eriline oli olnud …

Jõulud veetsime Maarega Lõuna-Eesti suusalaagris. Kui neljapäeva õhtul Kubja metsas kahekilomeetriseid ringe tegime, siis tundus rada pehme ja kui Minn lubas järgmiseks päevaks sauna kütta, samas Tartu maratoni sisseaetud trassi kiites, siis oli otsus järgmiseks suusasõiduks valmis.

Reedel siis Minniga algul Tartu maratoni rajal ja siis Kekkose ringil. Ikka Minn klassikasammul ees ja mina uisku lükates taga. Tuiskas, minul oli libisemine null, laskumisel ei saanud hästi isegi Minni klassikasuusale järgi. Õhtul Randyga suheldes saime teada, et Harkus olevat superrada.

Kui pärast Haanja suusaringe Minnile helistasin ja rada kiitsin, siis teatas Minn, et “meil tuli kah lund juurde ja traktor lükkas just kogu Tartu maratoni raja üle, nüüd on siin supertingimused” … mine ja võta siis kinni, et kuhu sõitma peaks minema.

Eile igatahes käisin Pirita suusarajal Leivo isesõitvaid suuski imetlemas, olid tõesti täpselt nii ägedad ia isesõitvad, kui Leivo kiitis :). Tegime alustuseks koos ühe 7.2 kilometrise ringi, kui Leivo läks teisele samasugusele, siis tegin mina vahepeal ühe lühema. Pirita suusarajad olid Tamme ringil ideaalsed ja ka teisel pool Pirita jõge polnud kõige hullem, kannatas täiesti korraliku suusaga sõita.

Aga tegelikult vaikib Leivo oma jutus maha tegeliku suuskade ostmise põhjuse – kuna mõned seiklussportlased avastasid, et aasta treeningtunnid pole veel täis, siis stardib homme hommikul kell 5:00 aasta viimane seiklusvõistlus, kus ühe alana kavas ka suusatamine. Võitja peaks lõpetama umbes kell 17:00. Meil Silveri ja Eloga on suur eesmärk jõuda segavõistkondade arvestuses esikolmikusse ja mis seal salata, äkki isegi võtta segavõistkondade võit. Igal juhul on seiklusvõistluse läbimisest tunduvalt raskem ülesanne näha pärast seda ära ka uue aasta tulek :).