Libahundi Jälg 2011

Libahundi Jälg 2011 Tuksis – mitte selles mõttes, et midagi läks tuksi vaid pigem vastupidi. Suurepärane ilm, mõnus maastik, hästi ettevalmistatud võistlus jne, jne … võistluskeskusega Tuksi staadionil.

Erki, kes lihtsalt tugev ja mina, Tansaaniast, keskmäestikust värskelt tulnuna, suhteliselt heas jooksuvormis otsustame, et kõigest hoolimata jookseme rahulikult … või pigem … kuna ilma panemiseta me ju ei oska, siis võtame asja vähemalt mõnusalt – päris sörkima ei hakka, aga suuri eesmärke kah ei võta. Valime läbitavaid punkte pigem lisaülesannete ja ilusa maastiku järgi.

Nii ka teeme – jooksuteekond saab valitud nii, et saaksime võtta ära kõik lisaülesanded, ning nende vahele, loogilisele liikumisteele jäävad punktid. Lisaks planeerime raja lõpuosasse mõned lisakaared, mida siis vajaduse korral ära jätta (ette rutates võib öelda, et seda viimast võimalust kasutasime ära maksimaalselt).

Esimene lisaülesanne antakse kõikidele võistkondadele stardijoonel – läbida viis punkti, teades ainult nende asimuute ja kaugusi, ning jooksuring lõpetada ühe tabava korvpalli vabaviskega. Põhimõtteliselt läbime selle ülesande edukalt, kui mitte arvestada seda, et keegi paha inimene on meie visete ajaks korpallirõngale kaane peale pannud.

KP38 – KP48 – KP83 jätkame vahelduvas tempos, kord laksates, siis jälle rahulikul jooksusammul, kuni teise lisaülesandeni (KP83), kus Erki peab kinniseotud silmadega, minu juhendamisel ületama paar purret ja märkima punkti. Ka see ülesanne läheb edukalt, ning lahkume ülesandelt esimeste hulgas.

KP47 – KP51 – KP61 – KP46 – KP32 – KP82. Teel järgmise lisaülesande poole selgub, et meie poolt valitud teekond läbi ilusa metsa osutub tegelikkuses rõvedate mudamülgaste ja soode rajooniks. Lisaks teeme siin oma ainsa vea, kui hakkame kartma kõrgeid kõrkjaid ja otse enne teise lisaülesande punkti (KP82) tagasi pöörame, ning 15-minutilisele ringivariandile läheme.

Lisaülesanne ise – vaja jätta meelde kaardilt punktid, ning need siis mälu järgi läbida … mõeldud algselt kanuuga, aga kuna veetase on suhteliselt madal, siis joostes, või pigem … põlvini püdelas mudas sumbates. Pärast sellist mudakogust pole sel aastal vist mudaravile enam vaja minna.

KP50 – KP40 – KP56 – KP30 – KP84. Edaspidi hakkab maastik järjest ilusamaks minema, ning viimased etapid enne neljandat lisaülesannet (KP84) on juba mere äärses männiparkmetsas. Lisaülesanne ise – märkida puu otsas kontrollpunkt, osutub väga lihtsaks ja üldsegi mitte lisaülesande vääriliseks.

KP26 – KP67 – KP28 – KP44 – KP55 (– KP60 – KP41) – KP81. Jätkame oma teekonda koos segatandemiga Helina-Ummi … või mis koos – Helina kergejalgselt ees ja Ummi ähkides kannul kaovad meie silmist loetud meetritega. See tõmbab meie motivatsiooni muidugi kõvasti alla, sest mis mõtet on laksata, kui segavõistkonnad meist, nagu postist, mööda jooksevad. Selliste situatsioonide vältimiseks tulevikus, jätkame käies. Kuna käimine on teatavasti aeglasem, kui jooksmine, siis teeme oma plaanidesse ka mõningaid muudatusi, ning jätame plaanist välja poolsaarel olevad 15 väärtuspunkti.

Punktis KP81 antakse meile uus kaart, kuhu märgitud viis kontrollpunkti, mis peame läbima. Konks on siin selles, et maastikul asub punkte tunduvalt rohkem ja meie peame märkima justnimelt meie kaardile märgitud punktides. Kuna kaart, mis meile antakse pole kindlasti mitte selle maastiku järgi joonistatud, siis läheb meie arvamus rajameistri arvamusest lahku, mille tulemusena premeeritakse meid kahe miinuspunktiga.

KP35 – KP58 – KP66 – KP24 – KP62 – KP85. Taaskord teeme plaanidesse muudatusi ja loobume kaheksast väärtuspunktist. KP85, mõõta ära vundamendi välispindala. Arutleme mõnda aega, et mis on välispindala, kas vundamendi välimise külje pindala või vundamendi pindala välimist serva mööda. Kuna esimene tundub tulevat liiga väike, et mõne pakutud variandiga sobida, siis asume teist varianti arvutama. Ka siin on korraldajatel lisaülesandel mingi error – meie saame tulemuseks 75, aga sellist vastusevarianti pakutud ei ole. Valime lähima, 76, mis osutub valeks.

KP65 – KP59 – KP23 – SF. KP85 – KP65 on etapp, mille peale mõtlesime juba rada planeerides – kas pääseme järvede vahelt läbi või peame ujuma. Nüüd on käes tõe hetk … mis tegelikkuses osutub ülimalt lihtsaks – 50 meetrit pilliroo murdmist ja meie ees avaneb ilus rohumaa, veidi märg, aga mõnusalt läbitav. Viimased etapid on jalutamise vaev.

Finišeerime lausa 16 minutit enne kontrollaja lõppu, aga kuna eesmärgiks oli fun, siis rohkem punkte me enam ahmama ei lähe. Ja tulemus – tulemus on enam, kui me sellise soorituse pealt ootasime.