Meie oleme elus
Esimene ärev telefonikõne eile õhtul oli tädi Viivilt: ma ei saanud kohe üldse alguses aru, et misasja ta korrutab, et jumal tänatud, oled elus. Peale mõningat rahunemist rääkis tädi sellest. Kole lugu igaljuhul:(
Tuli välja, et tädi polnud ainuke - sain veel mitu murelikku kõnet. Nii mõningi töökaaslane ütles täna hommikul (meil oli nädalavahetusel tööl inglise õiguskeele kursused - väga asjalik muuseas), et oli uudist kuuldes kohe meile mõelnud. Ega jah, eelmisel nädalavahetusel sõitsime just samast kohast kummipaadiga alla. Leivo kirjutab väga õigesti, kuidas ohutult toimida.
Kurb. Sügav kaastunne omastele.
1 comment:
pole imestada midagi, käisite minulgi mõttest läbi, tõsi - omaette mõtlesin, et teie puhul pole selline asi võimalik.....no umbes nagu - umbrohi ei hävine ;))
Post a Comment