Wednesday, December 30, 2009

eriline oli olnud …

Jõulud veetsime Maarega Lõuna-Eesti suusalaagris. Kui neljapäeva õhtul Kubja metsas kahekilomeetriseid ringe tegime, siis tundus rada pehme ja kui Minn lubas järgmiseks päevaks sauna kütta, samas Tartu maratoni sisseaetud trassi kiites, siis oli otsus järgmiseks suusasõiduks valmis.

Reedel siis Minniga algul Tartu maratoni rajal ja siis Kekkose ringil. Ikka Minn klassikasammul ees ja mina uisku lükates taga. Tuiskas, minul oli libisemine null, laskumisel ei saanud hästi isegi Minni klassikasuusale järgi. Õhtul Randyga suheldes saime teada, et Harkus olevat superrada.

Kui pärast Haanja suusaringe Minnile helistasin ja rada kiitsin, siis teatas Minn, et “meil tuli kah lund juurde ja traktor lükkas just kogu Tartu maratoni raja üle, nüüd on siin supertingimused” … mine ja võta siis kinni, et kuhu sõitma peaks minema.

20091229

Eile igatahes käisin Pirita suusarajal Leivo isesõitvaid suuski imetlemas, olid tõesti täpselt nii ägedad ia isesõitvad, kui Leivo kiitis :). Tegime alustuseks koos ühe 7.2 kilometrise ringi, kui Leivo läks teisele samasugusele, siis tegin mina vahepeal ühe lühema. Pirita suusarajad olid Tamme ringil ideaalsed ja ka teisel pool Pirita jõge polnud kõige hullem, kannatas täiesti korraliku suusaga sõita.

Aga tegelikult vaikib Leivo oma jutus maha tegeliku suuskade ostmise põhjuse – kuna mõned seiklussportlased avastasid, et aasta treeningtunnid pole veel täis, siis stardib homme hommikul kell 5:00 aasta viimane seiklusvõistlus, kus ühe alana kavas ka suusatamine. Võitja peaks lõpetama umbes kell 17:00. Meil Silveri ja Eloga on suur eesmärk jõuda segavõistkondade arvestuses esikolmikusse ja mis seal salata, äkki isegi võtta segavõistkondade võit. Igal juhul on seiklusvõistluse läbimisest tunduvalt raskem ülesanne näha pärast seda ära ka uue aasta tulek :).

Saturday, December 26, 2009

vangis … lumevangis

lumevangis [26.12.2009 09:58 (GMT +2)]

Kuna Minn oli lubanud oma suitsusauna ärevaks ajada, siis kasutasime juhust ja sättisime eilse suusaringi Otepää suusaradadele. Alustuseks Tartu maratoni rajal, siis üks Kekkose ring ning tuldud teed tagasi. Kerge tuisk ei olnud klassikat sõitva Minni sõber, kes kehva pidamise tõttu pidi kõvasti suusakeppide otsas rippuma ja suusaringi lõpus juba üsna väsinud oli. Küll aga taastus Minni jõud ja eriti vaim, kui mõned kilomeetrid enne lõppu meile täiesti kustunud ja higisoolase näoga Griša vastu suusatas ja küsis, kas Kääriku on veel kaugel, tal vaja Pühajärvele jõuda. Kaugel – kaugel, saime Grišat lohutada.

Saun oli oma tuntud headuses, kui aga õhtupimeduses autosse istusime, et tagasi Kubjale sõita, siis selgus, et see polegi nii lihtne. Nimelt oli Minni juurde viiv tee vahepeal korralikult täis tuisanud. Istusin siis ise autorooli, et näidata Maarele, kuidas hooga tuisuvaalu läbida …

… Läks päris edukalt, suutsin esimesed 10 meetrit hange läbida enne, kui auto korralikult kõhu peale kinni jäi. Kaevasime ja tõukasime tükk aega, enne kui asja lootusetusest aru saime ja Minni juurde tagasi läksime.

Hommikul, juba pärast mõnetunnist labidaviibutamist saime asuda tagasiteele.

Thursday, December 24, 2009

lumiseid jõule!

lumiseid jõule! [24.12.2009 20:21 (GMT +2)]

Leidsime lumised jõulud!

Tuesday, December 22, 2009

lumesadu

Eileõhtune jooksuots koos Leivoga oli viimase aja mõnusamaid trennielamusi. Sadav lumi muutis isegi asfalttee pehmeks. Kogu Kalamaja nägi lumesajus välja imekena. Jooksime Piritale ja vaatasime üle, kuidas edeneb Pirita suusaradade lumega katmine. Hoolimata sellest, et Tamme ring oli lõiguti veel kunstlumega katmata, käis suusatatavate kohtade peal juba vilgas liikumine.

Ainus inetu vahejuhtumine oli seoses minu uue spordikellaga. Nimelt lülitasin sisse edeva funktsiooni Auto Pause, mis pidada olema abiks just minusugustele, kes mööda tänavaid joostes on sunnitud vahel valgusfoori taga seisma jääma. Juhtus aga nii, et parajasti siis, kui võtsime Leivoga Pirital kõige järsemat tõusu, mul pulss lähenemas 180-le, teatas kell et “mis mökutad, lülitan sul treeningaja vahepeal kinni” :).

Kokku siis nautisime lumesadu 18.36 km ja 1:44:27.

Monday, December 21, 2009

ARWC Peraküla 2009

Peraküla saun

Nädalavahetuseks oli Minn kutsunud mõned inimesed Peraküla randa, rannamõnusid nautima. Kui Minn telkimisest ja saunatamisest rääkis, siis kahtlustasime algul, et Portugali seiklusvõistlus on tema tervisele oma jälje jätnud :), aga see, mis meid kohale jõudes ootas, ületas kõik.

Igatahes julgen väita, et see pildil olev roheline kuubik oli üks paremaid saunasid, kus minul on õnnestunud viibida. Ja kui Minn lubas, et tema ühtegi sportlikku üritust nädalavahetusel ei korralda, siis kahesaja meetrine jooksuetapp saunast merre ja tagasi oli seitsmeteistkümne kümakraadiga paras väljakutse. Tänud Minn & CO.

Kaja kirjutab täpsemalt ja Leivo pildistab. Meil kah mõned pildid.

Sunday, December 20, 2009

OpenOrienteeringMap

OpenOrienteeringMap on põnev, UK territooriumil töötav kaardirakendus, mis näitab orienteerumiskaarti, kasutades OpenStreetMap andmeid. On kaks kaarditüüpi – Street-O ja Pseud-O.

Pseud-O

Pseud-O üritab jäljendada “päris” orienteerumiskaarti, ehkki OSM detailsus pole orienteerumiskaardi jaoks päris piisav.

Street-O

Street-O kaart detailsus on võrreldav UK-s kasutatavate linnaorienteerumise kaardiga. Mõlemad kaardid kasutavad ISOM ja ISSOM orienteerumiskaartide spetsifikatsiooni.

originaal: http://blog.oobrien.com/2009/12/oom/

Wednesday, December 16, 2009

infot vaja

hotel Czarna Hanka [14.12.2009 08:25 (GMT +1)]

Hommikul töö juures autot parkides võisin konstanteerida, et meil siin on lund sama palju, kui Kesk-Poolas, Czarnków-i nimelises linnakeses. Seevastu Suwałki ümbruses olid öösel  ka teed lume all ja muudkui sadas juurde … ning Riia ümbruses möllas varahommikul päris korralik lumetorm. Selle eest külmakraadidega paneme eelpoolnimetatutele pika puuga.

Kokkuvõtteks – suusatada on veel pisut keeruline, kas keegi oskaks öelda midagi jääolude kohta, saaks äkki nädalavahetusel uisutada. Või äkki siiski suusatada?

Sunday, December 13, 2009

Tartu lennujaam

Tartu lennujaam [11.12.2009 16:33 (GMT +2)]

Reedel sain kirja uue lennujaama, kui lendasime liinil Tartu – Riia. Esimene mulje oli küll igati positiivne – jõulusäras, väike, puhas ja armas. Check-in järjekord liikus küll aeglasemalt, kui tavaliselt, aga selles olid süüdi mingisugused sakslased oma ilmatumasuurte kottidega, mille ülekilode eest igaühelt raha kasseeriti, mis omajagu aega võttis. Lennujaama personal oli küll ülipüüdlik … koguni nii püüdlik, et kui turvakontroll avastas minu töökaaslase, Andrei kotist liigsuure hambapast tuubi, siis ei pidanud ta paljuks seda minu, ära antud spordikotti toimetada.

Tuesday, December 08, 2009

3123

Buda [18.11.2009 09:04 (GMT +6:30)]

Just nii palju tegime kolme nädala ja kolme aparaadiga oma Myanmari reisi jooksul pilte. Tõsi, Jaagu ja Kirsti panus on veelgi lühem, sest sellal kui meie juba Bangkoki ja Hong-Kongi avastasime päevitasid nemad veel Pattayas. Tegelikult on see number, 3123 saadud pärast seda, kui me õhtuti jooksvalt mingi osa pilte ära kustutasime.

Eile õhtul seisime siis Maarega silmitsi teadmisega, et kuna täna õhtul tulevad mõningad sõbrad meie pilte vaatama, siis peame suutma natukenegi piltide kogust vähendada. Jagasime pildikoguse pooleks ja hakkasime selekteerima – Maarel jäi alles 700, minul 300 pilti.

Sunday, December 06, 2009

Kiek in de Kök

jälle toidupildid - perekond Sepp ... [05.12.2009 19:10 (GMT +2)]

Eile õhtul oli meil au olla kutsutud Kaja ja Leivo uue köögi-koogi-söömisele. Leivo demos meile uhkel ilmel kööki ja veelgi uhkemal ilmel uut pliiti, mis lisaks sellele, et ta Leivo eest koogi valmis tegi, küpsetamise ajal veel ka muinasjutte rääkis. Aga kööki oli tõepoolest uhke, oli näha, kuhu Leivo oma viimaste nädalate, kui mitte kuude trenniajad kulutanud oli. Ja kui nüüd ikka päris aus olla, siis olid uuest ajust tulnud road köögi väärilised. Kaja kirjutab veidi täpsemalt.

pühapäevahommik Ülgasel

keelutsoon ... kusagil Kallaveres [06.12.2009 12:02 (GMT +2)]

Ehkki üritasime eile õhtul erinevaid vahendeid kasutades mõjutada Tiitu lükkama pühapäevase jooksu starti veidi hilisemaks, siis ei aidanud isegi Kaja läbirääkimisoskused.

Seega olime juba kell 10 hommikul kusagil Tallinna Prügila külje all. Treeningu ülivarase alguse kompensatsiooniks oli Tiit metsa meelitanud ka kaks autotäit kenasid tüdrukuid, kes siis kindlate ajavahemike tagant meile metsas (nii palju, kui Ülgase karjääre võib metsaks nimetada) vastu jooksid. Kokku saime siis veidi üle kahe tunni lõbu, hea töö Tiit!

Saturday, December 05, 2009

Tallinna Sprint Varsaallikal

Hommik, Maare loeb Päevalehte, mina lõpetan hommikukohvi … plaan on mingil hetkel teha väike jooksuots. “Oo, täna on Tarmaku sprint Pirital” teatab Maare. Toksin Mozilla Firefox aadressreale osprint.ee ja valin lingi järgmine päevak. Tõepoolest:

Start Rummu tee ääres, Velodroomi juurest üle tee parkimisplatsil. (vaata kaarti altpoolt) Formaat: Joon-O (formaadi kirjeldust vaata selgituste lehelt)

Eesti Päevaleht Mis nii viga, teeme plaani, et mina jooksen Piritale ja Maare sõidab sinna autoga. Siis on paras pärast orienteerumist koos koju sõita. Mõeldud-tehtud. Kui joostes Piritale, Selveri parkla juurde jõuan, siis on ka Maare just siia jõudnud, küllap jäi koju kohmitesma. Lähen ees päevaku stardikohta ja … ei leia mitte ühtegi orienteerujat!

Kiired kõned Mamburile ja Leivole ei anna tulemust, mõlemad on autoroolis. Veel mõned tulutud telefonikõned enne, kui Maare õepoeg Harri on vastutulelikult nõus arvuti käima panema ja SK Tallinna Kompass kodulehele minema. Selleks ajaks oleme juba üht-teist kahtlustama hakanud ja nii palun Harril alustuseks kuupäeva kontrollida. 06.12.2009 ütleb kõik – ajalehti ei tasu ikka liiga palju uskuda.

Thursday, December 03, 2009

lost in … somewhere

SKMBT_C25209120314260

Ehkki jõudsime koju juba esmaspäeva õhtul, siis meie seljakotid reisivad veel senimaani. Loodetavasti on nad siiski Helsinkis hotelli võtnud ja ootavad streigi lõppu, mitte ei reisi koos Amélie päkapikuga kusagil Londonis või Hong-Kongis.

Monday, November 30, 2009

Vantaa streigituultes

Tegelikult hakkasid sekeldused lennukitega juba Londonis, kui meie Hong-Kong – London Cathair Pacific enne maandumist ootejärjekorras kolm ja pool tiiru Londoni kohal tegi.

London – Helsinki Finnair ootas alustuseks 55 minutit õhkutõusmise järjekorras, siis paarkümmend minutit kusagil Vantaa lennuvälja servas, cargoterminali ees lennukitreppi. Kui trepp lõpuks kohale jõudis, siis ei olnud bussi. Kui lõpuks bussi saime, siis blokeeris kütuseveok bussi pääsu terminali …

Alalehoidlike inimestena ostsime õnnekombel piletid 20:10 Helsinki – Tallinn lennule, mitte 16:55. Ise me oleks isegi jõudnud lennule, pagas kindlasti mitte. Nii palju inimesi pole mina Vantaa lennujaamas veel kunagi näinud, lennujaam oli meie saabudes sisuliselt puupüsti inimesi täis.

Hetkel vaatame totalisaatorilt, kuidas rohelised read (boarding / go to gate) järjest punaseks (estimated / cancelled) muutuvad … õnneks mõned üksikud ka uuesti roheliseks.Llohutame endid, et meie, ATR-72-l on trepp endal kaasas.

Sunday, November 29, 2009

Sai Kung

Sai Kung

Tuhat tänu sõbrad, tänu teile veetsime ülitoreda päeva, külastades Sai Kungi ja seal lähedal asuvat Yim Tin Tsai (Väikese Soolapõllu) saarekest. Kalaturg oli vägev, ostsime sealt teile ka koti kalmaari kingituseks kaasa :). Keskendusime ju ise Myanmar reisiplaanile ja Hong-Kong-i kodutöö jäi tegemata.

Nüüd peame kihutama gate-i, kodu hakkab lähenema.

9th Macau Food Festival

Macau

Mis siin ikka pikalt kirjutada. Minu jaoks oli Macau suurim vaatamisväärsus hoopis seal parasjagu toimuv kohalik “õlesummer” ehk üheksas Macau toidufestival oma vähemalt paarikümne erinevaid hõrgutavaid ja vähemhõrgutavaid roogasid pakkuvate putkadega. Kogu selle möllu taustal kõrgus Macau teletorn, mille otsast all maa peal toitu õgivate inimeste rõõmuks hulljulged benjihüppeid tegid :).

Aga nüüd pakime asjad, võtame siit veel viimast ning peale südaööd alustame lendu kodu poole.

Saturday, November 28, 2009

Macau

MGM GRAND Casino

Kasiinod – hotellid – kasiinod … lisaks … sellest lubas Maare hommikul kirjutada …

… Kui algul oli meil tugevaid kahtlusi, et kas ikka tasub terve päev ära kulutada Macau külastamiseks, siis … juba ainuüksi see mõnus, Portugali koloniaalarhitektuur oli külastust väärt, rääkimata kõigest muust … igal juhul tuleb nüüd teha tutvust Macau ajalooga, et mis ja kuidas …

Pildil Maare MGM GRAND Casinos.

Friday, November 27, 2009

Hong-Kong

Hong-Kong

Varahommikune lend Bangkok – Hong-Kong. Hotellipoiss üritab kohvrite tassimise sekka teha meiega kaupa, et 400 bahti, ilma taksomeetrita ning ei saa või ei taha viisakast äraütlemisest aru saada. Saanud hotellipoisilt innustust, ütleb taksojuht, et ta ei lülita taksomeetrit sisse ja alles siis, kui palun (tungivat) tal tagasi hotelli sõita, on ta seda nõus tegema, ise täiesti hämmeldunud.

Kuna minul on ainult 500 bahtine, siis taksojuhil loomulikult vahetusraha ei ole ja 250 bahtiga ta ei nõustu, vaid nõuab 300 bahti. Valuutavahetuspunktis raha lahti vahetanud, üritab taksojuht veel kord mulle ainult ühe sajalise tagasi anda, aga kui saab aru, et “hele laks” on väga lähedal, siis annab mulle veel ühe sajalise ja teeb kiiresti sääred.

Hong kong … kõrged majad, inimtühjad peatused, jalakäijate teed “kolmel korrusel”, autoteedel vee mõned “korrused” lisaks … “kosmoselinn”, nagu ütleb Maare. Et linnast mingitki ülevaadet saada, siis läheme “The Peak Tram” peale ja sõidame veidike majadest kõrgemale … vähemalt enamusest majadest.

Sööme, teeme ära kohaliku “matkaraja” ümber tipu. Matkarada Hong-Kong mõttes tähendab asfalteeritud teed ümber tipu, kus iga 100 meetri järel juhatavad viidad ja hoiatussildid. Tagasi all linnas, üritame leida mõnd toredat kohta, kus veidi jalgu puhata, aga … pärast pooletunnist sihitut luusimist loobume ja istume ühes tornis maha, et oma piiblit, Lonely Planet-it sirvida. LP-st leiame “pubituuri” kirjelduse, mille algus on üks metroopeatus keskuse poole.

Sõidame siis peatuse võrra keskusele lähemale ja … hoopis teine maailm … tänavatel käib elu, müüakse toitu, asju jne. Iga 20 meetri tagant on pubi, millest enamus puupüsti täis. Lõpuks leiame ka endile kohad ja saame osa Happy Hour-ist, mis vist igal õhtul kell 17 … 22. See on midagi sellist, mida oleme oodanud viimased nädalad.

Ahjaa, ehkki peatume hotellis nimega “Harbour View”, siis pildi tegemiseks pidime minema hotellist välja mere äärde. Juriidiliselt on kõik korrektne, meil on tõepoolest lubatud vaade sadamele, ehk näeme sadama viimase kai otsast viimast kümmet meetrit … vähemalt pärast Aasiat kõik lausa särab puhtusest.

Thursday, November 26, 2009

Budajutt

Wat Pho, lamav buda

Tänase päeva plaan nägi ette Kadi-Rando jaoks budapildi tegemist. Pikkade ja väsitavate vaidluste tulemusena valisime välja Wat Pho templi ja seal asuva lamava Buda. Võiks vist lisada, et tegu on Tai suurima lamava Budaga, millel pikkust 46 meetrit ja kõrgust 15 meetrit ja jalanumber 7503.

Aga muidu jõudsime veel paari kohta, näiteks Hiinalinna (kus harjumusest vaatasime ära ka enamuse seal asuvatest Budadest) uudistama ja Tai jalamassaaži, mis lõppes millegipärast minu selja- ja kaelakontide raginal. Bangkok on nüüd nähtud.

Wednesday, November 25, 2009

pannkook on lapik

Bangkok

… ja lapik on ka Bangkok, 51-se korruse hotellitoa aknast vaadates.

Tegelikult pole me kogu vahepealset aega Bangkokis veetnud, vaid vaadanud üle mõned Myanmar-i pagoodid … ja stuupad … ja lamavad budad … ja istuvad budad … ja seisvad budad. Buda nägu on vist küll nüüd nagu tempel mälus, isegi pimedal tänaval tunneks ära, kui vastu satub. Tegelikult oli Myanmar päris palju teistsugune riik, kui ootasime, aga see on juba veidi pikem jutt.

Wednesday, November 11, 2009

ikka Bangkok

vaatavad ...

Kui teil puudub idee, palavus teeb liiga, aega on liiga palju ja üleüldse … siis laske endile müüa mõni turistipakett – meie saime nelja peale 20 bahti eest (6.50 EEK) reisi kõikidesse peamistesse Bangkoki vaatamisväärsustesse, kus ainsateks lisatingimusteks olid kaks rätsepa ja üks juveelitehase külastus – kokku umbes pool tundi. Õnneks sai meie tuk-tuk mees õige pea aru, et me ei kavatse midagi siit osta ja andis enne kohustuslikke külastusi soovitusi, et kui ruttu on viisakas ära tulla.

Üks Bangkok võtmesõnu on jõetransport, teine skytrain. Homsest pole enam kindel, kas internetti leiame või mitte.

Tuesday, November 10, 2009

Bangkok

Bangkok

Pärast 28 tundi pidevat lennukites-lennujaamades viibimist oleme jõudnud Bankok-i. Sooja on … piisavalt, kell üksteist õhtul 29°C. Aga Meie sihtpunktis, Birmas, lubatakse +37°C ja on antud kuumahoiatus. Vahelduseks miinuskraadidele on isegi pidev higikiht keha peal mõnus.

Homme proovime Bankokis enam-vähem välja puhata ja ülehomme hommikul siis Rangooni poole teele.

BAR 2009 vol. 5: Eesti koondise vastu ei saa

Viimasel ajal on kogu aeg nii kiire, et võtsin töölt puhkust viimaste Läti muljete kirjapanemiseks:

Lühike rattaetapp Kuldīga linna laululava juurde ja edasi jätkame joostes. Saame kaks orienteerumiskaarti ja kaks komplekti fotolegende. Läbida tuleb kõik orienteerumiskaardil olevad punktid ja leida igast punktist üks vajalik täht. Tähed kokku peaksid andma ülesande lahenduse. Tanel ja Tiit saavad veidi pikema ringi, meile Viffiga jääb lühem.

Tuleb välja, et oleme Viffiga endile ikka päris lühikese variandi valinud, saame Tanelit ja Tiitu kokkulepitud kohas päris tükk aega oodata. Lõpuks, kui nad tulevad, saame kiirelt kokku lahenduse: BURNT-FACTORYATJELGAVAS4R. Ehkki oleme kindlad, et 4R on tegelikult mingisugune neljakümnega number, lippab Tanel kiirelt tagasi ja teeb kindlaks, et tegelikult mõtlesid nad Tiiduga numbri 4R asemel numbrit 46.

Põlenud tehas on Omjakonile ilmselt tõeline vaatamisväärsus – ei usu, et nad varem kusagil sellises kohas on seigelnud :). Otsime tehases, tõeliste koleduste keskel, kaarti, aga tulutult. Mina leian küll ühe kontrollpunkti, aga ei muud. Meiega koos on otsingutel ka TAKA ja TRAKAIS AZIMUTS. Pärast pikemat tiirutamist ei pea TAKA närvid enam vastu, ning nad helistavad võistlute korraldajale, Normundsile. Esimene vihje, et kaart asub kusagil sissepääsu lähedal, ei aita meid eriti. Lõpuks tuleb Normunds ise kohale ja näitab Takale majaseina, kus tehase skeem, millele on aerosoolvärviga tehtud kolm punast täppi – meie punktide asukohad. Läbime punktid ja jookseme tagasi jalgrataste juurde.

Jalgrattaetappi jätkame koos TAKA-ga. Kui Viff-Tanel järjekordses punktis on, siis räägib TAKA kaardilugejast mees mulle, kuidas ta Kuldiga kaartidel vähemalt kord nädalas orienteerub. Selge pilt – imestasingi eelmises punktis, et miks nad sõidavad jalgratastega sellisesse kohta, kust kaardi järgi küll läbi ei saa :).

Järgmised punktid tõmbavad erutuse jälle üles – kõigepealt truup, kuhu erandina pole ratast vaja kaasa võtta – Viff teeb 30 meetrit kägarkõndi torus, mille põhjas mühiseb vesi, jalgratta oleks sellesse punkti saanud kaasa võtta ainult algosadena. Järgmiseks otsime punkti Venta jõe kaldalt. 1:50 000 topokaart on piisavalt täpne ainult Randyle, meie kammime koos TAKA-ga paarkümmend minutit tulutult, enne kui punkti kätte leiame. Tänu sellele saab meid jälle peaaegu kätte ka TRAKAIS AZIMUTS.

Punkt number 51 on järjekordne “river bank”. Viff, Tanel ja Tiit on parajasti koos Viffi rattaga all, jõeäärses võsas, kui kuulen sealt hullu kisa. Pärast seda on tükk aega vaikus ja hakkan just rahutuks muutuma, et kas ma peaks asja uurima minema, kui saabuvad võistkonnakaaslased. Selgub, et TAKA “Baiba” oli eneselegi ootamatult jõkke hüpanud ja siis külmašoki saanud. Tanel olla Baia jõest välja tõmmanud nii, et Lätlaste ainsaks kaotuseks jäi nende orienteerumiskaart, mis mööda kiirevoolulist jõge minema ujus.

Lätlased Taneli poolt päästetud, otsustame, et edasi saavad nad ise hakkama ja jätkame rattaorienteerumist. Punktis 108, kust peaks hakkama rattarogain kohtame jälle Normundsit, kes teatab, et natukene teed mööda edasi on karjääri peidetud kolm kontrollpunkti, kus igas pisike kaarditükk ühe rattarogaini punkti asukohaga. Kulutame karjääris 50 minutit kolme punkti leidmiseks,mis on ilmselgelt liiga palju, IGAUŅU KOMANDA jõuab sellega meile järgi.

Eelviimane etapp, jalgrattarogain, 10 … 90 km.Õnneks võtame esimesd kaks punkti, 81 – 83, teises järjestuses, kui teised võistkonnad. Alustame punktist 83, legend “barn”. Kui kõik punkti rajoonis olevad laudad on läbi käidud ja konstanteeritud, et punkti ei ole, siis teistkordsel tiirul leiame punkti ühe lauda laetalade vahelt. Punkti võtmine on päris tõsine väljakutse Tiidule ja Viffile.

Punkti 81 leiame pärast mõningat otsimist ning samal ajal, kui TRAKAIS AZIMUTS, kes on juba juba mõnda aega punkti otsinud. Kahjuks jõuavad täpselt siis, kui meie oleme punkti leidnud, kohale ka TAKA ja IGAUŅU KOMANDA, ning võtavad punkti veatult. Õnneks jätkame meie edasi punktidega 76 – 75 – 72 – 71 – 69, samal ajal kui teised võistkonnad kiirustavad kõik punkti 81 võtma. MInul algab punktist 81 “pime aeg”, mitte midagi ei jaga, õnneks teeb Tanel head tööd ja navigeerib meid punktist punkti.

Pärast punkti 71 jõuavad meile järgi TRAKAIS AZIMUTS ja TAKA. Plaanime paar keerulisemat etappi koos nendega läbida, aga nende tempo on meie jaoks nii aeglane, et paar etappi hiljem on nad kadunud. Meie jaoks saavad rogaini võtmepunktideka punktid 68 ja 66. Teeme mõlema punktiga umbes 30 minutit viga, kusjuures punkti 66 all seisame, ja peame aru, et kust punkti otsida, siis teeme umbes 20-minutilise kaare ja leiame punkti sellest kohast, kus veidi aega tagasi aru olime pidanud.

Punktis 67 võtan siise ühe Shleha ja pärast seda olen, nagu vedrujänes – kõik on lihne ja selge ja kerge. Väikese vea teeme ka punktiga 78, kus ilma Tanelita oleks teinud ilmselt suure vea – minule täiesti arusaamatu, miks Tanel arvas, et nii konkreetse karjääri kõrval võiks asuda teine, kaardile kandmata karjäär, mis kordades suurem sellest, mis kaardile kantud.

Kuna oleme teinud piisavalt palju vigu, siis otsustame jätta võtmata punktid 80 – 73 – 82 ja sõidame punktist 78 otse punkti 84 – äärmiselt ebaõnnestunud etapivalik, sest kaardile kantud teid tegelikkuses ei ole.

Võistluskeskusesse jõudes on meil aega veel pea 1:50 – võtame ette ka viimase, kümnenda etapi – jooksurogaini. Kuna seal on kasutuses hea ja täpne orienteerumiskaart, mastaabis 1:10 000, siis teeme vast minuti viga, aga mitte ka rohkem.

Jookuetapilt finisisse sõites pakub meile konkurentsi Lätlaste võistkond, kus naisliiget enam meestega koos näha ei ole. Meestele muidugi ei mahu algul pähe mõte, et keegi naisterahvas neist mööda sõidab ja ägisedes pressivad nad endid meist uuesti ette. Asfaltile jõudes lisame meie veelkord käiku, kui Tiit Viffi veidi seljalt toetab ja meie Taneliga vaevu neil tuules suudame püsida. Lätlastel on järel ilmselt ainult tagasikäigud ja finišisse jõuavad nad meist pool päeva hiljem :).

Pärast mitmekordset lõpptulemuste kokkuarvutamist selgub, et Eesti koondis (IGAUŅU KOMANDA) on saanud rogainis meist punkti rohkem ja võtnud sellega ka üldvõidu. Kolmas – Lätlaste TAKA, kaotab meile juba nelja punktiga. TWISTER ADVENTURE TEAM on kolmeteistkümnes.

Kokkuvõttes võib öelda, et ebatüüpiliselt kerge Läti seiklusvõistlus, suurepärase ilma ja rajaga. Seda võiks iseloomustada ühe Läti foorumis oleva sõnavõtuga, kus meie lõpuspurt Lätlastele silma jäänud :):

Kopumā ļoti patika, viss bija baigi superīgi un interesanti. Pavisam gan nesapratām veloleģendas eigas pirms cauruma žogā, kuru atradām pēc intuīcijas, savukārt, Kuldīgas rūpnīcā uzrakstu BAR un bultas ieraudzījām ~ pēc stundas ;), citādi visu laiku bija ļoti jautri, remontējām velosipēdiem visu, ko var remontēt, vot stūre gan nevienam nenolūza, tomēr velo rogainingu nācās izlaist, padzert tēju un uzkrāt spēkus pēdējam posmam, kura finiša braucienā uzsitām asini otrās vietas ieguvējiem pāri par 40 km/h :)

[tulemused ja mõned fotod].

Monday, November 09, 2009

BAR 2009 vol. 4: teel liidriks

Rattaetapiks saame traditsioonilise, ei-tea-mis-aastast-pärit 1:50 000 Läti topokaardi. Teel teise punkti kohtame liidreid, teel kolmandasse … läheb pimedaks.

03_BIKE_teekond_100 Teeme kohe ka oma esimese suurema vea, kui üritan olla kaval ja punkti 37, mis peaks asuma raudteetammil, “lõigata” mööda teerada. Kui teerada lõpeb ja edasi tuleks minna mööda raudteetammi, siis selgub, et mitte mingisugust tammi siin ei ole. Pärast pikemat otsimist otsustame minna taasi ja läheneda punktile ringiga teiselt poolt. Punkti jõudes saame kinnitust, et otsus oli õige, mingit raudteetammi ei ole, kahju on ilmaasjata kulutatud 20 minutist. Ka järgmise punktiga, 38, teeme vea, kui üritame kasutada põlluteed, mis aga on üles küntud.

Lisaülesande punkti jõudes oleme tõusnud veel koha võrra, viiendaks, kaotades liidritele, IGAUŅU KOMANDA-le 23 minutit. Lisaülesandeid on lausa kaks – Viff ja Tanel võtavad ronimisvarustuse ja lähevad köieülesannet sooritama, meilt Tiiduga korjatakse ära kogu lisavarustus peale välgumihkli, antakse kahe peale üks teeküünal ja rattarogaini kaart ning saadetakse Ēdole kindluse keldritesse kaarditükke otsima. Kaarditükkidelt pidavat saama infot rattarogaini punktide kohta.

04_BIKE_morseOtsime korralikult, ning keldritiiru lõpuks oleme leidnud kõik neli kaarditükki. Ka Viff ja Tanel on köieülesande lõpetanud, nüüd tuleb sõita ratastega tagasi võistluskeskusesse … läbi ühe kontrollpunkti. Tundub, et senisel liidril, IGAUŅU KOMANDA-l, ei õnnestunud lisaülesanded kõige paremini, saame rattarajale neist ainult mõned minutid hiljem. Järgmisest punktist vahetusalasse sõidame juba koos.

04_BIKE_sudoku Vahetusalas saame kaks lisaülesannet: morse ja sudoku. Sel ajal, kui Tiit lahendab ära morsekoodi, üritan mina sudokuga ühele poole saada. Ühtlasi kasutame juhust ja vahetame veidi riideid. Minul läheb selga kuiv särk, kuna pikk öö on ees, siis panen jalga veidi soojemad sokid ja goretex jalanõud. Kokkuvõttes saame päris kiiresti hakkama, lahkume vahetusalast teisena.

Tulip jälle, seekord ilma ristumisteta. Ei lähe pikalt aega, kui saame kätte ka esimese võistkonna, Taka. Punkt number 42 on 5 meetri kõrgusel puu otsas. Lätlastel vajuvad suud lahti, kui nad näevad, kuidas Tiit ja Viff kribinal-krabinal puu otsa ronivad :). Profülaktika mõttes selgitan sel ajal lätlastele, et Tiit ongi tegelikult ahv ja Viff sündis puu otsas

Jätame lätlased puu otsas oleva punktiga võitlema ja jätkame tulipit. Viis ja pool kilomeetrit hiljem jõuame vana tehase territooriumile. Viff ja Tanel saavad jälle näidata oma oskusi köieülesannetel, meie Tiiduga tšillime niisama. Ajaviiteks vaatame ära rattaetapid kuni pika rogaini algusesse, Lätlased on kokku kombineerinud mitu erinevat kaarti.

Sunday, November 08, 2009

mehed tööhoos

toiduakadeemia [07.11.2009 18:21 (GMT +2)]

Toiduakadeemias, naistele süüa tegemas …

Saturday, November 07, 2009

BAR 2009 vol. 3: rahulik hommik

Mõnus on minna seiklusvõistlusele, kui start on kell kaksteist ja ööbimiskohast starti täpselt 50 meetrit … täpselt nii on seekord. Aega on nii laialt käes, et sellega ei oska lausa midagi peale hakata. Hommikusöök on mõisale kohane :).

võistkondade registreerimine [31.10.2009 09:33 (GMT +3)] Pärast hommikusööki saame kätte võistlusmaterjalid ja roadbook-i, samuti kaks SI-pulka. Üks SI pitseeritakse ühele võistkonna ratastest, mida tuleb läbi kogu võistluse kõiksugu võimalikesse ja võimatutesse punktidesse tassida. Teine SI läheb … võistkonna naisliikme randme külge. Teades Viffi hetkevormi laseme ka jalgratta külge kinnitatava SI panna Viffi ratta külge, ta peab ju nagunii punktis käima :).

Kell kümme toimub “välismaalaste”, st. kolme Eesti ja ühe Soome võistkonna instrueerimine. Olgu siinkohal siis öeldud, et lisaks meile (MYRAKARUDS UN VIENS TONTS) esindavad välismaalasi veel IGAUŅU KOMANDA, TWISTER ADVENTURE TEAM ja OMJAKON. Pinnime rajameister Normundsit instrueerimise ajal korralikult, aga kõigest hoolimata väidab Normunds, et seekord “EXEL”-it ei kasutata ja “välismaalaste” lisaülesandeid kavas ei ole – saab näha.

Myrakaruds un viens tonts [31.10.2009 11:53 (GMT +3)] Kell 12:00 antakse start. Stardipaugu kõlades krabab Tanel meile võistluskaardi … või kuidas nüüd neid tulip legende nimetadagi. Esimese etapi läbimiseks tuleb lahendada ülesanne, kus meil on kasutada seitse erinevat tulip-legendi. Legendidest ühel on teada alguspunkt, ning ühel on märgitud lõpppunkt. Lisaks on erinevatel legendidel veel kokku neli kontrollpunkti. Lisaks sellele on legendidele märgitud kohad, kus üks legend ristub teisega. Roadbook-i järgi on esimese etapi pikkus 25 kuni 50 kilomeetrit, sõltuvalt sellest, kui optimaalse variandi võistkond leiab. Ehk siis võistkond peab kombineerima erinevatest tulip-legendidest võimalikult lühikese raja, mis jõuab alguspunktist lõpppunkti, läbides nelja kohustuslikku punkti.

01_BIKE_legend_SU_1_100 Algul tundub radade kombineerimine üsna lootusetu – püüame legende kanda kaardile, aga tulutult. Pika pusimise peale saame leiame siiski variandi, mis läbib kõiki punkte ja jõuab ka lõppu. Hüppame ratastele ja kihutame rajale. Juba teel esimesse punkti saame aru, et ilmselt pole meie leitud lahendus just kõige optimaalsem.

02_TREKKING_foto_teekond_100Otsustame, et sõidame legendi kindla peale ja vajadusel paneme segases ristis “jala maha”. Tiit aga loeb legende nii edaspidi, kui ka tagurpidi nagu vana rahu ise ja "”jala maha panemiseks” polegi eriti tihti vajadust. Kohtame Twisterit, Omjakonit, Takat ja tyeisi, aga mitte Eesti koondist – oleme üsna kindlad, et koondislased on leidnud parema variandi ja meist kõvasti eespool.

Vahetusalasse jõudes oleme kolmeteistkümnendal kohal, kaotades liidritele peaaegu 44 minutit. Järgmine etapp on rogain, üks kolmest etapist, mille järgi pannakse paika lõplik paremusjärjestus. Etapp, mille kohta Normunds koosolekul ütles, et see on keeruline ja pimedas võimatu läbida, ning kus vähemalt jalad korduval jõe ületusel igal juhul märjaks saavad.

... Viffilt musi :) [31.10.2009 16:14 (GMT +3)] Tegelikkuses pole asi üldse nii hull. Lätile ebatüüpiliselt antakse võistkonnale lausa kaks kaarti, mis meie Taneliga, kui kiiremad enda kätte suudame krabada. Jõed on vägagi ületatavad, esimesel korral leiame kena puu, mida mööda saame kenasti üle jõe, järgmised kaks korda kasutame kopratamme. Ainus märjem koht on soo enne punkti 63, kus vesi kohati pahkluuni ulatub. Päris omamoodi tunne on jalutada soos ja tunda, kuidas külm vesi ümber jalgade lirtsub, samas kui jalad täiesti kuivad on – olen oma sokiostuga ülirahul.

Koostöö Taneliga sujub meil väga hästi ja sellel etapil ei tee me sekunditki viga. Jalgsietapi lõpus oleme tõusnud kuuendale kohale, kaotades liidritele 24 minutit.

Friday, November 06, 2009

lumi

esimene lumi [06.11.2009 15:43 (GMT +2)]

… on jõudnud lõpuks ka Tallinna.

Thursday, November 05, 2009

BAR 2009 vol. 2: rattasaaga

Jalgratast autosse pakkides avastasin, et esiratas teeb ringi käies koledat häält. Lähemal vaatlusel selgus, et hääle põhjuseks on puuduv esipiduri klots. Kuna kokkulepitud kokkusaamiseni Viffi juures enam ühtegi vaba auku polnud jäänud, siis helistasin Pärnu Kaubamajaka Rademar kauplusesse.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Rademarist lubati lahkelt, et neil on õige piduriklots olemas ja sel ajal, kui meie Kaubamajakas sööme, teevad nad ratta korda. Kõik laabus, nagu õlitatud ratas: sel ajal, kui meie Chopsticks-is endale nuudleid sisse kühveldasime, vahetas ja reguleeris Tiidu sõber Erki minu ratta esipidurid.

Enne nii pikka seiklusvõistlust ei ole võimalik liiga vähe süüa ja nii tegime veel ühe tankimispeatuse – sedakorda Riias, Lido Spice kiirsöögikohas. Natukene enne kümmet oleme Ivande mõisas, youth hostelis, mis oma värskelt värvitud lillade trepikäsipuude ja roheliste seintega on täitsa popp ja noortepärane :).

Õhtul proovime ära mõned Läti õlled, timmime varustust ja vahetame muljeid konkurentidega. Kõvemad muljetajad saavad magama kell kaks öösel.

BAR 2009 vol. 1: sokisaaga

Möödunud nädalavahetuse BIKE ADVENTURE RAID 2009 oli valus – peale kuueteistkümnendat tundi oli minu tagumik nii haige, et viimased kaheks tundi veetsin ratta peal püsti vändates. Võistluse lõppedes olin kindel, et nüüd jätan küll mõnda aega treeningud vahele.

Juhtus aga nii, et juba teisipäeval käisin vaikselt sörkimas, mis polnudki kõige hullem, ning eile võtsin julguse kokku ja läksin spinningusse. Tagumik sellest küll liiga hästi ei arvanud, aga tegelikult polnudki kõige hullem. Ainus vahe, et kui tavaliselt suudan kulutada treeningu jooksul 1 100 … 1 200 kCal, siis eile jäi keskmine pulss 115 ja kalureid põletasin pool tavapärasest.

Tegelikult hakkas BAR 2009 juba Libahundi ajal, kui Viffi ja Tiiduga joostes nad oma uhkeid neopreensokke igal võimalusel kiitsid :). Kuna mina olen suhteliselt külmakartlik, eriti mis puutub sõrmedesse-varvastesse, siis pühapäeva õhtul kodus võtsin pähe, et pean ka endale midagi veekindlat jalga muretsema. Maarele meenus Andres Pae vana blogijutt Sealskinz kõrgtehnoloogilistest sokkidest. Pisikese surfamise peale leidis ta jutu ka ilusasti üles.

Baltimaade edasimüüja, Agris sport kaudu ma eriti kaugele ei jõudnud ja nii sai kasutatud Andrese lehel olevat linki Chain Reaction Cycles lehele. Surfasin sealt lehelt nii endale kui Maarele mõlemale kolm paari sokke ja paari kindaid, ning valisin kiireima kohaletoimetamise viisi – UPS Express Saver, kes lausa 1-2 tööpäevaga kauba kohale pidavat tooma.

Kui siis teisipäeval hakkasin juba vaikselt ootama pakikest, siis ebameeldiva üllatusena leidsin õhtul oma mailbox-ist kirja CRC Customer Service-lt:

… as part of our security policy we must confirm that we are sending the order to the registered card holder. This is necessary due to an increase in internet card fraud and we take the issue of card security very seriously.

We therefore request that you e-mail a scanned copy/digital picture of your credit card used to place this order (blanking out the first 12 digits of the long card number) and a copy of your credit card statement (with the purchase information removed if you wish) …

Ausalt öeldes tundus pärast kirja täiesti lootusetu saada oma sokid Läti ajaks kätte ja olin üsna tujutu, ning mõtlesin tehingu tühistamisele. Siis aga meenutasin, et Läti pole ainus talvine võistlus, ning asjad tuleb ikkagi ära tellida. Kirjutasin vastu, kui pettunud ma olen, et sellise kirja saatmine kaks päeva väärtuslikku aega on võtnud ja peaaegu unustasin sokid.

Neljapäeva hommikul tuli vastus, et kaup on teele pandud, ning samas mailis oli ka number kauba liikumise jälgimiseks. Edasi hakkas teele pandud pakk aga kiiresti liikuma: 19:31 NEWTOWNABBEY, GB – 22:04 EAST MIDLANDS AIRPORT, GB – 03:36 KOELN, DE – 05:33 MALMO STURUP, SE – 09:12 VANTAA, FI.

Reede hommikul helistasin UPS-i ning küsisin, kas nende süsteem lubab mul paki enne sihtkohta, ehk minu kodu kusagilt kätte saada, mille peale sõbralik tütarlaps lubas paki nende kontorisse lasta tuu ja helistada, kui see sinna jõudnud on.

Pakkisin kodus parajasti viimaseid asju, kui UPS-ist helistati ning teatati, et pakk on nende kontoris. Viffi juurde sõites käisin UPS-i kontorist läbi ja … Läti poole sõitu alustades olin vähemalt sokkidega korralikult varustatud :).

Friday, October 30, 2009

BAR 2008

Käes on ärevad hetked – kas minu tellitud tuulekindlad-veekindlad-soojad-hingavad-jne-jne sokid ja kindad jõuavad enne minuni, kui alustame teed Īvande poole.

Selle nädalavahetuse märkõnadeks on BIKE ADVENTURE RAID 2009, kus lisaks Läti parimatele võistkondadele on stardis ka Soome selle aasta rakett, OMJAKON ning kolm võistkonda Eestist, kellest üks MYRAKARUDS UN VIENS TONTS.

Lätlased lubavad põnevat võistlust, öiseid külmakraade ja LIVE kaasaelamist. Kes läti keelest aru ei saa, võib proovida Google Tõlgi nimelist teenust – vaevalt, et tekst nüüd arusaadavam on, aga vähemalt nalja nabani :).

Wednesday, October 28, 2009

libahundi jälgedel

Möödunud nädalavahetusel osalesime Paliveres  seiklusrogainil Libahundi Jälg – Viffi ja Tiiduga siis. Kuna nädal hiljem, ehk nüüd juba paari päeva pärast on meil kõigil plaanis osaleda Lätis, Bike Adventure RAID võistlusel, siis otsustasime võtta asja naudinguga. Lätti tuleb lisaks veel Tanel, aga tema on praegu sellises hoos, et oleks võinud pühapäeval veel teise kuus tundi otsa teha ja siis kohe esmaspäeval RAID-iga jätkata.

Mürakaruds teekondSelle naudinguga võtmisega oli nii, et algul vaidlesime veidi – kui Tiit ja Viff arvasid, et teeks mingi kolme-neljatunnise jooksutiiru, siis mina pakkusin, et võtaks pigem rahulikumalt, aga pikemalt. Lõpuks jäime kolme-neljatunnise, aga rahuliku jooksutiiru juurde … vähemalt sellises usus julgesin ma reede õhtul koos Maare töökaaslastega paar alkoholi sisaldavat kokteili rüübata.

Laupäeva hommikuks oli meil kokku lepitud, et Tiit tuleb ja võtab meid Maarega kell 8:45 peale ja siis sõidame edasi Viffi juurde. Kui aga kell 8:50 Tiidule helistan, siis tuleb välja, et Tiit on juba peaaegu Viffi juures :). Kella kümneks oleme siiski ilusasti Palivere mõisa juures, võistluskeskuses.

Kaardid kätte saanud, ei suuda mina veel sõnagi kaasa öelda, kui Viff ja Tiit on juba raja välja mõelnud, mis läbib … enamust punktidest. Avaldan kahtlust, et kui meie kolme tunni jooksul sellise raja planeerime läbida, siis võitjatel pole ilmselgelt kuue tunniga midagi peale hakata :). Võtame eesmärgiks läbida võimalikult palju lisaülesannetega (seitsmega algavaid) kontrollpunkte ja lahendada kõik lisaülesanded, sõltumata sellest, kui palju nad aega nõuavad … ja punkte me ei loe :).

Mürakaruds [24.10.2009 11:25 (GMT +3)] [Jaanus Soots] Stardipaugu kõlades peame siis esimese ülesandena legendi järgi Paliverre, maanteesilla alla jõudma, leides rajalt neli kontrollpunkti. Ülesande lihtsustamiseks on legendis kirjas ka kaugused teeristist teeristini, kuid nende kasutamiseks pole meil aega :). Algul on päris tihe punt koos, mis venib päris pikaks pärast kolmandat kontrollpunkti, kui korraldajad on ette näinud jõe ületamise mööda kõikuvat puutüve.

Maanteesilla alla jõudes suundume läbi punkti 36 esimese lisaülesande, 72 suunas. Kohale jõudes saame lisaülesande kirjelduse: “Võistkonna eesmärk on lugeda kokku ühe heinamaa piires heinapallidele kirjutatud tähed, määrata, millist tähte on kõige rohkem”. Jaguneme kiirelt, Tiit jookseb kaugemaid palle lugema, meie Viffiga lähemaid.

kus siin tee on? [24.10.2009 12:16 (GMT +3)] Juba esimeste pallide juures saan aru, et lahknemine oli halb idee, otsustan ära lugeda T ja L tähed, mida tundub kõige rohkem. Poolel ringil kohtun Tiiduga, kes kraabib haaknõelaga numbreid kaardikile peale :). Lepime kokku, et läheme T ja L tähtede peale välja ja jätkan ringi. Ringi lõppu jõudes olen saanud T-tähtede arvuks 74 ja L-tähtede arvuks … samuti 74?! Kuna kohtunikele selline vastus ei sobi, siis peame tegema valiku – pakume T, mis on ka õige vastus.

Läbime paar koledat ja paar ilusamat etappi ja jõuame järgmise lisaülesande punkti: “Võistkonnal tuleb läbida 3 etapist koosnev kanuu-jooksu teaterada, korraga on kanuus 1 võistleja, järgmine etapp liigub teate vastuvõtmiseks punkti joostes”. Kuna Viff saab järgmisel nädalavahetusel nagunii kõik lisaülesanded endale, siis teeme sellel ülesande Tiiduga kahemehe teadet – Tiit läbib pikemad ja mina lühemad etapid :).

sööklas [24.10.2009 13:14 (GMT +3)] Punkti 75 minnes otsustame loobuda kolmest punktist ja võtta kp 55 asemel kp 29 – ära jääb mõttetu soos ja võsas müttamine.

Kp 75: “Võistkonna eesmärk on korjata metsast 9 eri liiki taimede lehte vastavalt etteantud nimekirjale”. Kuusk, mänd, kask, tamm, kanarbik, sõnajalg, pohl, sarapuu, paakspuu … paakspuu? Esimesed kaheksa lähevad lihtsalt, lisaks leiame mingeid lehti, mis meie jaoks tundmatud. Otsustame neid paakspuu pähe kohtunikele pakkuda ja lähebki õnneks – alla kolme minuti kogu lisaülesanne.

kelle lõuad? [24.10.2009 13:17 (GMT +3)] Märkamatult on saanud täis kaks tundi. Otsustame (tegelikult oleme selle juba ammu otsustanud) kp 74 ja sooetapid vahele jätta ning keerame vaikselt kodu poole. Võtame punktid 58 – 49 – 48. Kardan küll algul, et need on igavad etapid soises ja koledas metsas, aga tegelikult on mets üllatavalt kena. Leiame loomade toidumaja ja veidi hiljem koha, kus see loom, kes toidumajas heina käis nosimas pärast seda ära söödi :). Mitmeid võistkondi tuleb vastu, meeleolu on millegipärast kõigil veel väga hea.

Punkti 47 minnes ajab karjääri keskel olev mets meid veidi segadusse ja nii teeme enne punkti paari minutilise lisakaare, aga see on ka üks vähestest vigadest, mida me endile lubame. Punkt 70 asub Palivere vana suusahüppetorni all, mille kohta oli juba enne võistlust selge, et siia tuleb mõni lisaülesanne. Suusahüppeid kahjuks teha ei lasta: “1 võistkonna liige peab ronima torni metallkonstruktsioone mööda üles ja tegema seal SI-märke. Võistlejatel on peas kiiver ja rakmed kuhu on kinnitatud julgestustross”.

Tiit ronimas ... [24.10.2009 14:03 (GMT +3)] Viff ja Tiit ei suuda algul kokkuleppele jõuda, et kumb siis ronima saab – Viff arvab, et tal oleks hea võimalus viimast korda Lätiks ronimist harjutada, Tiit jälle et Lätis saab Viff nagunii lõpmatult palju ronida. Jääb nii, et Tiit riietatakse rakmetesse ja kiivrisse ning korraldaja kinnitab julgestusköie … paari hetkega on Tiit juba üleval ja ka uuesti all.

Kuna kokku oleme olnud metsas juba tiba üle kolme tunni, siis otsustame, et nüüd on paras aeg finišisse sörkida, võttes teele jäävad punktid 38 – 46 – 39. Et enne finišit veel midagi põnevat kogeda üritan vahetult enne punkti 39, möödudes lautadest, joosta üle betooni, mis aga … selgub, et on hoopis puhas virts :). Nagu kiuste saame punkti juures kuiva jalaga üle jõe, et siis jalgupidi jõkke ronida, virtsa maha pesema.

[24.10.2009 14:22 (GMT +3)] Kokku kulutame aega 3:40:48 ja kogume 85 punkti. Ega väga palju pikemalt polekski tahtnud joosta – raja lõpuosas annavad jalad juba kergelt tunda. Igatahes jõudsime finišisse väga õigel ajal – parajasti on valmis saanud ülimaitsev supp :).

Tundub, et selles Libahundis on ikka mingi võim ja vägi: ka eelmisel aastal Otiga ei suutnud me kuute tundi täis teha ning ka võistluseelne enesetunne oli suhteliselt sarnane :) … katsume siis järgmisel aastal nõiaringist välja pääseda :). [tulemused ja pildid]

Ahjaa – Maare says (14:31):
libahundi jutu lõppu kirjuta, et Maare käis ka aga tal on praegu blogimispaus.

Sunday, October 25, 2009

valimas

Iga endast lugupidav eestimaalane käis pühapäeval valimas – nii ka meie. Kõrvemaale jõudes on kena valge-rohelisekirju telk üleval ja valijaid juba päris palju kogunenud. Sajab vihma ja lörtsi, ning enne starti tekib maa pinnale kerge valge kirme. Täpselt kell 10:45 jagatakse kätte valijakaardid.

meie liikumisteekondKaardid käes, teeme otsuse, et pigem võtame asja naudinguga ja suundume kaardi põhjaosale Paukjärve kenadele maastikele, ning alles siis kui aega üle jääb, lõunaossa poristele teedele.

Teeme valmis plaani, et läbime punktid 48 – 45 – 44 – 42 – 40 – 39 – 34 – 31 – 33 – 32 – 35 – 36 – 38 – 37 – 41 – 43 ja siis vastavalt kulutatud (või pigem kulutamata) ajale teeme jätkuplaani. Kuna aega jääb piisavalt üle, siis viimased minutid enne starti vaidleme, et kas esimesse punkti (48) läheme otse mööda sihti või paremalt mööda teed ringi. Peale jääb Viffi ja Oti arvamus, et põnev on ju jalad esimesel kilomeetril märjaks teha :).

Punkti 44 sõidame mööda Kõrvemaa rattamaratoni rada ja käime siis joostes punktis. Selle valikuga saame mööda ISC-st ja Team Multisport.fi-st. Oti eestvedamisel muudame oma plaani ja võtame punktid järjekorras 42 – 39 – 34 – 31 – 33. Punktis number 32 käime taas joostes.

Etapil 36 – 38 jõuab meile järgi terve hulk võistkondi, eesotsas Multisport.fi ja STR team. Pärast punkti 38 suunduvad nemad 37 poole, meie läheme sood forsseerima punkti 41 suunas. Tundub, et päeva peale on vesi soos soojemaks läinud :). Võtame punktid 41 ja siis 37. Enne punkti 37 kohtame jälle Multisport.fi-d ja STR teami, tundub, et meie variant on olnud tunduvalt parem.

Joogipunkt – taaskord jõuab meile järgi Multisport.fi :), teeme väikese peatuse, plaani pole vaja pikalt pidada, Ott on enamuse juba viimastel tee-etappidel ära plaaninud. Plaan siis 46 – 47 – 51 – 50 – 49 – 52 – 55 – 58 – 59 – 57 – 56 – finiš, ehk võtmata jääks vaid kolm punkti.

Teel punkti number 47 algab raja ebameeldivam pool, teed on üllatavalt porised ja justkui “imevad” ratta kinni. Lisaks suured lombid, mis nõuavad kõvasti tähelepanu. Tänu ühele sellisele lombile jääb meil märkamata otse tee ääres olev punkt number 50. Alles pool kilomeetrit hiljem saame aru, et punkt on juba ammu ära olnud – oleme sunnitud tagasi sõitma.

parimad segavõistkonnad [18.10.2009 17:11 (GMT +3)]Lohutame endid küll, et mis see üks väike viga ikka teeb, aga selgub, et meile jaoks oli see väga suur viga – punktis 55 on meil aega veel 13 minutit, ehk punkte 58 ja 56 enam võtta ei jõua.

Otsustame siiski üritada võtta punkti 58 ja siis finišisse sõita, aga kruusatee punkti on väga pehme ja porine. Näeme Viffiga sel aastal esimest ja (vist) viimast korda kustunud Otti :).

Finiši poole kihutades näen kella pealt, et õigeaegselt jõuda pole meil lootustki. Viff ja Ott siiski loodavad ning Ott leiab lausa kusagilt lisajõudu. Lõpuponnistuse tulemusena ei hilinegi me lootusetult – 22 sekundit – vaevaga võetud punkt number 58 lahutatakse meie tulemusest maha. Kaotame ülikõvadele lätlastele, EthicSport (näiteks nende naisliige, Ivanda Eiduka oli sel aastal Tartu Rattamaratonil kolmas) ühe punktiga, ehk oleme segavõistkondadest teised.

Raskemaks kui raja läbimine, osutub kahe viimase etapi, SI mahalugemine ja rattapesu läbimine – siin külmuvad minu sõrmed küll korralikult. [tulemused]

Sunday, October 18, 2009

valitud!

Twister Biking Team [18.10.2009 17:08 (GMT +3)]

Ja siin Kõrvemaa valimisringkonna edukamad naisvalijad.

Friday, October 16, 2009

sellal kui …

epl_2009_10_16_01

Sellal kui Mart, Indrek, Reet ja teised Tallinna puhastasid, vaatas Siim Valmar seda käed ristis pealt (Eesti Päevaleht | reede, 16| oktoober 2009).

Wednesday, October 14, 2009

alustatud

Spinninguhooaeg siis. Koht ikka endine, Arctic Sport Club, küll aga õnnestus Maarel pingeliste läbirääkimiste käigus vahetada kolmapäeva hilisõhtune aeg kolmapäeva õhtuseks ajaks.

Peaaegu sama raske kui spinning, oli õhtul endale sisendada, et “täna õlut ei ava” :).

Tuesday, October 13, 2009

sügisvärvid

Metstaguse Agro [11.10.2009 11:45 (GMT +3)]

Pühapäeval Koerust Tallinna poole sõites kohtusime kusagil Järva-Jaani kandis sellise lõbusa ja sügisvärvides traktoriga :). Tegelikult leidus varjulistes kohtades teel juba jääd ja varsti vahetuvad sügisvärvid talvevärvide vastu.

Monday, October 12, 2009

salatreening

Laupäevaks oli meil plaani võetud kerge jalgrattasõit, ainult et koht oli algul lahtine. Kui aga mõned päevad enne treeningut saime vihje, et Xdreami korraldustoimkond olla käinud Jõelähtme golfikeskuses Xdream 2010 eelläbirääkimisi pidamas, siis alustasime oma rattatreeningut loomulikult sealtsamast golfikeskusest.

jõe sügavust proovimas ... [10.10.2009 11:55 (GMT +3)]Kuritarvitades saadud inside infot veelgi,  võtsime enne rattatreeningut ühe golfitunni Jõelähtme harjutusväljakul, ning alles seejärel suundusime rattaringile.

Plaanisime sõita mööda väiksemaid teid ja metsaradu kuhugi Lahemaa poole … “näiteks Lamba-ada-sse”, nagu Raivo alustuseks pakkus :).

Jõelähtme golfikeskusest võtsime suuna nõlvast alla, üritades saada pihta üle Jägala jõe viivale rippsillale. Pärast mõningast ekslemist, olles sunnitud Viffi seljakotist kaardi välja võtma, see ka õnnestus.

eksinud? [10.10.2009 12:44 (GMT +3)]Jägala jõe veeseis oli nii kõrge, et rippsild enam ei rippunud, vaid silla keskosa toetus veepinnale. Raivo plaanis vist kontrollida jõe veesügavust, kui äkitselt libedal sillal efektselt jalad kõrgele õhku viskas ja siis istuli silla servale maandus, jalad rippu üle silla.

Sõitsime mööda metsateid Neeme poolsaare tippu ja sealt edasi suuna mööda rannaäärt ja metsa Kaberneeme poolsaarele. Kaberneeme külas sattusime algul mingisugusele tupikteele, mis lõppes ühe maja hoovis. Kui me siis üritasime seal viisakalt ümber keerata, tormas majas välja üks väga vihane tüüp, kummik käes, et see meie suunas lendu lasta.

see ei ole Augu Suurkivi ... [10.10.2009 13:54 (GMT +3)]Ei tea, kas meie arvulise ülekaalu või ilusa vabandamise tõttu, aga mingil põhjusel tüüp leebus ja edasi rääkisime juba ilmast, oma käimasolevast rattaringist, sportlikest saavutustest ja Eesti poliitikast :). Lahku läksime sõpradena.

Kaberneeme poolsaare tippu jõudes avastasime, et oleme juba pea kaks tundi sõitnud ja otsustasime Lamba-ada külastuse jätta järgmiseks korraks, ning piirduda seekord Haapsel asuva Augu Suurkivi külastusega.

Kivi juurde jõudes üritasime meie Raivo ja Taneliga ilusad olla, sel ajal kui Viff näitas oma värskelt omandatud fotograafi oskusi. Tanel ja Viff küll rääkisid mingist puuduvast redelist ja sellest, et kivi on kuidagi pisemaks jäänud aga … kivi juurest lahkuma hakates märkasime kivist umbes 50 meetri kaugusel asuvat teist kivi, mis meie leitust kordi suurem oli :).

Tagasi Jõelähtme poole testisime Jõelähtme rattamaratonirada ja vaatasime üle Linnamäe hüdroelektrijaama. [teekond].