Friday, March 31, 2006

Tervex!

Pühapäeval on Tervexi messi raames Tallinna Loomaaias orienteerumissprint. Startida saab 11 - 16.00ni, võistelda soovijad 11 - 12.00ni. Võetagu osa! Igastages!

M.A.S.E.N.D.A.V

... ehk Miks Alati Sellised Eriti Nõmedad Debiilikud Asjatavad Volikogus???!!! Vaatasin eile "Kahvlit", see tähendab püüdsin vaadata. Aga kui esimesed saatekülalised linnavolikogust olid viis minutit rääkinud, läksin raginal põlema ... Seni olin seda teemat vältida püüdnud, sest minu arust on see lugu eriti nõme. Aga kui nüüd tegelased mulle ekraanilt otse vastu vaatasid siis ... Võta üks ja viska teist! Kas meil siis tõepoolest arukaid inimesi nii vähe on, et linnavolikogus istuvad sellised ... ma lihtsalt ei leia sõnu! Ja isegi kui neid miskipärast linnavolikogus väga vaja on, siis mille pärast lubavad nende erakonnad neid avalikult esinema! Istugu vaikselt ja ärgu tehku endile, erakonnale ja tegelikult tervele linnale häbi. Aga vastupidi, mehed saavad veel oma vägitegude eest erakonnas kiita!

Mina ei tea, minul näiteks oli piinlik seda kuulata, tõsiselt piinlik teiste Tallinna ja üldse Eesti inimeste ees, et pealinna esinduskogusse kuuluvad niisugused tegelased. Kuigi valinud ma kumbagi erakonda pole aga piinlik oli ikkagi ... M.A.S.E.N.D.A.V

...

Kui nõmedus kõrvale jätta, siis spinning oli tegelikult täisa mõnus. Vee võttis korralikult lahti küll ja pulsi 170 peale. Mul on muidugi üldiselt kerge pulssi lakke saada, aga kui Heitil ka juba 170 oli, siis see juba tähendab midagi. Kuid 40 minutit tundus veidi vähe, kuidagi ruttu sai otsa. Seekord käisime PlanetSpordis, aga ausalt öeldes 200 krooni ühe korra eest ei tahaks ikka maksta.. Fittestis on poole odavam, järgmisel nädalal läheme proovime sinna, seal on pikemad tunnid ka.

Aga täna on lühikesest trennist hoolimata natuke sadulat kontoritooli peal tunda ... :)

Wednesday, March 29, 2006

vässu

Täitsa väsinud olen täna. Kohe terve päev ei jõudnud miskit teha, pea ei töötanud. Mõttetöö asemel siis hakkasin vaikselt asju kokku panema ja söötsin paberihunti. Kohe kolm kõhutäit pabereid söötsin ära ja teist samapalju jäi veel. Selle üheksa aastaga olen ikka päris korraliku metsatäie puid paberiteks tarbinud, paras bürokraat valmis.

Eile oli selle hooaja viimane aeroobika. Dagmar korraldas lõpetuseks korraliku mahviga ringtreeningu, et me ikka suvi läbi mäletaksime, mis meid sügisel jälle ees ootab.
Pärast tuli kõiksemees meile sauna, Dagmar ka muidugi. Erinevaid huvitavaid plaane pidasime peaaegu poole ööni, sellest siis ka see väsimus. Eriti kui arvestada, et organism elab ikka veel talveajas ja hommikul on ikka hirmus raske üles tõusta. Üksinda vist magaksin sisse, õnneks on mul südametunnistuse ja kohusetunde esindaja kõrval:)

Täna õhtul on puhkus. Ikka päris puhkus, mitte järjekordne vol sarjast "puhkus Heitiga":) Joome mõnusasti viirpuumarjadest teed ja teeme mittemidagit. Homseks on planeerit spinning, polegi seda veel kordagi proovinud, loodetavasti jään ellu. Tegelikult päris uus see nüüd ka ei ole, käisin terve eelmise talve vesispinningus, mis tähendab siis seda, et sõidad jalgrattaga nagu tavaliselt, ainult et õlavöötmeni vee all. Eks see homne ole sellega sarnane, arvatavasti..

Tuesday, March 28, 2006

kevad

Vihm. Tegelikult ma olen rahul. Sest mulle meeldib kui tuleb üks korralik vihm ja sajab lume ära. Niimoodi korraga. Mitte nii, et kord on kevad ja siis jälle ei ole.

Hommikul aknast vaadates arutasime, et oleks pidanud vist juba varem jooksma minema, ehk oleks varem sadama hakanud. Muidu ilmavana vaatas - näe, need lähevad suusatama, järelikult veel kevad ei ole. Eile läksime jooksma ja kohe teine lugu.

Ja pealegi. Äkki see vihm sajab ära selle asjanduse meie maja seinalt. Jaa, üleeile hommikul avanes meile just selline pilt.

Suured saapajäljed olid kahel pool ning nahkkindad vedelesid kõrval. Ju siis oli kellelgi öösel hirmus kiire ja näe leidiski et hea varjuline koht, saab p...e vastu seina toetata ja puha. Kurat, ma ütlen! Oleks siis vähemalt teispoole kõnniteed, prügikasti kõrvale teinud, kus rohumaa on, oleks saanud kevadeks väetist ja puha. Seal oleks ka saanud toetada, vastu naabri aeda, kui nii väga vaja.

Ühekorra sõber Juss rääkis, et oli peale sattunud kui tema maja ees üks tädi sabasid kergitas ning oli juba stardivalmis. Juss läinud siis tädi juurde ja pakkunud, et kui sel kole häda, tulgu neile sisse, neil WC täitsa olemas. Tädi imbus seepeale vaikselt minema. Pärast aga olla jälle ümber maja luusinud.. no maeivõi.

Õhtul kui koju tulime olid nahkkindad läinud. Eks olnud täitsa korralikud ka, mis siin ikka priisata, pesed puhtaks ja pärast on käed soojas.. :P

Meie tutvumise lugu :)

Tänases Eesti Päevalehes on ära toodud meie tutvumise lugu. Piltidega illustreeritult :)

Monday, March 27, 2006

Puhas tervis

Täna proovisime ära, mitu meetrit tõusu teeb üks Kalamaja surnuaia ring. Heiti udupeen pulsimõõtja-randmekompuuter (nõme sõna, eks) näitas, et ühe ringi peal (noh selle kõige suurema, mis algab kohe kellatornist ja läheb pargi kõige tagumist serva pidi kuni teeb pargile ringi peale) oli keskmiselt 5 meetrit tõusu, mis tähendab siis, et 4 ringi peale kokku 20 meetrit. (mina tegin kolm ringi). Selline laisa inimese jooksuots, kui mujale ei viitsi või pole aega minna. Täna me ei viitsinud ja tegelt polnud aega ka, sest Anu (kõrgharidusega blondiin, kes Heitit minu lahkel loal meie toas masseerib) lubas tulla pool seitse ja nii ei oleks me kuhugi sõita jõudnud.

Muide, kes ei tea, siis Kalamaja surnuaed on tegelikult park, mitte enam surnuaed, juba 1960ndatest aastatest alates. Aga enne oli küll ja kellatorn on ka säilinud, kunagi isegi natu restaureeritud. Lugesin selle kohta ka Robert Nermani raamatust "Kalamaja ajalugu", aga näe, praegu ei leidnud seda kohta üles. Üldse, on see üks väärt raamat lugeda, kohati küll liiga faktirohke (et noh, kes millises majas elas) aga kalamaja elanikele peaks see olema ikka täitsa kohustuslik lektüür. Ei oska praegust ju ette kujutadagi, et praeguses kolemõttetus (mitte enam kauaks loodetavasti) Kalarannas asus kunagi vilgas Kalaturg ja merel olid lahedad supelusmajad. Ja suvemõisad ning vürtspoed ja muu selline oli siin kõik olemas. Ma võin raamatut laenata, kui keegi Kalamaja elanik huvi tunneb.

Aga see oli mul sellekevadine esimene jooksuots, viimati lippasin ilma suuskadeta Winter Xdreamil aga see oli jaanuari lõpus, niiet ammu. Seega, jalad olid roostes ja see kolm ringi alustuseks täitsa paras. Ja noh, pärast jooksu, siis tuli Anu ja edasi oli juba puhas mõnu.:)

Sunday, March 26, 2006

Väsitav pühapäev Haapsalus

Tulime eile maarega üle Rapla Haapsallu, külla Hele Leegile. Tänase päeva põhiline plaan oli Vormsi külastamine mööda jääteed.

Hommikul teeme paaritunnise jalutukäigu Haapsalu linnas Minnaga, senikaua kui Leek ja Pille end latiinorütmide saatel `õõtsutavad`. Ilm on imeilus - tunda juba kevade hõngu. Vaatame üle Noarootsi mineva jäätee Haapsalu poolse otsa - täiesti uskumatu, et märtsi lõpus Eestis nii uhked jääteed veel avatud. Lõpuks saavad Leek ja Pille end piisavalt õõtsutatud ja me saame Minna Pillele tagastada.

Sõidame Rohukülasse ja sealt edasi Vormsile. Talvel on Vormsi ikka täiesti mahajäetud saar, st. tegelikult oli mandrilt jääteed mööda saarele saabunud `maismaarotte` siin tegelikult piisavalt, aga ega siis sellepärast siin veel ühtki söögikohta pole suvatsetud avada. Teeme kogu saarele ringi peale, aga ei leia ühtegi avatud söögikohta. Aga muidu on Vormsi praegu väga armas - kitsad lumised teed ja lummemattunud loodus. Külastame Saxby majakat ja Hullo kabelit.

Vormsilt tulles läheme Haapsallu sööma. Sööme Lossiplatsi kõrval mingis kohvik-pubis. Toit pole halb, aga pühapäeval tahaks mingit maitseelamust, mida me siit kahjuks ei leia. Pärast sööki keerame auto kodu poole ...

Tegelikult oli suur isu keerata poole Vormis jäätee pealt Hobulaiu peale, sinna läks mitteametlik teeots. Minnes mõtlesime, et tagasitulles siis läheme aga peale seda kui olime Vormsil hulk vaeva näinud Mamburi auto hangest välja lükkamisega, loobusime sellest ideest. Sest Hobulaiu jäätee ei olnud just värskelt lahti lükatud ja pealegi olid Mambur ja Pille juba Haapsallu tagasi sõitnud ning kahekesi merepeal lumevangis olla poleks just lõbus olnud.