Siberist, napilt

Sel nädalal sai tehtud pisikene tiir Siberisse: lennukiga Moskva kaudu Bratskisse ja sealt edasi taksoga … Братск – Уст-Кут – Магистральный – Уст-Кут – Новая Игирма – Братск. Taksoks oli Lõuna Koreas (aastani 2003 Lõuna Koreas, alates aastast 2004 Hiinas) toodetus mikrobuss Istana, mida turustatakse nii Mercedes kui Ssang Yong kaubamärgi all. Näiteks klaasidel olid mõlemad märgid, siis on neid ilmselt hea paigaldada, ei lähe kogemata segi :).

Hoolimata sellest, et ma omast arust piisavalt tihti Venemaale satun, siis on ikka mõned asjad, mis ei väsi mind üllatamast:

• Гостиный двор «МРИЯ» Magistralnys, kus ma ka varem ööbinud olen, aga mis tegelikult on rangeilmelise Natalja Dmitrijevna, endise miilitsaleitnanti kodu.
• Kui Magistralny-st Ust-Kutti sõitsime, siis ei unustatud hotellis (гостиница «Лена») meilt kasseerida broneerimistasu … ja seda 25 % numbri hinnast! On üsna kindel, et klient siin küll kuningas ei ole.
• Siinsetes restoranides on mingi “kamm” õllega. Arvatakse vist, et restoranikülastajad Vene õlut ei armasta. Enamuses kohtades on saadaval Heineken, Holsten, Miller, Krušovice … aga väga harva on olemas … näiteks Baltika. Ja kui menüüs juhuslikult on mõni Vene õlu isegi kirjas, siis tegelikkuses osutub see lõppenud olevaks. Ei tea, äkki on põhjuseks hind, 200 – 400 rubla versus 80 – 120 rubla.
• Järgmine Siberi “traditsioon”, mis meelde tuleb, on kütmine. Originaalse nimega hotell “Bratsk” Bratskis, oli näiteks köetud nii kuumaks, et hoolimata õues olevast, -20-st külmakraadist, oli mul toa aken kogu sealoldud aja pärani. Ja lisaks sellele – minu vannitoa põrandal oleks võinud mune praadida, paljajalu seal naljalt käia ei kannatanud.
• Ja muidugi asi, mis enam niiväga ei üllata – sa võisid hotelli all olevas restoranis hüüda ja nägusid teha, ettekandja tuli sinu juurde ikka ainult siis, kui tema seda tahtis … ja mingist naeratusest polnud juttugi, sain õige ruttu aru, et söön ja joon siin ainult ettekandja vastutulelikkuse tõttu.

Aga täna läks hästi – nii minnes, kui tulles olin Moskvas sunnitud lennujaama vahetama, minnes Šeremetjevo – Vnukovo ja tulles vastupidi. Ja mõlemal korral oli lendude vaheline aeg 3:50 … paberite järgi. Kui minnes kasutasin varianti rong – metroo – rong, mis võttis aega 2:30, siis tulles nii hästi ei läinud. Nimelt hilines väljalend Bratskist udu tõttu (nii vähemalt öeldi, ehkki udu polnud lennukist vaadatuna küll midagi erilist) täpselt kaks tundi. Õnneks suutis taksojuht läbida lennujaamade vahelise vahemaa umbes 50 minutiga ja väljumise väravasse jõudes selgus, et oleksin jõudnud kusagil veel isegi ühe kiire õlle teha.

Nüüd jääb üle loota, et Helsinkis keegi streikima ei hakka :).