Nike Winter Xdream Ebaveres

“Me läheme ju suuskadega?” – see oli ainus, mis juba enne registreerimist kindel. Üks asi oli veel kindel – tegelikult polnudki see asi, vaid meie kolmas liige – Robert Peets, ehk Robi … ja võistkonna nimi tekkis lausa iseenesest – kui sinuga on koos mehed, kes kahe peale haldavad Tour de Ski seitsmest etapist nelja, ehk on seal TD-d, siis polegi erilist leidlikkust vaja.

Ehkki meteoroloogid ennustasid võistluspäevaks kaost, ehk siis suurt külma, oli kohale sõites tore näha, kuidas termomeetri näit kõikus kuue-seitsme külmakraadi vahel ja ka võistluspaigas oli temperatuur vaid meeldivalt jahe.

Veel vahetult enne starti, stardialas, leidus neid, informeeritud isikuid, kes meie suuski vaadates arvasid, et meie valik ei ole tänasel maastikul just kiireim liikumisviis. Rahustasime neid siis kinnitusega, et eelistame rahulikku liikumist, mõnusas seltskonnas ja mitte kihutamist silmad punnis ja pulss punases.

Kaarti avades selgub ebameeldiva üllatusena, et suusarajad kaardil praktiliselt puuduvad – vaid mõned üksikud kaardi põhjaosas ja see on ka kõik. Sellest hoolimata läheb raja planeerimine meil kiirelt – lubatud viieteistkümne minuti jooksul jõuame lisaks rajavalikule veel sõprade-kaasvõistlejatega pikalt lobiseda.

Stardist suundume kohe kaardi põhjaossa – ainsale maastikuosale, kus mõned suusarajad. Nii kaua, kui maastikul jätkub suusaradu, oleme kiired – viiendas kontrollpunktis teistest umbes minuti võrra ees. Teel kuuendasse punkti ei usalda me sihti, vaid valime ringivariandi ja kaotame oma edu.

Järgnevad etapid võsa vahel, kus me selgelt jooksutiimidest aeglasemad oleme. Üritan algul pingutada ja Tiit on sunnitud mind korrale kutsuma ja tuletama meelde meie eesmärki, võtta asja mõnuga.

Selgub, et suusavariant ei olegi nii halb, kui algul võis arvata – tegelikult lumi kannab ja isegi raiesmikel on suusad jooksmisest kiiremad, rääkimata lagedatest, kus võime endile lubada kiiremate jooksjate ümber tiirude tegemist :).

Üritame siis vahelduva eduga pidada endile antud lubadust mõnuga võtmisest, ning joogi- ja söögipeatustes lööme kepid lumme ja teeme ikkagi korralikud seisakud. Siiski, päris lõpuni me niimoodi ei suuda – kui viis punkti enne lõppu tuleb meile vastu team Nike/GU Energy, ehk Erik, Lauri ja Tõnis, ning selgub, et vahe on vast ainult paar minutit, siis tempo tõuseb tahtmatult. Veel paar võsasemat etappi ja Nike kaob taas eest, aga …

… lähenedes eelviimasele punktile, näeme sealt lahkuvat Nike-i, meist ees vast ainult minut. Kiire pilk viimastele etappidele mööda lagedaid ja on selge, et Nike-il erilisi võimalusi meie vastu ei ole, seda enam, et Lauri on näost juba kaame.

Finišis selgub, et oleme saavutanud lausa neljanda koha, kaotades kolmandale, Go Reisiajakirjale, vaid veidi üle minuti ja seda meie matkatempo juures. Julgelt võib väita, et korraldajad on oma hinnanguga raja suusavaenulikkuse kohta üsna mööda pannud, joostes oleks meil veel pikk-pikk tee finišini.

No ja lõpetuseks tahaks tänada suurepäraseid meeskonnakaaslasi, Tiitu ja Robi, ning suurepärast fotograafi, Assar Jõepera, kelle pilte olen kasutanud. Ja veel – väike reklaamklipp meie võistkonnast xdreamil: http://youtu.be/9FWVpQ1gjg4.