XT-seiklus Kõrvemaal

… vahetage jah varustust, siis saan oma hingamist sel ajal korrastada ja pulsi tagasi madalaks – see varaint sobib mulle suurepäraselt …

Ruthi e-mail rattakingade kohta, pärast mida oli selge, mis tempot planeerime.

Laupäeval stardin esimest korda XT-seiklusel ja seda tänu Viffile, kes arvas, et pidades silmas järgmise nädalavahetuse Xdream-i, oleks talle kasulik teha mõned kiirustreeningud ning loovutas oma väljavõidetud koha mulle. Niisiis 5 tundi puhast seiklust, millest pool joostes ja pool jalgrattaga, kusjuures vahetus peab toimuma teise ja kolmanda tunni vahel.

Suurt puudust tunnen sel päeval Tiidust – tavaliselt on tema see “ori”, kes tõmbab, tõukab ja märgib punkte, ronides kõikmõeldavatesse ja mõelda-matutesse kohtadesse sel ajal, kui mina saan hiilata oma kaardilugemisoskusega ... Kui aga võistkonnas on sellised kogenud kaardilugejad, nagu Ott ja Ruth, siis saan juba ilma küsimata aru, kes on sel korral see, kes punkte märgib.

Umbes täpselt kell 11:00 antakse start. Tavapärasest erinevalt, ei pühi ükski võistkond kohe minema. Meil võtab plaani tegemine veidi kauem ja kui jooksma asume, on ees juba mitmeid võistkondi.

Esimene punkt tundub lihtne – kilomeeter mööda teed ja siis sihti mööda vasakule, kraavi otsani. Saame mitmest võistkonnast mööda, kui umbes 700 meetrit pärast starti keeravad kõik mööda sihti vasakule. Teeme sama, arutades ise, et kui nüüd punkt tõesti siin asub, siis on Randy selle valesti maha pannud. Loomulikult on Randyl kõik õige, tegemist on kaardil kajastamata sihiga, saame sellest aru pea koheselt ja läbime viimase osa punktini otse läbi metsa. Teised võistkonnad jäävad seiklejatele omase visadusega punkti otsima.

Järgnevad punktid lähevad libedalt. Rabas saame kätte teise Kadarbiku võistkonna, kes sealt millegipärast juba tagasi keerab, ehkki aega veel maa ja ilm. meie jätkame angaari laest punkti võtmisega, pärast mida suundume teisele poole Soodla jõge.

Teeme esialgsesse plaani väikese muudatuse ja asendame supluse Soodla jões alternatiivse ringijooksuga. Soodla veehoidla ääres näeme, et hoolimata korraldajate kinnitusest, et veeseis on tunduvalt alanenud, pole siia jalgratastega asja, isegi joostes on tee läbimine kuiva jalaga keeruline.

KP59 juures teeme esimese värskendava ujumise, üle Soodla veehoidla. Ja juba järgmises punktis, KP39 saan veel ühe sutsaka ujuda. Punktist tagasi jõudnud, teatavad Ruth ja Ott, et nad on teinud meie plaani vcäikesi korrektuure ja kuna mulle tunduvat ujumine meeldivat, siis planeerisid nad mulle veel ühe vee-etapi :). Tegelikult saab punkti KP45 küll peaaegu ilma ujumiseta.

Umbes 2 tundi ja 45 minutit ja 23.9 kilomeetrit pärast starti oleme tagasi vahetusalas. Etteruttavalt võib öelda, et pärast esimest pilku kaardile, näitas Ott absoluutselt täpselt, millise kaare me oleme suutelised ratastega läbima. Üritame teha valiku nii, et vältida Soodla veehoidla ääres olevat teed.

Esimesed punktid probleeme ei valmista. Esimene tõrge tuleb punktis KP42, mida juba joostes oleme läbinud, aga nüüd samal kohal punkti enam pole. Ehkki proovin naabruses tšillivaid suvitajaid üles tunnistama panna, eitavad nad kategooriliselt punkti ära võtmist. Loobume tulutust ettevõtmisest ja jätkame järgmiste punktidega.

Punktis KP59 saan taaskord ujuda. Et aga rattapüksid kuivaks jääksid, siis võtan seekord riided seljast. Ilmselge ajaraisk, Karli ja salomon, kes jõuab meist tunduvalt hiljem siia, lahkub juba koos meiega. Kuna aega on jäänud üsna vähe, siis jätkame esialgse plaaniga, st. jätame punkti KP27 võtmata ja võtame punktid 38, 37 ja 47.

Viimase punktina on kavas punkt KP22 ja siis see juhtub … sõidame mööda Piibe maanteed ja ühel hetkel ütleb Ott, et nüüd üle tee ja metsa. Ruth on juba automaatselt üle tee metsa keeramas, kui taipab ka selja taha vaadata, kus autod lähenemas. Lenksu automaatselt teeserva poole keerates ei saa aga isegi Ruth vastu füüsikaseadustele, ning ehkki Ruthi ratas keerab teeserva, siis Ruth ise jätkab liikumist otse. Mina Ruthi taga tunnen lausa füüsiliselt, kui valus on mööda asfalti lohiseda. Ruth on muidugi kiirelt püsti ja kontrollib esimese asjana ratast ja siis alles ennast. Ratas on terve, mille peale Ruth juba ärgitab meid edasi liikuma.

Võtame viimase punkti ja jõuame finišisse poolteist minutit enne kontrollaja lõppu.

Kui korraldajad on mõningate raskustega lõpuks kõigi punktid kokku saanud, selgub, et … oh üllatust, oleme suutnud võita kahe punktiga isegi Salomoni. Viimaste õigustuseks võib muidugi öelda, et punktis KP35 jälitas neid ebaõnn, mistõttu nad seda ei leidnudki.

Igal juhul ilus ilm ja väga hea rada (tänud Heigole ja Randyle), ning kui siia juurde arvata veel superkaaslased, siis midagi paremat oleks raske soovida. Sellised seiklused mulle meeldivad!

Ahjaa, statistika mõttes – ratta kilometraaž meil siis 35.9 km ja kõik kokku 59.8 km. [tulemused]