XIX PEKO KEVAD

Öö jääb jälle lühikeseks, sest meid ootab XIX PEKO KEVAD. Kuna Maare stardib tund aega varem, kui mina, siis stardime üsna varakult Tartust Kõvera suunas. Ilm on super, paistab päike ja sooja +11°C.

Rada 9.029 km ja 18 kontrollpunkti. Lähen kohe esimese punktiga “panema”, vist lootuses, et äkki tuleb punkt ise vastu – ei tule. Pärast mõningast ekslemist panen ennast sihil täpselt paika ja võtan punkti – viga kolm ja pool minutit. Teisel etapil jätkan pea laiali jooksmist – selle asemel, et joosta mööda ilusat metsa ja metsateed, raiun mina otse üle raiesmiku ja läbi jääkülma soo – 2:00. KP3 – etapi keskel ei loe korralikult kaarti ja ei jälgi suunda, ning veel 50 sekundit tuleb ajale otsa. KP4 on analoogne eelmise etapiga – viga 30 sekundit.

Edasi hakkab asi tasapisi paranema, hakkab juba meenuma, et kuidas see orienteerumine tegelikult käib. Teel viiendasse jooksen küll alustuseks punktist vales suunas välja, aga ülejäänud etapp on juba enam-vähem – viga 15 sekundit. KP8 juures võtan ilmaasjata ühe lisatõusu, 40 sekundit. KP10 – selle punkti juures on minu ettekujutus ees ootavast oluliselt teistsugune – nina asemel on mingi küngas ja orvand oluliselt teise kujuga. Seisan veidi nõutult ja liigun siis suunaga edasi, punkti – 20 sekundit lisaks. Viimased kaheksa etappi jooksen peaaegu veatult, võrdselt tänase suveräänse liidri, Tarvo Avastega ja tõusen kolm kohta, neljandaks. Kokku siis vigu umbes kaheksa minutit ja neljas koht, Tarvo võidab mind ikka kalendriga.

Pärast võistlust mõnuleme Värska SPA Veeparadiisis ja teeme mõned õlled. Kui pärast meie toas veel paar veini kamba peale ära joome ja sanatooriumi baari läheme, siis ei tea, kas magamata öödest või üldisest kurnatusest, aga minu õhtu kujuneb väga lühikeseks ja öö saabub äkki. Siinkohal tuleb ära märkida Maare panus, kes mind tuppa magama oraniseerib.

Pühapäev ei ole just päikseline – eriti minu jaoks – enesetunne on kõike muud, kui hea. Ilm on vastav minu enesetundega: +2°C ja selline tunne, et kohe hakkab lund sadama.

Rada 6.170 km ja 16 kontrollpunkti. Realistina ma endale täna erilist edu ei ennusta :), sean eesmärgiks rada võimalikult puhtalt ja vähese jõukuluga läbida.

Stardis otsustan, et vähemalt täna võtan esimese punkti veatult ja nii see ka läheb. Läheb ka paari järgneva punktiga. Siis aga satun veidi hoogu ja forsseerin ilmaasjata sood teel neljandasse kontrollpunkti kohas, kus saab ka rahus mööda söö äärt joosta – kaotan 30 sekundit. Edasi läheb langevas joones – avastan ennast mitu korda rahus lonkimas ja üritan asjatult kiiremale jooksule sundida. Lisaks teen nii seitsmenda, kui ka kaheksanda punkti võtmisel täiesti elementaarseid vigu ja “preemiasekundeid” muudkui koguneb.

Põhimõtteliselt läheb samas stiilis kuni raja lõpuni, kuidagi ei suuda keskenduda punkti objekti korrale väljalugemisele ja punkti veatule läbimisele. Kokku viis minutit vigu ja tänane kaotus Tarvole neli ja pool minutit – tundub, et ka Tarvo on täna eksinud. Kuna Dan on täna metsas “millegi suurega” hakkama saanud, siis kahe päeva kokkuvõttes tõusen kolmandale kohale. Polegi nii paha!

Kasutatud piltide autor on Einar Raudkepp.

PS. Nagu kaartidelt näha, siis Polar RS800CX MULTI ei sobi tõesti orienteerumisteekonna analüüsiks.