Friday, April 28, 2006

TON

TON - mis see on? ... loomulikult - sportlik üritus, kus käivad kõik enesest lugupidavad blogijad, kel üheks harrastuseks ka orienteerumine (Kaja, Leivo, jne) - nii meiegi :). Kohaks oli eile Pirita-Randvere ja ajaks umbes kaks tundi peale tööpäeva lõppu. Valisin endale raja, mille pikkuseks 7.67 km ja 20 kontrollpunkti. Selleks hetkeks, mil meie starti jõudsime, olid radadega kaardid loomulikult lõppenud, nii et meile anti kõikide kontrollpunktidega kaardid, kus õiged punktid tuli ise joonega ühendada. Aga joosta oli niimoodi päris huvitav - vaadates mingit tüüpi, kes täie kindlusega keeras minu eest rajalt ühte metsakvartalisse, kus päris kindlasti ühtegi kontrollpunkti ei olnud :) ... mina talle seda järgi hüüdma kah ei hakanud. Tulemus - läbisin raja vigadeta, aga jalad olid millegipärast kole valusad ja joosta oli täielik pain. Kui nüüd lõpuni aus olla, siis esmaspäevane Tallinna Sprint oli huvitavam ja õhkkond meeldivam, kui neljapäevakul. Ja pärast neljapäevakut ostsin endale uue Moscow Compass kompassi.

Neljapäevaku järgselt suundusime Maile ja Toomase juurde, kuulama nende Bali muljeid ja mängima lauamängu Eesti.

Thursday, April 27, 2006

`mõnus` õhtu Helsinkis

Eile oli siis jälle Svetogorski päev, st. külastasin firmat International Paper. Üks tõeliselt meeldejääv koosolek, ameeriklaste, soomlaste, venelaste, kanadalase ja eestlase osavõtul, kus põrkusid eri rahvuste koosoleku pidamise tavad :). Kuna koosolek kestis ühe jutiga hommikul kella üheksast, õhtul kella kuueni, siis tulin pärast koosolekut tagasi Imatrasse ja sõitsin sealt Helsinkisse, et mõne hommikuse laevaga koju jõuda ...

... aga Helsinki suutis üllatada ... nimelt polnud kogu Helsinkis (vähemalt mina ei suutnud leida) ühtegi vaba hotellikohta. Pärast pooleteisttunnist otsimist juhatati mind Otanniemi Radisson SAS hotellist, seal lähedal asuvasse, Hanasaaren Kulttuurikeskus-esse. Ametlikult seda majutusasutuste nimekirjas pole, aga kuna nimetatud keskus tegeleb koolituste korraldamisega ja täna seal vist ühtegi koolitust ei toimunud, siis koolitatavaid polnud vaja majutada ja enamus nende 62-st toast olid vabad. Ühese numbri hind oli igatahas 92 EUR.

Monday, April 24, 2006

mingi kamm

Täna on päev läbi blogger.com-iga olnud mingi jama - igatahes ei õnnestunud päeval midagi upload-ida - ütleb ainult kogu aeg, et `Publishing is in progress ... Files published 0%` või midagi sellesarnast ... aga õhtul tegi sama asja vastuvaidlemata ära :).

Õhtul käisime jälle orienteerumas, seekord SK Tallinna Kompass poolt korraldataval Tallinna Sprint osavõistlusel (ja praeguseks on juba üleval lisaks protokollidele ka etapiajad ja kaardid), mis sedakorda toimub Tondil! Nimelt on start Tondi Selveri parklas ja võistlus ise vanal Tondi kasarmute maa-alal.

Kohalik elanikkond ei saa ilmselt kuidagi aru, miks nende elamute ümber selline siblimine täna toimub ... üks tüüp on end parajasti süstima asutamas, kui maare talle aru pähe paneb: `ära siia küll ennast säti, siia tuleb kohe suurem hulk rahvast` :) ... ei tea, kas tüüp eesti keelest aru sai ... Ühes kohas oli jälle kontrollpunkt pandud ühe kodutu peavarju juurde, kus tüüp parasjagu puhus lõket põlema - pann (ei julgenud vaadata mis seal sees) oli juba toiduvalmistamiseks valmis.

Aga sellises kohas, majade vahel ja vanal militaarmaastikul orienteerumine on elamus omaette ja jääme mõlemad sellega väga rahule. Maare uued orienteerumisnupud saavad korralikud ristsed - ostuga võib igati rahule jääda.

Lõpetuseks päeva tähtsaim sündmus. Palju õnne Mambur!!! Haapsallu täna tõesti ei jõudnud ...

Jazzkaar 2006

Reede õhtul avasime ka isikliku Jazzkaare hooaja. Enne veel kehakinnitus Kloostri Aidas. Täiesti söödav restoran, muuseas. Avastasime selle mõni aeg tagasi - ruumi on, õhku on ja tavaliselt mängib üsnagi meeldiv elav muusika. Teenindajad lahked ja toidud keskmisest Tallinna söögikohast maitsvamad. Kuna muud uued popimad kohad olid reede õhtul puupüsti täis, võtsime varasemast tuttava tee jalge alla. Teadsime, et kindla peale minek. Ei pidanud pettuma, kuigi muusika - tegelikult väga lahedad noored mehed saksofoni, kitarre ja trummidega -oli seekord veidi liiga vali. Aga noh, kui me oleks kaugemal istunud, siis ehk oleks teisiti olnud.

Aga peale kõhutäit oli Soweto Kinch Rock Cafe´s sobilik Jazzkaare avalöök. Mustad mehed, hea muusika. Kahjuks ei jõudnud me ära oodata temale järgnenud Chalice´i etteastet, kuna Heiti oli viimased kolm ööd üsna vähe maganud ja ausalt öeldes ei olnud ka minu tervislik seisukord (ikka see konditsioneerihaigus) kiita. Seega jäi pool mõnu ilmselt saamata aga katsume siis järgmisest reedest võtta kontserti täie raha eest - kodu lähedal ka Salme kultuurikeskuses The Shin World - grusiinid, kes panevad kokku oma rahvusliku muusika jazzurütmidega. Piletid ostetud. Ootan põnevusega.

Jazzkaarega on igal aastal see lugu, et palju tahaks aga kõike ei jõua. Aga natuke head korraga ongi ehk parem kui palju sisse ahmida, pärast ei mäleta enam Lisaks veel see saaliprobleem - no ei ole Tallinnas just palju neid kohti, kus sellist üritust korraldada. Hea muusikaga tahaks ju kaasa õõtsuda, aga paraku on enamus saale sellised, kus toolid kõvasti põranda külge kruvitud ja siis peabki ehteestlaslikul kombel peaga nõkutamisega leppima. Rock Cafe on üks väheseid selliseid kohti, kus asja korralikult nautida saab. Paraku on seal see lugu, et kas vehid kuiva kurguga põrandal kaasa elada või seisad enamiku ajast baari- ja pärast WC sabas. Sest kogu selle suure ruumi peale on kaks baariletti ning 2 × 2 tualetti. Kas uuendatud Sakala toob lahendust? Eks näis ... loodetavasti kunagi see projekt ikka kusagile jõuab.

Jüri öö

Laupäeval, 22. aprillil toimus siis järjekordne Jüriöö - sedakorda tõepoolest Jüriöö ja mitte Jüri öö, mida pealkirjas kasutatud. Vahe on neil selles, et Jüri öö toimub vastavalt osalejate tujule, mitu korda aastas, põhjuseks tavaliselt mõni Otepääl toimuv sündmus - Tartu Maraton, Tartu Rattaralli, suusatamise MK etapp jne.

Öö ise näeb välja selline, et eelmisel õhtul enne üritust kogunetakse sõber Jüri juurde Tartusse, käiakse saunas, võetakse õlu (või kaks), peale mõnd kangemat alkoholi vastavalt igaühe maitse-eelistusele. Kui tuju juba vastav, siis siirdutakse ööklubide tiirule, kust tagasi saabutakse keskmiselt kella nelja paiku. Siis jääb parasjagu kolm tundi aega väljapuhkamiseks enne võistlust :). Sõber Raivo on oma pikaajalistele kogemustele toetudes kinnitanud, et kõige optimaalsem magamamineku aeg on justnimelt kell neli hommikul - jõuab parasjagu välja puhata ja ei teki ülemagamisest tingitud lamatisi ja liigeste kangust :).

Aga seekord oli siiski tegemist selle kord aastas peetava orienteerumisjooksuga. Hommikupoolikul tegelesime veel majaümbruse heakorrastustöödega - riisusime-külvasime-väetasime muru jne. Kella seitsmeks sättisime endid Ülemiste Veepuhastusjaama juurde, kus toimub 47. Jüriööjooks. Võistlus on viieetapiline, kus etappide pikkused on vastavalt:

1. 8.0 km ja 24 KP-d
2. 4.8 km ja 14 KP-d
3. 7.3 km ja 24 KP-d
4. 5.5 km ja 16 KP-d
5. 9.1 km ja 26 KP-d

Mina jooksin võistkond OK Võru koosseisus, esimest vahetust. Pean ausalt tunnistama, et kohati suutsin kaardilt veel ainult punktinumbreid lugeda, keskmine pulss oli jooksu vältel 174, max pulss 178. Peale pressipunkti õnnestus veel pooleminutiline viga kah teha nii, et lõpetan vahetuse 16-ndana. Meie võistkonna teised liikmed: Kadri Uiboupin, Tarmo Siimsaare, Tuuli Mäeots ja Markus Puusepp olid minust muidugi märgatavalt tublimad ja hoolimata sellest, et Kadril punktide järjekord vahepeal segi läks, ja sealt tingituna suur viga sisse tuli, saavutasime lõpuks 11-nda koha.

Hoolima Jüri provotseerivast küsimusest `kas täna Jüri öö kah toimub?` võtame võistlusjärgselt asja rahulikult ja teeme Karu juures sauna, seekord ilma ööklubideta. Heigo saab vahetult enne äraminekut öömajale jääjate kulul ka õhtu naljaga maha:
`jooksevad Tõnn ja Veiks voodi poole ja Tõnn hüüab: `kes ees, see mees!`` :))). Tegelikult muidugi jäi võidujooks ära ja iga roju magas oma voodis. Meie lausa eraldi majas. Hommik on ilus, päikesepaiste ja Virve tehtud pannkookidega.

Pühapäeval jätkame sama soojaga ja läheme maarega Piritale jooksma. Mina jooksen Velotrekilt üle Lükati silla Pirita metsa, üle Pirita silla tagasi ja siis juba mere äärt mööda koju. Viimased kakskümmend minutit on jalad juba täiesti kanged. Maare teeb natuke lühemalt, aga selle eest teravalt, ning jõuab sama ajaga joosta, käia Pirita Selveris, sõita autoga koju ja teha valmis söögi :).

Õhtul jalutame vanalinnas sellise kohani, nagu Tapas & Vino, ning joome seal ühe valge veini ... Istume akna all ja kommenteerime t-särkide väel briti poissmehi, kes usinalt vanalinna tänavaid vallutavad.

Thursday, April 20, 2006

tahan koju

Istun juba teist päeva ühe koha peal ja kirun suure kontserni poliitikat, kes igasugu tobedusi liinide tootlikkuse kontrollimiseks välja mõtlevad ja lepingusse kirjutavad. Nüüd pean tõestama, et auto suudab arendada kiirust 100 km/h ... hoolimata sellest, et ta on seda juba näidanud, peab ta seda tegema veel 8 tundi ...

... olen sama tooli peal istunud eile 9 tundi ja täna tuleb vist peaaegu samapalju ... peaksin üles märkima liini seisaku põhjuseid, aga tundub, et Oy Metsä-Botnia Ab on saanud endale liiga hea toote :P - mida ei ole, on seisakud ... varsti saan suurest istumisest lamatised ...

Tegin eile pilti meie kojusõiduteest, pildi peal tundub see päris viisakas, aga hullemates kohtades, metsa vahel, oli pildistamiseks liiga hämar. See pilt on tehtud igatahes lennuväljal, st. sõja ajal oli siin soomlaste sõjaväelennuväli.

Igatahes on raske uskuda, et sellise tee lõpus on turvameestega valvatav vene küla - turismikompleks, Верхние-Мандроги, kus suvel on tipphetkedel korraga 1 200 turisti. Põhjus on tegelikult lihtne - kõik need turistide hordid saabuvad siia jõelaevadega, mööda Svir jõge, mis ühendab omavahel Laadoga ja Oneega järve. Laevad on kruiisilaevad, mis kurseerivad liinil Sankt-Peterburg - Moskva.

Ja hinnad siin metsade keskel on samuti täiesti venemaised: elamine üheses toas 50 EUR, õhtusöök 40 EUR jne. Aga selle eest on näiteks võimalik tellida endale Sankt-Peterburgi vastu helikopter - siia ja tagasi lend maksab 3 400 EUR ...

Wednesday, April 19, 2006

(X)Dream

Nüüd juba teist korda nägin unes Xdream´i. Esimene kord oli paar nädalat tagasi.
Olime KAMiga (pildil) stardis ja minul oli miskipärast tegemist ning palusin Avel ja Katil mulle märku anda, kui õige aeg. Äkki avastasin, et kõik võistkonnad juba läinud ja meie tüdrukud istuvad rahulikult murul.
"Me mõtlesime, et ootame ära kuni suurem hulk rahvast ära läheb, ei viitsi selle massiga trügida," ütlesid nad. Ahsoo... nojah. Hakkasime siis oma varustust kokku panema, ma ei mäleta enam mis, aga mitu asja oli puudu. Lõpuks läksime siiski rajale ja siis märkasin, et Katil olid tossude asemel kõrged platvormkingad jalas... Minu imestunud ja natuke salvava küsimuse peale tegi ta suured silmad ja selgitas, et: "aga müüja ütles poes, et need on nii mugavad, et nendega võib joosta ka.." Minuarust hakkasin ma isegi temaga vaidlema, et kindlasti ei mõelnud müüja, et nendega metsa minnakse, noh et kui siledal asfaldil joosta, siis ehk veel:))
Aga lõppes see unenägu sellega, et äkki olime Raplas ja minu vanematekodus. Mul oli kangesti vaja WC-sse minna ning kui sealt välja tulin, oli Kati minu õe käest juba vanad tossud jalga kaubelnud...

Teises unenäos olime Avega kahekesi rajal. Kuskil kontrollpunktis saime legendiraamatu. See oli A3 formaadis kõvade kaantega pildiraamat, umbes selline nagu poodides praegu kingitusteks pakutakse. Siukest legendiraamatut polnud mitte kuhugi panna, eriti rattaga sõites. Heiti miskipärast ei võistlenud ja ma püüdsin talle helistada, et seljakotti laenata, kuid ei saanud kuidagi telefonis numbri valimisega hakkama. Kõige tipuks veel hakkas mingi välismaa tibi (vene või inglisekeelne) Avele ligi ajama. Kusjuures Ave ei pannud üldse pahaks ja tahtis lõppeks isegi etapi pooleli jätta, seletades midagi sellist, et polegi väga paha idee naised omavahel... :DD

Unenäod on väga kummalised... Mul on paar- kolm sellist nn stamp-unenägu mis aeg- ajalt korduvad. Üks on näiteks selline, et pean minema üle mingi jube kõrge silla, mis on umbes tavalise kõnnitee laiune ja seal puudutav igasugused käsipuud. Rooman käpuli üles (ma kardan kohutavalt kõrgust) ja kui sild hakkab allapoole kaarduma, ei saa kuidagi pea alaspidi alla. Aga ümber ei julge ka keerata. Teine jälle on selline, et kas häda sunnil või võistluste tõttu pean jooksma. Tõukan täie hooga ära ja jõudu on metsikult aga edasi ei liigu... viimasel ajal on lisandunud veel see helistamise lugu- ei suuda telefonis õiget numbrit valida..
Psühholoogid räägivad, et sellist tüüpi unenäod pidavat kujutama miskeid alateadvuses peituvaid asju.. . võib ju olla ka, kuigi ma pole veel suutnud neid unenägusid vähemalt ajaliselt seostada mingi sündumusega ilmsi, mis sarnaseid tundeid tekitab.

jäämurdmise pildid üleval

Nii, kuna õhtud on siin pikad, siis riputasin ajaviiteks üles meie Soomaa `jäämurdmise` pildid ...

Tuesday, April 18, 2006

vanainimesesalv ja konditsioneerihaigus

Nüüd on see siis käes. Igakevadine konditsioneerihaigus. Eile õhtul olid esimesed ohuköhatused, täna päeval saabus kibedus kurku ja külmavärinad. Peale õhtust orienteerumist tundsin juba, et kael on ka kange. Egas siis midagi, kuum tee: täiesti looduslik Echinacea purpurea - punane päevakübar ja mesi ning varbad ja kael kokku Vietnamist toodud salviga, mis lõhnab vanainimese järele. Päris täpselt ei tea, mis seal sees on aga soojaks teeb kui peale määrid ja aitab tõsiselt. Purgil valge tuvi ja koostis:
menthol 0,75g
camphora 1,50 gr
tinh dau bac ha 1,35 g
tihn dau tram 0,375 gr
tihn dau dinh huong 0,15 g
tinh dau hoi 0,15 g
methyl salicylat 0,525 g
parafin vua du 7,5 g.
vaat selline asi on.
Mul on see igal kevadel. Konditsioneerihaigus- siis kui ilmad soojaks lähevad ja esimest korda autokonditsioneeri sisse lülitad. Seekord ilmselt pole põhjus autos vaid selles, et uuel töökohal akende avamise asemel töötab tsentraalne kontitsiooneer. Eks see tuleb lihtsalt läbi põdeda, loodetavasti läheb ruttu mööda.

деревня Лаптевщина (60°57'22.85"N, 34°0'40.35"E)

Eile õhtul kell kaheksa startisin Hekotekist jälle Venemaa poole ... ja juba kell pool seitse hommikul (vene aja järgi) olen puhkekülas nimega `Верхние Мандроги`. Õnneks ripub võti kokkulepitud toa ukse ees ja nii saangi juba magama.

Kavatsen nüüd magada vähemalt üheteistkümneni, et siis lõunast tööle ilmuda, aga oh häda - kuna ma telefoni välja ei lülita, siis juba kell üheksa (arva ise, palju ma magada sain) helistab ülemus ja küsib, et `kuidas sõit läks?` - vastan vist midagi eriti ebaviisakat ... aga uni on kahjuks ikkagi läinud :(. Joon hommikukohvi ja alustan sõitu tehase poole ...

... ahjaa, kogu selle reisi kõige tähelepanuväärsem osa ongi teekond tehasest hotelli ja vastupidi. Igatahes hommikul tegin rekordiks 22 minutit, 12 kilomeetrise teelõigu läbimiseks. Aga võib arvata, et sarnaste ilmade jätkudes jääbki see selle kevade rekordiks, kuna külmunud maapind sulab ja varsti on oht, et sõiduautoga enam hotelli ei pääse.

Aga muidu läks päev kenasti, arvutused näitavad et homne tootlikkuse test peaks õnnestuma (vähemalt arvutuslikult) ja äkki saab ühe projekti ära lõpetada ... ja siin ka üks pilt `salajasest` tehasest ...

Monday, April 17, 2006

ei tule välja!

täna töökabineti aknast välja vaadates avastasin äkki, et vabaduse väljaku keskel olev parkla on täidetud roheliste ragnsells prügiautodega, kollased vilkurid õieli. "No misvärk" - mõtlesin, meenus Kreeka prügivedajate streik ja jõudsin juba õnne tänada, et aknad lahti ei käi. (Üldiselt see mind veidi veel häirib, natuke akvaariumikala tunne on, tahaks vahepeal akna lahti teha ja tänavamüra ning kevadeõhku sisse lasta). Vaatasin üle - ükski online uudistekülg sündmust ei kajastanud. RagnSellsi veebileht ka mitte. Selge, järelikult mingi linnavalitsuse promoüritus.

Tallinna veebist selguski, et tegu on heakorrakuu avamisega. Aga sealtsamast sain veel teada, et näe - rahvast meelitatakse taas linnakodanikuks registreerima või olgem ausad - oma maksuraha linnaeelarvesse tooma. Ja jälle hakkas piinlik. No kuulge!!! "Tule põranda alt välja ..." justkui sõnum, et "kui sa pole tallinlane, siis pole sa inimene??!!"

Või siis need "auhinnad" - minu lemmik nr 1: "Võimalus teha perepiknik Botaanikaaias (enda söögiga)" - kallid inimesed, minge parem Kohila valda Pahkla külla, kus asub Eestimaa Kivide Kuningas - saate oma perele pakkuda erakordse piknikuelamuse täiesti ilma loosita ja tasuta. Otse Pahkla endise raketibaasi territooriumil "EKK seljas"!

Lemmik nr 2: "Võimalus 1 aasta jooksul registreerida abielu Raekojas (sooviavaldaja peab registritöötajale andma oma nime ja nendest inimestest tehakse eraldi loosinimekiri)" - "ilmselt mingi uus reality show," arvas Heiti. "See, kus paarid valitakse loosimise teel ..." Vabandust, aga ma ei tule välja. Niimoodi küll mitte.

linnugripp ja metssiga 2006

Laupäeva hommik algas sellega, et viisime uue kuldse neljarattalise sõbra jällegi maailma vaatama. Seekord keerasime nina lääne poole ja võtsime sihikule Saaremaa, täpsemalt öeldes Saaremaa Orienteerumisklubi iga-aastase ürituse - Metssiga 2006.

Kella kümnese praamiga üle ja varalõunaks olimegi kohal. Registreering tehtud ning rinnanumber saadud, jäi veel ligi tunnike stardini. Ja siis läks punumiseks. Mina jooksin 5 km avatud rada, mis oli umbes-täpselt poole lühem kui Heitil ... hoolimata sellest oli Heitil jõudnud juba külm hakata, kui mina finishisse jõudsin. Kokku aeg 01.23. Noh läheb ikka omajagu oskust vaja, et viite kilomeetrit joosta poolteist tundi :)). Aga tegelikult oli rada tehniliselt raske. Enamjaolt tuli orineteeruda kõrgusjoonte järgi, kusjuures mägesid ei olnud, vaid väikesed künkad hõreda metsa sees - katsu sa siis aru saada millise künka otsas parasjagu oled ja kas kaardi järgi oled lagendikul või metsas. Eriti minusugusel harrastajal, kes orienteerumist ju kunagi õppinud ei ole. Mets iseenesest oli mõnus, palju soist ala küll, aga põhi veel jääs, seetõttu orienteerumisjalanõudega oli hea joosta. Paaris kohas oli metsa all küll pinnas segi tuhnitud ning mul tekkis vahepeal tunne, et reaalne metsseakari pole kaugel. Õnneks nägin siiski vaid ähkivaid harkjalgseid orineteerujaid ja jäin rõõmsalt ellu.

Eneselegi ootamatult avastasime end laupäeva õhtul jälle sanatooriumist. Tervisepakett, teadagi. Tegelikult paketi sisust saime järele proovida vaid vesivoodimassaazi, mis aga kulus pooleteistunnise trenni peale ilusasti ära.

Õhtul läksime siis Kuressaare peale hängima. Saareriigis hoiatatakse turiste hoolega ohtliku tõve eest. Üks lind õnnestus Heitil kinni pidada ja oht ellimineerida :).

Aga pill tuleb ikka pika ilu peale ... see tähendab, et pealegi selgus telefonikõnest Erksile, et järgmise päeva võistluse kaartidel, mida Heiti ette valmistas, oli viienda raja koha peal sisse juhtunud apsakas ja nii tuli õhtul ette võtta kaartidele radade käsitsi joonistamine, legendide pealekleepimine ja lõpetuseks kõikide klasside kaartide kiletamine. Pudeli veini kõrval läks aeg lennates ja hoolimata noorima peretütre (1,5 a) pingutustest kogu kaardindus oma käte vahele haarata, olime tund peale südaööd järgmise päeva ettevalmistustöödega valmis.

Kui keegi nüüd arvab, et kaardikleepimine mulle järgmise päeva võistlejate ees eelise andis, siis see on sügavalt ekslik arvamus. Mis tähendab, et pühapäevane start lõppes sellega, et tunni ja viieteist minuti möödudes otsustasin jätta leidmata kolmanda (!!) kontrollpunkti ja katkestada ... sest sellise kiiruse juures oleksin lõpetanud alles järgmiseks hommikuks. Kus ei ole, seal lihtsalt ei ole. Kaardilugemisoskust. Aga vähemalt hea kogemus jälle. Katsun teadmisi siis parandada jälle teisipäevakul - seekord siis Järvel. Tarkus tuleb tasapisi ... Või siis ehk oleks aeg mõelda, et mulle sobib kaardikleepija ja -kiletaja amet paremini ...

Äpardunud rajast ja katkiläinud jalatsitest (jube valus roigas oli) hoolimata, püsis tuju selge taeva ja päikesepaiste kohaselt plusspoolel. Peale lõunasööki jälle nina mandri poole.

Muhumaal käisime läbi veel kohalikust jaanalinnufarmist, kus lisaks jaanadele elasid veel emud, kängurud, mingid ameerika-tüüpi valgesulelised hiidlinnud, faasanid, ponid ja sõbralik kolmel jalal lippav koer. Kuskil olid veel kassipojad ka, keda perenaine meile kohe kaasa suruda tahtis. Heiti arvas, et parem kui me neid kohe üldse vaatama ei lähegi. Lühike ekskursioon (a´20 krooni) perenaise poolt ja saime teada, miks känguru kutsutakse känguruks ja milleks kasutasid aborigeenid emurasva. Tõelise tarbimisühiskonna esindajatena omandasime ka purgi ehtsat linnurasvakreemi, mida reklaamiti värvilise volikuga, milles sisaldusid pildid: "enne" ja "nüüd." Tegelikult oli kohaliku suveniiripoe valik täitsa lahe. Eriti huvitavad olid naturaalse mustriga (suleaugud) nahktooted - hea kingiidee igaljuhul.

Kuna praamikohta meil broneeritud ei olnud, alustasime järjekorras seismist sealt, kus teeviit näitab otse: Kuivastu 1 km ja paremale: Pädaste 6 km. Pädastesse siiski kohvi jooma ei läinud ja tukkusime niisama sooja päikese käes. Kaasasolnud leht sai kaanest kaaneni läbi töötatud, Vikerraadio teadussaade tähelepanelikult ära kuulatud - ja juba kolme tunni pärast olimegi praamil ja üle. Vältimaks praamilt pääsenud sõidukite kolonni, otsustasime teha peatuse Virtsu-Risti maanteel Üdrumas, kus kohalik puhvet Amanda üllatas meid maitsvate roogade ja huvitava sisekujundusega. Teepeal arutasime just, et viimasel ajal on "väljas" söömine ainult pettust valmistanud ning ei pannud suuri lootusi ka sellisele, veidi juhuslikuna näivale külakõrtsile. Seda positiivsemad olid elamused maitstud karutlisupist ja kanafileest juustu-veinikastmes. Tasub proovida, kindlalt parem kui Virtsu või Kuivastu sadamakõrts. Suvel veel tornist ka ilus vaade.

Saturday, April 15, 2006

lihavõttejänesed koristustöödel

Eilne päev möödus suuremalt jaolt Raplas, kus tegime kevadisi koristustöid. Avasime ka grillimise hooaja, jõime õlut ja saime teada, kuidas pandi alus ettevõttele ES Sadolin :). Aga homme kavatseme olla Saaremaal, metssiga jahtimas ...

Thursday, April 13, 2006

tavaline tööpäev

Kuna meie lehe `kultuuritoimetaja` enam spordist kirjutada ei lubanud (ehkki - ka kehakultuur on ju osake kultuurist), siis kirjutaks õige vaheldusest tööst ...

... niisiis teisipäeval, pärast orienteerumisjooksu (aga sellest ma ei tohi kirjutada) Tuleb Tõnis mulle järgi ja sõidame sadamasse. Ja juba kella poole ühe paiku stardib meie laev, M/S Meloodia, Helsinki suunas. Hommikul sõidame ühe soojaga Helsinkist Imatrasse ja sealt kõrvalasuvasse (ainult, et teisel pool piiri), Svetogorskisse. Piriületus läheb nii umbes 45 minutit. Samas, Vene Föderatsioonis registreeritud autodel on oma järjekord, mis neile tähendab nii umbes 10-ne minutilist piiriületust.

Igatahes jõuame kolm minutit enne koosoleku algust oma potensiaalse kliendi, International Paper Svetogorsk Pulp and Paper mill, (kohapeal lihtsalt ОАО «Светогорск») juurde. Õnneks olen ette teatanud oma arvuti seerianumbri ja juba valvelauas antakse mulle arvuti sisseviimise luba. Väravas teen südame kõvaks ja ei lase ennast heidutada siltidest, et `registreerimata fotoaparaadi leidmisel loetakse see tehase omanduseks`.

Koosolek toimub vene - soome - inglise keeles ja tüüpiliselt venemaale on `palju kära ja vähe villa`. Kella kuue ajal ärkavad õnneks `kohalikud` ja lõpetavad kiirelt koosoleku - nimelt selgub, et enamus tehase juhtkonnast - nii ameeriklased, soomlased, kui ka mõned venelased elavad Imatras ja käivad bussiga (mis kohe lahkub) igapäevaselt Svetogorskis tööl. Lõpuks ometi pääseme kauaoodatud lõunasöögile.

Tagasitee kulgeb marsruudil Svetogorsk - Sankt Peterburg - Narva - Tallinn, kui minnes saime läbitud tee pikkuseks 300 km, siis tulles läbime 550 km :) ... ja juba kell kaks öösel olengi tagasi kodus ... tavaline tööpäev :).

Wednesday, April 12, 2006

tähtsa kultuuritegelase sünnipäev

Sain just Jaagu käest sugeda, et kirjutan siia blogisse jumal teab mida, noh spordist ja muust jamast aga Eesti Tantsuagentuuri vaimse isa ja saatejuhi sünnipäevast pole sõnagi! Tõepoolest, punastamisväärt lugu ...

Lisaks sellele, et sünnipäevalaps ise on tähtis persoon, toimus pidu pealinna parimate värskete saiade mekas - Narva kohvikus - mis tänaseni on säilitanud kaheksakümndendatest pärit sisustuse ning õhkkonna. Kui meie peole saabusime, oli pidu juba täies hoos ja algul ei tahetud meid sisse lastagi ... Kinnine pidu noh!

Kõik vabariigi tähtsamad kultuuritegelased olid kohal, samuti parima segakoori liikmed, kellede kurgust kõlas imepärane "Vaid see on armastus" (O.Ehala) ning lisaks veel mitmed muidumehed, harjuskid ja muidu toredad inimesed.

Sovetskoje Shampanja´t ning Monastõrskaja Izba´d jagus kapsapiruka ning täidetud munade kõrvale küllaga. Mõnusaks vahepalaks ning desserdiks pakkus peoperemees ka kuulsa Valtu veinitehase veel kuulsamata Rubiin veini (aastakäiku kahjuks ei mäleta). Ja ei puudunud ka singirullid ning kartulisalat.

Mõnel silmad mitte ainult ei säranud ...

Kahjuks ei lubanud järgmise päeva asjatoimetused mul kaua seda küllust nautida ning südaööks saabusime koju. Olles eelnevalt peoperemehelt kombekohaselt luba küsinud muidugi. Kauaks meeldejääv ja mällusööbiv sündmus, jään seda veel kauaks meenutama ...

Monday, April 10, 2006

nädalavahetus

Tegelikult algas nädalavahetus ju reedega. Mis tähendas ühtlasi seda, et seni kokkulugemata hulk rahvast kogunes meie juurde tähistama Liisu jooksva aasta kaugenemist sünniaastast ja minu lahkumispidu, vastavavalt pressiteatele ...

Täna nägin ühte naabrit. See igaljuhul ütles veel tere. Suuremaid kadusid ka ei olnud, kui välja jätta külmkapi jääkambri uks, mõned nõud ja veinipudeli avaja ... võib olla veel midagi aga praegu pole veel märganud :). Lõbus oli aga väga ja viimased külalised lahkusid nelja paiku (vist). Laupäev seetõttu erilist äramärkimist ei vaja ja pühapäeva kohta Heiti juba kirjutas.

Homme muuseas on teisipäevak, Pirital. Meie igaljuhul kohal!

Soomaal `jääd murdmas`

Eile avasime selle aasta kajakisõiduhooaja. Alustame kell 9 karude juurest, kus tõstame kajakid kärule ja siis juba üle Saue Soomaa suunas. Teel ühinevad meiega veel Kadi, Rando ja mambur.

Torile jõudes näeme, et Pärnu jõgi on veel üsnagi jääs, ehk täielikult kaetud rüsijääga ja siin küll pole kajakkidega midagi teha. Sõidame Tõramaale, Soomaa Rahvuspargi Külastuskeskusesse, kus üks vägagi vastutulelik `memm` :) jagab sõbralikult infot suurvee kohta. Memm soovitab alustuseks sealsamas, Külastuskeskuse taga kajakid veele panna ja ringi sõita, lisab aga, et kui siin kitsaks jääb, siis võime minna teiselepoole Tõramaa - Kildu teed ja ikkagi proovida Tõramaa jõge.

Otsustame, et mingi `lombi` peale me oma kajakke ei hakka üldse veele panemagi ja sõidame kohekohta, kus Tõramaa jõgi läheb Tõramaa - Kildu tee alt läbi. Sõidame piki Tõramaa jõge allavoolu, algus pole midagi erilist, aga umbes kaks kilomeetrit allavoolu tekivad esimesed rüsijää kohad, millest läbimurdmine on parasjagu pinget pakkuv. Pärast parajat `võitlemist` jääga jõuame lõpuks Raudna jõeni ja pöörame nüüd kajakid Karukose matkakeskuse suunas. Nüüd alles algab tõeline jäämurdmine - jõgi on keskelt üleni jääs, sõita saab (kui saab) ainult jõe servas, kõrkjastikus.

Kui Karukose matkakeskuseni jääb veel umbes kilomeeter, siis ei suuda isegi jäälõhkuja `Kahe Karu Ramm` enam teed läbi jää murda ja nii oleme sunnitud tagasi pöörduma. Tagasisõit on mööda tuldud veeteed läheb juba ludinal, kui välja arvata Kadi ja Rando, kes eksivad teelt (jõelt) ja viimase osa matkast teevad jalgsi, mööda autoteed.

Ja loomulikult järgneb sellisele seiklusele Karu Saun ...

Friday, April 07, 2006

pressiteadaanne ...

Niimoodi siis ... eilne ETV 24 kirjutab:

Maksuameti peajurist Maret Ambur lahkub erasektorisse
06.04.2006 17:53

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna pikaaegne juhataja Maret Ambur otsustas ameti maha panna ja asuda tööle advokaadibüroo juristina.

Amburi viimane tööpäev maksu- ja tolliametis on reedel, ta asub tööle advokaadibüroos Raidla & Partnerid, teatas advokaadibüroo ...


...

Aga üleeile käisime Kadi ja Rando juures kuulamas - vaatamas nende Uus-Meremaa reisimuljeid, st. Kadi jagas meile reisimuljeid ning Rando ja Tauts vaatasid UEFA Meistrite Liiga veerandfinaale. Rando vahetas paaniliselt telekanaleid, elades vaheldumisi kaasa FC BARCELONA - LISSABONI SL BENFICA ja TORINO JUVENTUS - LONDONI ARSENAL mängudele.

Ja otse loomulikult ... ei saa me läbi spordita ... enne reisimuljeid - jalgpalli toimus loomilikult väike jooks Trummist TTÜ sillani ja tagasi ning pärast seda saun. Rando jooksust osa ei võtnud, kuna enne jalgpalli ... käis ta loomulikult veel Saku Suurhallis kaasa elamas BC Kalev/Cramo - BK Ventspils korvpallilahingule :).

Wednesday, April 05, 2006

D510 ja lihtsad meeled

Eile juhtus harukordne asi. Mina läksin jooksma ja Heiti ei tulnud! Seda ei ole enne olnud, no ta peab ikka väga haige olema, et jooksutiiru vahele jätaks:) Väidetavalt oli põhjuseks valutavad säärelihased, kuid mulle tundub, et tegelikult oli asi hoopis selles, et enne kojutulekut andis Timmo meile kaasa tuliuue DELL D510 :))
Igaljuhul kui ma jooksmast tulin, olid kolm sõpra: Heiti, tema HP ja minu D510 hoos. Ilmselt oleks see sõprus veel kaua kestnud kui ma poleks nina ees lehvitanud õhtuste kontserdipiletitega.

Simple Minds siis. Soojenduseks Ultima Thule. Mulle tundus, et oleks võinud olla vastupidi. Noh, tegelikult Simple Minds ju püüdis... Suurenenud kõhuga vana rokkar hüppas ühest lava otsast hoolega teise ja tegi rokiliigutusi, et tuima Eesti publikut käima saada. Eks natuke sai ka, lava ees ja pooltühjas saalis tundus kohati olevat nii mõnigi, kes hoolega kaasa elas. Enamus nõkutas niisama põlvi, mina kaasaarvatud. Kontsert oli ju tegelikult hea, aga see oli ka kõik. Mingit erilist elamust ma ei saanud ja lõpuks tundsin, et jalad on väsinud ja natuke igav. Viimase loo ajal vaatas Heiti kella: "näe, jõuame siia kõrvale toidupoodigi..."

Tuesday, April 04, 2006

3 × 3 ja Tallinna Sprint

Eile oli vist üks tõeliselt unine hommik - nägin tööle sõites kolmes kohas kolme auto ahelkokkupõrget. Õnneks jõudsin ise tööle terve nahaga, vahel kohe veab :) ...

Aga kuna pühapäeval sai end juba häälestatud sportlikule lainele, siis jätkasin eile sama hooga ja võtsin peale tööpäeva lõppu osa perekond Tarmakute (jah jälle nende!) korraldatavast seeriavõistlusest Tallinna Sprint. Tuleb ausalt tunnitada, et pärast tööpäeva ei saanud väsinud pea enam nii keerulise orienteerumisülesandega hakkama. Nimelt oli rajameister teinud orienteerujatele asja keerulisemaks ja jätnud kaardi alles ainult kontrollpunkte tähistavate rõngaste sisse, st. et punktist - punkti tuli liikuda kompassi abil, jälgides asimuuti.

Ilmselt oli hiljem startijatel eelis, kuna siis oli juba lumme joostud rada, aga võin öelda, et mina tagapool startijate elu küll eriti lihtsamaks ei teinud ja eriti palju õigeid jälgi metsa alla ei teinud. Õnneks leidsin siiski kõik punktid ja tasuks auhinnaline, kolmeteistkümnes koht :). Aga joosta oli väga mõnus ja veelgi mõnusam oli jooksujärne massaž ...

Monday, April 03, 2006

Viimane nädal

... läks tänasega käima. Reedel sain kätte ka paberi, mis seda kinnitab. Üllatavalt palju asju on ikka kogunenud, pakin kaasavõetavat, annan üle vajalikku ja söödan paberihunti mittevajaliku kraamiga. Vastakad tunded on. Ühelt poolt on lahkuda kahju, teiselt poolt põnev ka, võtta vastu uus väljakutse, nagu moodsalt öeldakse :) Aga igal asjal oma aeg. Eks näis, mismoodi mulle sobib ja mismoodi mina sobin. Aga ega enne teada ei saa kui järele proovid.

Üks kolleg küsis, et kui ma kunagi eelmiste valimiste eel lubasin, et kui astmeline tulumaks tuleb, lähen ära, siis kas nüüd on karta, et juhtub vastupidi. See tähendab, et mina lähen ja tuleb astmeline tulumaks? No ma loodan, et see nii siiski ei ole, vähemalt minul sellist kokkulepet ühegi erakonnaga pole :)

...

Aga vasak põlv on kõvasti suurem kui parem. Eilne orienteerumissprint loomaaias läks nagu tavaliselt. Ehk siis enne teist kontrollpunkti suutsin joosta täiega mingi jämeda traadi otsa, mis täpselt pealtpoolt põlve hirmsa laksu andis. Nüüd on vasak põlv poole suurem ja toredalt vikerkaarevärviline. Sinikate saamine käib mul üldse kergelt, võtab keegi kõvemini käsivarrest, kui minul kohe sõrmejäljed peal. Eelmisel nädalal just tegin nalja, et viimane aeg lühikese seelikuga käia, enne kui jooksuhooaeg täiega käima läheb ... Ja polnudki vaja kaua oodata! Pükstes näen täna igaljuhul palju kenam välja :)

Sunday, April 02, 2006

Kaspar Kormoran

... pidas reedel oma nelja aastast sünnipäeva. Selleks kogunesid kõik pikisilmi jää minekut ootavad kormoranid Bläku Aadu juurde saunatama ja suveplaane pidama. Peategelane ise oli eluga rahul, oma tuliuue kormokate särgi ja ühe teatud Taani konstruktoriga. Nagu ikka, olid kormokatel kaasas kõik pereliikmed, mis tähendas, et lisaks kahejalgsetele sulelistele jooksid ringi kolm jack russelli: Velda, Silvi ja Teele, üks rotveiler Fredy ning hundikoerakutsikas Meeri :)). Ühesõnaga, sagimist parasjagu. Nagu ikka oli lõbu laialt, saun soe ja kõike head - paremat küllaga. Sauna aknast nägin metslooma - vat täpselt ei näinud, kas oli hunt või rebane ... aga passis natuke aega künka otsas nagu Pöffi reklaam ... Südaöö paiku tõid Ärbi ja Kädi meid kenaste koju, kus Mambur juba ees ootas. Või mis ootas, istus nina arvutis ja ei olnud kontaktne ... vähemalt sinnamaani kuni ma saunakülmikust õlut tõin :))

Tervex! (vol. 2)

Tänase päeva märksõnaks on `selle hooaja esimene orienteerumine`:

Veskimetsa orienteerumiskaartHommikul käime korra Harkus ja sõidame siis Tallinna Loomaaeda, kus toimub spordi- ja tervisemessi Tervex raames orienteerumissprint. Raja pikkuseks on 3.64 km ja 18 kontrollpunkti. Orienteerumine Tallinna Loomaaias on päris tore - kindlasti pole just palju neid inimesi, kes on loomade puure näinud ka tagantpoolt :). Igatahes saab selle nelja kilomeetri jooksul pea kogu loomaaed risti ja põiki läbi joostud. Vigu punktide võtmisel igatahes teha ei õnnestu ja poolel teel saan kätte ka maare, kes jookseb täpselt sama rada. Kokkuvõttes olen Armo Hiie järel teine ja võidan isegi Randyt 21 sekundiga ja maare saab naiste klassis auhinnalise, kaheksanda koha :). Orienteerujate auks (või siis perekond Tarmakute) tuleb öelda, et selle loo kirjutamise ajal on juba tulemused koos etapiaegadega SK Tallinna Kompass kodulehel üleval. Ja kuna maare juba mainis minu udupeent Polar kella, siis mõned andmed ka sealt:

Aeg 18:48, ja tõusumeetreid 16 (päris palju, mis? :)). Keskmine pulss 170 ja max pulss 176. Selle lühikese aja jooksul sai kulutatud 380 kCal (see on 1.7 A.Le Coq õlut :)). Aga ilmselt korraldajad teadsid minu kurjadest plaanidest, blogi kirjutamise ajal väike õlu võtta, sest auhinnaks sain ma terve ploki FatBurner spordijooki :). Igatahes, korraldajate kiuste, järgmisel saunal, mis meie juures toimub pakutakse nüüd kokteili - Fat Burner viinaga :D.

Pärast orienteerumist käime Harkus pesemas ja läheme siis (soodushinnaga) messile. Ega seal messil eriti midagi huvitavat polegi, eksponente on suhteliselt vähe. Elame kaasa mamburi ja teiste langevarjurite tandemhüppele - päris hästi õnnestub, isegi maandumine :D. Maare saab endale messilt veel eriti edevad keppimise abivahendid - kokkukäivad, süsinikust käimiskepid.