Saustinõmmel ... ja mujal

Täna oli selline ajalooline päev, kus müüsin maha oma Harku korteri. Well, maare müüs :). Pärast seda üritasime ära vahetada minu viimasel XDream-il võidetud Nike Air Axxis-ed, aga see ei toimunud nii lihtsalt, kui korteri müümine :). Lõpuks halastas meie peale üks tütarlaps firmast Jalajälg ja helistas Viru keskuse Citysport-i ja leppis seal kokku vahetamise võimaluse.

Tänane neljapäevak Saustinõmmel sarnanes eelmisele, vähemalt ilma osas – kui päev läbi oli ilus ja soe ilm, siis neljapäevakule sõites hakkas sadama ja temperatuur langes 15 kraadi peale.

Pärast eelmist neljapäevakut avastasin, et koondarvestuses on mul täiesti reaalne võimalus neljapäevakud ära võita. Nimelt arvestatakse koondarvestuses 12 asemel 11 paremat tulemust ja kui viimased kaks korda osa võtan, siis saan täpselt vajaliku arvu tulemusi kokku, tuleb ainult viimased korrad hästi esineda – s***a ma esinesin (vähemalt täna) :).

Rada pikkuseks oli 9.05 kilomeetrit ja 21 kontrollpunkti. Ausalt öeldes ei istu sellist tüüpi maastik mulle eriti – kus punkti edukas läbimine sõltub veidi ka heast õnnest, mitte ainult orienteerumisoskusest. Lisaks häiris liiga tumedalt trükitud pruun värv, näiteks kippusid segi minema kaitsekraavid kõlvikupiiridega, ning reljeefi pooljooned radadega. Ning veel – kuna läbitavus ja selle kajastamine kaardil oli, nagu oli, siis jooksin nii palju, kui võimalik ringi. Aga mis siin ikka viriseda – loll on see, kes vabandusi ei leia ja millegipärast on orienteerumises niimoodi, et „tugevamatel veab” :). Tegelikult oli LSF Pronoking Team poolt korraldatud neljapäevak vägagi mõnus ja ladusalt korraldatud.

Pärast neljapäevakut käisime Viru keskuses söömas ja oh imet – isegi jalatsid õnnestus ära vahetada, saime maarele üliedevad goretex matkajalanõud :). Ja praegu oleme kodus, ja joome veini ning leiname taga kadunukest – korterit.