Saturday, July 31, 2010

Maare sünnipäev vol. 2

See, mis esimesel katsel tegemata jäi, selle tegime ära mõned päevad hiljem, Maare töökaaslaste seltsis. Ehk siis taas Linnahalli juurest kajkakkidele ja sadamaid uudistama.

Tallinna sadamate tuur [22.07.2010 19:04 +03:00]Seekord olime valmistunud kõikideks ilmataadi tujudeks, ehk siis kajakid merele lükanud, siirdus meie support team sauna kütma ja salatit hakkima. Meie alustasime sarnaselt eelmise korraga, ehk siis Patarei vangla külastamisest, aga Miinisadama juurest, kus eelmisel korral tagasi keerasime, jätkasime nüüd kindlameelselt Katariina kai suunas.

Pikakari rannas tegime peatuse ja vapramad kajakkijad proovisid ära ka merevee temperatuuri, mis Pikakari kohta üllatavalt soe oli.

Tagasiteel vaatasime ära veel Kalasadama enne, kui kõik see kamp Tööstuse tänavale grillima ja tšillima suundus. Tšill oli lausa nii meeleolukas, et vapramatel õnnestus enne uut tööpäeva magada vaid mõned, loetud tunnid.

Tuesday, July 27, 2010

Tallinna Merepäevade kajakimatk

[18.07.2010 17:59 +03:00]

Sellest on nüüd juba üle nädala möödas, kui seltskond inimesi kogunes Tallinna Linnahalli juurde, et ilusa ilma puhul teha tutvust Tallinna sadamatega … ja seda merelt. Tegelikult oli põhjuseid muidki, näiteks Maare peatselt saabuv vanusenumbri muutus, Tallinna Merepäevad ja Maare ammune lubadus sõbrad kajakkima viia. Plaan nägi ette erinevate sdamate külastamise,  alustades Linnahalli juurest´ja jõudes välja Katariina kai juurde, kus soovi korral teha väike ujumine.

Alustasime siis Patarei vangla merepoolse külje imetlemisest ja põikasime siis Lennusadamasse Lembitule ja Suurele Tõllule külla. Merepäevade puhul oli laevaliiklus tihedam, kui tavaliselt ja sadamasse sisenemine mitte kõige lihtsam. Järgmisena jäi meie teele Peetri ehk Noblessneri sadam …

… Ei tea, kas oli põhjus selles, et vanale jäi enne merele minekut lonks andmata, või milleski muus, aga kui Miinisadamani jõudsime, siis otsustas ilmataat oma märjemat poolt näidata ja kallas meile kaela suurema koguse vihma. Vihm oli kohati nii tihe, et nähtavus vaevu mõnikümmend meetrit ja sellistes tingimustes otsustasime parem tagasi pöörata.

Tagasi maale jõudes oli nii mõnelgi juba jahe hakanud, ehk siis tagasipööramise plaan väga tark. Ujumise asemel valisime veeprotseduurid Tööstuse tänava saunas. [mõned pildid kajakkimisest]

Saturday, July 24, 2010

SEB Kõrvemaa triatlon

SEB Kõrvemaa triatlon [17.07.2010 13:16 +03:00]

Kogu nädala olen täiskiirusel tööd teinud ja alles praegu jõudsin fotoaparaadis olevate, Maare tehtud SEB Kõrvemaa triatloni piltideni. Võib vist nimetada elu esimeseks triatloniks, mis väga lahe tundus.

Triatloni kohta nii palju, et ilm oli palav ja erilist minekut mul ei olnud. Iseendale üllatuseks oli minu parimaks alaks ujumine, kus omas stardis tulin veest välja teisena. “Tänu” sellele sain jalgrattas enamuse distantsist üksinda rassida ja alles veidi enne jalgrattaetapi lõppu võttis üks punt mind kinni. Jooks rattapingutuse järel oli hirmus piin. [tulemused]

Friday, July 16, 2010

äike, paduvihm ja Google Earth

Äike ja paduvihm – need kaks sõna iseloomustavad eilset (orienteerumis)neljapäevakut. Juba hommikul tööle minnes oli tunda, et midagi on tulemas, õhk oli kuum ja niiske, ning mida edasi päeva peale, seda kuumemaks ja niiskemaks ilm muutus.

liikumisteekondNing loomulikult hakkas äike vahetult enne seda, kui mina metsa sain startida – riideid vahetades paistis veel päike, aga siis, vahetult enne starti algas äike ja vihm.

Algul mõtlesin küll suurema saju möödumise ära oodata, aga kui vihm ei paistnudki lõppeda tahtvat, siis otsustasin ümber ja läksin rajale. Tegelikult oli vihmaga joosta mõnus. Veidi kõhedust tekitas äike, mis kohati tundus, et otse minu pea kohal sähvimas … ja müristamine oli kõrvulukustav. Madalad männid poollagedal militaarmaastikul ei tundunud mitte just niiväga turvalised.

Püüdsin joosta rahulikult ja ilma vigadeta, aga paari punktiga tulid vead ikkagi sisse. Ja nagu etapiaegadest näha, siis sellisel maastikul on iga väiksemgi lisakaar konkurentide poolt kohe karistatud.

Google Earth track elevationJuba mõnda aega on väljas Google Earth versioon 5.2, kus ka tasuta versiooni lisandunud mõned, päris toredad uuendused õues liikujatele. Näiteks saab vaadata raja profiili ja muud. Selleks tuleb laadida salvestis, kas otse GPS-ist või siis importida *.GPX või mõni muu fail programmi Google Earth ja valida menüüst “View Elevation Profile”. Kui GPS seade salvestab lisaks teekonnale ka muid andmeid, näiteks pulss või väntamissagedus, siis kuvatakse graafikul ka need näitajad.

Samuti näeb graafikul statistikat tõusu ja laskumise, maksimaalse kaldenurga, pulsi ja kiiruse kohta. Liikudes hiirega mööda graafikut, on võimalik näha hetkekiirust, kaldenurka, pulssi jne. Valides aga graafikult hiirega mingi osa, näeb statistikat just selle kohta.

Monday, July 12, 2010

suvepealinn Pärnu

Reedel, kohe peale tööd kiirustasime Pärnusse, et jõuda veel valges teha Pärnu jõel mõned kiired wakeboarding-u tiirud.

Ööbimiskohta otsides ei tundunudki enam kahe nädala taguse Iirimaa majutuse hinnad röövellikud – need vähesed kohad, kus üldse vabu tube leidus, Terviseparadiis näiteks 2 280, Amende Villa 2 800 jne. Lõpuks leidsime ühe külalistemaja, Kapten Mihkel Kurgo Villa, kus kahene tuba vaid 1 190 krooni.

Aga õhtul on Pärnus praegu mõnus olla, õhtupimeduses mööda Supeluse tänavat linna poole jalutades, möödudes kümnetest kohvikutest ja restoranidest, tuleb täiesti puhkuse tunne.

Laupäev, mis möödub enamuses Pärnu jõel, on põhjuseks, miks nüüd on kõik lihased valusad.

Sunday, July 11, 2010

MM on läbi

Hispaania on maailmameister.

Thursday, July 08, 2010

XT-seiklus Mammastes ja muud

vanemat tegijat kuulamasAlustama peaks vist sellest, et eelmisel õhtul sai veidi oma taluvuspiiri ületatud ja seepärast pole tunne mitte just kõige värskem. Tiit, kellega ühise võistkonna moodustasime, arvas muidugi, et ma talle Võhandu kajakimaratoni eest tagasi tahan teha.

Starhetkel saab iga võistkond lisaks kahele kaardile veel ka paberilehe, millel lisaülesanne – arvutada kokku maksimaalne võimalik punktisumma, maastikul olevate punktide arv ja jooksu- ning rattaetapil kattuvate punktide arv. Alustame koos Tiiduga lisaülesande lahendamisest.

Üsna pea saab selgeks, et eriti terava mõistusega ma täna just ei hiilga – Tiit võtab jooksukaardi ja mina rattakaardi (või oli see vaastupidi), et liita kokku maksimaalne punktisumma. Minul saavad kiirelt punktid kokku loetud, aga kui Tiit enda punktid kah loetud saab, siis selgub, et tema on arvutanud punktide väärtuste summa, mina lihtsalt punktid kokku lugenud. Jätan keerulised liitmistehted Tiidule ja loen selle asemel kokku kattuvate punktide arvu ja asun seejärel radu planeerima. Kui Tiit kattuvate punktideni jõuab, siis selgub, et olen pool legendi, kaardi alaservast, märkamata jätnud ja Tiit saab ka kattuvad punktid uuesti leida.

jooksuetapi kaartKümme minutit pärast stardipauku on Tiidul kõik vastused käes, meil juba kolm punkti olemas, ning siirdume jooksuetapile. Punktid 22 – 41 – 31 tulevad kätte, nagu lennates ja kolmandas punktis oleme kõik meis varem samale variandile läinud võistkonnad alla ajanud. Teel punkti 30 leiame soos herilasepesa, kus mina paar tervistavat torget saan. 40 – 20 – 57 – 32 läbime veatult ja elektriposti juures oleme kõik jälitajad kandadelt maha raputanud.

Esimese väiksema vea teeme punktiga 36, kus on üks kaardil kajastamata lisaorvand. Tänu sellele saavad Team Vaude Reigo-Riho meid uuesti kätte. Kuna aega on kulunud üllatavalt vähe, siis teeme oma esialgses plaanis muudatuse ja suundume Saesaare veehoidla kallastele täiendavale ringile, läbides punktid 23 – 55 – 47 – 52 – 46 – 58 – 54. Päeva parimaks etapiks saab kindlasti 37 – 46, ujumine üle Saesaare veehoidla, mis on ülimõnus.

Viimase väikese kaarega läbime punktid 42 – 39 – 33 – 43 – 56 – 21. Siin suudame teha lausa kaks viga – alustuseks vean meid punkti 42 võtmiseks valele ninale, aga Tiit, kes on täna oma ülikõrget PT-d juba mitmel korral demonstreerinud, saab sellest pea kohe aru. Väike viga tuleb ka kohe järgmise punktiga, 39, mida üritame algul võtta reljeefi järgi ja teeme tänu sellele lisakaare. Alles jooksuetapi lõpus saan aru, et ka rajaplaneeringul pole ma punktide väärtusi arvesse võtnud – pole tõesti minu päev.

vahetusalasVahetusalasse jõudes peame selle tagant, metsast leidma enda võistkonna numbriga lipiku. Mina alustan paremast ja Tiit vasakust servast, ning kui oleme kõik lipikud üle kontrollinud, siis selgub kurb tõsiasi, et õige numbriga lipikut me ei leidnud. Kontrollime lipikud uuesti üle, seekord mina Tiidu ja Tiit minu omad, ning selgub et kõige esimene lipik, meie numbriga, oli nii lähedal, et jäi mul algul märkamata.

rattaetapi kaartVahetame jooksujalanõud rattakingade vastu ja alustame rattaetappi punktidega 56 – 43 – 33 – 23 – 55. Tiit paneb juba esimestest meetritest sellise tempo peale, et mina ainult ägisen taga. Teen üliinimlikke pingutusi, et Tiidu selga mitte püüdmatult eest ära lasta ja kahetsen, et me täna kajakis ei ole, kus Tiit mul nii lihtsalt eest ära sõita ei saaks.

Jätkame ringiga ümber veehoidla, 58 – 46 – 48 – 52 – 47. Kuna aega jääb ilmselgelt kõvasti üle, siis teeme jälle plaanidesse muudatuse ja võtame plaani ka punkti 59, samas jätame minemata punkti 53, mis sealsamas lähedal. Raja lõpuosa, ehk punktid 38 – 39 – 32 – 24 – 20 – 49 – 41 – 22 – 30 on minule tõsine kannatamine. Mammaste suusaradadel, kus Tiit nagu põrguline, nõlvadest üles-alla kihutab, hakkab minul juba silme eest hämaraks kiskuma. Tiit innustab mind külma õllega, mis autos külmakotis ootamas ja nii me finišisse jõuamegi, pea pool tundi enne kontrollaja lõppu.

Tulemuste selgudes ilmneb, et kaotame esikohale vaid nelja punktiga … veidi on kahju, et kergekäeliselt viiest punktist loobusime.

Pärast võistlust, kui enamus sportlastest kodu poole suundub, leiduvad mõned kultuurihuvilised, kes hoopis Varbusele sõidavad. Nimelt etendub endises Varbuse hobupostijaamas, nüüdses Eesti Maanteemuuseumis, John Patricki komöödia Augustikuu teemaja.

Roman Baskini poolt suurepäraselt lavatsatud etendus, kus eestlastelegi äratundmist nõukogude aegse poliitikaga. Ja Marko Matvere peaosas oma tuntud headuses.

NB: Fotod Heigo erakogust.

Tuesday, July 06, 2010

Pikakari

Eile õhtul ajasime Maarega üle hulga aja oma tõukerattad välja ja tegime väikese tiiru oma koduranda, Pikakarile. Hull lugu küll, kui rand juba mitu aastat ametlikult tegutsev, aga meie polegi siia ujuma veel jõudnud. Eile sai see puudujääk siis parandatud. Vesi oli ee … üsna värskendav. Kui randa sõites olime arvamusel, et seal põhiliselt venelased käivad, siis tegelikkuses oli rannas üllatavalt palju eestlasi.

Rannast tulles kruiisisime veidi mööda Kalamaja ja vaatasime, kuidas inimesed aedades grillivad ja tšillivad. Boheemis tegime joogipeatuse, ning hoolimata teenindaja ülipüüdlikust tuhlamisest külmkapis, oli minu õlu siiski veidi soojem, kui oleksin soovinud. Mis teha, suvi ju.

Friday, July 02, 2010

Xdream ja ujuvad saared

Pärast Xdreami on olnud kogu aeg kiire-kiire-kiire. Algul kiired tööd enne puhkust, siis kire-kiire-kiire puhkus ja pärast seda kuhjunud tööde hulk. Täna avastasin, et olen juba ammu alustanud oma Xdream kokkuvõtet, aga senimaani on see minu arvutisse jäänudki. Saab siis nüüd lõpuks üles.

Tundub, et sel korral oli korraldajate põhiaur läinud huvitava raja ettevalmistamiseks ja kokkulepped ilmataadiga tegemata. Erinevalt teistest näitas meie auto termomeeter +10° C asemel siiski märgatavalt soojemat, +11° C ja sellise soojusega ei häiri ju isegi see väike vihm.

start, foto Viljo Pettinen, Fotoluks Juba stardis seistes oli kaardirulli serva pealt näha, et analoogselt esimese etapiga, saab iga võistkonnaliige alustada iseseisvalt. Jälle tulipiga, aga seekord siis joostes.

Stardikaare alt alustades, tuleb juba esimene pööre minu jaoks liiga vara, umbes paarkümmend meetrit varem. Edasi klapib kõik juba ilusasti, kuni oma rumalusest liiga vara metsateele ära pööran. Saame Alariga enam-vähem samaaegselt oma veast aru, Alar pöörab kohe paremale, mina üritan läbi metsa kaduvale rajale jõuda. Kaduv rada jääb mul leidmata ja lõpuks jõuan välja maantee äärde. Kuna lõpupunkt, suusatunnel on otse ees, siis näen legendist, et tagurpidi rada läbides on punkti ainult 160 meetrit ja jooksen sedakaudu punkti.

Kadarbiku Kanged, foto Viljo Pettinen, Fotoluks Oma raja lõppu jõudes, on seis täpselt sama, nagu esimesel etapil – Ott ja Viff on juba ammu kohal ja jõudnud vahepeal juba kaardi ja legendi läbi töötada. Jookseme vahetusalasse, kuhu jõudes oleme lausa teisel kohal.

rulluisk Rulluisk on teist etappi järjest minu meelest ülimalt õnnestunud – mitte mingi mõttetu edasi-tagasi sõit kergliiklusteel, vaid külle lihtne, aga ikkagi orienteerumine linnakaardiga Tamsalu linnas. Meiega koos alustanud Männikumägi/RMK SK jääb tasapisi maha. Peale lühikest uisutiiru oleme taas vahetusalas.

ratas Väikeste omavaheliste arusaamatuste tõttu teeme alustuseks metsas mõneminutilise tiiru ja käime vaatamas Swedbank lippu. Siis aga maanteele ja vahetusala poole. Tänu sellele lisatiirule saab meist mööda Männikumägi/RMK SK, kes rattas omakorda meil eest sõidab.

Jälle vahetusala, kust edasi tuleb jätkata kanuuga. Kanuukaart on seekord veidi omamoodi, nimelt puudub sealt järv. Küll aga on vettehüppetorni juures näidiskaardid, millelt saame järve kontuuri oma kaartidele ümber joonistada. Viidame siin teistest veidi rohkem aega, mistõttu mõned võistkonnad saavad meist mööda. Küll aga teeme esimesse punkti õnnestunud teevaliku ja möödume uuesti meist vahepeal möödunud ISC ADVENTURE TEAM-ist.

kanuuEtapil KP13 – KP14 valivad ISC ADVENTURE TEAM ja Salomon Team jooksu-ujumise variandi, meie koos Areal team-iga sõidame punkti kanuuga. Punktis oleme küll koos, aga järgnevateks etappideks saavad nad imeväikese eelise. Punktis KP16 on selle võistluse esimene üliohtlik (Priit Pullerits) lisaülesanne, kus tuleb õllekastides torn laduda ja võistkonna ühel liikmel sinna otsa istuda. Meie selles ülesandes küll mingit ohtu ei näe ja Viff ronib krabinal, nagu orav, torni otsa.

Kuigi kanuud on jäänud veel üsna pisike tiir, selgub, et nüüd algab seiklus. Nimelt on korraldajate poolt reklaamitud ujuvad saared vahepeal trikke teinud ja, ilmselt kihutavate B-rajaliste poolt tekitatud lainetuse tõttu, oma asukohti muutnud ja kahest saarest ühe tekitanud. Õnneks saame päris kiiresti sellest aru ja viga pole suur. Punktis KP20 teen selle võistluse esimese ja ainsa värskendava ujumise koos veest puu otsa ronimisega.

orienteerumine reljeefikaardigaPärast kanuud jätkame lühikese rattaetapiga järgmisse vahetusalasse, et minna jooksuetapile, seekord aga reljeefikaardiga. Etapile läheme koos võistkondadega Team VAUDE Matkasport ja Go Reisiajakiri, aga tänu esimese punktiga tehtud veale, saab VAUDE meil eest. Ülejäänud rajal teeme küll paar viga, aga vähemalt punktid tulevad ilusasti kätte.

Poolel rajal tulevad meile vastu võistkonnad Team Nike, Salomon Team ja Kiirrong, pärast seda on jälg rohus ees ja punktide võtmine juba jupp maad lihtsam. Võib vaid ette kujutada, et umbes kümnes võistkond enam eriti orienteeruma ei pea, vaid saab kasutada esimeste poolt sissetallatud radasid.

Kadarbiku Kanged, foto Viljo Pettinen, FotoluksVahetusalas tagasi, on Kiirrong veel millegipärast kohal, aga lahkub rattarallile enne meid. Meie jätkame ikka koos Go Reisiajakirjaga. Kuni esimese punktini sõidame püüdlikult rattaralli legendi järgi, aga sealt edasi võtame Tiidu õhutusel ette tavalise kaardi. Sellega kiirendame rattaralli teise poole läbimist märkimisväärselt, juba ammu eest kadunud VAUDE saab alles vahetult enne vahetusala meist mööda.

Vahetusalas saame kuus klotsi ja vastusevariantidega lehe – kuusk, mänd, kask, tamm, saar ja must lepp. Saar ja tamm on lihtsad, aga ülejäänute osas pean küll häbist punastama – see, et me kuuse ja männi, ning kase ja musta lepa ära vahetasime, on puidutöötlemisseadmete tegijale küll andestamatu viga. Oma nelja trahviringi joostes, näeme, kuidas konkurendid üksteise järel trahviringilt järgmisele alale kaovad.

joonorienteerumineLõpuks saab ka meil neli ringi, ehk kilomeeter joostud, ning saame startida järgmisele alale, milleks joonorienteerumine. Etapi algus on meil kuidagi väga vaevaline, saame endid küll mõned korrad kaardil paika, aga natukene aega hiljem oleme jälle kadunud. Lõpuks avastame, et kaardi mastaabiks on 1:5 000 ja pärast seda hakkab asi vaikselt sujuma. Kolm punkti tulevad justkui iseenesest vastu aga napilt enne viimast punkti oskame taas kord rajalt eksida ja peame tagasi tulema.

Kuna konkurendid on läinud saame rattaetapile minna rahulikult omaette. Sõidame Tamsalu teraviljahoidla juurde, kus mina saab joosta üles lõputuna tunduvast trepist, et siis köit pidi läbi teraviljašahti alla sõita. Ülevalt vaadates tundub šaht päris pime ja esimestele meetritel võtan punkti nööri kindluse mõttes jalgade vahele. Punkti juures selgub, et tegelikult on valgust küll. Punkt märgitud, ärkab vist ka minu turvaja, sest kui esimesel poolel vaevu liikusin köit mööda, siis pärast punkti saan uhke hooga alla sõita.

20100613_xdream_014_ratas_QUuesti ratastele, jääb veel leida NIKE lipp, mille asukoha üle meil rattaralli ajal Go Reisiajakirjaga tuline vaidlus käis, aga üksmeele me ei jõudnudki. Kuna mina tean kindlalt, et minu punktis ühtegi lippu ei olnud, siis sõidame alustuseks läbi lähemast punktist, ehk vaatame üle Swedbank lipu, mille juures me tegelikult ka rattaetapi alguses korra käisime :). Seejärel võtame NIKE lipuga punkti ja sõidame finišisse, kuhu jõuame seekord siis kaheksandana.

Kadarbiku Kanged, foto Viljo Pettinen, FotoluksPärast väikest EXEL-it muutub meie aeg, mitte aga koht – saame 15 minutit trahvi Oti puuduva märke eest, reljeefikaardi esimeses punktis – kusjuures võin vanduda, et Ott vahetult enne mind punkti märkis. Sellega möödub meist võistkond III kolmik 3, kus meie eelmise etapi võistluskaaslane Jürgen. Kuna aga Männikumägi/RMK SK saab omakorda 45 minutit trahvi, siis juhtubki nii, et säilitame oma koha. Segavõistkondadest oleme taas esimesed.

Maarel läheb seekord arvatult kauem aega ja nii saame, pärast paari õlut, koos Erki ja Leivoga asutada uue klubi, “seiklevate naiste abikaasade klubi”.

Fotode eest suurimad tänud Viljo Pettinenile, Fotoluksist.