Mini- Anima

Mini- Anima tähendab lahtiseletatult väikesi animafilme või amatöör animafilme. Asjaarmastajate poolt tehtud lühikesi multikaid siis. Sellist nime - "Mini- Anima" kandis laste amatöörfilmistuudio, kus ma koos venna Mamburi ja õe Pillega lapsena käisin.

Nädalavahetusel said meie koduhoovis Raplas pea kõik Mini- Animalased kokku. Või vähemalt enamus põhitegelasi sealt. Eesotsas stuudio vaimse ema- isaga: Krista ja Jaan Urvet´iga.

See stuudio oli ikka üks äralõpmata lahe lastering. Tänu Mini- Animale saime reisida mimtel pool suurel kodumaal - mina käisin ära näiteks külas sõpusstuudiotel Gruusias ja Usbekis, lähematest kohtades rääkimata. Väga põnev meenutada, Gruusias näiteks pandi meid Inturist bussi ja ees sõitis vilkuritega miilitsaauto. Meie õppisime selgeks Gruusiakeelse "Suliko" ja grusiinlased üritasid, Muhu rahvariided seljas, Kaerajaani tantsida:) Tbilisis tänavaid ületasime niimoodi, et paks Gruusia poiss sidus kaelast lahti pioneerirätiku, lehvitas sellega kõige ees ja autod jäid seisma. Nagu filmis:)

Mitmesse kohta läheks huviga tagasi. Ja küllap lähen ka.

Meie stuudio tehtud filmid osalesid edukalt mitmel üleliidulisel konkursil. Aga mitte tulemus ei olnud nii tähtis, kui tegemine. Näiteks "Taignaloo" võtted kestsid väga mitu päeva ja selle aja jooksul jõudis tainas mitu korda hapuks minna. Mamburi poolt tehtud filmi "Kangus" tuli aga mitu korda ümber filmida, kuna ilmutamine ebaõnnestus. Seejuures kulus iga filmi tegemiseks jaoks vist viisteist tuubi hambapastat "Pomorin":)

Enamus meie stuudio tehtud filmidest on ka säilinud ja VHSile ümber lindistatud. Neid saime siis ka Raplas üheskoos vaadata. Kahjuks minu, Mamburi ja Pille ühistööna valminu kadus aga ükskord Kinomaja valvelauast jäägitult. Filmi pealkirja ma praegu ei mäleta. Aga selle lamenukk- filmi tegemine ja sisu on selgesti meeles: dinosaurusest peiu püüab võita naiskaaslase tähelepanu, laotades tema jalge ette küll lilli, pärleid isegi lõpnud looma, kuid ei midagi. Lõpuks ilmub mees välja, tossav Marlboro suus. Vat see paneb dinoneiu pea keerlema ning koos nad siis tossavad, kuni gramm nikotiini dinosaurused tapab. Lõputiitritena jookseb kiri: "Ja nii nad välja suridki.."

Aastaid hiljem, kui ma juba Tallinnasse olin kolinud, nägin trammis samasugust suitsetamisvastast plakatit. Dinosaurused, sigarett ja sama kiri... Vat ei tea, milline reklaamibüroo selle kujundanud oli.

Tore oli vanu asju meenutada - seda kuidas stuudio tegevus üldse alguse sai, kuidas korrusmaja keldriuumid kohandati Rapla KEKI abiga filmistuudioks, kuidas Jaan vanaldase koolidirektori ja võimuka suurrindlasest keemiaõpetajaga peetud lahingu võitis ja lapsed said kooliajast sõita vennasvabariiki festivalile ning seda, kuidas haridusministri Kretškina abi parteikomitees rusika lauale lõi ja käskis stuudiole toetusraha anda..

Hea meel oli veel ka sellest, et ema, kes paariaastataguse haiguse tõttu enam väga suurt seltskonda ei igatse, lasi ennast oma ratastooli troonil aeda teiste sekka sõidutada ning istus kaua seltskonnas ja võttis aktiivselt vestlusest osa:)) Tähendab, Mini- Anima ON oluline, mis siis et enam aastaid ei teguste.