SEB Kõrvemaa triatlon

Kogu nädala olen täiskiirusel tööd teinud ja alles praegu jõudsin fotoaparaadis olevate, Maare tehtud SEB Kõrvemaa triatloni piltideni. Võib vist nimetada elu esimeseks triatloniks, mis väga lahe tundus.

Triatloni kohta nii palju, et ilm oli palav ja erilist minekut mul ei olnud. Iseendale üllatuseks oli minu parimaks alaks ujumine, kus omas stardis tulin veest välja teisena. “Tänu” sellele sain jalgrattas enamuse distantsist üksinda rassida ja alles veidi enne jalgrattaetapi lõppu võttis üks punt mind kinni. Jooks rattapingutuse järel oli hirmus piin. [tulemused]

Deloitte Rahvatriatlon

No tegelikult kirjutas Maare juba kõigest, aga kuna ta minu stardi ajal tegeles lisaks pealtvaatamisega ka pildistamisega, siis ei saanud ma ju ometi jätta endast pilti blogisse panemata :).

Tegelikult olen juba ammu tahtnud triatloni ära proovida, aga viimasel ajal on kõiksugu erinevaid võistlusi ja üritusi nii palju, et lihtsalt ei jõua. Ja siis äkki selline lühike triatlon - loomulikult tuleb proovima minna.

Kuna enesetunne polnud viimastel päevadel just kõige parem olnud, siis tekkisid korraks ka mõtted, et ´äkki ei läheks´ või ´läbiks distantsi hästi rahulikult´ - no sellest sain kohe aru, et teine mõte on minu puhul raske teha :) - ja esimene lihtsalt rumal, kui ma juba kohal olen. Lõpliku otsustamise tegi lihtsaks Rando, kes lihtsalt pistis mulle registreerimislehe pihku :).

Distantsid siis suplemine 0.1 km, sõtkumine 7.5 km ja sörkimine 3 km. Tean, et esimesest stardist on kirjas üsna aukartust äratavad ajad: näiteks Erko Virgepuu 28:31.5 jne. Aga tegelikult pole mul mingit ettekujutust, kui kiiresti mina võistluse läbin.

Maare käskis ujumise stardis ettepoole hoida, et mitte teiste taha jääda ja nii ka tegin. Aga sellest hoolimata tegin väga kehva ujumise, hoolimata sellest, et basseini põhjas olid jooned näha, tõstsin mitu korda pead ja vaatasin, et kus ma juba asun - rütm oli selle peale muidugi kadunud.

Jalgrattaetapile saan teisena, aga esimene mees tuleb päris kiiresti selg ees vastu. Kusjuures on metsikult raske pärast ujumist alustada rattasõitu - jalad on täiesti tuimad (sama tunne oli ka Alar Siku matkaseiklusel). Lisaks pole korvidega jalgrattaringi mitte just liiga mugav läbida - jooksen Nõmme mäe tõusu järsud osa mõlemal ringil, kuna kardan, et muidu jäävad jalad jooksmiseks liiga kangeks. Väga raske on tõusu järsu osa lõpus, lamedamal tõusuosal jalgu korvidesse saada. Teise ringi lõpus saadakse siiski ka mind kätte - keegi (sorry, ma tõesti ei tunne) sõidab minust vahetult enne lõppu mööda.

Nüüd tuleb välja korvide eelis - sel ajal kui esimene mees (Marek Tõnismäe) hakkab rattakingi jooksujalanõude vastu vahetama, lähen mina juba jooksuringile :). No ja edasi polegi midagi - joosta on üllatavalt kerge peale rattasõitu - puhas nauding. Kurjaks teeb veidi see, et nii teise, kui ka kolmanda jooksuringi alguses teen sama vea - jälgin endast vasakul pool olevat hekki ja jooksen vale rada. Kokku vast mingi 20 ... 30 sekundit läheb selle nahka.

Finišeerun ajaga 28:50.1 - krt, nüüd on juba kahju nendest jooksul kaotsi läinud sekunditest! Järgmine mees jääb maha juba üle kahe minuti! Rando on igatahes teinud väga hea soorituse - 33:35.3 ja seitsmes koht.

Koondtulemustes siis kolmas koht ja väike okas hinges - tea, kas peaks teisele etapile minema, ning uuesti ja paremini üritama :).

Triatlon, rahvatriatlon

Reedel osalesime oma elu esimesel triatlonil. Tegemist küll rahvatriatloniga, mille distantse korraldaja nimetas: "suple, sõtku sörgi" aga siiski esimene triatlon, millest osa võtsime.

Nõmme spordikeskuses toimus kokku starte kolm, meie Hele Leegiga võtsime osa esimesest stardist kell 16.00 kui töövabad/puhkusel olijad. Heiti startis viimases, kell 19.00 alguse saanud stardis, koos sõber Randoga.

Kohale läksime Helega hiiglama vara, Stamina polnud oma telkegi veel üles seadnud, spordikeskuses basseinide ääres päevitas tohutul hulgal rahvast ja lapsed hüppasid basseinidesse sisse-välja. Ega vesi seal just läbipaistev ei olnud.

Hindasime oma sportlikkust kriitilisest ja otsustasime osavõtjate pealt vaadata, kas meil ikka sobib sellistest asjast osa võtta, sest kuigi üritus kandis nime Rahvatriatlon, kogunes tasapisi osavõtjaid kes välimuse järgi hinnades sugugi mitte vaid rahvatriatlonikõlbulikud polnud. Julguse ennast kirja panna saime siiski ühelt keskmisest suuremat sorti naisterahvalt, kes silma pilgutamata end ära registreeris. Hiljem saime muidugi teada, et tegu oli varasema triatleediga.. nojah. See eest hindasime endid kõige ilusamateks ja lõbusamateks osavõtjateks:))

Mina muretsesin ikka ka, eelkõige seepärast, et ei oska enam krooli ujuda, noh et näen küllalt tobe välja konnastiiliga teiste sportlaste vahel. Hele arvas, et ratas on raske. Ja üldse, palav oli ju, ikkagi eestlasele harjumatult kolmkümmend soojakraadi.

Siiski, konnastiilis polnud midagi imelikku. Ujuda tegelt eriti ei saanudki, oligi suplemine, sest meie stardis oli kokku 39 inimest. Mis tähendas, et Nõmme Spordikeskuse basseini kolmel rajal moodustasime me pritsiva pundi, kus vaid esimesed korralikult ujuda said.

Selline supluski aga tõmbas pulsi päris kenasti ülesse ja ratta selga istusin juba hingledades (jaa peaks hakkama talvel ikka korra nädalas basseinis käima). Nõmme spordiraja tagumist tõusu sõita ei jõudnud (keegi vist ei sõitnud seal eriti) ja esimese hooga panin ka raja ühe suure mehe järel sõites veidi valesti. Lõppkokkuvõttes läks aga rattaring(id) kenasti ja möödusin nii mõnestki võistlejast. Siiski sõitsin rahulikult, sest ootas 3 km jooksu, mistõttu kehva jooksjana pidin rattaetapil veidikegi taastuma.

Ja tõesti, need olid vist elu pikimad 3 kilomeetrit! Seda raskem, et jooks toimus kilomeetrisel rajal, seega kokku kolm ringi. Säilitasin aga positiivset meelt ja hõikusin ringil vastu jooksvatele võistluskaaslastele ergutushüüdeid:) Minust eespool oli meie stardis veel kolm naist ja tagantjärgi tulemusi vaadates olidki meie stardi kiiremad naised kiiremad ka üldarvestuses. Noh minu tulemus jääb naistearvestuses kuskile keskele, mis ongi ju ootuspärane. 

Lõpu järgselt oli esimene tunne, et triatlon pole ikka minu ala. Pool tundi peale lõpetamist mõtlesin aga juba, et võiks uuesti proovida. Sest vahva oli ju:) Eriti põnev oli pärast Heiti starti vaadata, kus üldarvestuse esimesele kolmele kohale vaid sekunditemäng.. aga sellest kirjutab Heiti ise pikemalt..

Järgmine Rahvatriatloni etapp on 20.augustil, kohe päev peale Xdreami Vabaõhumuuseumis..