Muraste uued rattarajad

Eilne suurepärane ilm oli rattasõiduks lausa loodud ja nii ei saanud me muidugi juhust kasutamata jätta. Stardi algus oli kokku lepitud kella kaheks Soosambla suusabaasi et enne viite, ehk siis pimedust ilusasti tagasi olla. Aga et Leivo oma hädavajalikud kilomeetrid ikka kokku saaks, siis alustasin mina oma rattasõitu 50 minutit varem, et siis Leivoga kokku saada ja üheskoos Veskimöldresse sõita.

Plaanisin uhkustada oma laheda rattateega Kalamajast Veskimöldresse, aga kurjad ehitajad olid osa teest mingisugust muda täis vedanud nii, et Leivo ühes kohas õnnetult oma rattakingaga poole sääreni mutta sulpsas. Ehkki 7°C ei tundunud just liiga soe ilm, siis Soosambla suusabaasi jõudes mina igatahes leemendasin higist ja koorisin riideid vesti võrra vähemaks.

Kell 14:23 ja 59 sekundit alustasime juba suurema pundiga Soosamblast, plaaniga sõita Harku karjääri kaudu Tabasallu ja siis Vääna-Jõesuust tagasi. Nagu Raivo lubas, sõidame põhiliselt mööda asfaltteid, koos mõnede väikeste kõrvalepõigetega.

Harku karjääris läks tunduvalt rohkem aega, kui planeerisime. Pärast üksteise ärakaotamist ja taasleidmist, vahutava mägijõe ületamist-läbimist, sillaehitust ja muid seiklusi saime aru, et täna peame panustama ajale, kuna 50 minuti järel olime suutnud läbida ainult 11 kilomeetrit. Lisaks olime suutnud ära kaotada Taneli, kes arvast, et lõikab meile kavalalt ette, aga ei arvestanud sellega, et meil kulub sama, 400 meetri läbimiseks umbes 15 minutit :).

Tabasalu panga serval leidsime mõnusa rattaraja, mis oli täis jalutajaid, matkajaid ja sportlasi. Sõitsime seda mööda kuni Muraste Piirivalve koolini. Kuna Piirivalvekooli värava taga seisis hirmuäratava väljanägemisega helikopter, ja aega oli samuti kulunud juba tund ja 10 minutit, siis otsustasime, et jätame Vääna-Jõesuu järgmiseks korraks.

Avastasime, et Muraste pangale on ehitatud uhke vaateplatvorm, kuhu sai tõusta mööda treppi: kokku 26 meetrit ehk kandsime oma jalgrattad üheksandale korrusele. Et tagasitee liiga kiire ei oleks, siis sõitsime mööda Muraste raba äärt Sõrve külani ja läbi metsa Vääna kaardile.

Tagasiteel palus Raivo, et teeksime lõpuspurdi ära Smaklini teeristis, et mitte šokeerida tema naabreid, kui kihutavad jalgratturid Veskimöldres roideid murravad :). Kuna Leivo, vaeseke, ei teadnud, kus see kurikuulus Smaklini teerist asub, siis oli ta sunnitud nüüd kogu aja ees tuult lõikama ja hoolitsema selle eest, et keegi temast korrakski ette ei saa.

Lõpuspurt möödus seekord peaaegu kaotusteta, peale Karu purunenud rattakummi jäi kõik muu terveks. Esikoha jagasid omavahel Raivo ja Leivo ning koduseinte toel suutis Viff mind 20 sentimeetriga edestada. Tundub, et järgmisel nädalavahetusel on Eestlastel lätis päris head šansid võita.

Napilt enne pimedat jõudis kohale ka Tanel, kes meid jälitades (enda arvates) oli suutnud ära teha meie poolt plaanitud ringi ja alles Naage panga juurest tagasi pööranud. [teekond]

Leivol pole eilses võidueufoorias vist und olnud ja on oma uneaega kirjutamisega sisustanud :).