Suvi: päike, meri, Väinamere laiud,...

Peale reedeõhtust kosutavat Kungingas Ubu etendust nautisime Leegi ja Mamburi külalislahkust. Öö möödas, täiendasime oma varusid Haapsalu kaubanduskeskuses ja juba olidki Karud süstadega kohal. Seekord startisime ühe kolmese (Karu, Virve, Jürgen) ja kahese (Maare ja Heiti) süstaga Rohukülla. Alustuseks võtsime suuna Hobulaiule aga seal ei peatunud, sõudsime hoopis lähedalasuva väikese rahu juurde ent lindude tungival soovil ka seal ei maabunud:)

Esimene peatus seega Pasilaid, selleks ajaks olime umbes poolteist tundi sõudnud- oli aeg asuda kaasavõetud pirukavaru hävitama. Merel läheb kõht ikka hämmastavalt kiiresti tühjaks. Aga eks hommikusöögist oli juba tükk aega möödas ja ausalt öeldes, pärast seda kehakinnitust ei jõudnudki kõht päris tühjaks minna enam. Pasilaiul me kaua ei peatunud kuna laiul ringikolamist takistas tihe kadavõsa. Seega sõudsime Rukkirahule. Sellelt rahul on tuletorn ning Hiiumaa praam sõidab sealt õige lähedalt mööda. Siin pistsime kinni kaasavõetud kräsupea koogi kirssidega- maitses küll hea, lehvitasime praamile ja Karud asutasid end tagasiteele Rohukülla.

Meie olime endale planeerinud nädalavahetuse laidude vahel ja seepärast keerasime Matsalu lahe suunas. Veel kuus kilomeetrit ning jõudsime Sõmerini. Kuna kell hakkas seitse saama, olime plaaninud siia ka ööbima jääda. Kuid süstasõit tundus mõnus ja aerutamisega (sõudmisega?) sai suhteliselt kiiresti edasi (keskmine kiirus 7 km/h), seepärast otsustasime, et teeme teoks algselt plaanitu - ööbime Kumaril, kolmnurksel laiul Matsalu looduskaitsealal. Sõmeri juurest siis tegime väikse nõksu ning vasakule jäi Hanemma rahu. Siis tuli tükk aega sõuda sest Sõmerilt Kumarini oli pea kümme kilomeetrit .. kui äkitsi olime Valgerahu kõrval, möödusime Tondirahust ja ees häguselt paistnud Kumari laid muutus järjest selgemaks.

Ega me päris kindlad ei olnud, kas sinna laiule tegelikult on lubatud minna, sest looduskaitsealal on lindude pesitsemispaikade tõttu paljudele laidudele minek keelatud. Aga paistis, et kadakatega kaetud keskosal linde ei olnud, need pesitsesid äärtes ja laiu taga oleval Sääserahul. Nii me söandasime siiski maale minna. Igaks juhuks vedasime süsta üsna telgi kõrvale, et kaldalt kohe nähe ei oleks - ja no mugav oli ka asju võtta:) Varem kaasakeedetud pasta sai priimusel kanalihakonservi- ja juustukastme ning maitses hästi. Merevesi ja öö oli lõpmata soe... Mis sa hing veel tahad:)

Ahjaa.. keegi oli siin laiul enne meid. Aga ta oli väga ammu tulnud..

Hommikul äratas meid kerge vihmasabin telgi katusel. Pakkisime väljas olevad riided kiiresti telki varju kuid sama kiiresti kui vihm oli tulnud, see ka kadus. Hommikupudru ja -kohvi ajal müristas natuke ning järgnenud vihmapiiskade ajal tegime ilu- uinaku:) telgis kuid varsti siras päike jälle täie hooga. Oli täielik tuulevaikus ning sellest oli tekkinud merele selline kerge udu või vine nii, et alustuseks ei näinud, kuhupoole ajama pista. GPS oli siin abiks. Kõigepealt sõitsime Mustarahu ja Paljarahu vahelt läbi. Siit alates tuli tegelikult aerutamine vedamisega asendada. Kitsas kanal oli Tauksi ja Pargi vahel, kus sumpasime põlvini haakuvas mudas- loodetavasti oli sellel Haapsalu ravimuda omadused:)

Kui meri jälle sõuda lubas, sõitsime ümber Pudurahu Sõmeri saarele, kus peatusime ja tegime väikse supipausi. Vat siin olin veidike viril ja väsinud- päikesest, putukatest, mudast ja pikast aerutamisest. Heiti otsus nn. tassisupp teha aga päästis päeva ja peagi olin jälle lõbus ja täis indu! Sealt siis kihutasimegi üle Kuivarahu tagasi Rohukülla, otse Vormsi praami nina alt läbi:))

Kokku peaaegu kuuskümmend kilomeetrit mõnusat sooja merd, palju elamusi, ükskikuid laide ja omaette olemist merega.. päikese ja merevee poolt kuivatatud ja kõrvetav nahk neelas pärast pool pudelit after-sun kreemi ja külma valge veini sööm oli taevalik! Nädalavahetus tasus ootamise kuhjaga ära:)

Heiti paneb varsti pildid ka üles ja kaardi teekonnaga. Kodune internetiühendus, mis tuleb Parasiili aknast on täna aeglane ja ma ei saanud pilte hästi üles riputada.