jälle Siberis – maare versioon minekust

et mitte meie blogi one-men show blogiks ei muutuks, siis üle pika aja ka minu postitus. Et siis minu versioon Heiti Siberi reisi algusest:

Esmaspäeva hommikul kell 5 (minu kui hommikuse-une armastajale jubevara, eks) helises äratuskell. Püsti: “kas teen putru ka, või sööd lennujaamas?”

“Võtan miskit lennujaamas.”  “Okei!”  Teen ainult kohvi ja linade vahele tagasi…mmm.. mõnus…

“Kurat, kus mu pass on?!”

“Kirjutuslaua sahtlis.”

………

Eelmisel korral oli passiotsimine kestnud pool pühapäevast päeva ja seetõttu olin Heitile andnud karmi käsu, et kui komandeeringust tuled olgu pass kohe minu käes hoiul (nagu välismaale “tööle” sõitvatel tüdrukutel :)), et järgmisel korral passipaanikat ei oleks. Ja ilmuski peale reisi kirjutuslaua nurgale punane Euroopa Liidu pass. Täie südamerahuga panin selle sahtlisse, kindlasse kohta ja olin seekord pühapäeva õhtul täiesti muretu, sest teadsin ju kus pass on.

…………

Avab sahtli…

“See on ju mu vana, kehtetu pass!”

“Oeh..” Just maitsema hakanud uni on peoga pühitud. Kakskümmend minutit hirmu ja pass on lõpuks leitud – kaasavõetavast arvutikotist, nagu enamus kadunud asju, juhtmeid ja muud.

Kell 5.40 väljub takso meie hoovist.

Kell 5.50 kuulen miskit autot hoovi sõitmas ja võti ragiseb lukuaugus: “Kus mu telefon on?!” Valin numbri: telefon heliseb selle jope taskus, mis Heitil seljas on… “ohh, jumal tänatud, headaega, ma nüüd lippan!”

“Sujuvat lendu!”, vajun peaaegu unne..

…TRRRR, heliseb telefon. Mis nüüd? Isa Aatomik helistab… Kas midagi on juhtunud?

“Tere Maret, ega Sa ei maga?”, “Muidugi magan, kell on kuus.”

“Ei ole, peaaegu pool seitse on!!” Mhhh… “Tahtsin öelda, et sõidame onu Peetriga Sinu poole ja pargime tunni aja pärast auto Sinu hoovi, sest läheme Soome laevaga!”

Phhhhhh… seda oleks võinud tunni aja pärast ka öelda.. Igatahes jõudsin esmaspäeva hommikul tööle rohkem väsinuna kui puhanuna. Ees ootas nädal aega pikki tööpäevi (mis lõppes jajaa Vana- Toomase nägemisega (nägemusega) Vanalinna tänavatel)…

Igastahes,Heiti komandeering Siberisse saab varsti läbi (ootan juba!) ja siis  võtan küll passi kindlalt oma kontrolli alla. Seda enam, et mingil hetkel ootab ees sõit TLL-IST-DBX-CCU ja kui vahepel ühe pisukese maksualase raamatupoja kirjutamine, miljon muud toimetust ja vandeadvokaadi eksam õnneks läheb, siis tagasi ka:)