kolmapäevane jooksutiir

Kolmapäeval on juba traditsiooniks saanud, et osaleme Tallinna Hansapanga Tervisejooksul, seekord siis 18. etapil ja Kadriorus. Tegelikult tegime niimoodi, et maare osales tervisejooksul ja mina, erinevalt varasematest kordadest, jooksin omaette.

Väga omaette ei jooksnud tegelikult ... Kadrioru lossi eest Lauluväljakuni ja siis Lasnamäe kaudu ümber Lauluväljaku ... kui esimene tuttav, kes vastu jookseb on Andrei Nikitin – seljakott seljas?!? – minu teada pole ta siiani veel kordagi seiklusvõistlusel osalenud, ent olen kuulnud, et ta käib joostes tööl, ilmselt siis tuleb sealt parajasti. Järgmisena tulevad mulle vastu ... hea-küll, igaks juhuks ei hakka siia kirjutama, mine tea, kes loevad – igatahes käivad mõlemad ka orienteerumas :).

Jooksen ümber Sisekaitse Akadeemia ja enne Lauluväljakut pean ületama takistusriba – keegi eriti paha inimene on üles kaevanud jalakäijate tee ja lisaks ehitanud vahele aia – tagasi ma loomulikult ei pööra, õnneks on võimalik joosta mööda Lasnamäe nõlva ümber aia – tuleb meelde küll see Päevalehe jutt, kus sportlaste kaitseks astus välja hea sõber Ott (Rene Ottesson).

Saan Lauluväljakult just läbi joostud ja asun ületama Narva maanteed, kui mulle jooksevad vastu seesama Ott ja Priit (Pirksaar). Loomulikult lähen kergema (või siis hoopis raskema?) vastupanu teed ja keeran ümber, et joosta nendega Maarjamäe memoriaalini. Jookseme uuesti läbi selle tüübi (Enn Veskimägi) krundi, kelle kohta Ott tabavalt ütleb, et tal on kõvasti rikkust, aga puudub vaimne rikkus. Peale Maarjamäge keerame tagasi Kadrioru poole. Kokku tuleb päris palju – 1:22:40 jooksu, keskmise pulsiga 141 – aga enesetunne on üllatavalt hea.

[updated by maare] Eile oli tõesti jooksmiseks vist sobiv tähtede seis. nii ka mina tegin Kadriorus ühe tervisejooksu ringi asemel kaks. Teise ringi tegemises on natuke „süüdi” ka Kaja, kes sel ajal kui mina alles stardis seisin ja ammuse tuttavaga lõualuudele sooja tegin, minust kergejalgselt mööda silkas ja hüüdis: „Noh, teisele ringile!” ja läinud ta oligi. Mis siis ikka, lõpetasin jutustamise ja jooksin ise ka kaare alt läbi, rajale. Veidi eespool jooksis Kaja ning kuigi teisel ringil, meie vahe ei vähenenud. Lõpus hoopis suurenes. Nojah.

Aga peale esimest ringi rääkisime kaks sõna juttu ning mis seal ikka, panin siis jälle uuesti kaare alt läbi. Hea ikka, kui keegi innustavalt torgib, ilma Kaja hõikamiseta vaevalt et oleksin teisele ringile läinud. Huvitav, teine ring tundus mullegi natuke isegi kergem joosta, ei tea kui oleks kolmanda teinud ka, mis tunne siis oleks :) Loobusin siiski sellest mõttest, sest jutustades olin nii palju aega kulutanud ning enne olime Heitiga kokku leppinud et ta jookseb u. 50 minutit - ega ma siis veel teadnud et tal ka esialgsest pikem tiir oli.

Presidendi lossi eest teist korda joostes nagin ära ka vahtkonna vahetuse. Ise mõtlesin, et näe, igasuguste erinevate maade kuninga – ning presidendilosside vahtkonna vahetusi olen näinud aga Eestimaa oma seni miskipärast mitte. Jah, enne Pariisi tuleks ikka Nuustakul käia :))