päev metsas selliste kaaslastega on puhas rõõm … me teeme seda jälle.

Fotod: staar-spordifotograafid Viff ja Karu.

Saturday, October 09, 2010

Bike Xdream 2 läheneb …

tundmatu multisportlase numbrituba [09.10.2010 15:29 +03:00]

Saabudes täna Võsule, selgus et tippteamid on ammu kõik juba kohal ja rajaluuret tegemas. Peakorraldaja Tõnis oli lahke ja eraldas ka meile näidiskaardid.

Kahjuks oli näidiskaardi formaat lootusetult valesti valitud. Kaardile jäi küll Lamba-Ada baar, mis aga oli suletud. Samas Altja kõrts jäi küll kaardilt välja, aga oli õnneks avatud.

Thursday, October 07, 2010

kilplased ehitavad nõukoda

kilplaste nõukoda [04.10.2010 12:53 +09:00]Kes meist ei teaks Priit Pärna joonistatud raamatut-filmi “Kilplased ehitavad nõukoda”. Ei tea, kas Pärn sai idee Magistralnõist, või (pigem) juhtus kohalik rikkur filmi nägema, aga väga tuttav ehitis igatahes mulle kohalikus külas jalutades silma jäi :).

Mida lähemale kojusõidule, seda hullemaks ilm läks. Kui juba kolm päeva järjest oli sadanud, igal järgneval veidi rohkem, soovitasid kohalikud mul kontrollida Ust-Kuti lennujaamast, kas lennukid ikka lendavad. Nimelt toimub seal maandumine käsijuhtimisel ja udu ning vihmaga olevat see keeruline.

Alternatiivina lendamisele pakuti kell seitse õhtul väljuvat marsruuttaksot, mis 14 tundi hiljem pidavat ilusasti Irkutskisse jõudma … pidavat … kaks päeva enne ärasõitu tuli kohaliku tehase autojuht Irkutskist ja rääkis, et Magistralnõi ja Irkutski vahel olevat teel kohati 40 sentimeetrit lund. Magistralnõi vihmasajus tundus selline jutt küll uskumatu, aga mine sa seda kohalikku kliimat tea.

Päev enne ärasõitu helistasin Ust-Kut lennujaama dispetšerile. Dispetšer väitis, et kõik lennukid lendavad plaani kohaselt ja hilinemisi ei ole. Õnneks lõppes viimasel päeval vihm ja udu hakkas vaikselt kaduma.

Kui eile hommikul kell neli hotellist väljusin, et taksosse istuda, oli väljas -8° C ja maa valge. 190-ne kilomeetrisel teel Ust-Kutti suutis tasojuht nii mõnelgi korral oma auto külglibisemisse ajada. Kui Irkutskis oli veel maa valge, siis kuus ja pool tundi hiljem, Moskvas oli väljas +22° C ja lumest jäänud ainult mälestus.

Monday, October 04, 2010

jälle Siberis – maare versioon minekust

et mitte meie blogi one-men show blogiks ei muutuks, siis üle pika aja ka minu postitus. Et siis minu versioon Heiti Siberi reisi algusest:

Esmaspäeva hommikul kell 5 (minu kui hommikuse-une armastajale jubevara, eks) helises äratuskell. Püsti: “kas teen putru ka, või sööd lennujaamas?”

“Võtan miskit lennujaamas.”  “Okei!”  Teen ainult kohvi ja linade vahele tagasi…mmm.. mõnus…

“Kurat, kus mu pass on?!”

“Kirjutuslaua sahtlis.”

………

Eelmisel korral oli passiotsimine kestnud pool pühapäevast päeva ja seetõttu olin Heitile andnud karmi käsu, et kui komandeeringust tuled olgu pass kohe minu käes hoiul (nagu välismaale “tööle” sõitvatel tüdrukutel :)), et järgmisel korral passipaanikat ei oleks. Ja ilmuski peale reisi kirjutuslaua nurgale punane Euroopa Liidu pass. Täie südamerahuga panin selle sahtlisse, kindlasse kohta ja olin seekord pühapäeva õhtul täiesti muretu, sest teadsin ju kus pass on.

…………

Avab sahtli…

“See on ju mu vana, kehtetu pass!”

“Oeh..” Just maitsema hakanud uni on peoga pühitud. Kakskümmend minutit hirmu ja pass on lõpuks leitud – kaasavõetavast arvutikotist, nagu enamus kadunud asju, juhtmeid ja muud.

Kell 5.40 väljub takso meie hoovist.

Kell 5.50 kuulen miskit autot hoovi sõitmas ja võti ragiseb lukuaugus: “Kus mu telefon on?!” Valin numbri: telefon heliseb selle jope taskus, mis Heitil seljas on… “ohh, jumal tänatud, headaega, ma nüüd lippan!”

“Sujuvat lendu!”, vajun peaaegu unne..

…TRRRR, heliseb telefon. Mis nüüd? Isa Aatomik helistab… Kas midagi on juhtunud?

“Tere Maret, ega Sa ei maga?”, “Muidugi magan, kell on kuus.”

“Ei ole, peaaegu pool seitse on!!” Mhhh… “Tahtsin öelda, et sõidame onu Peetriga Sinu poole ja pargime tunni aja pärast auto Sinu hoovi, sest läheme Soome laevaga!”

Phhhhhh… seda oleks võinud tunni aja pärast ka öelda.. Igatahes jõudsin esmaspäeva hommikul tööle rohkem väsinuna kui puhanuna. Ees ootas nädal aega pikki tööpäevi (mis lõppes jajaa Vana- Toomase nägemisega (nägemusega) Vanalinna tänavatel)…

Igastahes,Heiti komandeering Siberisse saab varsti läbi (ootan juba!) ja siis  võtan küll passi kindlalt oma kontrolli alla. Seda enam, et mingil hetkel ootab ees sõit TLL-IST-DBX-CCU ja kui vahepel ühe pisukese maksualase raamatupoja kirjutamine, miljon muud toimetust ja vandeadvokaadi eksam õnneks läheb, siis tagasi ka:)