jälle Siberis

Võrreldes reisiga kuu aega tagasi, läks seekordne minek ilma viperusteta … peaaegu … tundus, et nädalavahetuse treeningud olid siiski veidi väsitavalt mõjunud.

Esimene paanika oli hommikul, kui ma kusagilt oma passi ei suutnud leida. Tellisin kähku takso, et enne lennujaama minekut käia läbi töö juurest, mis tundus olevat ainsaks võimalikuks kohaks, kust veel passi otsida. Taksot oodates ja rahulikult mõeldes tuli meelde, et pass on ju kindlasse kohta pandud, arvutikotti, mille igal juhul kaasa võtan.

Poolel teel lennujaama avastasin, et telefon on koju jäänud. Tagasi kodus, leidsin telefoni siiski jope põuetaskust.

Kuna Moskvas jäi meil viis tundi üleliigset aega, siis oli meid kutsutud parajasti käimasolevale puidutööstuse messile, ЛесДревМаш. Pärast mõnetunnist seiklemist ja messihalli otsimist selgus, et meile saadetud juhised, väljuda metroojaamas “Выставочная” ning jälgida edasi reklaame, pole piisavad – Moskvas on kaks metroojaama, üks nimega “Выставочная”, teine nimega “Выставочный центр” – meie olime valinud muidugi vale ja kolasime Ekspotsentri asemel hoopiski Ülevenemaalisel näituseväljakul.

Kohale jõudes selgus, et lubatud lumi oli mõne päeva eest külast läinud. See-eest on siin imeline Siberi sügis. Esimene öökülm maalis kõik lehised kuldkollaseks ja vaheldumisi roheliste kuuskede-mändidega on metsad hetkel tõelised kunstiteosed. Eriti ilus on vaatepilt oru nõlvalt, kui metsad on raamitud taamalt paistvate lumiste mäetippudega, kohalike väitel jäävat lumi mägedesse nüüd juba kevadeni.

Ilma üle pole samuti senini põhjust nuriseda, hommikune -8° C asendub lõunaks +12° C-ga ja pilvitu taevas, ning särav päike toovad sügisese värvikirevuse eriti hästi esile.