Wednesday, December 31, 2008

head vana aasta lõppu

... ja kõike paremat uuel aastal soovivad maare ja heiti.

suusajää

Eilne luurering Kõrvemaale oli kinnitus sellele, et suusalumega on lood halvad. Tõsi, kõik suusaringid on veel läbitavad, aga mitte enam niiväga suusatatavad. Sõitsin läbi 19-se ringi, millest vast kolmandik oli võimalik enam-vähem normaalset uisusammu sõita. Ülejäänud osa pidi läbima paaristõukega. Paar laskumist (üks enne Venemäge ja teine enne suusastaadionit) olid juba üsna kehvas seisukorras, musta maad kattis veel vaid imeõhuke jääkonaruste kiht. Soovitan teravamate elamuste otsijatele :).

Igatahes saab ring praegu päris kiiresti läbi, üritasin küll rahulikult sõita, aga sellise jää peal ei ole see kahjuks võimalik, kokku 1:04:47 ja 18.7 km. Pulss 156 / 167.

Sunday, December 28, 2008

EMV suusaorienteerumises, lühirada

Uus päev, uued mured. Kui eile oli sula, siis täna näitas auto termmomeeter kohalesõidu ajal temperatuurivahemikku -4° kuni -8°C. Kohale jõudes jäi termomeeter pidama -7°C peal. Viimane osa teest möödus kõigele lisaks kenas udus. Aga ilm oli iseenesest ilus, päike paistis.

Enamus eilsetest suusaradadest olid muutunud  üleöö uisuradadeks. Suusk ei tahtnud hästi kantida ja iga laskumine tähendas parajat akrobaatikat. Ühel laskumisel hakkasin kartma ja panin külje veidi maha, see nüüd ilus, sinaka tooniga :).

Võrreldes eilsega, läks täna juba veidi paremini, vähemalt raja esimene pool. Raja teisel poolel suutsin siiski teha paar suuremat viga, ehk siis kokku mingi kolme minuti jagu vigu. Võitja, Svajunas Ambrazas ei ole küll eriline talvine tegija, aga suvel on ta selle eest nii kõva, et ilmselt ei suutnud isegi suusad teda segada ... kaotus tuli ikkagi tibake liiga suur.  [tulemused]

Saturday, December 27, 2008

EMV suusaorienteerumises, sprint

Nüüd siis peaaegu tehtud, st. kahest päevast esimene on seljataga. Täpsemalt siis Eesti Meistrivõistlused suusaorienteerumises, sprindis, Ebaveres. Rada oli 3.43 km ja 11 kontrollpunkti.

Väga harjumatu oli üle mitme aasta kaardiplanšett ette panna ja kaardilt rohelisega märgitud suusaradu leida :). Põhilne aur läks suusakeppidega tasakaalu otsimiseks, mitte enda edasi tõukamiseks. Kõigele lisaks paar minutit rumalaid vigu.

Tulemus oli täpselt selline, mida pärast nelja korda suuskadel oodata - kaotasin kõikidele nendele, kes on talveks (korralikult) valmistunud ja võitsin enamikku „oma kaalukategooria“ mehi. Homme teen siis esimese talvise stardi Eestis klassis M35, eesmärk on medal :). [tulemused] [etapiajad]

Marimetsa raba mustvalged jõulud

Nagu eelmisel, nii ka sellel aastal leidis jõulu esimene püha meid Marimetsa rabast. Sest see imetore koht jääb ju täpselt Haapsalu, kus veetsime jõululaupäeva, ja Rapla vahele. Ja loomulikult ei saa jätta minemata, kui mõned päevad tagasi on sinu e-postkasti 360.ee poolt pistetud järgmine sõnum:

"Uskumatu, kuid tõsi - Marimetsa rabas on uisutamiseks suurepärased tingimused! Suurtel rabalaugastel on jääkihi paksus 7-8cm, jää on sile ja puhas..."

Seekordsed Marimetsa raba jõulud olid mustvalged - mis tähendas muidugi, et värvilised rabamättad olid kaetud valge lumega ja laugastel mustendas jää. Mis, eriti Haapsaltust tulles, tundus tõesti uskumatu. Peale novembris olnud lumetormi polevat Haapsalus nimelt külmakraade üldse nähtud. Aga nagu joonlauaga tõmmatult, algas lumi täpselt peale Palivere raudteesilda (kui Haapsalu poolt tulla) ja kui teelt ära raba poole keerata, läks lumevaip aina paksemaks.

Seekord siis lähenesime rabale teises küljest - Palivere lähistelt, mitte Ristilt, kust saab rappa viivale laudteele. Laudteed meil seekord vaja ei läinud, kuna lisaks matkauiskudele, olime ennast varustanud ka räätsadega (tänud Ericule ja Berdile (ikka 360.ee-st), kes viitsisid meile jõululaupäeval varustuse välja otsida) ning lootsime seega nende (s.t räätsade) abil rabas liikuda. 

Olime rappaminekuks endaga kaasa meelitanud ka Mafka ja Mamburi, seda hoolimata nende skepsisest kandva jää ja meiega rahuliku matkamise  suhtes ning hommikusele kergele torinale. Mossu, va kavalpea, tegi aga hommikul nii halerõõmsat nägu, et sai samuti matkale kaasa võetud:) Viimatimainitu nautis retke ikka täie eest, tormas metsa all ja rabas ringi ning jõudis pea kõikide rabas tehtud piltide peaelgi.

Kuna raba ääres ületasime alguses lahtise veega kraavi,  tekkis Heitil ja minulgi kahtlus, et kas nädalapäevad tagasi saadud sõnumi info tänaseks päevaks mitte vananenud ei ole. Aga laukad olid tõesti paksu jääkihiga kaetud ning see ei ragisenud isegi siis, kui Mambur jääl üles- alla hüppas:)  Kihutasime üsna mitu tiiru ühe suurema lauka peal. Vahva! Kaardi järgi pidi kaugemal veel suurem uisuplats (laugas) olema, aga Mambur oli valvas ja ütles, et ei lase meil toredat matka spordiks ajada ja nii piirdusime tunnise räätsa/uisumatkaga seekord. Las jääb midagi järgmisteks kordadeks ka. Mossu peaelgi oli Heiti järgi jooksmisest juba päris väsinud ja kõik tema neli käppa kippusid jääl joostes laiali vajuma:)

Raplas ootas meid kuumaksköetud saun ja lookas toidulaud. Jõuluvanal oli seekord habe õiget pidi ees ning ühe päevaga oli vana mingi ime kombel kõvasti juurde võtnud, sest Haapsalus kohatud vana (pildil) oli nii kõhn, et pidin talle enne laste juurde minekut mantli alla midagi toekamat selga otsima, sest muidu oleks mantlihõlmad kaks ringi ümber taadi teinud.

Väike Minna oli ilmselt  kõige parem laps olnud, sest pidi ühtelugu kingi järel käima - sel aastal olid tal ka kõik luuletused ilusasti meeles ja jõuluvanahirm oli jäänud eelmisesse aastasse. Ema esines lauluga ja õde Pille poolpoliitiliste vemmalvärssidega. Ainult Mambur oli just jõulutaadi tuleku ajaks kuhugi ära kadunud... No tema lunastas oma viisteist paari sokke (jajaa:)) hiljem välja.

Friday, December 26, 2008

Kõrvemaa jm

Tänane suusatamine Kõrvemaal oli juba puhas rõõm - kõik suusarajad sisse aetud ja lund peaaegu piisavalt.

Kuna mingis meeltesegadushoos panin end kirja Eesti Meistrivõistlustele suusaorienteerumises, siis üritasin täna võtta väga rahulikult, et olla homsel võistlusel enam-vähem konditsioonis. Aga ega see väga hästi ei õnnestunud - mõtlesin sõita rahulikus tempos 16 kilomeetrise matkaraja, aga selgus, et sellist rada enam ei ole, nüüd on matkaraja pikkuseks 19 km :). OK, sõitsin siis peaaegu selle matkaraja, no lisaks väikese tiiru Aegviidu suusaradadel - kokku tul 1:21:53 ja pea 22 km.

Pärast suusatamist otsustasime, et ei viitsi tagasi Tallinna sõita ja sõitsime Rakverre, AQVA hotel & spa-sse. Täitsa tore koht, kui välja arvata paar pisiasja: Spa oli totaalselt ülerahvastatud, põhjuseks ilmselt reede õhtu :). Kui otsustasime minna alla restoran Mezzo-sse sööma, siis selgus, et oleksime pidanud juba aegsasti endile kohad ära broneerima - reede õhtu ju :).

Õnneks leiame lähi-ümbruskonnast suurepärase kohviku, Art Café, kus suurepärased söögid ja üle tee ka vastavatud, samanimeline vinoteek.

Tuesday, December 23, 2008

44 müütilist järve ...

... ja lisaks (nii igaks-juhuks) 44 kõrgemat mäetippu, 44 sügavamat lohku, 44 põnevat teeristi ja 44 ilusat lagendikku. Kõik see sai võetud selle aasta (vist) viimases multispordilaagris, mis toimus Pannjärvel, Vokas ja Toilas. Ainsad järeleandmised, mis veidi kripeldama jäid ... 44 Eesti erinevast õllemargist jäime pidama kusagile 38 peale, no ühe õhtuga rohkem ei jaksa.

Sunday, December 21, 2008

Kõrvemaal on talv

Kõrvemaa

Üks asi on SPORT.ERR.EE portaalist lugeda, et Kõrvemaal saab suusatada, aga hoopis teine asi on Tallinnast Kõrvemaa poole sõitma hakata ...

... Maardu järv oleks justkui pingviine täis - kalamehed, kas tõesti veekogudel jää kannab ja oleks võimalik juba uisud kapist välja tõsta? Kusagil Soodla kandis on autotee juba veidi lumine ja puud lume all lookas.

Kõrvemaal on ilus, suusarada pole täna küll vaevutud saaniga läbi sõitma ja rada katab öösel sadanud lumekiht, aga ilus. Ja nüüd on selle talve esimene suusasõit tehtud. Raske, aga mõnus.

Saturday, December 20, 2008

Retseptisoovitus jõuludeks: mine Balti jaama turule...

... sest sealt võid leida igasuguseid põnevaid asju pidulauale. Aeg- ajalt me ikka käime seal uudistamas, kui juhtub just selline mõnus vaba hetk nädalavahetusel olema.

Muidugi, enamuse sealsest kaubast moodustavad odavad tööstuskaubad ja liha- ning juustusaal ei hiilga just puhtusest aga see selleks. Meie jaks on turu toredaim osa hoopis lihasaali külje all asuv pisuke lettide rivi, kus kümmekond memme- taati oma kaupa müüvad. Toredad  ja heatujulised on nad ja pakuvad oma vene- eesti segakeeles sulle lahkesti müüdavat. Heiti on juba korra meie turul käigust kirjutanud.

Peedimahlas hapendatud küüsalauke müüv taat on alati kohal, temal on pakkuda tavaliselt ka värsket koriandrit, peterselli, sibulat ja küüslaauku. Sissetehtud rõõsikad muidugi ka:) Tänagi ei suutnud me lahkuda ilma tema kuulsate hapendatud küüslaaukudeta (proovida tasub  neid kindlasti, näiteks ma arvan, et kui peaks ette tulema viinavõtmist, siis need võiksid olla küll suurepärane sakuska). Vana veel ültes, et mäletab meid eelmisest korrast kui neid ostsime:) Eelmise korra suure tünni asemel olid need tal täna tunduvalt väiksemas pütis - tea kas hakkavad otsa saama?

Lisaks ostsime küüslaauku, seda päris siin kasvatatud, mitte Hiinast toodud. ja Adzikat - võtsime kohe kolm purgikest, kõik erinevat sorti -  sobib jõuluprae kõrvale pruukida.

Üks memm müüs nelja erinevat sorti hapukapsast - tavalist, porgandiga, mädarõikaga ja .. õuntega, jah selline huvitav kapsas. Me võtsime prooviks mädarõika oma. Järgmiselt memmelt ostsime hapendatud õunu - mulle hirmsasti maitsevad ja miks mitte neid kasutada salati asemel kas prae kõrval või niisama näksimiseks. Praegu just Heiti nosib üht:)

Kolmeliitrise purgi kodus tehtud õunamahla võtsime tädilt, kes palus võimalusel purgi tagasi tuua. Tema müüs ka leedri- ehk lodjapuu marju - nii kuivatatult kui keedisena - need, tavaliselt mürgiseks peetavad marjad on tegelikult rahvameditsiinis ravivahendina üsna tuntud.

Seeni pakuti muidugi erinevat moodi: soolatud, hapendatud, marineeritud. Keedetud peedid, nii värskelt, et  veel auravad kausis. Sissetehtud kurgid, paprika, purgid kõrvitsasalatiga... no jätsime midagi järgmiseks korraks ka:) Aga tõesti, pidulauale võiks siit saada nii mõndagi huvitavat, maitsvat ja tervislikku. Mitte ei tahaks leppida mõttega, et nende toredate memmede- taatide lettiderivi asendab varsti moodne kaubandus- ja ärikeskus. Ühinen siinkohal kahel käel iir hermeliini arvamisega.

Ja pühadeelne kingisoovitus ka: Suva sokipood Kotzebue tänaval. Sokimeistrid on loonud väga laheda rahvusmustritega etno- sarja näiteks:)

Thursday, December 18, 2008

müüa aku fotoaparaadile Canon

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Tõin meie viimaselt, USA reisilt, ühele sõbrale fotoaparaadi jaoks tagavara aku. Nagu ikka selliste heategudega, tahtsin kõige paremat, aga välja tuli nagu alati, st. sai veidi vale marki aku toodud.

Ühesõnaga, kui on huvilisi, siis välja on pakkuda fotoaparaadi aku impact, analoog akule Canon NB-2LH, 7.4V 850mAh. Sobib Canoni fotoaparaatidele Digital Rebel XT / XTi, PowerShot S30 / S40 / S45 / S50 / S60 / S70 / S80, G7 ja G9.

Eesti rahas maksis aku 380 krooni, annan sama hinna eest esimesele soovijale.

Wednesday, December 17, 2008

jalutamas

Tallinna vanalinn

Eile õhtul siis plaan B ja jõuluehtes Tallinna vanalinna kiire ülevaatus. Kiire selle pärast, et jätsin meeltesegaduses kindad kaasa võtmata ja paljakäsi ei olnud erilist tahtmist väga pikalt õues seigelda. Meie üksmeelse heakskiidu pälvisid Cést La Vie poolt pakutavad toidud. Tõsi, restorani pool oli täiesti inimtühi, nii seadsime meiegi endid kohviku poolele.

Loodetavasti sain lahenduse ka üleeilsele Polari probleemile - patarei tihendiga oli kõik korras, küll aga avastati mikropragu kella korpuse ja klaasi vahel. Korpus vahetati ilma mingi jututa ja pikemalt uurimata ning kell jälle nagu uus, kui välja arvata uus mure - nüüd ei tee kell enam piuksugi :). Tuleb vist veelkord Mefo mehi tüütama minna.

Muide, jaanuaris alustatakse Polari uue ning täiustatud tippmudeli, RS800CX MULTI müüki, minu jaoks on suurimad uuendused seoses võimalusega salvestada koordinaatinfot ja kombineerida ühte treeningusse erinevaid alasid.

Tuesday, December 16, 2008

Polar jupsib

Tegime Leivoga eile kerge jooksutiiru, alustuseks veidi Pirital ja siis joostes läbi Kadrioru Kalamajja. Kui jooksu lõpus teatas Leivo, et temal tuli kokku 165 tõusumeetrit, siis minul, oh üllatust, näitas Polar tõusumeetreid 635! Graafikut vaadates olen liikunud, nagu elektrijänes, 5-meetriste hüpetega :).

jooks Pirital 081215Ei tea, kas on põhjuseks kaks nädalat tagasi vahetatud patarei, pärast mida kellaklaas treeningu ajal seestpoolt uduseks tõmbab või põhjus, et hoidsin kella tuulejopi käise all. Ilmselt siiski esimene, sest külmade ilmadega hoian kella kogu aeg veidi soojas.

Aga igal juhul suurimad tänud Leivole, olime nimelt Maarega kahevahel, kas rakendada plaani A ja minna jooksma või plaani B ja minna jõuluehtes vanalinna jalutama. Koju tulles oli ilm nii ebameeldivalt külm, et tahtsin just Maarele pakkuda plaani C ja lebotada kodus (ma väga ei kahtle selles, millise plaaniga Maare kõige paremal meelel oleks nõustunud :)), aga õnneks jõudis Leivo oma pakkumisega napilt ette.

Igatahes oli joosta väga mõnus, mis näitab veelkord, et minusugusel, laisal inimesel on treeningu kõige raskem osa riietumine ja enda kodust välja ajamine :). Minul kell näitas kogu treeninguks 17.6 km, pulsiga 154 / 172.

Sunday, December 14, 2008

rattasõit, Leivoga ikka

„mis kell sul täna lennuk läheb?“

„ee ... ma täna ei sõida Rootsi ...“ vastan ettevaatlikult.

„ok, aga ega me täna väga pikalt sõita ei saa“.

„Jess!“ mõtlen endamisi.

Kuna minu jalgratta kett ragiseb pärast viimast sõitu hirmsal kombel, siis teeme Leivo juures kiire, keti määrimise peatuse.

Sõidame Pirita kaudu Kallaverre ja seal Ülgase karjäärides erinevaid singleid. Ilm on täna ideaalilähedane, paistab päike ja külma näitab Leivo rattakompuuter -0.5 ... -1.5°C. Võtan seekord asja rahulikult ja ei lähe Leivo kiirendustega kaasa. Tänu sellele täna väga raskeks ei lähegi, aga tagasi sõites, Pirita teel, jätab Leivo mind päris kaugele.

Pirita teel näen täna jälle ühte veidi eriskummalist jooksjat ... ei suunurgas tal sigaretti tossamas ei ole ... aga lisaks pole tal ka ülevalpool vööd ühtegi riideeset seljas. Ja õhutemperatuur on ju miinuses? Tagasi koju jõudes on aega kulunud 3:14:50 ja läbitud 63.73 kilomeetrit [teekond].

Veel, eile üritasin leida Matkasport Tartu maantee kauplusest endale rattasõiduks eriti sooje sokke, aga müüja poolt soovitatud (ok, soovituse ma kauplesin ise välja, sest müüjal puudus seisukoht sokkide kohta) Lorpen SNK (Ski Nordic Thermolite) küll eriti soojem ei tundunud.

Monday, December 08, 2008

SAS

Pagan, ma ju tean et Rootsi siselendudele tuleb pagas ise Arlandas ühelt lennukilt teisele tassida ... Millegipärast jäin eile ikkagi uskuma Tallinna Lennujaama registreerimislaua tüdrukut, kes väitis, et pagasi saan kätte Ronnebys. Eile igatahes ei saanud, vaatame, ehk täna.

raske rattasõit

Kuna õhtul pidin olema juba kuue paiku lennujaamas, siis plaanisime Leivoga teha enne seda väikese jalgrattatiiru. Veidi enne kella ühte oli Leivo minu juures ja läks sõiduks.

Algul Stroomi metsa ja sealt mööda Paldiski maantee äärset jalgrattateed Kakumäele. Kakumäel kohtume ühe sportlasega - meile jookseb vastu, täietsi jooksumehe sammul, üks tüüp, sigarett suunurgas tossamas!

Tabasalu mäest üles vändates on tunnen esimest korda, et on raske. Õnneks keerame edasi panga servale väiksematele radadele, kus Leivo veidi tempot alla võtab. Jätkame algul panga peal ja siis panga all, ümber Muraste kuni Viti suvilakooperatiivideni. Aega on kulunud juba 1:53 ja nii otsustame, et paras aeg tagasiteele keerata. Vääna poole sõites, kui kiirus kergel tõusul läheb juba üle 33 km/h, tunnen et nii ma kaua ei kesta ja palun Leivo veidi tempot alla lasta ... mida ta ka veidi imestunult teeb ... „ometi ju nii mõnus asfalttee“.

Enne Väänat keerame Vääna jõe äärde ja ja jätkame mööda väiksemaid kruusa ja pinnasteid. Maa on veidi külmunud, Leivo rattakompuuter näitab -2°C, lompidel on jääkirme. Natukene on küll kergem, aga Harkusse jõudes olen ikkagi nii kustunud, et asfaltile jõudes otsustab Leivo mind vahepeal lükata, et tempot kiiremaks saada.

Harku järve juures heidab Leivo pilgu spidomeetrile ja küsib ettevaatlikult: „mis kell see sinu lennuk õieti minema pidigi?“. Viskan kah pilgu kompuutrile ja - kell on juba 16:57! Helistan kiirelt Maarele ja lepin temaga kokku kohtumise loomaaia peavärava parklas, lasen Leivol rahus kodu poole sõita ja tiksun ise tasakesi loomaaia poole.

Parklas saan Maaret umbes viis minutit oodata, selle ajaga hakkab nii külm, et hirmus. Võimlen ja sörgin sooja saamiseks. Vahetult enne Maare kohalejõudmist viskan pilgu kellale ja ... 16:05 - muidugi, rattakompuutri kell töötab veel suveajal, sama ilmselt Leivol.

Nüüd pole enam kuhugi kiiret, jõuan kodus rahulikult pesta ja süüa. Kokku siis 3:04:24 ja 60.2 km. Olen päris väsinud. Teekond kah.

Sunday, December 07, 2008

Surul keppimas

Kolmapäevases spinningus otsustasime, et nädala vahetusel võiks minna avastama mööduva hooaja viimasel Xdream-il läbitud paiku. Jätsime autod Sillamäele, ehk siis kohta, kus Xdreami ajal kaaluti esemeid ning lõppes B-raja ja algas A-raja kanuuetapp. Kepid kätte, et ennast metsloomade vastu veidi kindlamalt tunda ja läksime.

Valgejões oli veetase, võrreldes Xdream-i ajaga, umbes täpselt meetri võrra kõrgem ja vool päris kiire. Praegu oleks küll päris raske korrata viimast kanuuetappi, vastuvoolu Sillamäelt Jõeäärele.

Keerates Metsanurga poole, oli tee autode poolt põhjatuks sõidetud. Üritasime mööda teeserva kekseldes jalgu kuivana hoida ja kirusime autojuhte, kes siin sõidavad - teedel mis ei vii kuhugi. Kõige mõnusam osa oli Läsna orienteerumiskaardi läbimine, kerge lumekirme ja ilus männimets parajate mägedega.

Tagasiteel otsustasime teed õgvendada ja Taganurga kaudu otse autode juurde läbi murda. Kaardi järgi oli näha, et metsasiht läheb otse autode suunas ... Viff oli selle läbitavuse osas küll veidi kriitiline.

Pisikese lisakaare järel saime õige sihiotsa kätte. Siht, mis algul oli ilus, muutus tasapisi aina märjemaks, kuni jõudsime kohani, kus kogu sihilaiuses ja ka metsa all lainetas vesi. Moepärast mättalt mättale kalpsates oli keppidest siin palju kasu, aga tegelikult said jalad korralikult märjaks.

Kõige sügavamal soos, nägime üllatusega endi ees sihil tulesid vilkumas. Kohale jõudes selgus, et tegu on kolme ATV-mehega, kellest üks suutnud oma ATV pea lenksudeni mutta uputada. Soovisime vastastikku jõudu ja arutasime edasi minnes, et on ikka hulle, kes vastu pimedat niimoodi ATV-dega sohu ronivad :).

Valgejõe juures ronisime jalgupidi jõkke, et suurem osa mudast ikkagi metsa jätta. Tagasi autode juurde jõudes näitas kell ajaks 3:13:02 ja läbitud teepikkuseks 18.79 km [jälg meie teekonnast].

Monday, December 01, 2008

koju

NYC

Tänane ilm on olnud viisakalt öeldes kehvapoolne, päev läbi on sadanud, sooja mingi 41° - fahrenheit-ides siis ... ehk +5°C. Hea, et pildil olev tornike - Empire State Building, sai eile ära võetud, täna oli pool torni udus. Seetõttu jäi täitmata osa tänasest kultuuriprogrammist.

Kohe alustame koduteed, kui võtta Eesti aja järgi, siis jõuame ju lausa täna juba koju kah.