puhkus lõpusirgel

Šotimaaga selleks korraks ühelpool, veidi kallis, aga väga ilus maa, tasub külastamist. Alustasime ka piltide ülespanemisega, kõik võtab veel veidi aega. Pärast Šotimaad tunduvad Eesti maanteed igatahes jube laiad. PS. mõista-mõista, mis asi on pildil ...

Homme alustame puhkuse viimast etappi, Hiiltomiehet Adventure 2008, st. homme stardime kodust, start ise on laupäeva hommikul kell 06:00.

Scotland’s Malt Whisky Trail

Täna oli planeeritud rahulik päev, Distillery-te külastamisega ... krt, see on ju hullem, kui sport. Hommikul, kuna distillery-d avatakse alles kell 12, võtsime soojenduseks Cawdor Castle - väärt iga kulutatud naela ja penni, soovitan soojalt.

Whisky Trail-i avasime Cardhu Distillery külastusega, sissepääs 4 £. Kordades lahedam oli Glenlivet Distillery, kus distillery külastus oli täiesti tasuta, erinevalt Cardhu-st toodi proovimiseks kolm erinevat - 12, 15 ja 18-aasta vanune viski, erinevus oli isegi meiesuguste võhikute jaoks ilmatuma suur. Lisaks oli Glenlivet õhkkond oluliselt meeldivam. Kell seitse jõuame lõpuks kauaoodatud õhtusöögini, pea käib viskist ringi, jalad on ümaraks käidud.

Vaade Aviemore Cairngorm Guesthouse aknast on ilus ... Cairn Corm (1 245 m) ja Ben Macdui (1 309 m, UK kõrguselt teine tipp) ... loodetavasti ei pea homme nii palju viskit jooma ... tipud on ahvatlevad, ehk õnnestub Maare üle kavaldada ...

Macleod’s Tables

Kaks päeva Skye (mitte ajada Skype-iga) saarel on olnud ülilahedad. Täiesti teine maailm, üldse ei imestaks, kui Harry Potter isiklikult meile vastu jalutaks ... eilne Macleod’s Tables-ite vallutamise plaan ei olnud hea idee - Maarel olid jalad veel eelmistest päevadest pehmed. Ja kohalik kanarbik ei hellitanud just Noarootsi kõrkjateraapiast just paranenud sääri.

Õnneks tegime õige otsuse ja vallutasime ainult Healabhal Mhor (Macleod’s Table North) nimelise tipu (pildil parempoolne) ja jätsime teisele minemata. Tund hiljem olid tipud sellistes pilvedes, et anna aga olla.

Fort William - Kinlochmore - Ballachulish - Fort William

Kuna eile saime juba hea matkahoo sisse, siis rentisime täna hommikul jalgrattad ja ...

... kaardil oli valmis vaadatud 65-kilomeetriline jalgrattaring mööda mägesid. 30-ndale kilomeetrile oli planeeritud tagavaravariant - kui oleme ikka väga väsinud, siis saab otse koju tulla ja piirduda 40-ne kilomeetriga ...

... kui sõidetud oli umbes 20 kilomeetrit ja kulunud juba 3 ja pool tundi, siis tegime hädaplaani - mitte küll nii väga otse, aga kohe ja mööda (ainsat) asfaltteed, piirdusime umbes 55 kilomeetri ja 650 tõusumeetriga. Maare jaoks oli see ilmselt absoluutselt viimane piir :).

PS. Šotimaa matka(jalgratta)rajad on uskumatult kivised ja järsud.

Ja veel: kohe Šotimaa teise reisipäeva hommikul keeldus meie GPS, GPSmap 60CSx, pilti ette võtmast, st. hakkas satelliite otsima ja ei leidnud mitte ainsamatki. Täna õnneks sain internetist update-da ära GPS firmware ja oh imet - kõik toimib jälle. Kahju on ainult, et kaks eriti lahedat matka pidime tegema ilma GPS-ita ja nii ei teagi, kui palju me täna siis tegelikult jalgrattaga sõitsime ja kas meie kiiruseks mägedes oli tõesti 6 kilomneetrit tunnis.

Ben Nevis

Eile sai võetud Šotimaa kõrgeim tipp, Ben Nevis, 1 344 m. Eks ta selline turistidele mõeldud jalutuskäik rohkem oli, veidi alla kahe tunni üles ja siis hästi rahulikult, kahe tunniga alla. Ilm pidas kah ilusti vastu, isegi lasi tipus meil korraks ilusat vaadet nautida. Pärast seda mattus aga tipp pilvedesse ja enne õhtut seal vist enam selget hetke ei olnud.

Kilchurn Castle

Tallinn - Amsterdam - Glasgow - Inveraray - Oban. Edukas eilne päev seljataga - juba esimesel reisi päeval tegime ära lonely planet esikaane pildi - Kilchurn Castle. Loomulikult oli kindluse külastamise (ja pildistamise) aeg tänasest päevast ainus, kui sadas vihma, muidu täiesti ebatüüpiline Šotimaa ilm - paistis päike ja sooja oli +19°C.

Minu jaoks oli tänase päeva suurimaks elamuseks vasakpoolne liikulus ja Wauxhall (Opel) Saphira parempoolne rool. Eks näe, mis ilm siis ütleb, kui kuuleb, et me Ben Nevisele külla soovime minna.