sügis

Taaskord reis kevadest sügisesse, ehk siis marsruudil Tallinn – Amsterdam – Kilimanjaro – Dar Es Salaam – Sao Hill. Kui eelmistel kordadel läbi Mikumi rahvuspargi sõites oli kaelkirjakuid teiste loomadega võrreldes vähevõitu, siis sellel korral korraldasid nad autotee ääres tõelise paraadi. Kokku küll ei lugenud, aga paar-kolmkümmend “pikakaelalist” sai kindlasti ära nähtud.

Meie kohalesaabumise auks korraldati neljapäeva õhtul suurejooneline vaatemäng, kui põlema pandi kolm hektarit puidujäätmeid. Vaatepilt oli tõliselt võimas, leegid olid poolde taevasse ja täiesti arusaamatuks jäi, kuidas saeveski ning kohalik küla tulest pääsesid …

… Taaskord, sest sellist vaatemängu pidavat siin nägema kord aastas, kui aasta jooksul kogunenud puidujäätmed ära põletatakse ja kogu energia sõna otseses mõttes taevasse kirjutatakse.

Täna hommikul tegin väikese jooksutiiru kohaliku küla ümbruses. Algselt tegin plaani, vallutada eemalt paistev küngas, aga joostes selgus plaani nõrk koht – küngas osutus tiba liiga kaugel asuvaks.

Kui jooksu algul tundus, et polegi midagi hullu siin kahe kilomeetri kõrgusel sörkida, siis tagasi pöörates selgus tõde – esimene pool teest läks kogu aeg kergelt allamäge.

Jooksu ilmselt üks üllatavamaid momente oli see, kui kahe musta mehega kohtusin, kes … spordiriietes ning joostes mulle vastu tulid.

Mõned pildid, ning kui millalgi jälle internetiga kohtun, siis äkki tuleb juurde.