vangis … lumevangis

Kuna Minn oli lubanud oma suitsusauna ärevaks ajada, siis kasutasime juhust ja sättisime eilse suusaringi Otepää suusaradadele. Alustuseks Tartu maratoni rajal, siis üks Kekkose ring ning tuldud teed tagasi. Kerge tuisk ei olnud klassikat sõitva Minni sõber, kes kehva pidamise tõttu pidi kõvasti suusakeppide otsas rippuma ja suusaringi lõpus juba üsna väsinud oli. Küll aga taastus Minni jõud ja eriti vaim, kui mõned kilomeetrid enne lõppu meile täiesti kustunud ja higisoolase näoga Griša vastu suusatas ja küsis, kas Kääriku on veel kaugel, tal vaja Pühajärvele jõuda. Kaugel – kaugel, saime Grišat lohutada.

Saun oli oma tuntud headuses, kui aga õhtupimeduses autosse istusime, et tagasi Kubjale sõita, siis selgus, et see polegi nii lihtne. Nimelt oli Minni juurde viiv tee vahepeal korralikult täis tuisanud. Istusin siis ise autorooli, et näidata Maarele, kuidas hooga tuisuvaalu läbida …

… Läks päris edukalt, suutsin esimesed 10 meetrit hange läbida enne, kui auto korralikult kõhu peale kinni jäi. Kaevasime ja tõukasime tükk aega, enne kui asja lootusetusest aru saime ja Minni juurde tagasi läksime.

Hommikul, juba pärast mõnetunnist labidaviibutamist saime asuda tagasiteele.