Wednesday, February 28, 2007

kuidas Anne Erm mu varvastel tallus

Tänane päev oli raske. Õigupoolest esimene pool, mis tähendas mulle neli tundi "lõualuude harjutust" Kaubandus-Tööstuskojas. Muidu üldiselt mulle rääkida meeldib :), loenguid pidada ka. Aga tänase seminari sisuks oli teema, mis mulle endalegi parasjagu uus ja keeruline - katsu sa siis teistele asja arusaadavalt ja huvitavalt (!) edasi anda, kui ise ka alles kompad olulisemaid aspekte. Aga tehtud see sai ja tundub et enamik kuulajaist sai ka selle, mida seminarist otsima oli tuldud. Mulle tegi see kindlasti heameelt - ei raisanud kuulajate ja enda aega asjatult ning ettevalmistamine tasus ennast ära.

Peale töiseid vintsutusi ja toimetusi aga ootas meid ees kultuuriline vahepala - olin ühel heal päeval ostnud piletid Kevadjazzi kontserdile: Tanel Padar ja Willane Bluus. Kui BonBoni kohale jõudsime, olid bänd just alustanud ja lounge oli piisavalt rahvast tulvil. Saime siiski kahepeale koha ühele tumbale. Juba algus oli hea - esimeses pooles siis mängis bänd ilma Padarita, kuid hästi. Heiti küll vahepeal küsis, et mis kohtades plaksutama peab - mis ei tähendanud mitte seda, et igav oleks olnud, vaid hoopis seda, et rahvas kippus keset lugu samuti teinekord spontaanselt aplodeerima ja siis ei olnud päris täpselt aru saada, miks just nüüd :)

Veel paremaks aga läks, kui Tanel Padar bändiga liitus ja suu lahti tegi. Ei ole ma kunagi tema eriline fänn olnud kuid täna tajusin, et see noor mees võib täiesti vabalt olla tulevane tõnismägi, ivolinna või jaakjoala. Jätkaku aga samas vaimus ja hoidku muusikalist lippu kõrgel! Ei ole mul tema eraelust asja - lauljaks ja muusikuks on ta aga sündinud - see on see mis meid köidab. Kontserdi lõpuminutitel tungis üks naisterahvas just üle minu varvaste esinejat pildistama - oligi Anne Erm, jazzkaare "ema" - temalegi meeldis ...

Jazzkaare piletid on juba mõnda aega müügil. Ühe peaesineja kontserdile on ka meil juba piletid taskus. Midagi tuleb kindlasti lisaks.

Tuesday, February 27, 2007

Harku suusaradadel

Tänane plaan oli minna Fittesti, spinningusse ... aga kuna Maare avastas kella kahe paiku, et temal täna seminar, siis kasutasin juhust ja läksin hoopiski Nõmmele suusatama. Tänane lumesadu oli suusaradade kvaliteedile väga hästi mõjunud: rada ei olnud täna küll väga kiire, aga selle eest oli enamus jäiseid kohti kadunud. Sõitsin kaks Harku ringi, kokku umbes 26 km, av pulss 162, max pulss 172. Aeg tuli 1:32:46.

Nüüd on sellel talvel 100 kilomeetrit suusatatud, äkki peaksime minema pühapäeval Keila suusasõidule? Kui hästi läheb, saan Ristole ära teha :D.

erakonnad lõpetage ...

valima.jpg... oma valimiskampaania, sest ka meie Maarega oleme juba valinud :). Kogu protseduur oli peaaegu üks-ühele Kristjan Otsmanni poolt kirjeldatuga, kui välja arvata see jama kellaaegadega ... aga meie tegime seda ka oma kodust :).

Aga kogu sellest tantsust ja lubadustest, seoses valimistega, on küll kopp täiesti ees. Isegi need erakonnad, kellesse enne pooldavalt suhtusin, on nüüd minu jaoks oma margi täis teinud. Tänud siinkohal arkadi zuk-ile ja jubejussile (ja loomulikult ka olav taburile :D), kes oma kommentaaridega veidikenegi poliitikamaastikku ilmestasid ...

Saturday, February 24, 2007

suusatamas ... Palukülas

Tänase päeva eesmärgiks oli vanemate (siis Maare vanemate) külastamine. Ühtlasi kasutasime juhust ja käisime Paluküla suusaradasid testimas. Ilm oli lihtsalt suurepärane: -9°C, päike, peaaegu tuulevaikus. Teen suhteliselt rahuliku treeningu, kolm viiekilomeetrist suusaringi 16:46, 16:24 ja 16:10, keskmine pulss 153 ja max 169. Kokku tõusumeetreid 390.

veidi sporti ja veidi kultuuri

Eile lõpetasime oma Indoneesia piltide korrastamise ja selle puhul siis toimus Tööstuse tänavas reisimuljete jagamine mürakarudega.

Mürakarudele kohaselt alustati loomulikult väikese treeninguga. Jooksime Oti juhtimisel Paljassaare poolsaarele, kus ta tutvustas meile kohalikke vaatamisväärsusi. Loomulikult läks Oti lubatud 50-minutiline jooksuots veidi pikemaks ... kokku jooksime 1:10:25 ja kui Google Maps ei peta, siis 11.06 kilomeetrit. Siin ka meie jooksuring Google Maps kaardirakendusel.

Pärast jooksu toimus kõhu punnisöömine, saun ja seejärel Indoneesia piltide vaatamine. Kahjuks pidime katkestama 198-nda pildi juures, kuna treener oli meile ette näinud järgnevaks kino ühiskülastuse.

Film siis “Jan Uuspõld läheb Tartusse” ... vaidleks küll neile vastu, kes ütlevad, et see film läheb Eesti filmiklassikasse, “Noor pensionär”, “Siin me oleme” ja teiste selliste kõrvale ... kas ta nüüd just nende kõrvale läheb, selleks on film äkki natuke liiga must komöödia, aga vägagi vaadatav ja soovitan kindlasti.

Thursday, February 22, 2007

Wednesday, February 21, 2007

elu on karm ...

Urmas Roots kirjutas oma blogis:

Aatomikud lähevad A-rajale
Innustatuna oma suhtelisest edust Winter Xdreamil lähevad Aatomikud Xdream-i 2007. aasta hooajal A-rajale. Sildade lõplikuks põletamiseks on registreering makstud terveks aastaks.
ISC- hoia alt!

Alalhoidliku inimesena ... ma pean nüüd vist vahetama võistkonda ...

edeneb

... meie reisikiri nimelt. Vähehaaval oleme muljeid ja pilte püüdnud planetisse riputada. Ja lund tuleb juurde - suusad sügelevad :)

Juhtusin täna vaatama Indoneesia uudistekülge ja ... Adam Airi lennuk oli seal jälle üks peategelasi. Hädamaandumine Surabayas ... Nojah, meie seiklused selle lennufirmaga jõuavad üsna peagi ka reisikirja näol ülesse. Ja üldse. Tundub et meil jällegi vedas. Peale meid tuli Jakartas veeuputus. Jäime puutumata maavärinaist (vähemalt tuntavatest, kuigi nii mõnigi kord tundsin öösel, et voodi kõigub nagu lainetes - pärast on maavärinamonitorist näha ka, et kuskil lähedal natuke kõikus). Mingeid väljakuulutatud mudalihkeid ja dengue palavikku me ka ei näinud. Igav või mis?! :)

Sunday, February 18, 2007

selle aasta esimene suusasõit

Suutsime täna läbi vaadata oma Indoneesia pildid ja vähendada nende arvu 699-le. Said üles ka esimesed reisijutud ... planetisse ikka.

Aga tõepoolest, selle aasta (mitte selle talve) esimene suusasõit toimus täna. Võtsime asja ettevaatlikult, kuna temperatuurivahe on ikka päris suur ja haigeks ei tahaks küll jääda. Nõmmel siis ... viis ringi rahulikus tempos ja 50 minutit oligi peaaegu täis. Ja rada oli üllatavalt heas korras. Homme siis jälle ...

Thursday, February 15, 2007

Kuala Lumpur - Amsterdam - kodus!

Kuala Lumpur ... esimest korda üle kolme nädala leidsin WIFI, Nokia E60 sobib peaaegu väga hästi internetis surfamiseks. Oli tunne, nagu oleks üle hulga aja tsivilisatsiooni jõudnud.

Ei tea, kas tõesti Adam Air jättis tõesti nii sügava jälje, aga kogu tee Amsterdamini tundus, nagu oleks lennuk pea kogu aeg turbulentsis. Maare oli ikka täiesti endast väljas.

Kuna Amsterdamis jäi neli tundi vaba aega, siis sõitsime rongiga kesklinna Hollandi juustu ostma. Jalutasime veidi vanalinnas, sõime hommikust. Juustu ostsime ... aga lennujaama lähedalt.

Amsterdam - Tallinn oli juba, nagu trammiga kodust kesklinna. Temperatuur langes kah mõnusalt: Jakarta +30° C, Amsterdam +5° C, Tallinn -5° C. Aga kodus on nii hea!

Kõik muidugi ei ole kodus hea ... näitekspani järjekordselt käed puusa minu telefon Nokia E60: panin ta juba Jakartas offline režiimi ... Kuala Lumpuris oli kõik korras ... aga Amsterdamis ei ole ta nõus enam režiimi muutma. Operaatori valik on muutunud manuaalseks ja ... automaatvalimise peale enam lülitada ei luba, enne käseb offline-st väljuda. Aga offline-st ei välju, kuna valitud on manuaalne operaatori valimine ... juba teist korda juba ... lp. Nokia, palun tee oma telefoni softis pisut parandusi ...

Wednesday, February 14, 2007

koju!

Tänane marsruut: Mataram - Jakarta - Kuala Lumpur - edasi Amsterdami suunas ...

Igal juhul oleme jõudnud juba Jakartasse. Kuna Jakartas jäi aega pea 10 tundi, siis otsustasime, et läheme linna peale shoppama. Valisime välja sellise koha nagu Mangga Dua Mall ... ohh ... koos Manga Dua Square-ga umbes viis kilomeetrit pikk ja ma-ei-tea kui lai. Keskmiselt kuus kuni kaheksa korrust kauplusi (tegelikult peaks ütlema putkasid), mis enamuses müüvad igasuguste suvaliste firmade kaubamärke. Sekka ka Boss, Oakley, jne - mine võta kinni, kus mis. Sajad kauplused oma Indoneesia batikatega, mobiiltelefonid, riided, jalanõud, kotid ...

... igal juhul lõppes kogu see jama niimoodi, et me ei ostnud MITTE MIDAGI!

Nüüd oleme lennujaamas ja tunni aja pärast peaks meie lennuk startima Kuala Lumpuri suunas ... loodame ...

Tuesday, February 13, 2007

vee all

Viimased kaks päeva oma puhkusest oleme veetnud enamuses vee all - on see olnud siis snorgeldamine või sukeldumine. Arvan, et meie mõlema kõige eredamaks elamuseks olid kaks, umbes kahe meetri pikkust haid, meist napi kümne meetri kaugusel ... tunnistan ausalt, minul oli veidi kõhe.

Lõpp läks isegi nii kiireks, et tänaselt sukeldumiselt kappasime täiskiirusel oma elamiskohta asju pakkima, et siis seljakottidega tagasi sadamasse kapata ...

... nojah ... pärast seda veetsime muidugi sadamas pea kaks tundi lihtsalt oodates, sest üldjuhul ei välju paat enne, kui 20 reisijat koos. kuidas need reisijad kokku saadakse, jäigi meile täielikuks müstikaks ... olime piletit ostes esimene-teine ... siis tilkus tasapisi sadamasse veel kümmekond inimest, vahetevahel öeldi sadama valjuhääldist puhtas bahasa indoneesia (vast sai õigesti) keeles, mitu inimest juba koos on. Veidi aega pärast seda, kui koos oli 12 inimest, öeldi et nüüd ... laevale valgus kokku umbes 30 reisijat - ei saanudki aru, kustkohast.

Aga nüüd oleme Mataramis, hotellis, homme hommikul kell 06:00 alustame lendamist Jakarta suunas. Eks näis siis homme, mis seis seal selle veetasemega on ...

... ja veel üks hea uudis ... eile leidsime kohalikust (Gili Trawangan) poest ka kohalikku veini, tehtud siit umbes 10 kilomeetri kaugusel, Balil :). Tauts ära muretse!

Monday, February 12, 2007

Winter Xdream Indoneesia moodi

[maare] Mõeldes neile vapratele, kes just on läbinud Winter Xdream raja, tegime meie eile ja üleeile sarnase ettevõtmise Indoneesia moodi. See tähendab, et sihikul oli Indoneesia kõrguselt kolmas ja Lomboki kõige kõrgem mägi - gunung Rijani. Mitte küll selle kõrgeim tipp, mis on märjal hooajal suletud, aga mäe kraatri serv, kust avaneb suurepärane vaade järvele kraatri põhja ja kraatrisse tekkinud uuele vulkaanile.

Alustasime 550 meetrilt hommikul kell 10:00 ja võtsime kuue tunni jooksul 1 793 tõusumeetrit , jäädes ööbima 2 343 meetrile. Enamiku tõusuajast ladistas vihma ja et trenn oleks tugevam, kandis Heiti veel 12 kilost seljakotti :)

Järgmisel hommikul tõusime veel veidi - 2 480 meetrile ehk kraatri servale ja tõdesime, et eilne katsumus tasus ennast ära. Siis me ei teadnud veel, et allaminek kujuneb sama raskeks või isegi raskemaks kui ülesminek ...

Igal juhul on see nüüd läbi ja tänaseks väsimus välja magatud ning imetleme Gili saartelt vaadet gunung Rijanile - täpselt vastupidi vaatasime eile hommikul :)

Friday, February 09, 2007

Hai. Hai!

Mitte et , me tahaks praegu ühe panga pensiondifondi reklaamida.. aga pealkiri on siiski tabav.

Täna tegi Heiti kaks korda mittemidagi ja mina ühe korra.

Hommik tervitas meid meeletu palavusega: juba pool kaheksa hommikul oli tugevalt üle kolmekümne kraadi kuuma. Ei toonud värskendust isegi hommikune suplus.

Kell 11:30 pidime sukelduma, aga selgus et täna keskpäevast sukeldumist ei toimu ja ... egas midagi, sukeldume siis 14:30.

Jube palav! Maandume lähedusse mingisse restorani ja tellime õlut. Pärast veidi-üle-ühte õlut rendib Heiti süsta ... sellise, millel istumise lohk sees ning saab kohe rahvuskangelaseks oma tunniajase tripiga. Lisaks läks ta kõrvalasuvale saarele 8 minutiga, mille kohta kohalikud arvasid, et läheb 30 minutit.

Ja siis muiudgi sukeldumine. Mina (maare) kartsin veidike aga tegin mõned soojendavad harjutused basseinis ja merele ...

Uhh seal oli huvitav, nägime palju kalu, kahte suurt kilpkonna ja ... haikala. Jah päris haid, mis oli küll väike aga siiski oli. Heiti katsus teda ka fotokaadrisse saada - hiljem näeme, kas õnnestus. Igal juhul peale homset - ülehomset mäetrippi tahaks uuesti vee alla ...

Thursday, February 08, 2007

Puhkus!

Puhkus ehk mittemidagitegemine on alanud. Päeva alustasime ujumisega, siis peale hommikusööki avastasime kodulähedast akvaariumi - s.t. snorgeldasime korallide ja kalade vahel :).

Pärast tegime tiiru ümber saare (u 8 km) ja ronisime siinse ainukese mäe otsa, kust näeb Balit ning pärast jälle akvaarium - seekord võtsime lestad abiks ja küpsise kaladele kaasa :).

Praegu on juba õhtu ja ma olen "mittemidagitegemisest" mõnusalt väsinud ja päikesest rammestunud. Homme teeme jälle mittemidagi ja läheme sukelduma.

Wednesday, February 07, 2007

welcome to paradise

Täna siis jälle reisimise päev ... algas juba hommikul kell kuus, kui ärkasime ja hommikust sõime. Edasi lennujaama ... igatahes kahest meie tänasest lennust hilinesid mõlemad ... tunnikese. Aga muidu olid kõik meie vastu sõbralikud - näiteks kui jätsime kogemata taskunoa kotti ja see turvakontrollis üles leiti (esimest korda Indoneesias) siis saatis turvamees mind läbi kõikide kontrollide ja koridoride kuni meie pagasini ja lubas noa sinna panna.

Niisiis: Makassar - Surabaya - Mataram. Edasi lennujaamast taksoga Bangsali ja sealt laevaga Gili Trawangan-ile. Sellest, kuidas me Bangsali maffiale külma tegime, kirjutab Maare vast reisikirjas :).

Aga nüüd oleme siis Gili Trawangan-il ... plaanis snorgeldamine, sukeldumine, puhkus ... kui täna õhtusööki sõime (mere kaldal on sellised mõnusad katusealused, kus saad lesida ja süüa ja õlut juua) ... üle mere paistab Lombok ja muidugi Indoneesia kõrguselt kolmas tipp - Gunung Rinjani (3 726 m). Kurjad keeled räägivad, et kuna wet season pole sel aastal üldse wet, siis on praegu võimalik tipus ära käia ... krt ... elame - näeme.

Tuesday, February 06, 2007

Ujungpandang

Tulime ööbussiga Ujungpandangi (või siis Makassarisse). Mina sain vist eile kerge päikese üledoosi, bussisõit läks igatahes raskelt. Makassarisse jõudsime kell pool kuus hommikul, majutasime endid hotelli Pondok Suada Indah.

Magasime välja ja läksime siis reisibüroosse, et osta piletid Surabaya - Mataram. Reisibüroos selgus aga, et meie homset AdamAir lendu Ujungpandang - Surabaya ei toimu. Läksime siis AdamAir esindusse (kusagil linnaservas) kus nõudsime raha tagasi ... enamuse rahast ka saime :).

Tagasiteel turismibüroosse tekkis hoopis mõte, et lendaks hoopiski Balikpapanile ja läheks Kalimantanit avastama. Mõte jäi siiski teostamata, kuna meil pole piisavalt informatsiooni Kalimantani kohta. Ostsime Lion Air piletid Ujungpandang - Surabaya - Mataram. Eks katsub siis Mataramist edasi Gili saartele sõita ja äkki tagasi hoopis laevaga Padangbai-sse, sealt Denpasari ja siis juba kuhugi Jakarta poole, kus küll pidavat vististi üleujutused olema.

Enesetunne on kah juba hea ja nii siis istume Karebo Seafood Restaurant-is ja ootame oma kala.

Monday, February 05, 2007

vari on kadunud!

Täna hommikul avastasime veel ühte turismiobjekti - Londa koobashaudu. Suutsime tänu ühele kohalikule leida otsetee ühest koobastikust teise - paarikümne meetri pikkune käik, millest enamus nii kitsas, et liikuda sai ainult roomates ja seljakotti enda ees lükates. Lisaks meile olid koobastes veel nahkhiired ja peopesa suurused ämblikud. Kaasavõetud pealambid läksid igatahes asja ette.

Pärast Londa koopaid tegime väikese jalutuskäigu Rantepao linna. Nii palju päikest ja palavust, kui täna, pole veel olnud. Avastasime ehmatusega, et meil on kadunud ka varjud ja Maare põletas ära oma pealae :).

Pilte ei saa me saata sel lihtsal põhjusel, et minu Nokia E60 ei oma kaamerat ja ma ei oska veel saada pilte fotoaparaadist telefoni ilma arvutita ... aga pilte on palju ... need tulevad hiljem nähtavale.

Sunday, February 04, 2007

puhkus Heitiga

Pealkiri sai Maare nõudmisel, aga tegelikult ... jalad löövad veel praegugi pilli, ehkki kell hakkab juba kümme saama. Täna läbisime Periplusis soovitatud 6 ... 7 tunnise jalgsimatka nelja tunniga, aga mitte ainult ... tegelikult alustasime kõrvalorust ja soovituslikku alguspunkti saamiseks pidime läbima neli kilomeetrit koos neljasaja tõusumeetriga. Igatahes, kui matka alguspunkti jõudsime, oli esimene mõte hoopis siin lõpetada, aga ... tehtud. Lisaks käisime hommikul turul ja ostsime sealt kaks pühvlit :).

Hetkel istume oma rõdul ja joome kahepeale ühte õlut ... rohkem ei kannata juua ... kallis :). Tegelikult on nii, et õlu on umbes poole kallim, kui vein, aga veiniga ... oleme leidnud kolme sorti veini: must vein, punane vein ja valge vein.

Tauts, kui sa seda juhuslikult loed, siis ära pahanda - veini me sulle siit ilmselt ei too, kõige parem vein siin on punane vein, kui tahad teada, kuidas see maitseb, siis mine osta üks vaarika musi ...

OK, nüüd läheme magama, homme on plaanis vallutada veel üks tipp, aga Maare seda ei tea, tema arvab, et me läheme vaatama lähedalasuvaid koobashaudu ;) ...

Saturday, February 03, 2007

Tana Toraja

Jah, just Torajate maal oleme juba teist päeva. Väike vigade parandus eilse suhtes ... vein, mida eile tarbisime oli palmivein, mitte riisivein :).

Täna saime siis osa Toraja pulmadest, kus me olime tõepoolest ainukesed turistid. Hoolimata sellest, et Torajate matused on üldiselt kuulsamad, jätsid pulmad (vähemalt mulle) hoopis sügavama mulje. Pärast pulmi vaatasime üle suure hulga muid vaatamisväärsusi ... emotsioonid on nii laes, et kogu Java saar tundub praegusel hetkel täiesti mõttetu. Vaatame - äkki leiame homme piletid mõnele väiksemale ja rahulikumale saarele ... ei taha enam tagasi Java 10 miljoni elaniku juurde, puhkaks parem kusagil rahus või avastaks midagi veidi ...

Viimased kaks päeva Torajate maal (Tana Toraja) kulutame igatahes vähe seikluslikumalt ... ostsime kohaliku kaardi, mis oma täpsuselt on täiestio võrreldav mõne Läti seiklusvõistluse kaardiga ... ja Indoneesia keelt oskame samuti enam-vähem sama palju, kui Läti keelt. Igatahes oleme homseks valinud paarikümne kilomeetrise matkamarsruudi, mis tahab läbimist. Elame - kirjutame.

Kusjuures ... ega me tegelikult tea, kas meie senimaani blogisse saadetud jutud on tegelikult kah sinna jõudnud, aga kuna täna leidsime interneti kohviku (kus ühendus pidavat olema niiiii aeglane), siis üritame homme järgi vaadata ...

Friday, February 02, 2007

Sulawesil

Lennusõit siia oli ... noh huvitav ;). Täna saime külalistena osa kuulsast matusetseremooniast, homme vaatame, kas siinsed pulmakombed tasuks Eestis üle võtta. Sest juhuslikult oleme sattunud nii kohaliku matusetseremoonia kui pulma külaliste hulka :).

Uus teadmine on, et riisipõllul elavad kalad - kuni angerjani välja. Ja kohalik riisivein on hapukas valge vedelik aga teeb pikapeale purju.

Thursday, February 01, 2007

Hommikohv vulkaani ääres

Eilse hommikukohvi võtsime vaatega Bromo vulkaanile ja tuhaväljadele. Päikesetõusul tegelikult käisime ka vulkaani serval ja imetlesime tossavat kraatrit keset väävlisuitsu. Semerule, mis on siinne kõrgeim vulkaan, otsa kahjuks ei lastud kuna see on liiga aktiivne. Täna aga oleme juba Java saare idaosas - linnas nimega Surabaya ning peagi alustame lendu Sulawesile s.t kohe vaatame, kas lennukompanii Adam Air õnnetused on juhuslikud ...

Natuke on selline tunne, et siinsed inimesed pole valget inimest kunagi näinud ega tea, et sellised üldse olemas on. Igaljuhul oleme pidevad pildistamise ja näpuga näitamise objektid kohalikele :). Ahjaa ja reisikiri valmib hoogsalt, jooksvalt ning pilte on meil kokku juba 500 ringis tehtud. Siin on, mida meelde jätta.