3123

Just nii palju tegime kolme nädala ja kolme aparaadiga oma Myanmari reisi jooksul pilte. Tõsi, Jaagu ja Kirsti panus on veelgi lühem, sest sellal kui meie juba Bangkoki ja Hong-Kongi avastasime päevitasid nemad veel Pattayas. Tegelikult on see number, 3123 saadud pärast seda, kui me õhtuti jooksvalt mingi osa pilte ära kustutasime.

Eile õhtul seisime siis Maarega silmitsi teadmisega, et kuna täna õhtul tulevad mõningad sõbrad meie pilte vaatama, siis peame suutma natukenegi piltide kogust vähendada. Jagasime pildikoguse pooleks ja hakkasime selekteerima – Maarel jäi alles 700, minul 300 pilti.

lost in … somewhere

Ehkki jõudsime koju juba esmaspäeva õhtul, siis meie seljakotid reisivad veel senimaani. Loodetavasti on nad siiski Helsinkis hotelli võtnud ja ootavad streigi lõppu, mitte ei reisi koos Amélie päkapikuga kusagil Londonis või Hong-Kongis.

Vantaa streigituultes

Tegelikult hakkasid sekeldused lennukitega juba Londonis, kui meie Hong-Kong – London Cathair Pacific enne maandumist ootejärjekorras kolm ja pool tiiru Londoni kohal tegi.

London – Helsinki Finnair ootas alustuseks 55 minutit õhkutõusmise järjekorras, siis paarkümmend minutit kusagil Vantaa lennuvälja servas, cargoterminali ees lennukitreppi. Kui trepp lõpuks kohale jõudis, siis ei olnud bussi. Kui lõpuks bussi saime, siis blokeeris kütuseveok bussi pääsu terminali …

Alalehoidlike inimestena ostsime õnnekombel piletid 20:10 Helsinki – Tallinn lennule, mitte 16:55. Ise me oleks isegi jõudnud lennule, pagas kindlasti mitte. Nii palju inimesi pole mina Vantaa lennujaamas veel kunagi näinud, lennujaam oli meie saabudes sisuliselt puupüsti inimesi täis.

Hetkel vaatame totalisaatorilt, kuidas rohelised read (boarding / go to gate) järjest punaseks (estimated / cancelled) muutuvad … õnneks mõned üksikud ka uuesti roheliseks.Llohutame endid, et meie, ATR-72-l on trepp endal kaasas.

Sai Kung

Tuhat tänu sõbrad, tänu teile veetsime ülitoreda päeva, külastades Sai Kungi ja seal lähedal asuvat Yim Tin Tsai (Väikese Soolapõllu) saarekest. Kalaturg oli vägev, ostsime sealt teile ka koti kalmaari kingituseks kaasa :). Keskendusime ju ise Myanmar reisiplaanile ja Hong-Kong-i kodutöö jäi tegemata.

Nüüd peame kihutama gate-i, kodu hakkab lähenema.

9th Macau Food Festival

Mis siin ikka pikalt kirjutada. Minu jaoks oli Macau suurim vaatamisväärsus hoopis seal parasjagu toimuv kohalik “õlesummer” ehk üheksas Macau toidufestival oma vähemalt paarikümne erinevaid hõrgutavaid ja vähemhõrgutavaid roogasid pakkuvate putkadega. Kogu selle möllu taustal kõrgus Macau teletorn, mille otsast all maa peal toitu õgivate inimeste rõõmuks hulljulged benjihüppeid tegid :).

Aga nüüd pakime asjad, võtame siit veel viimast ning peale südaööd alustame lendu kodu poole.

Macau

Kasiinod – hotellid – kasiinod … lisaks … sellest lubas Maare hommikul kirjutada …

… Kui algul oli meil tugevaid kahtlusi, et kas ikka tasub terve päev ära kulutada Macau külastamiseks, siis … juba ainuüksi see mõnus, Portugali koloniaalarhitektuur oli külastust väärt, rääkimata kõigest muust … igal juhul tuleb nüüd teha tutvust Macau ajalooga, et mis ja kuidas …

Pildil Maare MGM GRAND Casinos.

Hong-Kong

Varahommikune lend Bangkok – Hong-Kong. Hotellipoiss üritab kohvrite tassimise sekka teha meiega kaupa, et 400 bahti, ilma taksomeetrita ning ei saa või ei taha viisakast äraütlemisest aru saada. Saanud hotellipoisilt innustust, ütleb taksojuht, et ta ei lülita taksomeetrit sisse ja alles siis, kui palun (tungivat) tal tagasi hotelli sõita, on ta seda nõus tegema, ise täiesti hämmeldunud.

Kuna minul on ainult 500 bahtine, siis taksojuhil loomulikult vahetusraha ei ole ja 250 bahtiga ta ei nõustu, vaid nõuab 300 bahti. Valuutavahetuspunktis raha lahti vahetanud, üritab taksojuht veel kord mulle ainult ühe sajalise tagasi anda, aga kui saab aru, et “hele laks” on väga lähedal, siis annab mulle veel ühe sajalise ja teeb kiiresti sääred.

Hong kong … kõrged majad, inimtühjad peatused, jalakäijate teed “kolmel korrusel”, autoteedel vee mõned “korrused” lisaks … “kosmoselinn”, nagu ütleb Maare. Et linnast mingitki ülevaadet saada, siis läheme “The Peak Tram” peale ja sõidame veidike majadest kõrgemale … vähemalt enamusest majadest.

Sööme, teeme ära kohaliku “matkaraja” ümber tipu. Matkarada Hong-Kong mõttes tähendab asfalteeritud teed ümber tipu, kus iga 100 meetri järel juhatavad viidad ja hoiatussildid. Tagasi all linnas, üritame leida mõnd toredat kohta, kus veidi jalgu puhata, aga … pärast pooletunnist sihitut luusimist loobume ja istume ühes tornis maha, et oma piiblit, Lonely Planet-it sirvida. LP-st leiame “pubituuri” kirjelduse, mille algus on üks metroopeatus keskuse poole.

Sõidame siis peatuse võrra keskusele lähemale ja … hoopis teine maailm … tänavatel käib elu, müüakse toitu, asju jne. Iga 20 meetri tagant on pubi, millest enamus puupüsti täis. Lõpuks leiame ka endile kohad ja saame osa Happy Hour-ist, mis vist igal õhtul kell 17 … 22. See on midagi sellist, mida oleme oodanud viimased nädalad.

Ahjaa, ehkki peatume hotellis nimega “Harbour View”, siis pildi tegemiseks pidime minema hotellist välja mere äärde. Juriidiliselt on kõik korrektne, meil on tõepoolest lubatud vaade sadamele, ehk näeme sadama viimase kai otsast viimast kümmet meetrit … vähemalt pärast Aasiat kõik lausa särab puhtusest.

Budajutt

Tänase päeva plaan nägi ette Kadi-Rando jaoks budapildi tegemist. Pikkade ja väsitavate vaidluste tulemusena valisime välja Wat Pho templi ja seal asuva lamava Buda. Võiks vist lisada, et tegu on Tai suurima lamava Budaga, millel pikkust 46 meetrit ja kõrgust 15 meetrit ja jalanumber 7503.

Aga muidu jõudsime veel paari kohta, näiteks Hiinalinna (kus harjumusest vaatasime ära ka enamuse seal asuvatest Budadest) uudistama ja Tai jalamassaaži, mis lõppes millegipärast minu selja- ja kaelakontide raginal. Bangkok on nüüd nähtud.

pannkook on lapik

… ja lapik on ka Bangkok, 51-se korruse hotellitoa aknast vaadates.

Tegelikult pole me kogu vahepealset aega Bangkokis veetnud, vaid vaadanud üle mõned Myanmar-i pagoodid … ja stuupad … ja lamavad budad … ja istuvad budad … ja seisvad budad. Buda nägu on vist küll nüüd nagu tempel mälus, isegi pimedal tänaval tunneks ära, kui vastu satub. Tegelikult oli Myanmar päris palju teistsugune riik, kui ootasime, aga see on juba veidi pikem jutt.

ikka Bangkok

Kui teil puudub idee, palavus teeb liiga, aega on liiga palju ja üleüldse … siis laske endile müüa mõni turistipakett – meie saime nelja peale 20 bahti eest (6.50 EEK) reisi kõikidesse peamistesse Bangkoki vaatamisväärsustesse, kus ainsateks lisatingimusteks olid kaks rätsepa ja üks juveelitehase külastus – kokku umbes pool tundi. Õnneks sai meie tuk-tuk mees õige pea aru, et me ei kavatse midagi siit osta ja andis enne kohustuslikke külastusi soovitusi, et kui ruttu on viisakas ära tulla.

Üks Bangkok võtmesõnu on jõetransport, teine skytrain. Homsest pole enam kindel, kas internetti leiame või mitte.

Bangkok

Pärast 28 tundi pidevat lennukites-lennujaamades viibimist oleme jõudnud Bankok-i. Sooja on … piisavalt, kell üksteist õhtul 29°C. Aga Meie sihtpunktis, Birmas, lubatakse +37°C ja on antud kuumahoiatus. Vahelduseks miinuskraadidele on isegi pidev higikiht keha peal mõnus.

Homme proovime Bankokis enam-vähem välja puhata ja ülehomme hommikul siis Rangooni poole teele.