Thursday, November 30, 2006

Jõulujazz KUMUS

Eile käisime KUMUS. Siiski mitte sealseid ekspositsioone kaemas vaid hoopis Jazzkaare Jõulujazzi avakontserdil. KUMU ise teatavasti suletakse juba kell 18.00 kuid esimesel korrusel olevas auditooriumis korraldatakse üritusi ka peale seda ning kohvik ja restoran on lahti kella üheksani õhtul.

Et kontserdil tühi kõht ei hakkaks kaasa laulma, võtsime eelnevalt osa restoranimenüüs pakutavast. Oleme korra seal juba varem ka käinud, siis, kui KUMU alles äsja avatud oli ja me sealseid varandusi käisime külastamas. Pole viga, täitsa maitsev oli. Valik on sealses menüüs küllalt väike aga see- eest pidavat menüü tihti vahetuma. Ja kohalik KUMU majavein oli ka täiesti mõnus.

Kontsert ise algas kell 19.00. Ma ei olnud KUMU auditooriumis varem käinud ja miskipärast kujutasin seda ette siukese tavalise valge klassiruumina ning murdsin pead, et kuidas sellises ruumis küll kontsert mõjub. Aga auditoorium osutus hoopis mustade seintega teatrisaali moodi saaliks. Selliseks, kus kaugemal asetsevad toolid on kõrgemal, nii, et näeb igalt poot hästi. Ühesõnaga veel üks KUMU mitmest funktsioonist. Eile küll näha niiväga palju polnud, rohkem kuulata: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Raul Vaigla pakkusid küllaltki omapärase muusikaelamuse. Mulle meeldis, kuigi sellistsorti muusikat oleks ehk parem kuulata vaikses hämaras toas, omaette mõtiskledes... Ah, et millist? Minge kuulake homme näiteks Jõhvi uues kontserdimajas.

Üht armsat unelaulude plaati tutvustati seal ka. Ja huvitavad pillid olid neil.

Tuesday, November 28, 2006

Harjutused sabale?

Ei, hoopis lae värvimine. Remondi tegemine ei kulge meil just kiirelt. Tegelikult ei ole see ju üllatav:) Põhimõtteliselt on nüüd nii, et seinad värvimimiseks ettevalmistatud: see tähendab, et tapeedijäägid viimaseni maas, kaks korda pahteldatud, kaks korda lihvitud ja kaks korda kruntvärviga üle tehtud. Lagi sai eile ka värvitud ning nüüd ootab purk päris seinavärvi oma järge. Siis peaks parasjagu ka põrandakattematerjal jõudma. Ahsoo, ust tuleb vahepeal nihutada u. 15 cm sest muidu ei mahu garderoob ära. Garderoobi sisu on kohal ammu ja uksed ootavad kuskil mööblilaos millal neid tarvis läheb. Ise tehtud, kaua tehtud. Aga hästi:)

Monday, November 27, 2006

nädalavahetus. puhkamiseks?

Jama selle sügisega. Kui tahta nädalavahetusel midagi valges teha, siis meiesugustel kuldmagajatel jääb puhkepäev ära. Planeerisime väikest puhkust Lõuna-Eestis. Ja kuna reedel käisime minu venna sünnipäeval, siis jäi kohalesõit laupäeva hommikule.

Laupäev algas jube vara - juba poole seitsmest üles, hommikukohv ja enne kaheksat juba Lõuna-Eesti poole teele. Külastasime Võrumaa looduskauneid paiku - Sõmerpalu - Rõuge - Varstu - Viitina - Plaani - Haanja ja kõike muud, sinna vahele jäävat. Megailusad maastikud, mida ei varjuta isegi mitte sügisene sompus ilm.

Tuleb välja, et me pole nii ammu Lõuna-Eestis käinud, et mõned vahepeal sündinud väikesed tegelased on jõudnud juba lausa suureks kasvada :).

Pühapäeval tagasi matk tunne Eestimaad marsruudil Võru - Visela - Sangaste - Puka - Pikasilla - Viljandi - Suure-Jaani - Vändra - Järvakandi - Rapla - Tallinn. Õhtul siis veel traditsiooniline kepikõnd, mis toimus traditsiooniliselt, joostes :).

Ja pühapäeva õhtuks oleme jälle puhkamisest nii läbi, et ilmselt läheb mitu tööpäeva välja puhkamiseks :).

Thursday, November 23, 2006

Buen Provecho

Täna õhtul käisime alustuseks Lincona põrandakeskusest tootenäidiseid nuiamas, et valida sealt kaks päeva tagasi tellitud magamistoa põrandakatte juurde sobiva seinavärvi ja põrandaliistude värvi. Müüja oli muidu vastutulelik, aga nõudis algul püsiva järjekindlusega näidise kaasavõtmise eest tagatisraha. Lõpuks suutsime talle selgeks teha, et oleme siia teinud paarituhande-kroonise ettemaksu.

Aga valikud tehtud, värvid ostetud, meenus meile artikkel tänases Äripäevas, mille Maare leidis:

Sylvesteri üks eksomanikke ostis naisele hispaania restorani
Endine Imavere Saeveski juht Margus Kohava avas Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel hispaania restorani Buen Provecho, mida peab tema abikaasa. ...

Kas just ainult artikli pärast, aga meelde tuli ka Rando ütlus, et „selles restoranis saab linna parimat lambatalle karreed” - kuna lisaks sõpradele, tuleb ka tuttavaid toetada, siis suundusimegi restorani Buen Provecho.

Ehkki minu „Täidetud piprakaun kala ja krevettidega mahedas koorekastmes” oli minu maitse jaoks veidikene liiga mahe ja Maare ütles, et tema „Lambatalle karree grillitud paprikaga” ei ole vist parem, kui GO-spa lammas, siis veinide hinnad olid küll väga soodsad ja veinide juurde on olemas suurepärane valik eelroogasid. nii et kindlasti läheme sinna veel tagasi, kas või veini jooma.

Ja õhtul tegime kodus kõva ettevalmistustööd nädalavahetuseks ;).

Tuesday, November 21, 2006

liiga palju pole hea

Nojah, selle puhkusega oli nii, et laupäeval, pärast protseduure ei suutnud enam rahulikult olla ja panime spordiriided selga, istusime siis autosse ning sõitsime Tagmõisa poolsaarele, et vallutada Harilaiu poolsaar ja seal paiknev Kiipsaare tuletorn. Parklas olev kaart näitas küll, et tuletornini on napilt üle kahe kilomeetri, aga kui juba 20 minutit jooksnud olime, siis oli selge, et kaardi mastaabiga oli midagi valesti.

Tuletorni juurde jõudes selgus, et selle ümber lainetab meri - mina olin siin viimati umbes 10 aastat tagasi, siis sai sinna veel kuiva jalaga. Ehkki Maare arvas, et nii väikese asja pärast, nagu põlvini märjad jalad, ei saa ju tuletorni vallutamist katki jätta - sai ju pikk maa ära tuldud, siis pärast väikest argumenteerimist otsustasime häälteenamusega 2:0 plaanist siiski loobuda ja jätta sinna otsa ronimata. Aga egas veemõnud sellepärast veel nautimata jäänud, tagasi SPA-sse jõudes tegime basseinis kõik tasa.

Laupäeval, tagasiteel koju põikasime läbi Matsalu looduskaitsealalt, kus käisime vaatamas, kas talu, kus veetsin pea 30 aastat tagasi mõned suved, on veel oma koha peal. Nimelt otsustasid minu vanaema-vanaisa, põlised linnainimesed, vahepeal talupidajateks hakata. Kaua nad küll vastu ei pidanud. Aga talu oli alles.

Lisaks sellele käisime Kloostri linnuvaatlustorni juures, kus vast oma veerand tundi jälgisime saarmaste toimetamist. Üks saarmas oli leidnud, et kõige parem koht elamiseks on linnutorni all paiknev prügikast. Ja nii me siis vaatasime teineteisega tõtt meie paari meetri kaugusel prügikastist ja saarmas selle all. Kohati oli ta lausa nii julge, et sirutas end poolest kehast prügikasti alt välja. Kui ma siis fotoaparaadi välja võtsin, siis otsustas saarmas, et ta pole piisavalt fotogeeniline, ja jäi prügikasti alla peitu. No me ei hakanud talle liiga palju peale kah käima, eks igaühel ole õigus privaatsusele. Läksime edasi ja jätsime saarmad oma toimetuste juurde.

Ja nagu ikka, mõned pildid nädalavahetusest http://heiti.planet.ee/.

Thursday, November 16, 2006

puhkus ruulib

Jube mõnus on ikka puhata, juba poole päeva järel tundsime, kuidas väsimus taandub ...

... no ega ta nüüd niiväga taandu, see ju selline omamoodi puhkus - šokolaadi duaalmassaž, Creative Feet Treatment, Thalgo klassikaline näohoolitsus, Alessandro Hand Treatment ja Magic Bath of Juniper (ma vist juba helendan pimedas ?). Siia vahele suutsime napilt mahutada veel tunnise jalutuskäigu Kuressaare linnas ja õhtusöögi La Perla restoranis ja spa külastamise. Aga see on juba teistmoodi väsimus :).

Igatahes õnnestus täna pikendada puhkust veel ühe päeva võrra nii, et koju tuleme vast laupäeval. Siis pühapäeval vast suusatamine või keppimine (vabandust, kepikõnd) mürakarudega. Loodetavasti siiski jätkub Aegviidus veel lund ...

Wednesday, November 15, 2006

kohal!

Minu tänane loeng lõppes veidi peale nelja. Ruttu, ruttu autosse ja minek. Kiire oli. Tee peal oli natuke hirmus, et kas ikka jõuame. Jõudsime :) Varsti romantiline õhtusöök kahele. Seniks klaas tervitusveni ja mõnus, vaikne muusika. Mmmm..

[updated by heiti at 20:06] Praegu läheb tal igatahes juba teine klaas :D ...

palju pole jäänud ...

... see viimane tööpäev sel nädalal vaja edukalt vastu pidada ja siis ... teeme sel nädalal pika nädalavahetuse, alustame juba täna õhtul sõiduga üksikule saarele. OK, kas see saar just nii üksik on, aga ikkagi.

Nii, nagu lumi läks, nii tundub väljas hulga pimedam ja väsimus kohe suurem. Õnneks andis vahepealne lumi veidi lisajõudu ja nüüd oleme ikka iga nädal mõned korrad end liigutanud. Ei meeldi mulle ja need tubased (saali) treeningud, aga nüüd oleme juba mitu nädalat (vist lausa kolm) usinalt spinningus käinud. Hing kisub õue. Lugesin eile õhtul jälle Eesti poiste mehetegudest Aafrikas - jaa tahaks kah jälle seiklema ... Nende poiste ettevõtmine on ikka mega, meie senised seiklused pole selle kõrval nagu midagi märkimisväärset. Tahaks rohkem ahmida endasse muljeid nende seiklusest, peab vist end Marguse juurde järjekorda panema :).

Monday, November 13, 2006

suusalumi!

Oli tõeliselt tegus nädalavahetus! Reede kohta on ainus parandus, et ega see jooks nüüd nii kerge kah ei olnud - mul oli keskmine pulss 143, polegi nii vähe.

Aga laupäev oli pühendatud kahele tegevusele: remont ja kerge sportimine Rocca Al Mare Vabaõhumuuseumis, kus toimus SK Tallinna Kompass poolt korraldatav sari Tallinna Sprint. Kogenud tegijad, nagu me oleme, ei teinud me sama viga, mis Kaja ja jõudsime kohale pool tundi enne stardi sulgemist :). Kõik toimis, rada oli mõnus, täppisorienteerumine huvitav (mina sain ühe trahvi, Maare ei saanud mitte ühtegi :)!). Õhtul tegime sauna.

Pühapäeval kogunesime kella kolmeks Karude juurde, kust sõitsime Kõrvemaa matka ja suusakeskusesse, et avada tänavune suusahooaeg. Selliseid suusatamise tingimusi poleks isegi mitte unes oodanud - 16 kilomeetrise suusaringi kvaliteet oli tunduvalt üle keskmise, rada nagu muinasjutt. Kõik oleks olnud viimasepeal, vaid kaks pisiasja - esiteks jäime pimeda kätte, mis eriti ei häirinud, sest enamusel (st. kõigil peale minu) olid kaasas pealambid ja teiseks tegi Viff meile viie minutiga ära, st. startis meist ca. 5 minutit enne ja lõpetades oli tema edu juba 10 minutit :)! Ainus kommentaar oli Karult - `Viffiga pole sel talvel midagi peale hakata`.

Ning, kui laupäeval kuulasime Tautsi Ameerika-muljeid, siis eile oli Virve lahke rääkima veidikene orienteerumisest Türgis ja eriti Istanbuli turul.

Sunday, November 12, 2006

Borat

Reede õhtu algas kerge jooksu ning saunaga Raivo ja Viivi juures. Edasi kinno, kus meil olid piletid võetud Borati-nimelisele filmile. Ootused olid suured, sest filmi kohta loetud arvustused lubasid vaimukat irooniat ameeriklaste ja sealse riigi veidruste kohta.

Pean aga ütlema, et minu muljed filmist ei olnud sugugi sellised nagu eelnevad arvustused välja olid reklaaminud. Film osutus ikkagi suhteliselt lahmivaks jalaga p...sse naljadega vürtsitatud jandiks, kus täiesti teenimatult Kasahstan ja tema elanikud lolliks olid tehtud. Jah, ega armu ei antud ka ameeriklastele, samuti said juudid, neegrid, üliõpilased, mehed ja naised oma jao. Kuid peent irooniat ei leidnud ma filmist ometi. Pigem lahmiv ja liialdatud grotesksus, mis mind sugugi naerma ei ajanud. Tundsin ennast samamoodi nagu Matti Nükanenist tehtud filmi vaatamisel, kus istusin saalis, nägu tõsine ja ümberringi müristas rahvas naerda. Ja mina ei saanud aru, mida nad ometi naeravad, ses nii kurb film on ju. No Borat ei olnud kurb aga lihtsalt lame.

Aga võib olla ei jõudnud film minule lihtsalt kohale. Võib olla ei suutnud ma vajalikku iva välja noppida. Võib olla.

Thursday, November 09, 2006

mõnus üllatus Tšiilist

Kogemata sattusime teisipäeval Järve Selveris hea Tšiili veini peale - Miguel Torres SANTA DIGNA CHARDONNAY 2006 RESERVE. Põhjus lihtne - vein oli letis soodushinnaga, 98 krooni, kui ma ei eksi. Juba lõhn oli selline, et ... Maarel igatahes jäi käsi poolel teel veini suhu kallates seisma ja pokaal tõusis nina juurde aroomi nautimiseks :). Ääretult rikkaliku ja tugeva buketiga ja puuviljase järelmaitsega.

Täna leidsime sama veini ka kodusest Rimist, siin oli selle hind 125 krooni.

Lihtsalt

Käisin täna jälle Kaubandus- Tööstuskojas maksustamisest rääkimas. Pärast oli toss täitsa väljas. Loengu pidamine võtab tegelikult kohutavalt energiat - pead ju endast mitu tundi järjest vaid infot välja kiirgama ning pärast loengut on tavaliselt tunne, et oled tühi nagu kott. Aga päeva saab kordaläinuks lugeda seejärel küll.

Et kuulajatele maksustamisteema liiga sünge ei tunduks ja noh, et pärastlõunal peale tikkuvat und peletada, katsun loengumaterjalide vahele üht- teist elustavat torgata. Näiteid koomilistest praktilistest juhtumistest näiteks.

Samahästi töötavad ka Hagari koomiksid. Maksuteemal on sealt aegajalt ikka mõni võtta. Eile materjale kokku pannes leidsin sellise:)

Wednesday, November 08, 2006

Prillipapa

Täna sain kätte oma silmaarstil käigu tulemused. See tähendab, et olen peale seitset aastat prillivaba perioodi jälle silmaklaasi kandja. No tegelikult nii hull lugu ka ei ole - pean prille kandma vaid arvutil töötades ja pimedas autoga sõites. Nii vähemalt ütles arst. Üldiselt nad ei leidnud üldse alguses, et mis tont mu silmadega viga on - et ma ei näe ja silmad väsivad, seda nad said aru. Samas aga ei näidanud peened aparaadid õieti, et kas mul on pluss või miinus või muud viga. Lõpeks sain prilliretsepti kus peal vasaku silma kohta numbrid: +0,25; - 0,25; 40° ja parema silma kohta +0,5; -0,5; 170°. Mõhkugi aru ei saa. Loodetavasti saan aga loobuda nüüd pea igapäevaseks muutunud "toidulisandist": ibuprofeen või sarnane valuvaigisti. Sest küllap tuikav pea silmadest tingitud on.

Aga minu arust olen ma prillidega legendaarse telediktori Marite Kallasmaa nägu:)

Laservisiooni kohta aga tahaks öelda au ja kiitust. Nimelt, kui olime sobivad raamid välja valinud, selgus, et need raamid ei osutunudki 50%lise allahindlusega olevaks, nii nagu seinal olnud silt näitas. Mis tähendas ligi tuhandet krooni hinnale juurde. Kuna aga seinal olnud silt oli eksitav, tegi prillipood meile siiski selle allahindluse - kuigi esialgselt nendele raamidele polnud ette nähtud. Tasub eeskuju võtta nii mõnelgi, sest tavaliselt sellistel juhtudel saab heal juhul vabanduse aga mitte allahindlust ja veel nii märkimisväärset.

Prillisaamise puhul tegin üht oma mitmest "a´la maare" roogadest. Selleks tuleb: võtta klaasist või savist ahjuvorm, määrida see võiga. Koorida mõned kartulid ja viilutada õhukesteks viiludeks ning katta nendega vormi põhi. Kartulid maitsestada kerge soolaga ja peale sibulat ning küüslauku. Edasi tuleb kiht vastavalt külmkapis leiduvale - täna oli selleks soolaforelli õhuke filee. Siis valge juust - soovitavalt Saidafarmi mahetoode aga sobib ka mozzarella. Ikka õhuke kiht. Tomativiilude kiht on järgmine ja siis jälle veidi maitsestada: soola, pipart, sibulatviilud, küüslauk ja basiilik - kas värske või kuivatatud. Ahju. Kui vorm on natuke küpsenud, tuleb mikseriga segada ära muna ja vastavalt kas kohupiim ja juust või lihtsalt fetajuust. Määrdejuust sobib ka - mis parasjagu külmkapis on. See siis valada vormile peale ja küpsetada kuni pealt ja alt on mõnusalt kuldne ja krõbe. Ahjaa, lisada võib veidi ka päikesekuivatatud tomateid, need annavad mõnusat maitset juurde.

Lihtne teha aga hea süüa. Heitil läks keel peaaegu alla:) Ettevaatust söömisel, sest vorm on tuline.

Sunday, November 05, 2006

laupäev on tore päev

Täna hommikul ärkasime ebatavaliselt vara (st. ebatavaliselt vara nädalavahetuse kohta) - juba pool üksteist olime jalul. Kuna ilm oli lausa imeline - päike ja -2°C, siis otsustasime teha kerge hommikujooksu. Testisin siis ära oma uued, suvisel Ferrino 36h Matkasport 2006 võistlusel võidetud jooksujalanõud Icebug MR2 BUGrip®. Nende eripäraks on kõvasulamist otstega naelad talla all - tänase jääga ideaalsed jooksujalanõud. Esmamulje on vägagi positiivne - juba esimesel korral tundusid jalas väga mugavad. Kui midagi häirivat nende kohta kirjutada, siis ehk seda, et kõval pinnasel ilmselt ei õnnestu nendega väga `hiilida` - asfaldil joostes tekitasin päris kõva krõbinat :). Aga igal juhul tundub, et talvised treeningud - võistlused teen nendega.

Muideks - tähistasin tahtmatult venelaste rahvusliku ühtsuse päeva, joostes läbi Russalka juurest, kus seda parajasti peeti :).

Kella ühe paiku jõudis meie juurde õde Pille (Maare õde) koos sõbrannaga ning neile lisaks kolm last. Pille ja sõbranna suundusid Linnahalli Feim-i vaatama, meie hooleks (meile harjutamiseks :)) usaldati kolm last. Noh - õnneks kõik ülimalt viksid ja viisakad lapsed - vallutasid meie voodi ja vaatasid telekat. Käisime nendega ka Olde Hansa eest ned magusaid mandleid ostmas ... ja lõbus oli.

Ja õhtul käisime testimas uut Tartu maanteed - sõitsime mõned otsad edasi-tagasi. Ühtlasi suutsime lõpuks Tartu maantee Sportlandis ära realiseerida XDream üldvõidu auhinna - poleks arvanudki, et see nii vaevaliseks osutub.

Friday, November 03, 2006

Millest kõneles Zarathurstra

Kolmapäeva õhtul vuhisesime läbi esimese korraliku tuisu suvekummidega Estonia poole (st. suvekummid olid autol, mitte Estonial). Kontserdisaalis toimus Anu Tali poolt juhatatava Põhjamaade sümfooniaorkestri kontrsert nimega Visioon: also Sprach Zarathustra. Mängiti Shostakovitshi sümfooniat nr 9 ja Richard Sraussi kuulsat Nietzsche-teemalist teost "Also sprach Zarathustra."

Kohale jõudsime endalegi ootamatult aeglaselt ja oleks olnud veel aegagi enne kontserti puhvetis üks konjak teha kui ma poleks põlema läinud Heiti poolt naljaga pooleks lausutud sõnadest, et peaksime esinejatele ikka lilled ka viima. Noh, minu täditütar Kadri mängis tol õhtul samuti (pärast selgus, et Emeraldi Kapten Aivar muidugi ka). Ja nii me siis haarasime garderoobist uuesti mantlid ja üle tee lillepoodi. Ajastus oli täpne.

Kontsert ise oli loomulikult hea. Kuigi ma ei saanud päris hästi aru, miks Anu Tali pidas vajalikuks kontserdisse lisaks niigi heale muusikale veel üksikuid showelemente juurde pookida - nagu meelega hilinemisega saali jõudmine või vahepeal dirigendipuldist lahkumine ... sest hea muusika seda lisandit minu meelest küll ei vajanud. Et mitte öelda lausa, et need kuidagi kohatuna tundusid. Aga see selleks. Üldmulje loomulikult suurepärane. Ning Kadri oli lillede üle tõesti meeldivalt üllatunud.

Mind üllatas veel meeldivalt, et uskumatult palju tuttavaid nägime sellel kontserdil. Ja saal oli pea pilgeni välja müüdud - ainult viimastes ridades oli veel vabu kohti. Tuleb välja, et klassikalise muusika publikut ikka jätkub. Jääb üle oodata järgmisi ülesastumisi Põhjamaade sümfooniaorkestri ja Anu Tali poolt. Kuuldatavasti kavas sel hoojal veel "Enigma" ja "Apocalypsis" nimelised kontserdid.

Eile aga kõnelesin ise. Kaubandus-Tööstuskojas. Neli tundi maksukorraldusest. Tundub, et läks hästi, vähemalt keegi peale vaheaega ära ei läinud ja traditsiooniliselt loengumaterjalide vahele põimitud Hagari koomiksid töötasid hästi :) Järgmisel nädalal siis jälle. See sügis on loengute poolest üldse tihe olnud - viimasel ajal tuleb nädalas korra-paar ikka lugemas käia - varsti on juba pea igal teemal loengumaterjalid valmis - ainult vaata üle, täienda ja mine räägi. Ja rääkida mulle meeldib :)