Arula 50, seekord kajakkidel

Sel ajal kui “hullud” Võhandu jõel sadat kilomeetrit läbisid, otsustame meie veidi kergemalt läbi saada ja võtame plaani Väike-Emajõe, Sangastest Soontagale.

Tuur algab reedeõhtuse lisaülesandega: laome Minniga tema suitsusauna kerisele kivid paika. Minn laob alumised, suuremad kivid ja mina pealmised, väiksemad – et kui kivid laiali pudenevad, siis oleks kohe süüdlane teada :).

Laupäeva hommik on kõike muud, kui kajakkimiseks sobiv – maa on kergelt  valge, sajab lörtsi ja õhutemperatuur on napilt plussis. Minn arvab küll aknast välja vaadates, et “ega see tuur meil mitte homme toimuma ei pidanud”, aga kui Maret kah Tartust kohale jõuab, siis pole ka temal enam vastuväiteid.

Sõidame autodega Sangastest veidi edasi, Laatre suunas ja tõstame siis kajakid autodelt maha. Sel ajal, kui mõned autosid lõpp-punkti transpordivad, timmivad teised kajakke ja kiruvad ilma, mis paremaks pole läinud. Siiski, kui lõpuks kajakid jõele saame, lõppeb sadu ja ka pilved kaovad taevast. Minn püüab komplekteerida võimalikult võrdsed paatkonnad: Minn-Urmo, Andres-Maret, Pilvi-Randy, Marge-Maare ja kõige tugevamad :), Elo ja mina kahele ühesele kajakile.

Tundub siiski, et Minn pole päris võrdseid paatkondi komplekteerida suutnud, esimesest põõsastikust läbimurdmine läheb nii pikale, et Minn-Urmo oma kajaki ühe paadisilla juurde pargivad ja kallast mööda tagasi vaatama tulevad, et kuhu teised on jäänud. Edasi läheb aga jõgi laiemaks ja takistused kergemini läbitavaks. Vilaski küla juures on siiski puid jõe peal nii palju, et oleme sunnitud randuma ja kajakid maad mööda takistusest ümber kandma.

Kusagil Sooru kandis leiame ka mõnusa, tuulevarjulise lõunasöögikoha, kuhu koprad vahvad istepingid meile on meisterdanud, lihtsad inimesed saavad kasutada pinki, ekstreemsuste otsijad võivad aga istuda “taburettidele”.

Peale lõunapausi vahetavad Minn ja Elo kohad, ning kajakkimine jätkub. Nüüd on jõgi juba väga lai ja voolu pole ollagi … selle-eest aga tuleb tuul, vastutuul muidugi :). Viimased kümme kilomeetrit on juba tõsine punnimine vastu tuult ja hoolimata päikesepaistest, läheb ilm järjest külmemaks.

Soontagale, Greete motelli juurde jõudes on õhk juba kergelt alla nulli, põlled-vestid jäätuvad vaikselt, Maarel on vappekülm … Andres käib kõigest hoolimata korra ujumas. Tõstame kajakid tagasi autodele ja sõidame Minni kuuma sauna.

Kui reede õhtul istusid vapramad varaste hommikutundideni üleval, siis täna on õhtu lühike. [veel mõned pildid] [kaart] [Elo kirjutab]