Friday, August 31, 2007

Burgaz

Burgaz

Täna oli siis rannapäev :), sihtkohaks Princes islands ja saareke nimega Heybeli. Kahjuks sattusime selle asemel saarele nimega Burgaz aga sellest hoolimata oli rannapäev nii mõnus, et homme teeme uue katse leida see õige ja tõeline ...

Thursday, August 30, 2007

Sportland?

Sportland harukontor Istanbulis

Sportland harukontor Istanbulis.

vaade Bosporuse väinale

Foto NAGI's: vaade Bosporuse väinale

Jälle algamas uus päev ... kahest päevast on jalad ümmargused. Tüdrukutel olid meeldejäävaimad hetked trammisõidust :).

Wednesday, August 29, 2007

Istanbul

Foto NAGI's: P8285270

Päike, vesi, soe ... ja kes ütles, et Türgis veini pole?

Tuesday, August 28, 2007

pulmareisile!

Nüüd on lugu selline, et õnnelikud vastabiellunud sõitsid pulmareisile ... ja meie muidugi koos nendega. Eestis läksidki ilmad liiga külmaks :). Läheme ja vaatame, kuidas Istanbulis lood on.

Monday, August 27, 2007

meeldejääv nädalavahetus

mafka ja mambur

Nädalavahetusel, st. tegelikult juba reede õhtul toimus Haapsalu Piiskoplinnuses üks tähtis sündmus - kaks ilusat inimest astusid ühisele abieluteele. Pidu jätkus Kullamaa jahilossis kogu nädalavahetuse. Koos oli palju toredaid inimesi. Mõned tegelased ja sündmused jäid ka pildile.

Samas on üleval ka paar nädalat varem toimunud Hele tüdrukute õhtu ja Mamburi poismeeste õhtu pildid. Ja meie poolt noorpaarile siirad õnnesoovid :).

Friday, August 24, 2007

nädala alguse multisport

Nädalavahetusel toimunud Xdream jatkus minu jaoks nädala alguses - teisipäeva õhtul startisin Venemaa suunas, sihtmärgiks Nebolchi (59°7'11"N 33°21'0"E) nimeline külake, mis asub Novgorodi oblastis ning tagasi jõudsin kolmapäeva südaöösel. Magatud sai selle aja jooksul 1:20. Aga seiklusi oli palju:

  • kuna teisipäeval oli hullumeelselt palju tööd, aga kokku lepitud, et olen kolmapäeva hommikul kohal, siis start toimus kell kaheksa õhtul.
  • distantsiliselt on sinna 650 kilomeetrit, aga ajaliselt ... nojah vahele jääb ju vene piir.
  • veidi ka enne Narvat, aga põhiliselt peale piiri ületamist hakkas korralik udu. Kohati sai sõita 60-ga, kohati veelgi aeglasemalt.
  • kui alles kella kahe paiku öösel (Moskva aeg on juba 03:00) Peterburgi ringteelt Moskva peale keeran, siis liiklus Peterburg - Moskva trassil on hoolimata kellaajast vägagi elav.
  • kohale jõuan kell pool seitse hommikul.
  • magan 1:20 ja lähen tööle.
  • kell 15:45 alustan tagasiteed.
  • kell 16:15 tabab mind elu rahe:

Ei saanudki tehasest kuigi palju sõita, kui sain kaela sellise rahe, millist varem pole kogenud. Võib-olla on kanamuna imepisut liialdatud, aga raheterad olid ikka metsikult suured. Rahesaju alguses üritasin veel sõita (mingi 20 km/h), aga kui korralikud terad taevast alla tulema hakkasid, siis pidasin kiirelt auto kinni. Paugud vastu auto esiklaasi olid nii kõvad, et olin kindel, et kohe auto esiklaas puruneb. Tundsin päris korralikku hirmu. Ja veel - auto katus on nüüd igatahes päris korralikke jälgi täis (küll tööandja, mitte minu isiklik auto).

  • järgmiseks elamuseks oli Moskva - Peterburg trass oma liiklusega:

Kui sõita külas (st. kui trass läbib parasjagu asulat, kus Venemaa liikluseeskirjade kohaselt on lubatud sõita kuni 60 km/h) kiirusega 120 km/h, siis tasub pilk hoida igaks-juhuks ka tahavaatepeeglis, et mitte ette jääda mõnele oluliselt kiiremale taganttulijale. Sõidetakse selles reas, kus mugavam - polnud harvad juhused, kus mingid tüübid sõitsid rahuga vasakpoolses reas ja mööda kihutati neist siis paremalt. Minul võttis 100 kilomeetrit Moskva - Peterburg trassi aega ca. 50 minutit, aga keskmise kiiruse viisid alla need pohhuistid ja rekkajuhid, kes rahumeeli vasakus reas kulgesid.

  • kell pool kümme olen Narvas.
  • kuna Maare oli minu pärast mures, siis oli ta mulle siia bussiga vastu sõitnud, et ma teel magama ei jääks!

Jaa, vot selline naine on mul :). Algul oli power Moskva - Peterburgi trassi liiklusest veel nii üleval, et polnudki nagu häda midagi, aga nii kui Maare rooli usaldasin, siis rohkem ei mäleta mitte midagi. Kell pool üks olime vist kodus.

Ja veel - panin üles ka paar muljet Xdream-ist, mis said küll juba esmaspäeval kirja pandud, aga ajapuudusel alles nüüd piltidega illustreeritud ja üles riputatud.

Fotod:

[foto 1] 22.08.2007 05:36, sõita veel 70 kilomeetrit, udu on lõpuks hajunud
[foto 2] 22.08.2007 16:09 mannetu üritus rahet jäädvustada, autost välja ei saanud ju minna
[foto 3] karuputk - see on tavaline vaatepilt Ivangorodi ja Peterburi vahel

Thursday, August 23, 2007

Bussikunn :)

Kahe viimase päevaga olen kokku liinibussiga sõitnud 9 tundi ja andnud kokku 290 krooni AS SEBE majandustulemuste heaks. Eile siis bussiga Narva (4 h), vastu Heitile, kes peaaegu olematu magamisega tegi 600 km otsa Venemaale ja 600 km tagasi. (Vabandust Leivo, aga mu süda tõesti ei lubanud Heitil sõita sellistes oludes üksi pimedas tagasi ja pidin vastu minema.)

Ja täna Tartusse 2,5 h. Vahepeal 4 loengut Kõrgemas Sõjakoolis - seal on alati väga toredad kadetid, kes valmis mitte ainult kuulama vaid ka sekka arutlema. Ja siis tagasi 2,5 h. Bussiga läksin seepärast, et saaks loengumaterjale tee peal rahulikult üle vaadata. Tõesti, tegin sõidu ajal viis slaidi presentatsioonile veel juurde :). Aga nüüd on küll bussimaitse suus.

Homme aga ... Haapsalu. Autoga õnneks. Ja siis Kullamaa. Üks Väga Oluline Sündmus Minu Venna Elus :))

Oijah, ja Xdreamist pole jõudnud üldse kirjutada veel. Puhkus noh, kiire koguaeg!!

Thursday, August 16, 2007

Alar Siku V Matkaseiklus

Jah, siiani on üles tähendamata, et augusti esimesel nädalavahetusel osalesime juba traditsiooniks saanud Alar Siku V Matkaseiklusel, kus Heiti startis segatiimis Myracaru 1 (Viivi- Anne Soots, Tanel Kannel, Heiti Hallikma) ja vapper naistetiim KAM koosseisus (Ave Palu, Hele Leek, Maret Hallikma).

Kavas nagu ikka, jooks (ei teagi palju.. 10 km?), kanuu (u 6 km vastuvoolu mööda Võhandu jõge) ja ratas (kuskil 21 km kandis). Lisaks veel ujumist: tee peal tuli ületada ühel korral üks laiem oja ja jõgi ning üks kontrollpunkt asus järve peal olnud paadis); redeliga ronimist (kontrollpunkti tuli otsida betoonpostide otsast) ning ... lehmade lugemist:) Viimane oli siis lisaülesanne otse finishi eel, kus karjamaal olevad lehmad tuli kokku lugeda. Ega see lihtne ei olnud, kuna lehmad liikusid ja inimeste pidevast sagimisest olid veidi ärritunud. Lisaülesande lahendasid kiiremalt ja kavalaimal viisil tänu sellele üldvõidu saanud meestetiim Myracaru4 (Raivo Erik, Heigo Põld, Raivo Sala), kes karjamaal seisva peremehe käest lihtsalt küsisid: "Peremees, mitu lehma Sul on?" "Nelikümmend kuus," vastas mees, mis oligi õige vastus:))

Matkaseiklus oli tavapäraselt tore, vahelduseks tunduvalt väiksema seltskonnaga kui Hansapanga Xdream ja hästi korraldatud. Siinkohal kiitused Ivarile. Ka võistluste nimikangelane Alar Sikk ise oli kohal ja tervitas osalenuid.

Parim meestetiim siis Myracaru 4, segatiim Myracaru 1 ning naistetiim KAM! Tõsi, rohkem naistevõistkondi seekord ei olnud:))

Mambur liikus rajal autoga ühest kohast teise ja tegi usinasti pilte.

Tuesday, August 14, 2007

Deloitte Rahvatriatlon

No tegelikult kirjutas Maare juba kõigest, aga kuna ta minu stardi ajal tegeles lisaks pealtvaatamisega ka pildistamisega, siis ei saanud ma ju ometi jätta endast pilti blogisse panemata :).

Tegelikult olen juba ammu tahtnud triatloni ära proovida, aga viimasel ajal on kõiksugu erinevaid võistlusi ja üritusi nii palju, et lihtsalt ei jõua. Ja siis äkki selline lühike triatlon - loomulikult tuleb proovima minna.

Kuna enesetunne polnud viimastel päevadel just kõige parem olnud, siis tekkisid korraks ka mõtted, et ´äkki ei läheks´ või ´läbiks distantsi hästi rahulikult´ - no sellest sain kohe aru, et teine mõte on minu puhul raske teha :) - ja esimene lihtsalt rumal, kui ma juba kohal olen. Lõpliku otsustamise tegi lihtsaks Rando, kes lihtsalt pistis mulle registreerimislehe pihku :).

Distantsid siis suplemine 0.1 km, sõtkumine 7.5 km ja sörkimine 3 km. Tean, et esimesest stardist on kirjas üsna aukartust äratavad ajad: näiteks Erko Virgepuu 28:31.5 jne. Aga tegelikult pole mul mingit ettekujutust, kui kiiresti mina võistluse läbin.

kohe stardimeMaare käskis ujumise stardis ettepoole hoida, et mitte teiste taha jääda ja nii ka tegin. Aga sellest hoolimata tegin väga kehva ujumise, hoolimata sellest, et basseini põhjas olid jooned näha, tõstsin mitu korda pead ja vaatasin, et kus ma juba asun - rütm oli selle peale muidugi kadunud.

Jalgrattaetapile saan teisena, aga esimene mees tuleb päris kiiresti selg ees vastu. Kusjuures on metsikult raske pärast ujumist alustada rattasõitu - jalad on täiesti tuimad (sama tunne oli ka Alar Siku matkaseiklusel). Lisaks pole korvidega jalgrattaringi mitte just liiga mugav läbida - jooksen Nõmme mäe tõusu järsud osa mõlemal ringil, kuna kardan, et muidu jäävad jalad jooksmiseks liiga kangeks. Väga raske on tõusu järsu osa lõpus, lamedamal tõusuosal jalgu korvidesse saada. Teise ringi lõpus saadakse siiski ka mind kätte - keegi (sorry, ma tõesti ei tunne) sõidab minust vahetult enne lõppu mööda.

Nüüd tuleb välja korvide eelis - sel ajal kui esimene mees (Marek Tõnismäe) hakkab rattakingi jooksujalanõude vastu vahetama, lähen mina juba jooksuringile :). No ja edasi polegi midagi - joosta on üllatavalt kerge peale rattasõitu - puhas nauding. Kurjaks teeb veidi see, et nii teise, kui ka kolmanda jooksuringi alguses teen sama vea - jälgin endast vasakul pool olevat hekki ja jooksen vale rada. Kokku vast mingi 20 ... 30 sekundit läheb selle nahka.

Finišeerun ajaga 28:50.1 - krt, nüüd on juba kahju nendest jooksul kaotsi läinud sekunditest! Järgmine mees jääb maha juba üle kahe minuti! Rando on igatahes teinud väga hea soorituse - 33:35.3 ja seitsmes koht.

Koondtulemustes siis kolmas koht ja väike okas hinges - tea, kas peaks teisele etapile minema, ning uuesti ja paremini üritama :).

tihe-tihe töö ...

töine päev

... ja mitte ainult tööpäev. Varem oli veel enam-vähem nii, et kui puhkepäevad tegevust täis, siis sai ka töö ajal paar rida blogisse kirjutada, aga nüüd käib juba mitmendat nädalat päeval tihe-tihe töö ja vabal ajal veel tihedam vaba aja veetmise tegevus.

Aga täna poleks töölauale küll rohkem arvuteid mahtunud :P.

Triatlon, rahvatriatlon

Reedel osalesime oma elu esimesel triatlonil. Tegemist küll rahvatriatloniga, mille distantse korraldaja nimetas: "suple, sõtku sörgi" aga siiski esimene triatlon, millest osa võtsime.

Nõmme spordikeskuses toimus kokku starte kolm, meie Hele Leegiga võtsime osa esimesest stardist kell 16.00 kui töövabad/puhkusel olijad. Heiti startis viimases, kell 19.00 alguse saanud stardis, koos sõber Randoga.

Kohale läksime Helega hiiglama vara, Stamina polnud oma telkegi veel üles seadnud, spordikeskuses basseinide ääres päevitas tohutul hulgal rahvast ja lapsed hüppasid basseinidesse sisse-välja. Ega vesi seal just läbipaistev ei olnud.

Hindasime oma sportlikkust kriitilisest ja otsustasime osavõtjate pealt vaadata, kas meil ikka sobib sellistest asjast osa võtta, sest kuigi üritus kandis nime Rahvatriatlon, kogunes tasapisi osavõtjaid kes välimuse järgi hinnades sugugi mitte vaid rahvatriatlonikõlbulikud polnud. Julguse ennast kirja panna saime siiski ühelt keskmisest suuremat sorti naisterahvalt, kes silma pilgutamata end ära registreeris. Hiljem saime muidugi teada, et tegu oli varasema triatleediga.. nojah. See eest hindasime endid kõige ilusamateks ja lõbusamateks osavõtjateks:))

Mina muretsesin ikka ka, eelkõige seepärast, et ei oska enam krooli ujuda, noh et näen küllalt tobe välja konnastiiliga teiste sportlaste vahel. Hele arvas, et ratas on raske. Ja üldse, palav oli ju, ikkagi eestlasele harjumatult kolmkümmend soojakraadi.

Siiski, konnastiilis polnud midagi imelikku. Ujuda tegelt eriti ei saanudki, oligi suplemine, sest meie stardis oli kokku 39 inimest. Mis tähendas, et Nõmme Spordikeskuse basseini kolmel rajal moodustasime me pritsiva pundi, kus vaid esimesed korralikult ujuda said.

Selline supluski aga tõmbas pulsi päris kenasti ülesse ja ratta selga istusin juba hingledades (jaa peaks hakkama talvel ikka korra nädalas basseinis käima). Nõmme spordiraja tagumist tõusu sõita ei jõudnud (keegi vist ei sõitnud seal eriti) ja esimese hooga panin ka raja ühe suure mehe järel sõites veidi valesti. Lõppkokkuvõttes läks aga rattaring(id) kenasti ja möödusin nii mõnestki võistlejast. Siiski sõitsin rahulikult, sest ootas 3 km jooksu, mistõttu kehva jooksjana pidin rattaetapil veidikegi taastuma.

Ja tõesti, need olid vist elu pikimad 3 kilomeetrit! Seda raskem, et jooks toimus kilomeetrisel rajal, seega kokku kolm ringi. Säilitasin aga positiivset meelt ja hõikusin ringil vastu jooksvatele võistluskaaslastele ergutushüüdeid:) Minust eespool oli meie stardis veel kolm naist ja tagantjärgi tulemusi vaadates olidki meie stardi kiiremad naised kiiremad ka üldarvestuses. Noh minu tulemus jääb naistearvestuses kuskile keskele, mis ongi ju ootuspärane. 

Lõpu järgselt oli esimene tunne, et triatlon pole ikka minu ala. Pool tundi peale lõpetamist mõtlesin aga juba, et võiks uuesti proovida. Sest vahva oli ju:) Eriti põnev oli pärast Heiti starti vaadata, kus üldarvestuse esimesele kolmele kohale vaid sekunditemäng.. aga sellest kirjutab Heiti ise pikemalt..

Järgmine Rahvatriatloni etapp on 20.augustil, kohe päev peale Xdreami Vabaõhumuuseumis..

Friday, August 10, 2007

põhjasuunast kaartidel ja muud

Eile Maarega Pudisoole, neljapäevakule sõites ootas meid Tallinna ringteelt Peterburi teele keerates üllatus - kogu tee oli autosid täis, mis liikusid umbes max 20 km/h. Mõtlesime, et Linnuvabriku ristist läheb paremaks, aga ei - ummik lõppes alles Maardu ristis! Kokku kulutasime 4.8 kilomeetri läbimiseks pea pool tundi. Hiljem saime teada, et Maardu ristis olla mingi avarii olnud. Ja huvitaval kombel oli ka edasi, Kuusaluni tee ülitihedalt liiklejaid täis.

Neljapäevak ise oli selline, keskmisel tasemel - väga hea maastik, aga rada kahjuks keskpärane - palju jooksmist ja ronimist, aga orienteerumistehniliselt lahja.

Rada 8.29 kilomeetrit ja 18 kontrollpunkti. Eilseks märksõnaks oli palavus. Sooja oli 28 ja 29 kraadi vahel! Kuigi alustasin väga rahulikult, hakkas särk higist leemendama juba esimese viie minuti jooksul. Jooksu järel oli küll tunne, et orienteerumisvigu ei teinud, kui aga õhtul oma liikumistee rahulikult üle vaatasin, siis suutsin sealt 4 minuti jagu valesid rajavalikuid leida :). Tulemused, nagu ikka OK TON kodulehel. Samas ka etapiajad.

Aga nüüd natuke kaardist. Nagu tähelepanelikumad ja suunda vaatavad orienteerujad eile tähele panid, puudusid kaardilt põhjasuunajooned. Kuna üks orienteerumise põhielementidest on asimuudi järgi jooksmine, siis selle lihtsustamiseks pannakse tavaliselt kaardile iga poole kilomeetri (1:10 000 kaardil iga 250 meetri) kohta üks põhjasuuna joon. Kuna üldjuhul on ka kaardi raam orienteeritud põhjasuunas, siis pole nende joonte puudumine just katastroof. Eile tundus asi mulle veidi imelik ja kui tõstsin kaardi Google Earth-i, siis selgus, et kaardi raami ja geograafilise põhjasuuna vahe oli antud kaardil 12.7°! Huvi pärast panin samale pildile veel paar lähedalasuvat kaarti - Kolga-Aabla (2004035) ja minu enda joonistatud Kolgaküla (2002023). Kolga-Aabla puhul oli deklinatsioon 5.2° ja Kolgaküla puhul 6.6°.

National Geophysical Data Center (NGDC) kodulehe kalkulaator annab magnetilise deklinatsiooni väärtusteks (10.08.2007 seisuga) Pudisoo puhul 7.24°, Kolga-Aabla puhul 7.25° ja Kolgaküla puhul 7.29°. Miks Kolga-Aabla ja Kolgaküla puhul on kaardil magnetiline deklinatsioon väiksem - siin on ilmselt põhjus selles, et orienteerumiskompasse tehes kompenseeritakse magnetilist deklinatsiooni ja näiteks põhjamaade jaoks toodetud kompassiga ei ole võimalik joosta Austraalias ja vastupidi. Kuna näiteks mina isiklikult kasutan ka kaardijoonistamisel orienteerumiskompassi, siis sealt see vahe vist.

Tulles aga tagasi eilse, Pudisoo kaardi juurde, 12.7° - siin on ilmselgelt midagi mööda pandud - mind igatahes häiris veidi.

Tuesday, August 07, 2007

Svetogorsk, International Paper

Eile saabusin kell kaks öösel Imatrasse. Tegin kolme ja poole tunnise, multisportlase une ja hommikul olin juba Svetogorskis. Sellist bürokraatiat nagu siin, pole enam ammu näinud: tehasesse sissepääsemiseks otsiti minu nimi mingist hiigelpaksust ankeetide pakist ja vormistati siis sissepääsuluba. Seejärel täitsin (kuna mul oli kaasas arvuti) ´tollideklaratsiooni´ kahes eksemplaris, kuhu kirjutasin arvuti margi, seerianumbri, oma andmed uuesti jne. Igaks juhuks ei hakanud ütlema, et mul kaasas ka fotoaparaat ja GPS, sest fotoaparaadi omamine oli lubatav ainult peadirektori eriloaga. Pärast lühikest koosolekut siis tehase uude osasse, sellesse mida mina ehitan, aga ...

... väravas selgus, et nüüd pean arvuti välja ´tollima´. Polnud kasu ei minu, ega ka tehase esindajate selgitustest, et lähen käin korraks üle tee, tehase teises osakonnas ja tulen siis tagasi. Pikem sõnelus turvameestega lõppes nende võiduga :). Tollisin siis arvuti tehasest välja ja täitsin teisel pool tänavat uued deklaratsioonid :). Nüüd aga selgus, et siinsesse väravasse on unustatud saata minu ankeet - siinses, jälle aukartust äratavas ankeetide pakis seda polnud. Kuna järgmise koosoleku alguseni jäi veel 15 minutit, siis soovitas turvamees meil ise paberile järgi minna, muidu nii kiiresti ei jõua. OK, mina (igaks juhuks) sisse uuesti ei läinud, aga vajalik luba leiti kiiresti ja selgus, et ma võin tõepoolest tehase mõlemat osakonda külastada :). Koosolekule jõudsin peaaegu õigeaegselt ...

Lõunale minnes õnnestus mul turvamees ära rääkida (et lähen ainult korraks) ja nii mu arvutit sealt välja ei tollitudki. Tehase esimeses siis jälle kahe deklaratsiooni täitmine ...

... nüüd täitsin igatahes just veel ühe eksemplari ja tegin sellest paljundusmasinaga kohe kümme koopiat :) - vaatame, kas need turvameestele sobivad :).

Monday, August 06, 2007

sulg sabas :)

olen laupäevast saati ametlikult töötu. See tähendab, et mul pole hetkel ühtegi kehtivat töölepingut.

Ja ma olen väga rahul :) See on parem veel kui puhkus, sest äkitsi aktiivseks muutuvaid tööasju ju ei ole. Tõsi, mõni töö tuli küll minuga kaasa, kuid siiski on see veidi teine asi.

Eriti meeldis mulle, et pühapäeva pealelõunal ei mõelnud ma enam sama mõtet, mida olin mõelnud viimase pea pooleteise aasta jooksul.

Huvitaval kombel on minu senised töötamised kestnud järmise valemi järgi: lühike - pikk - lühike - pikk ... ja nüüd oli siis jälle lühikese kord. Ei tea kas järgmine on siis jälle pikk? Kuu aja pärast näeme. Ehk on siis töötamise isu tagasi tulnud.

Friday, August 03, 2007

orienteerumas Seli džunglis

Eilne neljapäevak Selis oli keskmise neljapäevakulise jaoks kindlasti päris ekstreemne ettevõtmine. Seli mets oli tõeline džungel. Lisaks oli kaardist pea maksimum välja võetud. Minu rada - 7.85 km ja 28 kontrollpunkti tähendas ka parimatele üle 50-minutilist metsas seiklemist.

Kuna jalgades andis tunda veel nädalavahetuse Endurance Quest (ilmselt tõukerattaetapid), siis plaanisin joosta rahulikult. See plaan kahjuks ebaõnnestus, milles on süüdi Mati (Korrol), kellega metsas kohtusin :). Loomulikult läks tempo üles ja vigu hakkas väga kiiresti kogunema, kokku tegin neid umbes seitsme minuti jagu. Seda, et rajad tõsised olid, näitab ka Maare aeg - 1:44:38 :). Aga igal juhul oli korralik orienteerumistreening, huvitaval maastikul.

Ja veel - lisasime Maarega endid kah sellesse Tallinnlaste nimekirja, kes peale kella kaheksat käivad väljaspool Tallinna alkoholi ostmas. Tagasiteel tegime Kohilas, Konsumi poe juures peatuse ja ostsime õhtuks valge veini :).