Friday, December 28, 2007

Maare kööginurk: tomatisupp

Täna tegid mu superämm ja Heiti jälle keldris ehk tulevases kaminaruumis hunniku tööd ära. Tasapisi hakkab asi nii kaugele jõudma, et pandud saavad viimased kivid ja sillus ning saab hakata muid töid tegema.

Mina toimetasin seni tubaseid asju ja keetsin lõpetuseks ämma tellimisel tomatisuppi a´la Maare. See on sihuke hea toit, valmib kiiresti ja sisaldab kaalujägijate hinnaskaala järgi 0 punkti. Nii, et söö, palju jaksad! (Eriti kui ämm ütleb, et tema juures kodus ootab meid hiljem veel võileivatort).  Minu variandis on ehk punkte natuke rohkem, sest killuke võid lisab mu meelest supile maitset juurde.

Vajan selleks:  mõned küüned küüslaauku, 1 keskmine sibul, veidi päikesekuivatatud tomateid, purk konservtomateid ja/või värskeid tomateid (talveperioodil rohkem konserv- tüüpi, sest siis värskete tomatite maitse nagunii pea olematu, suvel aga võib konservtomatid ka täiesti ära jätta), 1 puljonigkuubik (miliine juhtub parasjagu käepärast olema, mina kasutan kana või köögivilja oma), paar lusikatäit toorjuustu ning maitseks pipart, soola, terake suhkrut ja basiilikut ning koriandrit (kui on). Koguseid ma öelda ei oska - panen nii kuidas parasjagu tuju on - mõnikord on rohkem küüslaauku, mõnikord saab basiilikusem.

Küüslaugu, sibula, päikesekuivatatud tomatid peenestan (seda teeb minu eest nuimikseri otsa käiv köögikombaini minivariant) - koos puhastamisega võtab see  aega 2-3 minutit. Sulatan potipõhjas võid (võib ka panna hoopis oliivõli), kuumutan peenestatud segu sealsamas jälle umbes 2-3 minutit. Lisan konservtomatid, või  kui kasutan päris tomateid, peenestan ja lisan need. Jälle kuumutan segades 2 minutit. Siis püreestan nuimikseriga potis oleva (peenem värk oleks kogu segu veel läbi sõela ajada, aga minu arust saab nuimikseriga ka piisavalt püreene ja ei viitsi). Lisan veega segatud puljongikuubiku, keedan kogu asja natuke, siis lisan toorjuustu ja jääb üle veel veidi keeta ning maitsestada soola (kui on vajalik, puljongikuubik on niigi soolane), pipra, basiiliku ja koriandriga. Terake suhkrut võtab hapukat maitset veidi leebemaks.

Kokku võtab see aega umbes 10- 15 minutit ja supp on valmis. Serveerida võib koos krõbedate saiaveerandikega (annab punkte juurde) või millega iganes. Tegelikult suvel võib seda vabalt ka külmalt serveerida - on siis selline hispaanlaste gazpacho moodi asi. Ja aeg- ajalt vahetan mõnda komponenti - näiteks toorjuustu lisamine on suht uus idee.

Praegu - peale suuri jõulusööke on see hea, kergesti seeditav toit.

Wednesday, December 26, 2007

Marimetsa rabas on jõulud värvilised

Jõululaupäeva õhtuks sõitsime seekord Haapsallu. Enne suuremat söömist tegime veel kehale pai: kerge jooksutiir ja tunnike infrapuna sauna, et keha jägrnevaga lepiks :) Ma sealiha eriti ei armasta, seega rasvane praad jäi ära. Mõned verivorstid siiski. Aga põhiroaks hoopis kala ning ahjus grillitud paprika, suvikõrvits ja baklažaan. Ahjukartulid rosmariiniga tulid iseäranis hästi välja.

Esimesel jõulupühal trotsisime vihma ja võtsime Risti asula külje all ette Marimetsa raba matkaraja. Infotahvli järgi pidi rada olema u 7 km pikk ja sellest 4-5 km laudteed. Heitil oli muidugi GPS kaasas ning see mõõtis raja pikkuseks hoopis 9.16 km. Nii, et pealt kahetunnine jalutuskäik tuli. Tegelikult võiks ilusa ilmaga seal sootuks kauem aega veeta.

Laudtee oli libe, kuid jalad jäid siiski enam-vähem kuivaks, hoolimata sellest, et märjemates kohtades oli laudtee ka veekihiga kaetud. Core-tex jalanõud töötasid hästi :)

Aga hoolimata vihmast olid jõulud Marimetsa rabas värvilised. Rabapinnas lubas imetleda rikkalikke värve ja selge ilma korral oleks need ehk veelgi kirkamad olnud. Heiti tegi pilti ka, kui kahjuks ei jäänud värvid ilma tõttu pildile. Teekond salvestus siia.

Kolm vaatetorni ning infotahvlid rajal - sinna tasub kindlasti tagasi minna. Eriti suvel kui vaatetorni juures olevate laugaste ujumiskohtades saaks värskendava supluse teha. Või sügisel, kui rabavärvid on veelgi kirkamad. Ja siis veel talvel räätsadega, kaasas kuum tee. Ning muidugi kevadel, linnulaulu saatel.

Marimetsa oja kaldal hakkas tõesti juba kevadeks kippuma. Paju-utud olid väljas ja tihased siutsusid. Loodetavasti küll tuleb siiski enne kevadet talv ka. Heiti pani ennast Tartu Maratonile kirja.

Pärast õhtul Raplas tuli veel jõuluvana. Mamburi mobiiltelefon rippus kaelas ja habe oli ähmiga valepidi ette pandud :) Ema, kes muidu väga pikka juttu ei taha kõnelda, üllatas jälle ja luges vist õhtu pikima luuletuse. Väikesel Minnal tulid salmid küll alles pärast meelde, aga mis sest.

Monday, December 24, 2007

mustad jõulud

Haapsalu surnuaed

Wednesday, December 19, 2007

veel kilde Irkutskist

Irkutskist õnnelikult tagasi, ehkki tagasitee kiskus vägisi spordiks kätte - kuus tundi TU 154-s on ikka täielik piin - isegi minusugune istub põlved vastu eesistuja tooli seljatuge ja tihedalt käetugede vahele kiilutuna.

See, et Venemaal on midagi odavalt saada on kah varsti müüdiks muutumas: Irkutskis maksis isegi bensiin АЙ 95 umbes 25 rubla liiter, kõige odavam õlu, mis ma seal selle aja jooksul sain, maksis üle 100 rubla. Muust ei maksa rääkidagi.

Eile oli enne lennukile minekut aega korraks kesklinna põigata. Mind vaimustas väga kesklinna vana puitarhitektuuri ja pealetungivate betoonkolakate vaheline võitlus - päris huvitav oli näha kokkukukkumas puitlobudikku ja selle kõrval uut kivimaja. Panin planetisse mõned pildid kah sellest.

Kahjuks ei jõudnud eile Hiinalinna, kus üleeile õhtul korraks läbi jalutasime - see väärib kindlasti külastamist. Erilise mulje jätsid kõrguvad merekonteinerite kuhjad, sadu konteinereid - kusjuures need konteinerid on kasutusel korteritena! Mina küll ei kujuta ette, kuidas hiinlased seal talvel ära ei külmu, Irkutskis pole ka -45°C haruldus, seda olen ise kogenud.

Tuesday, December 18, 2007

Spinning

Sel kolmapäeval on spinningutrenni välja pakkuda mõned vabad kohad. Huvilised, palun andke teada maare@planet.ee.

Monday, December 17, 2007

Irkutsk, hotell "Европа"

Irkutsk, hotell Evropa

Päeva peale läks siin päris soojaks, -13°C. Päev möödus töiselt, tööpäev lõppes kohaliku aja järgi kella üheteist paiku. Homme alustan tagasiteed.

Tallinn - Helsinki - Moskva - Irkutsk

Et uuel aastal uue hooga alustada, siis tuli vana aasta sees teha veel üks kiire tööreis Venemaa avarustesse. Piletite ostmisel sai ennast ilmselgelt üle hinnatud: plaani järgi pidi Helsinki - Moskva lennuk maanduma Šeremetjevo lennuväljal kell 18:45 ja järgmine, Moskva - Irkutsk lend väljuma Domodedovo lennuväljalt kell 21:15. Kahe lennu vahe seega 2:30, mille jooksul pidin jõudma ka Moskva ühest servast teise, läbides vahepeal 84 kilomeetrit.

Kui Helsinki lennuk enne maandumist pooletunnilisele lisatiirule Rjazani peale pööras, siis oli juba üsna selge, et "halb plaan". Aga noh, järgmine lend Domodedovost Irkutski pidi väljuma kell 23:15. Kell 19:22, pärast seda, kui tõmmuverelised mägede pojad mind passikontrollis lahkelt mööda olid lasknud, ütlesin taksojuhile, et kiirustagu.

Jälle üks pikaks ajaks meelde jäävatest taksosõitudest, katsusin spidomeetrit mitte vaadata, ei oleks uskunud, et selline jaapni "punn" (kusjuures rool asus autol paremal pool :)) üle 150 välja suudab võtta.

IrkutskUus lootus hakkas tekkima siis, kui Karu Domodedovolt helistas ja ütles, et meie reisi on edasi lükatud ja uus väljumisaeg on 21:55. Igatahes astusin Domodedovo lennuväljal taksost välja, kui kell näitas 20:42 ...

... ja pärast mitmeid lennu edasilükkamisi, sain kell 23:00 juba lennukisse. Siis veel tunnike ja veidi peale ootamist lennukis ja 00:07 hakkasime liikuma ...

... 5 tundi ja 33 minutit hiljem olen Irkutskis, kell näitab 10:40, termomeeter näitab -20°C, Baikali järveni jääb 61 kilomeetrit. Enamusel autodel asub rool autos paremal poolel :).

Sunday, December 16, 2007

Äigrumäe puzzle

Äigrumäe orienteerumiskaart

Viimastel aastatel on SK Tallinna Kompass pakkunud suurepäraseid talviseid kaarditreeningu võimalusi. Eilsel, Talveseeria 2007 kolmandal osavõistlusel oli Tarmak järjekordselt imet teinud ja 0.015 km2 metsatukka lausa imelise orienteerumistreeningu mahutanud:

Pikal rajal oli kaks ringi, neist esimesel anti pihku orienteerumiskaart, mis ei olnud just tavaline - nimelt oli kaart jagatud tükkideks ja need siis erinevat pidi paberile paigutatud. Eesmärgiks oli läbida punktid 31 kuni 45 numbrite järjekorras. Sellist mõttetööd pole metsas ammu teinud ... ja nii palju seisnud :). Teine ring juba tavapärane suundorienteerumine.

Ja hiljem, kodus ei jõudnud ära imestada oma liikumisetappe puzzle-orientterumisel - kui ühest punktist teise sai joosta praktiliselt otse, mööda rada, siis läbi kolme tüki, mis erinevat pidi, kujunes sellest suurte loogetega etapp.

Saturday, December 15, 2007

sportlase hommikusöök

laupäevahommik

... „Pannkook moosiga on spordis kõva tegija“ ning loengu kuulajaid läbis lõbus naerupahvak, aga jutt muidugi sulaselge tõsi. Pannkoogis teatavasti palju inimorganismile vajalikke aineid on korraga kokkupressitud ja hommikusöögi ajal pannkoogil kindlasti oma koht ...

Selle jutu leidis Maare Kristo blogist, kus tsiteeritakse Mihkel Zilmeri loengut „Toitumine - osa sportlase süsteemses ettevalmistuses“. Proovime ära :) ...

Wednesday, December 12, 2007

väga raske spinning

Tänases spinningus oli meil uus suhe ... kuna meie treener Peep oli ära, siis andis tundi Raido - Kodanipork muidugi.

Peebuga oleme juba harjunud ja teame, mida oodata. Spinning temaga on, nagu mõnus ühistreening heade sõpradega. Kindlasti mitte kerge - sellest annab tunnistust minu keskmiselt 1 100 kulutatud kilokalorit pooleteise tunni jooksul. Aga Peep oskab meiesuguseid vajalikul hetkel innustada, on see siis Mati Nuude laul "Vastutuult tõusuteel", mille saatel läbime viimased rasked "vastutuuleetapid", või siis kultusbändi "Vitamiin" manamine: "Vitamiin, vitamiin, vitamiin nüüd aita, anna jõudu ...".

Ei tea, mida Peep küll Raidole meist rääkinud oli, aga täna võttis üks Eesti esiratturitest meid lihtsalt sappa ja näitas kuidas tõsised mehed treenivad. Ilma liigsete emotsioonideta, aga tõhusalt. Kui algul tundus, et koormus pole väga tugev, siis umbes 50-ndal minutil hakkas mul jalg juba läbi nõtkuma ja lootsin vaikselt, et "ehk Peep pole öelnud meie treeningu kestust ja äkki täna pääseb tunniga" (nagu pärast selgus, polnud ma ainus, kes seda lootis). Asjatu lootus, kui tund treeningaega täis sai, siis arvas Raido, et "aitab nüüd soojendusest küll, teeks veidi trenni kah" ...

... ütleme nii, et täna keegi eriti pärast ujuda enam ei tahtnud / jaksanud :). Kokku 1:33:45 ja 1 216 kcal.

Jazzielamus: Peter Eldridge Group

Esmaspäeva õhtul kuulasime Estonia kontserdisaalis jällegi Jõulujazzi. Seekord taas üks peaesinejatest: Peter Eldridge Group. Erinevalt eelmisest kontserdist võin selle kohta öelda julgelt super!!

Nautisin iga viimast kui nooti. Heiti ütles, et ta nautis suuri ja väikeseid tertse ka, kuigi ta päris hästi ei tea, mis need on:) Isegi tuntud jõululaulud nagu "Püha öö" jms olid tema aranžeeringus täiesti nauditavad. Kui juhust on, lähen teda kuulama teinekordki.

Sunday, December 09, 2007

Saku - Veskimöldre

Nagu pühapäevaõhtu puhul ikka, oli meil kavas miljonimäng, ja enne seda väike jooks ja väike saun. Mõtlesime Taneliga, et mis oleks, kui teeks väikese jooksu asemel keskmise jooksu.

Niisiis tõi Maare mind Sakku, kust alustasime Taneliga jooksu Veskimöldre poole ... Mina arvestasin, et 1:15 peaks olema piisav aeg, et kella kuueks Veskimöldresse ühisjooksule jõuda. Ma ei teadnud, mida Tanel arvestas, aga lasin siis kohalikul mehel teed näidata ... igatahes 58 minutit stardist tundsin ühe koha ära ... polnud just liiga innustav - Avallone kontor, Männikul, siit on ju s...ks palju maad veel Veskimöldresse. Tuli välja, et Tanel oli asjast omamoodi aru saanud - kui aega napib, siis pole vaja mitte distantsi lühendada, vaid tempot kiirendada ...

... õnneks Tanel mind maha ei jätnud. Tauno juurde jõudes  ei suutnud me (minu õnneks) tuvastada, mis kell ja mis suunas Maare ja Tauno on startinud ja nii jäime endid venitama ja ei läinud lisatiirule. Kokku tuli ikkagi 1:32:43 ja 18.83 km, keskmine pulss 165! ja max 177. Kaloreid kulus 1 754! Track on Planetis. Nüüd olen kustunud.

Jeruusalemma leib

Jeruusalemma leib

Välja on mõeldud järjekordne ketina edastatav asi. Seekord ei ole tegemist e- ega tavalise kirjaga, rahakaartide ega muu säärasega vaid keegi on välja mõelnud imalmagusa keeksitaigna, mis kodudest kodudesse ringleb.

Nimetatakse seda Jeruusalemma leivaks, taignaga (õigemini juuretisega) käib kaasas ka kiri, mis hoiatab selle ära viskamise eest ning väidab juuretise olevat saanud õnnistuse kiriku poolt. No ja juuretist tuleb siis neli päeva hoida ja kogust kasvatada, lõppeks jagada neljaks osaks, kolm ära anda ning neljas ise koogiks küpsetada.

Kolmapäeval Viivi tõi trenni kaasa mingid paberkotikesed purkidega ja oli ise seejuures nii kavala näoga. Ja ma ei saanud muidu, kui katsetasin uudishimulikult ära, et missugune see Jeruusalemma leib siis maitseb. Nojah, magus käkk, üle ühe tüki alla ei läinud. Heiti praegu sööb teist tükki, aga eks ta tegi täna Taneliga pika jooksutiiru ka. Vaatasin just -  kirjade järgi juuretist ei tohtinud ära visata ja käkki võõrastega jagada, aga seda polnud kirjas, et käkki ei tohi ära visata:P

Nii, et piinlik lugu aga ma võtsin tõesti sellest osa. Ja vähemalt kahe sõbra kodus on nüüd juuretisepurk ka:D Üldiselt soovitan tuttavatelt tundmatu sisuga purgikesi mitte vastu võtta...

Saturday, December 08, 2007

vinoteek Negossiant

vinoteek

Reede õhtu puhul käisime vanalinnas söömas. Oleme viimasel ajal mõned korrad üritanud minna sööma restorani Controvento, aga pole kunagi löögile pääsenud, kuna kõik lauad on olnud täis. Täna oli see õnnelik päev, kui pääsesime löögile :).

Söögikoht, kus ei pea pettuma. Eelroaks võtsime carpaccio al parmigiano - kindel valik. Mina valisin lisaks pizza Piemonte, Maarel oli juba eelroast kõht täis - nii et lisaks minu pizzale võttis tema veel vaid caponata. Kõrvale Gavi valge vein ja mõnus õhtu oli kindlustatud :). Kusjuures ... vähemalt pooled kohtadest olid reserveertud / täidetud soome turistidega - selle pärast siis me ei pääsegi löögile :).

Tagasiteel jäi meile ette vinoteek Negossiant, vein ja veel ... Tänu sõbralikule soovitusele leidsime ühe huvitava Hispaanlase - Albarino Leira Reyero 2006, täpselt selline, nagu soovisime - midagi huvitava ja suurepärase maitsega. Väga hubane koht.

Wednesday, December 05, 2007

Ladysmith Black Mambazo

Eilne Jõulujazz 2007 avakontsert Kaarli kirikus tekitas vastakaid tundeid. Ei, Nelson Mandela lemmikansambel Ladysmith Black Mambazo oli muidugi tasemel. Suurepärase häälega mustad mehed kandmas edasi Lõuna - Aafrika traditsioonilist muusikat.

Kahjuks oli aga Kaarli kirik selle kontserdi jaoks täiesti ebaõnnestunud koht. Ei tea mis põhjusel, aga kõigepealt pidi kirikusse pääsemiseks seisma väljas vihma käes pikas-pikas sabas, mis lookles tänavale välja - võib olla tingis selle usin sebra-pileti kasutamine ning sellel oleva triipkoodi skanneerimine võttis hulga aega... ei tea.

Kui lõpuks sisse said, pressisid ennast tihedalt täis kiilutud pinkidesse, vihmast rõskete riiete vahele. Kaugel ees särav soe valgus ning mustad mehed selle keskel laulmas jäi kuidagi kaugeks... Veelgi kurvem on, et laulule vürtsi andnud vapustav liikumine, mille käigus nii mõnegi laulva mehe kannad sõna otseses mõttes kukla taga ära käisid, jäi hoopis nägemata. Ma ei tea, ilmselt ei ole kirikus tõesti kohane altari ette kasvõi poolemeetri kõrgust lava teha aga siis tuleks sellise kontserdi jaoks valida teine koht.

Sunday, December 02, 2007

Kõrvemaal ikka lumine

Johani Spa mõnusid nautisime täiel rinnal. Jäime seal pakutuga tõesti rahule, täiesti võrdväärne konkurent seni parimana kogetud GoSpale.

Aga Saaremaal oli üks viga - polnud kriipsugi lund. Hing kripeldas suusatama. Seega tegime täna hommikul kiire ujumise ja hommikusöögi ning kella üheteistkümnese praamiga purjetasime mandrile tagasi.

Kõrvemaale jõudsime poole kolme paiku kui ilm hakkas juba sulale kiskuma. Lund aga oli siiski rajal piisavalt ja sain ka mina oma suusahooaja avatud. Kuna ma ei ole just eriline suusavirtuoos, ei hakanud pikemale rajale ronima ning võtsin hakatuseks ette 5 kilomeetrise ringi.

Esimene ring oli päris naljakas:) Õpin igal aastal uuesti suusatama (kusjuures päris selgeks ei saa hooaja lõpuks ikkagi:P) ja esimesed sammud on seepärast täitsa kohmakad. Tasakaalu ei ole, suusad ei kuula sõna ja sõitmise asemel rohken kakerdan. Vist teisel tõusul kihutas Tarmo Siimsaare mööda ja hõikas tervitusi. Natuke oli piinlik siis, et tuttavad näevad kuidas ma seal suuskadel ukerdan... Aga üles sain. Ja pärast enne igat laskumist seisin ja kõhklesin, enne kui söandasin alla tuhiseda. Lohustuseks aga nägin rajal veel teisigi minu stiilis suusasõitjaid.

Ringi lõpupoole läks juba paremaks, ootasin aga kerge hirmuga seda koledat laskumist, kus eelmistel aastatel teadsin, et on märk "ohtlik laskumine." Korraga sõitsin radamööda allapoole, mõnus hoog,  kerge kurv ja .. taipasin, et see oligi see eelmiste aastate ohtlik laskumine - seekord aga oli sellest koguni mõnus ja üldse mitte hirmus sõita:) Silti polnud, siis polnud ka hirmus:))

Teine ring läks kohe palju libedamalt. Olin suuskadega juba sõbraks saanud ja rada tuli ka meelde. Tore oli sõita. Nii on minulgi esimesed 10 km suuskadel sel aastal kirjas. Heiti muidugi sõitis enam- vähem sama ajaga ära pea poole rohkem ehk 19 kilomeetrise ringi..

Saturday, December 01, 2007

Kuressaares

Johan SPA Hotell

Võtsime korraks aja maha ja kolisime nädalavahetuseks Kuressaarde. Kesklinna on tekkinud üks uus spa - Johan SPA Hotell. Alates eilsest saabumisest, saab siiamaani öelda Johan SPA kohta ainult positiivset: ülisõbralikud teenindajad, väga mõnusa sisekujundusega tuba (eriti vannituba), meeldivalt privaatne koht.

Meie ´Helluse ja romantika pakett´ nägi ette eilseks õhtuks privaatsauna mullivanniga terrasil - lahe koht, kolmandal korrusel, mullivannist avaneb vaade Kuressaarele. Enne sauna jõudsime tutvust teha ka restoraniga Pähkel, jälle positiivne emotsioon, eriti tõstaks esile punaveinis marineeritud suitsuseeni.

Täna testime siis protseduuride kvaliteeti, Maarel on parajasti Klassikalises pediküüris ´Laguna Comfort´, mis iganes laguun see siis on :).